Tere päevast hea ooperigurmaanide kuulaja, mina, saatejuht Neeme kuningas ja mul on õnnestunud täna siia peibutada stuudiosse järjekordse Taani inimese, kes peab lugu ooperist kellel on oma arusaamine sellest, kes on meie nooremale õige mitmele põlvkonnale olnud teejuhiks väga mitmetel elualadel. Ja meel on tervitada siin meie Eesti raadio stuudios. Onu Raivo, Raivo Järvi, tere tulemast. Suur tänu Neeme ja perega kõikidele gurmaanidele, siis seal teistpoolt eetrit. Alguseks kohe traditsiooniline küsimus, et kuidas sinust sai gurmaan, kuidas hakkasid sa mekkima sellist pisut kummalisena tunduvat rooga siis vaimurooga, mida võiks nimetada operiks. Kõigepealt, ma ütlen kohe ära selle, et minu nii-öelda gurmaan on, on tegelikult üpriski lähedane tavainimesele räägivad mul siin aa no siis me oleme formaadis. Aga, aga tõesti võib, võib öelda, et ma tulin nii-öelda omapäi tegelikult omamoodi ooperisse, sest et tegelikult Estonia majja õpetati mind käima hästi ammu, nii et nii et nii et seal mul lausa tuttav maja mitte ainult praegu abikaasa kaudu, vaid tõesti mamma kaudu. Sest mu mamma oli endine balletiõpetaja ja loomulikult tunnistan üles, esialgu lausa poolvägisi viidinid panite vaatama, sest teatavasti poisid balletti vaatamas ei käi, ehkla pärast avastasin, et kõige ilusamad tüdrukutest käivad balletti vaatamas, noh see selleks. Ja, ja vaatasin ma neid üpriski pikka aega. Ja ma mäletan, et ma sattusin kusagilt teismelisena, ma olin ilmselt mingi 13 14 noh, ütleme et siis kõige ebasobiv, no võib-olla iga, kus inimene arvab, et ta teab kõike ja tegelikult ei tea tuhkagi vaatama ooperit ja ma mäletan, et ma ma vaatasin seda üksi. Ma vaatasin seda ilma emata ja, ja see oli siis lava Eeemm ehk siis tolleaegses keeles siis pahem, eks ole, nagu nad kõik olid eesti keeli laulduna ja. Ma ei uskunud, seda ma mäletan, tähendab ilmselt ikkagi võib-olla on see seotud sellega, et oled, oled ise kunstnik ilmselt ka seotud selle eaga, aga need inimesed ei olnud minu jaoks usutavam. Tähendab kui ikkagi üle ülekaaluline nimi sureb ühe, ühe väikesekasvulise ja üldsegi mitte romantilise välimusega kangelase käte vahel, eks ole, kus ma tajun seda pappi Emašeedi ja, ja seda niisugust üle puhvitud parukat ta peas siis ma, ma tõesti mäletan, et nii kommertslikult öeldes ma ei ostnud seda. Ja siis ma mäletan, et tekkis tõrge ja, ja kui ema mind kutsus, mõtlesin. Ei, ma ei taha, ma vaatan seda balleti, et see on okei, ma ei, ma ei võta vastu, et nad julgevad ja samal ajal, noh see kõik on võlts, see, see kõikjale see ja nii edasi ja, ja, ja tekkis üks mitmeaastane paus. See tuletab meelde ühte sellist toredat lugu eesti folkloorist, kus mõisnik olla Eestis talumehele näidanud apelsini kuid noot polnud uskunud. Aga noh, nüüd on tulnud välja, et selline puuvili siiski eksisteerib ja on päris maitsev, nii et küllap oli sinu puhul siis tegemist samasuguse fenomeniga kui apelsin asendada ooperiga. Jah, ja, ja apelsin või siis ütleme, need viinamarjad olid siis mõnda aega minu jaoks hapud ja ma mäletan jällegi ema, siis ma elasime emaga koos, ma olin juba täiskasvanu. Kas ma olen siis nagu keskkooli lõpuklassides või kusagil täidis? Tule, tule, telekaid ja siis loomulikult ainsad telekad olid siis, eks ole, ega siis soome telekas või keht televisioon ja sealt kanti ülela skaalast sedasama Lawemm. Ja ühesõnaga laulis Pavarotti ma ei mäleta kahjuks seda nime, üks väga tuntud rumeenia päritolu lauljanna oli siis mini tegelikult ka mitte esimeses nooruses, daam, eks ole, ja, ja ikkagi ka suhteliselt pisike ümarik, Pavarotti, eks. Ühesõnaga Ta laulis seda siis maakeeli öeldes, kui külm on see kääki aariat, eks ole, ehk siis Jelindama Niinat ja ma mäleta, Ta on, et noh, niisugune ikkagi mehe ohtu poisslaps tundis järsku, et tal silmad läksid märjaks. Tähendab, ühesõnaga mul läks judin üle selgroo, mida ma olen tajunud näiteks ütleme, teatris nakas mingit balletti vaadates või siis ütleme sümfooniat kuulates, et ühesõnaga see miski tegi kõks mulle ja siis ma järsku sain aru, et see pööraselt kihvt. Rotid ei saa küll kiitsakuses vist süüdistada, ei ole eluaeg olnud ja küllap ta on ka seda Mimid suuteline olnud käte peal kandma. Aga kuulame seda kaunist aariat ja vaatame, kas tekitab sinust nostalgiat ja samasugust klõbinat nagu tookord, kui sa olid teismeline. Kuule. See jääkülm, kääki sai siis koloruti poolt kenasti üles soojendatud ja ja küllap on see ooperi tinglikus üks selline asi, millega tõepoolest tuleb harjuda, kus süstlad, korpolentsid kangelased mängivad noorukeid ning on tegemist sageli ka sellega, kuidas see esimene arglik suudlus siis laval nagu ära teha, kuna kuna küll jäävad vatsadeti, küll, jäävad ninad, et, et noh, see on selline ooperi tinglikus ühelt poolt, kuid teiselt poolt tuleb minu meelest tuleb au anda ja, ja võib-olla noh, ütleme, kas siis silm kinni pigistada, kas siis otseselt või kaudselt sellepärast et see, mida on superlauljad, head lauljad, võimelised väljendama, hääles seal on, seal on noorus, seal on kirge. Ja, ja küllap on seal väga palju siis nagu vaataja enda fantaasia teha, oled sa sellega äri või on see siiski Anak realistlik? See, see moment, kui, kui sa näed korpolentsid tegelasi ooperilaval Ma ütleks niimoodi, et võib-olla jah ja ei näiteks ma kujutan ette, ütleme, et Monseraakkavalee, eks ole. Ta on saavutanud oma nime, tähendab, me juba noh, nii-öelda jällegi ostame teda sellisena, nagu on, nüüd mul meenus see sinu lugu temast, kuidas ta tooli peal istus, aga seda vist siin edasi jutusta, aga. Ma mõtlesin, et ma väldin sinult midagi küsimas, sest et ma kuulsin ühte saadet ja, ja, ja see oli natukene kummaline, aga, aga ainult ühe küsimuse küsin su käest. Ma palun, et ma olen mõnikord imestanud ja küsinud kergemuusikaasjatundjate käest, et kuidas on võimalik, et ütleme, kõik praegused, ütleme noored naislaulustaarid on sama ilusad kui ka sama hästi või halvasti laulvat ja mulle öeldi, et vaata, võistlus on nii meeletu, et tähendab, kui sul ei käi välimus häälega kaasas, siis sa jääd kõrvale, eks ole. Ja, ja ma mäletan, mul meenus kunagi, kui käis Estonias, anna mofoogile mul õnnestunud nähagi. Ilus ja tal oli raskusi läbi murda, sest kõik produtsendid ütlesid, et nad ei usu, et hästi laulab, sest ta on liiga ilus. Kuidas praegu on maailmas, ma kujutan ette, trügimine, tugev, kas ei ole enam seda sõela, et saab pead olema ka väliselt atraktiivne, et suurtele lavadele läbi murda, sest noh, teada on, et ju marja kallaski võttis ja pani ennast dieedile, et ajada ennast vormi, jäi selliseks elu lõpuni või, või, või ma arutlen vääralt. Absoluutselt mitte vaieldamatult on see nii ja ka ooperimaailmas on see võistlus läinud eletuks. Aga küllap hästi palju sõltub ju sellest konkreetsest kompaniist, festivalist, lavastajast noh, mida, mida siis nagu eelistatakse näiteks Itaalias ooperi sünnimaal on siiamaale mitmeid teatreid, jaga festivale, kus, kus sellele ei pöörata tähelepanu, pööratakse tähelepanu just nimelt vokaalkunstile ja, ja noh noh, võiks siis öelda, et sakslased ütlevad selle kohta, et seal italian. Et itaaliapäraselt ja, ja veel kuskil võidakse öelda, et see on lihtsalt kostümeeritud kontsert noh, võib-olla ta kaudselt ka nii on, aga, aga üldine siis nagu suund on ikkagi kogu maailmas. Et inimene ehk siis laulja peaks nii hääleliselt kui ka kui ka soovitavalt siis ealiselt ja tüpaažilt siis absoluutselt sellesse rolli. Ja, ja pigem on, on võib-olla vastupidi, et nad on sageli kõik niivõrd võrdselt niivõrd head lauljaid, et raske on valikut teha vokaalse kvaliteedi väärtuste järgi ja vot siis on mõni produtsent või lavastaja, kes ütleb, et teate, et mulle meeldivad blondiinid ja et eelmine kord mudeli Brinatjad, teeme nüüd vahelduseks blondiiniga, sest et noh, vahet ei ole. Et see on nagu naljatoonis öeldud, aga, aga siin on ka siin on võistlus väga, väga kõva ja, ja see, mida meil siin Eestimaal on, on võimalik lavadel näha on sealhulgas siis ka meie teatris on siiski noh, toimetulek nende nende võimaluste ega, ja nende nende annetega, kes meil siin kodumaal on olemas, nii et omamoodi on see ka selline segu sellisest tinglikus teatrist ja ütleme nendest suundadest, mis on praegu maailmas. Et ma, ma ei tea, kas ma vastasin. Igatahes, ma luban sulle, minu, minu sõnad, rohkem ma sinu käest midagi küsida. Mulle meenus üks pisikene seik jällegi minu koolipõlveajast. Nimelt sündisin ma Pärnus, kuna mu isa ema olid mõlemad poliitvangid, ei tohtinud pealinnas elada, ehk nad tutvusid Siberis muusikateatris, mille nimi Kalnitiaatril Zapal järgneva kuuga. Seal olid koos siis väga erinevad artistid, muusikud, lauljad, tantsijad Poolast, Tšehhimaalt, eks ole, Baltikumist mis iganes. Ja, ja oli sealgi poolakas, kelle nimi siis oli Vladislav maalits ja kes minul siis baleriinist ema õpetas, sedavõrd laulma, et ta laulis ka Strausi operettides. Ja, ja oh üllatust, see mees tuli siia Estoniasse laulma. Millegipärast oli tema nimi siis matcherski võib-olla siis nagu poola pärast, kas ma ei tea, kas ta oli juudi? Sugugi mitte, ma ei oska öelda. Igatahes tema laulis Oneginit, ma ei nimeta meie Tatjana laulnud daami nime, sest seal aastakümneid tagasi. Igatahes. Ta rääkis mu jumala pärast, et see oli väga kaunis daam, kes vastas laulis ja ma tegin talle komplimendi, et tal on ilusad jalad, mille peale mu ema ütles, et kuidas sa võid olla neid taktitused lauljannale komplimendi jalgadele. Te ütlesite, ma tegin komplimendi selles osas, mis oli tõesti kena. Seda saadet ette valmistades leppisime sinuga kokku, et me viime kuulajale märkamatult jutu nendele seostele, mis puudutavad siis ooperit ja, ja filmikunsti. Ja, ja see oli minule ütlemata ettepanek sinu poolt, kes mõlemat valdkonda ma ei tea, kas siis võrdselt või võrdselt hindad ja tunned. Näiteks filmis ristiisa ühtsem filmimuusikas ju väga palju kasutatud sellist selliseid muusikalisi näiteid, mis sobib, oled erakordselt hästi sellesse konteksti ning ning võimendavad seda emotsionaalset taotlust, mis siis lasteaial filmile aastal hetkel on. Aga väga harva teatakse, et tegemist on väga tuntud ja väga-väga heade ooperipaladega. Et äkki sa räägiksid nendest seostest. Jah, ma, ma võtsin kaasa isegi oma oma oma plaadi, millel on pealkirjaks operal kõhustuse Movis, mille ma sain ütleme siis pikaks ajaks laenuks oma hea sõbra Aldo Tammsaare käest, kes on meil siis suur suur kinomees ja, ja siin on tõesti siis erinevad aariad ja ka instrumentaalpalad, mida on siis filmides kasutatud ja ja tõesti siiamaani jällegi räägin sellest külmavärinast, aga minu puhul on just see tunne, et see avaldab mulle mulle mõju. On, on just nimelt, et see koht ristiisast täpsemassist risti kolmest, millest Alpadžino sai ka Oscari kus siis lõpustamab seen, mis tegelikult toimub aegluubis. Siis mulle meenus muide üks sinu lavastus, kus mul tõesti muide meeldis aegluubis instseneeringu, aga mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida. Vaid siis lõpuosa, kus tegelikult toimub väga tormiline see ja, ja taustaks on imeilus aeglane muusika, eks. Ehk siis Pietro mas kanni maailmakuulus instrumentaalteema ooperis talupoja au ehk kavaleri arustikana. Jaa jaa. Mul on alati alateadlikult kuidagi tekib seos ka siis helilooja endaga ja tegelikult, kui mõelda, noh, ma Scania enda peale, et ta jäigi seda tabamata imet peale seda hakkavad stikaanati tegelikult noh, nagu otsimaks ta enam ei suutnud midagi sama sama jad kirjutada ja ma, ma õige tsipake valmistas ennast ette, et mitega Bofaanina sind tunded oma lehitsesin Tiit Made, sedasama entsüklopeediat avastasin enda jaoks, et mascani, kes enda õnnetuseks, eks ole toetas Mussolini režiimi sõja ajal, eks ole, suri eks on 45. aastal üksinda selles hotellitoas ja vot vot see Kuidagi kerib selles muusikas kokku jah, ja tegemist on sellise veristliku ooperi ehk siis sellise tõsise tõsise ooperi Supernäitajaga ehk siis kõige kaunima ka sellest ooperivaldkonnast. Ja ei ole ilmselt imekspandav, et, et just nimelt selline veristlik teema siis ka ristiisast, mis, mis räägib ka ju kättemaksust maffiast, itaallaste kirgedest, eta, saiast illustreeritud selle muusikaga. See oli siis imekaunis intermetso maskanni ooperis talupoja au mis illustreerib ka kuulsat filmi ristiisa, tema kolmandat osa talupoegadest ja nende aust rääkida, siis Eesti kultuur on ka talupojarahvas ja kuidas siis nagu talupojad ja ooper, et, et kuidas see võiks omavahel kokku kõlksuda ja kas. Jah, vaat huvitav on see, et meie, meie vaene maarahvas, tegelikult noh, olude sunnil mulle tundub, on elamas üle nii-öelda teist kadakasaksluse perioodi, tegelikult eks ole, oli esimene, eks ole, kus jah, ma maarahvas sai jõukamaks ja hakkas avastama, eks ole, seda kõrgkultuuri, mida siis ainult Fonnid, eks ole, vastased ja tegelikult noh, praegu on tegemist millegi samaga, sest et kusagilt pidi tihtipeale ütleme nüüd kultuuri osa ja see rahakoti paksus nagu kui eks ole ja mäletan neid ma ei tea, kas praegu on veel need need kuldplaadid toolidel, et on kellelegi nimelised istmed ja nii edasi Estonias, Riia ooperis. Ahah, no vot, eks ole, näeme nüüd sellest perioodist üle saanud, eks ole ütleme ütleme niimoodi, nii et ma arvan, et me saame sellest üle. Nii nagu ka omal ajal ma olen kuulnud, kõnetaks Soomeski, Finlandia Talosson sümfooniaosade vahel plaksutatud ja kõike muud sarnast, niiet minu meelest see on, see on täiesti arusaadav ja ei ole mõtet siin nina kirjutatud, nendesamade kadakasakste lapsed saavad juba haritud, Cambridge'i ütles ja, ja igal pool mujal ja annad tiptop, korralikud eurooplased, et lihtsalt võib-olla see jah, et tihtipeale mul hakkab kohati natukene kahju nendest teatritegijatest artistidest, kes on, ütleme noh, peajagu üle inimesena ja haritlasena, nendest, kes istuvad saalis, kes samale nendesse suhtuvad. Väga tihti, ma arvan, et üle üleolevat votsioon, see disproportsioon ja seda, ma arvan, parandab ainult aeg midagi teha. Ja minu stuudiokülaliseks on Raivo Järvi. Raivo, sa erialaliselt töötad lisaks ajuga, aga põhiliselt silmadega, parema käega ja silmadega ja küllap vaatad sa visuaalse kandi päält etendusi, muusikateatrietendusi, mitte ainult ooperit, balletti seal oli ja kindlasti ka kino. Vaatad sa kuidagi, kas siis teistsuguse pilguga ja kuidas sa, kuidas nii-öelda kuulmis-nägemisaistingu kokku paned ja kas, kas see on mingi mingi asi, mis näiteks kinokunsti ja ooperikunsti võiks ühendada? Ma ma arvan küll, sest et näiteks ma olen saanud väga häid elamusi ka ooper filmidest, mis, mis tegelikult, ma arvan, siiski võim võib-olla ei ole see, aga, aga fakt on see, et kui ma vaatan näiteks lapsi kasvõi oma teismelisi meil kodus Sist paraku tuleb see, see kinokunsti ja filmikunst, tähendab see mõjub. Sest me teame, et see põlvkond raamatuid ei loe, eks ole. Teatrit võetakse ka nii nagu on, eks ole, eriti ütleme nüüd seda akadeemilist teatrit, milleni me üritame kõigest väest, eks ole neid tuua ja tegelikult võib-olla see on see üleüldine tendents, jah, mille nimi on postmodernism, eksju, kus me siis peame nii-öelda ülevalt alla ronima ja siis tihtipeale inimestele taldriku peal selle nii-öelda söödavaks tegema, mis, mis, mis ma arvan, et ei ole õige inimene peaks alt üles siseronima, aga mingit pingutasime, peame tegema ja, ja näiteks jällegi oma laste pealt ma korraks hüppan teemast kõrvale, on, mul on väga suur protseduur, näiteks iial, et kas näiteks pühade ajal kirikusse, eks ole, tähendab, see sõnum ei jõua kohale. Ja kui me käisime vaatamas seda Kristuse kannatuste filmi siis ütles mulle, no Saint see film pani mind asjade üle mõtlema, tähendab, see on järelikult see keel, mida praeguse hetke inimene võtab vastu ja, ja selles mõttes ma ma näiteks vaatasin väga suure huviga ka sinu tehtud ooperit, vot kui ma rääkisin sellide Faljalist, eks ole, jah, kus see aegluubis liikumine tähendab, toimub mingisugune vot niisugune noh, nagu praeguse rütmi tabada püüdmine või siis kas või meedia kasutamine, mida on siin maimurdma kasutanud sinagi, eks ole, nõid küttis, kasutasid ilmselt vaat see on nüüd see, kus ooper jääbooperiks, et me teda ei vääname, tingimata ei pane inimestele tanksaapad ja nahk uubasid selga ilma põhjenduseta, eks ole. Aga toome vat selle mõõtme juurde ja, ja kui nüüd kunstnikuna olemisest rääkida, siis jah noh, loomulikult seda lavakujundust vaatame kõige rohkem ja ja, ja minu meelest saab minimalistlike vahenditega luua tihti reaalsuseks palju vahel näiteks mulle väga meeldis Hardi Volmeri kujundus Don Carlo, eks ole selle selle ovaali peal või, või näiteks ka nüüd lavastufaeda, minu meelest täitsa fenomenaalne kunstnikud, maitsekas, heade värvidega, samal ajal toimub niisugune kineetiline, eks ole, mingisugune sümbioos seal sees. Nii et ei ole see kunst surnud midagi ja, ja, ja tegelikult jah, filmilikus, kui seda targalt kasutada, minu meelest on võib-olla just see see link tänase põlvkonna juurde. No aga see aspekt, et sellise elava esituse puhul on alati võimalikud ka vead ja, ja see interpretatsioon toimub publiku nähes just täna õhtul kell seitse, kui avaneb eesriie, filmi puhul on siiski tegemist kontserti viga, mis on pikkade kuude jooksul meeleheitlikult Liivitult valmis pandud. Et kas selles selles arusaamises on siiski võimalik neid kahte zhanri siiski eristada. On ja, ja minu meelest ikkagi siin ja praegu olemises on see võlu vot see on täpselt seesama, et ütleme või siis kino, ma mõtlen draama draama võtmes, eks siis jah, siiski ma ütleks ka, et mingi mingi stabiilsuse moment selle selle filmi juures on. Ükskõik, on see ballett film, eks ole, kus on selge, et sa näed, et inimene ei saa nii meeletus tempos seda aega ära täita, eks ole, ja tegelikult laulmise puhul võib-olla Ansse teadmine, aga, aga ma ei tea isegi inimlik, mõtlen isegi aidas siin. Vaatasin seda pea poovjate Norbani korraks ühe väikse kuke, no tuhka, noh, see, see on elu, eks ole, tegelikult kõik on elavad inimesed ja, ja kuna kõik muu oli väga hea, siis see oli lihtsalt ütleme noh, elu, mingi üks kild, mitte see, et laulja oligi. Jah, ja sellised esitused tavaliselt ka ei jõua CD plaatideni ja, ja kindlasti ei jõua nad ka filmidesse, ehkki on ju selliseid toredaid filmisaateid ka, kus just nimelt neid apse pritsitakse üles ja, ja leitakse, mida võib-olla kogenematu silm ei märka mõnda mikrofoni kaadris või mis iganes mõnes ajaloolises filmis telefonitraat ja nii edasi, nii et see käib sellise elusa ettekande juurde. Just just arvan küll. Sa oled siin tunnustavalt, siis mitmel korral aidad maininud ja ütlesid siin, kui mikrofon kinni oli, et üks anakronism sulle torkas silma just visuaalsel vaatlusel, et tol ajal mehed ei kandnud habemeid, kuid nii mõnelgi osatäitjal oli habe ees. Nojah, egiptlane habet ei kannud, tähendab, see, see tegelikult eristas teda, ütleme, nendest muudest hõimudest, eks ole, noh, ütleme, Iisraeli vangid olid kohe nähtavad, eks ole, et nad olid halornetega, et et ja õige, ma ei tohi sinu käest küsida, siis ma arutlen kõvasti, et kas, kas on see siis ütleme näiteks vot selles ampluaas sobilik, et näiteks, ütleme lavastaja näiteks selle projekti peale, nii, ütleme nüüd kõvakäeliselt sunniviisiliselt noh näiteks nagu ütleme seda teeks, eks ole, Mariinski teades ütleks homseks vennad, kõigil lõuad paljaks selle projekti jaoks on vaja, vaat nii, ma kujutan ette, et meie omad vaataksid kohe pika mokaga ja ma ei tea, kas ametiühingud hakkaksid möllama või, või mis juhtuks No see juhus, kus on tegemist siiski kindla arvu etendustega, mis toimuvad kindlal perioodil, siis üks väga hea karvakasvuga tenor, ma arvan endale ka seda habeme mahaajamist lubada, kuna kuna see kasvab tal ju siis kiiresti jällegi uuesti asemele. Aga habeme rajamisest rääkides jõuamegi ühe sinu järgmise lemmiku juurde, nagu olen aru saanud see viljahabemeajaja mis on siis üks ressini tuntumaid oopereid ja no kes seal habeme ajajana tegutseb. Tembutab seal ja midagi tahtsid nüüd öelda head selle esinduse kohta, mis, mida me kohe kuulama hakkame. Jah, ja, ja me, me kuulame ära sealt rosinaaria ja siis pärast seda ma natukene tahaksin rääkida Rossinist ja võib-olla ka sellest, mis meid seob sellesama habemeajamisega, aga aga tuleb tõepoolest siis rosina aaria. Ja, ja esitab seda maa parapiiters, kellest me ainult nime, ma isegi ei tea, kuidas ta välja näeb. Igatahes kui mina sõidan autoga, siis nagu ma selle peale panen, mulle tundub, et maailm, kirgastumine, minu jaoks on niisugune tunne, et et see lauljanna laulab perfektselt. Vaat kuula sina ja ütle pärast kas Hanseni või ikkagi on mingi inimlik moment, nii nagu kõikides tegelikult seal sees. Kuidas hindad saaled, jagad, nagu öeldakse, seda masinavärki palju paremini? No tuleb tunnistada, et konkreetselt seda esitust ei olnud noorem vist kuuldud või vähemalt ei mäleta, sest rosina aariat nagu ka paljudes teistes Rosiini ja, ja ka Mozarti lugudes on, on siis see meloodia või ütleme, need variatsioonid on, on sageli ka laulja Enda valitavad, sest et interpretatsioonikunst on jõudnud nii kaugele, et et neid on siin sadade aastate jooksul mitmeid ka ise nagu välja nuputatud, et lausa improviseerima lava lava peal keegi ei, ka tänapäeval enam sellepärast, et see on orkestri ja ja siis dirigendi alati nagu kokku lepitud, et et milline kvadraat siis täna õhtul lauldakse. Aga rosina puhul veel nii palju, et on tegelikult kaks versiooni, üks on metsosopran ehk siis madalam hääl, mis ta laulab ja teeb seda hoopis teistmoodi kui see mõned kuud. Ja seda soprani versioon, mida me, mida me praegu kuulsime. Nii et nii et ma saan aru, et tegelikult ütleme, kui vaadata tolleaegset muusikut, et siis oli tal noh, pisut seda pidin mängu ma nagu praegu võib-olla džässmuusikutele, kus nagu teema ja siis tal on oma mingi improvisatsioonikoht või. No muusikalistest numbritest seda küll esines ka siis ilmselt suhteliselt vähe vaid just nimelt ikkagi kokku lepitud, sellepärast et kui orkestris istub 40 50 muusikut ja, ja nad ei tea, mis laval toimuma hakkab, siis on see juba kriminaalne. Aga küll aga toimub see asi rikki statiivides ehk siis üles-alla ja kõik need olid tema reguleerida kuskil. Ritsitatiividest tuli väga sageli ette, et üks etendus on teisele, kus kus lauljale oli voli ja, ja, ja õigus siis improviseerida küll mitte sõnades, aga muusikas. Rossini puhul on just huvitav see, et vot me nüüd vahetama täitsa traalsust, et kui just enne oli juttu, et mas kannist, et noh, tegelikult noh, sügav traagika on seal sees, eks ole, siis siis rassiini puhul noh sealt sealt pulbitseb seda, seda lusti ja isegi ma kujutan ette, et see, tema otsus, nii nagu ma olen kusagilt lugenud, et mingi ladu uudised rohkem tema oopereid kirjutada ei suuda ja ta lõpetas ära ja et see otsus oli just nagu lustlik, sest et ma ei tea, kas on see tõsi, Neeme või mitte, aga ma olen kuulnud sellist, noh, eks, et legend on palju, eks ole. Et väidetavalt olla ta kellelegi suure aadliku teenistuses olnud ja, ja rohkem armastanud, siis pastat pastat keeta ja naisi taga ajada ja siis ta olla nagu luku taha pandud ja öelda, et vaat nii, et enne korralikult süüa ei saa, kui on partituur, valmised nii olla sündinud see vilja. Ma ei tea, kas see on tõsi või mitte, aga nii ma olen kuulnud. Tuleb välja, et tolleaegsed produtsendid olid, olid väga head, sest et eks tänapäevalgi on siin meie endagi maarjamaal väga häid heliloojad, kes oleksid võimelised kirjutama oopereid, aga siis tuleb leida produtsent, kes nad siis õigel ajal kuskile luku taha paneb ja enne väljalase, enne kui film valmis. Ja ja ka honorari, nagu öeldakse, vibutab stimulatsiooni eksiks. Kuna ilmselt selles tänapäeval küsimus ongi, et kui oleks neid allikaid, kus seda honorari võtta, selleks et üks helilooja saaks ooperi kirjutada, siis selleks ta peab vähemalt pool aastat, kui mitte aasta, mõningatel juhtudel ka mitu aastat, et millestki elama. Ja siin olekski võib-olla tore sinu kui poliitiku käest küsida. Et kuidas siis selles valdkonnas meie ooperi ja, ja sealhulgas ka ooperiheliloojate perspektiivid on. Vaat nii, no ütleme, ütleme niimoodi, et fakt on see, et, et üks inimene on hüüdja hääl kõrbes, eks ole. Ja tähendab, siin ongi, ütleme nüüd parteide blokid jube erinevad, eks ole, noh mina võin öelda, et ma siis selle kõige pragmaatilisemad poole esindaja, eks ole, kes, kes tegelikult siis võiks öelda, nii et umbes, et kui on piletitulu, siis palun on sul ka tule mõlemas ehk tegelikult noh, mulle täitsa üllatus, kui ma nägin näiteks esimest korda sinu näpu vahele Metropolitan nii kava, et selline nagu vuugikataloog, eks ole, nahaga selle kohta võiks öelda, et kas siis sellist Eestit me tahtsimegi, eks ole. Teisalt, just ma mäletan, ükskord nägin ühte oma head sõpra, Estonia teatri lauljat ja kes luges lehte, ma ütlesin, no näed ise ise vabakunstnike sõnaga saad honorari, siis elad, et vaata, kus loetakse lehte maksumaksja raha eest, mille peale tema ütles, tead sa igal palgapäeval näen ma väga hästi ära, et ma tõepoolest elan maksumaksja kulul, nii et ma arvan niimoodi, et, et ilmselt see proportsioon olekski siin selline, et tegelikult tuleks väga tähelepanelikult läbi vaadata kõik need projektid, mida kõikvõimalikud ma nimetataksegi, performeerijad välja käivad, tähendab aga, aga selge on ka see, et akadeemiline kunst tähendab, ei saa elada ilma struktuurita. See on ka selge, eks ole. Nii et nii et see, see jaotus tuleks endale selgeks teha ja ilmselt tulebki balansseerida vot just nimelt nende projektide ja, ja siis vot seal akadeemilise struktuuri vaja, sest nagu ma ütlen mulle täitsa üllatus, kui ma esimest korda käisin elus oma kalad onul külas ja avastasime, et kaladel pole oma ooperiteatrit, mille kohta riik ütles, et meil ei ole raha. Nii et nii et siin, ausalt öeldes võime rinna ette ajada, et nii väiksel maal on, on kogunisti kaks ooperiteatrit. Ta on rasked anda meeletult raske, aga see on ikka, see on ikka fantastiline. Tegelikult. Ja parafraseerides veel kord, siis seda talupoja auteemat, siis et talupojakultuurist oleme pärit, aga, aga oleksime ütlemata suur au ja seda seda au omada, et olla olla võrdne võrdsete seas ka suurte kultuurrahvaste hulgas. Seda enam, et Euroopa liidus, kus me praegu oleme kindlasti ka preili, vaadatakse meediast läbi selle prisma ja läbi nende valdkondade arengut. Fakt on see, sest tegelikult noh, tähendab see on riigi visiitkaart kunagi hakata ehitama. Ma ei tea, noh, suuremaid, eks ole, konstruktsioone või maju või noh, mis iganes, sellepärast me palvetame iga sportliku medali osas või iga interpreedi osas, eks ole, noh kasvõi nüüd kasvõi see, et Ain Anger andku talle, eks ole, taevaisa tuult tiibadesse. Loodetavasti murrab nii nii-öelda läbi ja, ja see on imetore. Ühelt poolt on see nii-öelda taeva kingitus, eks ole, sellele inimesele teiselt poolt noh, saame siin meie kaasa kaasa aidata, aga aga, aga minu meelest on ikkagi see ikkagi juba suur samm edasi, et ütleme meie siin noh, nimetame siis ennast nüüd. Me oleme siin konnatiigis, on perioode, kus meil on head interpreedid, selge see, see on nagu, ütleme korvpallis, kordan, pink heakorda ei ole, eks ole, see vaheldub, periooditi on perioode, kus ei ole lihtsalt häid hääli võtta. Et kas või teie maja ikkagi suudab kasvõi mõned korrad sisse osta häid hääli ja, ja ka noh, me oleme sunnitud neile maksma nende väärilist palka, aga eks ole, mis, mis tihti jääb palju paljudele ihukarvad püsti, aga siis tulebki sellest võtta ja siis ma arvan, et siin me peaksimegi kas või ummisjalu tormama, kas või, eks ole teatrisse, sest et pilet ei ole veel Temaskaalades, eks ole, et võtta see, mis on ja noh, fakt on see tema oma võib-olla siis meie meelest ülemäärase honorari ka kusagil mõne noore mõne inimese nii-öelda üles ärgitab ja, ja Me saame jälle nii-öelda ennast ennast kaardile, ütleme nii. Vaieldamatult Meie väikese rahva puhul on olnud ka ikkagi rõõmustavalt palju ka ooperivaldkonnas neid esindajaid, keda ei tule häbeneda ja mõneti on kahju, et nad elasid sel ajal, kus olid teistsugused välja võimalused. Georg Ots tuleb siin kõigepealt meelde ja mitte ilmaasjata ma siin mitmes saates juba tema nime ei maini. Estonia juubeli künnisel ja ka otsa enda juubeli künnisel, mis on 2005. aasta kevadel ja, ja sul oli ka, oled sa muuseas ise otsa näinud laval? Just muide tahtsingi öelda, et, et ei ole ja, ja, ja ma ei ole teda ka noh, nii-öelda noh, ala Estonia valvelauas läinud, ma mäletan ikka isa ema rääkisid nad teda nii nagu tundsite, ehk nad noh, ütleme teretasid ütleme, lausa südamesõbrad ei olnud ja ma mäletan, et ma ikka nagu tahtsin näha ja ja ikkagi see nagu ei õnnestunud. Nii et tegelikult minu jaoks ta on jäänudki jah, kuskilt ütleme, et müütiliseks kujuks, eks ole küll. Ma mäletan, et ta oli tõesti selles mõttes oma aja staar, et no kuulsin minagi poole kõrvaga, kui naised kogu aeg rääkisid otsast, eks ole, küll ots, seda küll ots seda ja nii edasi ja nii edasi. Ehk ühesõnaga see staari oreool isegi nendest tingimustes, kus tegelikult kõik oli ju nii-öelda Rudimendiks pügatud, eks ole, oli täiesti olemas. Ja, ja otsa puhul jällegi vot mul on tegemist sellise kogemusega, kus jällegi noh, ütleme see värinake üle selja läheb, ehk. Ma tahaks väga, et, et meie Estonia laval ükskord oleks minu meelest kuidagi ma olen poole kõrvaga kuulnud, et isegi on tulemas Rigolettot konseni vä. Ahaa, selge okei, siis ma kusagile vajutusega, ma tõesti ausalt, ausalt nende usu mind, aga, aga Rigolettot ma hiljuti muide isegi ühte saadet tehes mängisin, jutustasin lastele Custowit. Ja tegelikult traagiline lugu, eks ja, ja ma mäletan, tolleaegsete vahenditega tehtud, noh, ütleme videot, mis siis ei olnud vist videota vis kandis mingit ristnime, mustvalge, nii-öelda klipikene, mis oli minust mõjuvalt mängitud, sest et mul on ta meeles, eks ole, ehk et tegelikult on tegemist stseeniga, kus siis kõikide ühikute üle, eks ole, pidevalt irvitanud. Regoletto, eks ole, saab oma oma oma saatuse vitsad, eks ole, ja, ja ja tegelikult tema, tema enda lapse hing ohverdatakse ja kus ta siis nii-öelda väheneb nende ülikute jalge ees ja, ja, ja palub armu ja, ja ma mäletan seda veel nüüd tagantjärgi kuulates, et ei ole ju tegelikult see otsa hääl nii fenomenaalne oma oma volüümi, seks, sellena tämber on imekena ja, ja paindlik, aga ühesõnaga ta kuliseri koletu ehk data näitles ennast suureks ja, ja vaat-vaat, see on võib-olla see moment, ma arvan, kus meil Eestis on ära teha ja, ja ma arvan, et kasvõi siis noh, lavastajatel väänata, kuhu ta kannab, sest materjalist väänata alati ei anna, eks ole, just nimelt teha teatrit isegi siis, kui võib-olla see hääl ei ole la skaala tasemel. No aariat Rigolettot kolmandast vaatusest Otsa esituses võiks ka kuulata ja kui me nüüd hetkeks mõtlema selle peale, et kui selles aariasseriga leto anub ülikutelt teatud väärtusi järeleandmisi, siis äkki see interpretatsioon esitatuna Toompea poliitikutele, kui oleks tegemist nende nende väärtuste anumisega, mida võiks võiks siis olla kultuurile tervikuna ja sealhulgas ka ooperikunstile, siis ma usun, et sellises anumise vormis ehk müüakse isegi südametesse. Oh, halastust, seeniorid, see oli nüüd Big Neeme poolt mulle kui riigikogule selle ja, ja tegelikult täiesti õigustatult, ütleme, et olen minagi tegelikult kogu oma kunstnikukarjääri jooksul sirutanud seda kätt täpselt samaks, niimoodi, eks ole, et saaks saateid eetrisse saada. Ja, ja tegelikult, mida ütleme üks minusugune saab teha, sest selge see, et üksikkandidaat olla pole mõtet ehk nii-öelda ühemeheparteidele mõtet mängida, ongi rääkida, rääkida, rääkida ja paraku tihtipeale on see pilt, mis selle vastu vaatab, nii-öelda läbipaistev, aga tähendab, muud võimalust ei ole, kui, eks ole tegelikult rääkida ja selgeks teha, ehk ütleme, seesama moodne sõna lobitöö, nii et noh, loodame, et, et ma miskit suudan. Näiteks praegu ongi üks kirikute teemaline jutt pooleli ja, ja seda on väga raske selgeks teha just nimelt praeguses hetkes, kus inimesed on kaugenenud tegelikult ideaalidest ja kõigest muust, eks. Tuleb välja, et see poliitika on üks selline niivõrd kirglik kala siiski lisaks ka kunstile, et sa muutsid siin üsna kõikidele elevile nendel teemadel, keegi ei olnud mõtet sind isiklikult provotseerida kirjeldavaid, seda nii, sest ma olen sinuga täpselt samas paadis. Tegelikult ütleme nii ja sinu nimel nii-öelda osutada ka sinu kolleegidele just nimelt selles sellel poliitikamaastikul. Aga selline see saatus siin kord juba on saatus, kunstiinimestel, saatus, poliitikutel, saatus, talupoegadel, saatus, habemeajajad. Kõikidel nendel, kellest meil tänases saates on, on juttu olnud ja Raivo, ma väga tänan sind, et sa leidsid aega osaleda ooperigurmaanide saates ja, ja sinu väärtuslikud tähelepanekud ja sellised huvitavad paralleelid olid ääretult põnevad. Paralleelid, aga lõpusõna ma meelsasti jätangi sulle ja kuulajatega, kohtume jälle tulevikku. Ja lõpusõnaks ma võib-olla ütleks Hemingway omaaegsed sõnad ehk, kuid olete saanud noorpõlvest peale käia, teatris jääte seal käima kuni elu lõpuni, siis on pidu täis eneses.