Haava Solba tobern. Kuuendal septembril algas Helsingis itaalia nädal, kus soomlased said tungida Itaalia köögipoole saladustesse selle sõna otseses mõttes. Maitsta toitusid itaalia moodi. Tutvustati itaallaste elamist, reisimist karnevale. Kultuurivallast võis kuulata tänaseid poplauljaid ja neljandal septembril ootas jäähall kuulsaid Itaalia tipptenorit. Luciano Pavarotti. Helsingi jäähall mahutab umbes 10000 inimest aga piletid Pavarotti kontserdile müüdi maha ligikaudu kolme tunni jooksul. Kuu aega tagasi enne Luciano Pavarotti kontserti laulis Helsingi jäähalli laval kuulus Hispaania tenor Placido Domingo. Kontserdikülastaja ei saanud tema häält sealt vast veel unustada, kui juba võis ta näha elusuuruses kuulsat Itaalia tenorit. Luciano Pavarotti. Kunagi kontsertreisil Viinis saavutanud plasside Domingo lõpuaplausi ajalise rekordi mida oli vaat et võimatu purustadagi. Publiku soosingu määrab jo aplaus. Aga Luciano Pavarotti käis Berliini kontserdi lõpus eesriide, seda 19 korda. Niisiis rekord purustati. Põhjamaades on Luciano Pavarotti siis esmakordselt. Ka Soome ajakirjandus väidab ja võrdleb. Luciano Pavarotti on samasugune rahva marru ajaja nagu omal ajal karusooli. Kallis, siis kindlasti hea. Aga ka see pole ainult eelarvamus. Mida kallim, seda parem. See ei tähenda ainult raha lõhna ja asjatud kõmu vaid maailma publiku hinde lauljale, kes on laulnud publiku piletihinna mitmekordselt tagasi. Teatri ja kontserdipublik vajab iidoleid ja mida kallim on laulja, seda paremaks teda peetakse. Aga maailma mahub vaid üks Pavarotti ja tema kontserdile ei tulda kuulama mitte ainuüksi kõrgetood vaatama valget taskuräti laulja käes. Vaid publik tahab vallutatud olla laulja musikaalsusest, muusikaoskusest ja meisterlikkusest. Kevadel Pariisis olles nägime meiegi tänavatel uhkeid reklaame, mis lausa kõlasid neid lugedes Pavoratissima. On ju siin muusikat, braavohüüdeid, Pravissima ja suurt lugupidamist laulja vastu. Et rääkida Louisiana Pavaratist, hankisime materjali, kuid palusin abiga Hendrik Krummilt vestlemaks lauljast, keda tema sai kuulata kümmekond rea kauguselt Helsingi jäähallis. Pealegi on jutuajamine temaga isegi sümboolne, kuna Hendrik Krumm Mul on sama hääleliik ja peaaegu et hea kaaslane. Meil olid head tuttavad soomes, kes arvasid, et ka eesti tenorid võiksid väga suurt huvi tunda Pavarotti vastu ja ostsid mulle juba kevadel siis selle pileti õigemini khatiga kahekesi me käisime tehnilise absusi niisuguses kontserdil, nagu nad ütlesid, et Göteborgi kontsert tegelikult väga tehnika taha jäi pidama. Siis ma pean ütlema, et mina igatahes oma elus ei ole nii hea tehnikat kuulnud, kui oli seekord soomlasi täielikult fantastiline. Iseasi oli see, et, et nad võib-olla esimeses osas nähtavasti suurest austusest ja hirmust oti vastu võimaldasid võib-olla hääle nii ka ülesorkestriga võrreldes aga teises osas nad viisid sellega paremini balanssi ja nii et see oli täielikult nagu kontsertsaali elamus, mis tähendab üldse tagasi laulmine. Ega see ei ole kõige tähtsam, soomlased olid väga õnnelikud, et nad üldse said omale nende Juhla liikuda. Pavarotti nendel käis külaski jätta, nii et maailma võiks ütelda kolm tenorit kahe nädala jooksul, see on igatahes väikese Soome jaoks väga suur saavutus. Ja soomlased üldse kulutavad kultuuri jaoks väga palju raha ja seda raha, et kui palju nad täna välja andsid ja kui pannud täna sisse tõid, vaid nendel on, on see raha niiviisi välja antud, et nende soome kultuurielu võib olla 20-st, sellepärast see annab resultaati ja soomlased on juba praegu kulutanud viimase 20 aasta jooksul väga palju raha ja juba praegu annab siin nüüd juba tulemusi. Võib ütelda, et Pavarotti vetes suured rahad, aga tegelikult nagu ajalehtedest oli lugeda, et et linnavõimud said ka veel oma raha, pealegi selleni, et keegi kahju sellest ei saanud. Õige laulja. Ma arvan, et peab alati niiviisi ütlema, et iga päev peab tegema tööd ja näiteks tema ütles, et tema tibil tööd kogu aeg oma pedagoogi, mis lihtsalt meie oludes praegu ei ole võimalik siin. Ja, ja ma leian, et see on väga vale. Et ka vanemad lauljad, kõigil peaksid olema omad pedagoogid, kelle juures nad jälgivad ennast selle pärast, pedagoog on väga vajalik. Aga see näitab lihtsalt seda, et Pavarotti on väga tagasihoidlik näiteks nii nagu ta tuli, Soome ta ei tulnud sugugi niiviisi, ometi oleks tulnud ütelnud maal maailma esimene ja ma tulen nüüd kuulake mind vaid ta tuli selle jutuga, et et ma pean kõigepealt võitma veel soome publikule. Oleneb, kas nad tahavad mind tagasi kutsuda. Ja ma pean ütlema, et Soome kriitika ei näidanud ennast isegi kõige paremast küljest arvestades seda, et ta käitus nii tagasihoidlikult siis Soome ajalehed järgmisel päeval peale kontserti kirjutasid niiviisi umbes et jah, et Soome publik jahi siiski Pava rotiga rahul selle peale kirjutas, järgmisel päeval oli siis umbes ajalehes, oli seal karikatuur, mis üks muusikamees tegi, oli öeldud niiviisi, et jah, et Pavarotti laulis väga kenastega, oleks ta veel laulnud mõne soome laulu, siis ta oleks peaaegu sama hea kui meie mingisugune estraadilaulja seal. Nii et see näitab niisugust soomlaste üleolevat suhtumist teatud mõttes. Aga Itaaliani Tenarite paradiis. Kui põhjamaalased näiteks soomlased on head bassid, ütleme ühe nimele sena talvelad siis Itaalia geograafiline asukoht, soe, niiske ilmastik on ju soodne tenoritele ja võimalik. Lähebki lahti alles Alpidest lõuna pool. Ka itaalia meeste kehaehituse andenorile sobiv, tugev ja jässakas. Laulu ja vokaali teadlased räägivad aga nii, et itaallased pole mitte niivõrd musikaalsed kui palju kiiremad ja julgemad laulma kui näiteks põhjamaalased. See olevat maa, kus näiteks koristajad vaidlevad tenori sobivusest teatud osasse. Olgu kuidas on soome passidega nisis dramaatiliste kuningate ja röövlite kehastajatega, kui laulab Luciano Pavarotti. Muide, Luciano Pavarotti oli endale määranud kunagi täht ajagi mil peab sündima täht. Vastasel juhul oleks temast saanud matemaatik või jalgpallur. Kujutage ette, kui kahju. Luciano Pavarotti hoiatab. Aga laulmise eest ja selle jõu eest öeldes laulu kärbse hammustusest välja ei tulda. Sellest tekib ainult parandamatu palavik. Mina olen Pavarutit näinud laskalas siis, kui ta tegi oma esimesi samme ja kui ta hakkas laulma. Ma olen teda jälginud kogu aeg ja etendustel. Ja ma pean ütlema, et et ta on väga palju viimastel aastatel juurde arenenud ja tõesti, praegu ma ei kujuta ette, et keegi laulaks paremini kui tema tenor, sest see tehniline tase, see niisugune hingeline andmine, see on minu meelest ikkagi väga lähedal täiuslikkust. Siin ongi see asi, et, et kui on inimene on tagasihoidlik ja loomulik, siis mõningad mehed, kes on nahhaalselt räägivad, nendel ei ole enam midagi õppida ja seda kohe mingisugused kilpkonnad kasutavad ära ja ütlevad umbes niiviisi, et, et ega hüppava rotil on ikka veel väga palju õppida ja lase õpime, noh umbes nagu see soome publik oli, võime jääda temaga rahule ikka veel, et, aga kui ta nüüd veel õpiks, siis ta võib-olla saaks veel heaks. Aga inimesed ei arvesta sellega, et iga kunstnik ei ole endaga rahul ja ta püüab ennast täiustada. Aga see, et ta on vaieldamatult esimene praegu, selles ma absoluutselt Aga võib-olla Soome ei ole just mõõdupuu, et näiteks kui me olime Pariisis, siis nii mõnedki nägid seda toredat afizzi mille peal Pavarotti nimi oli Pavaratistima, tähendab, seal oli braavo juba juures. No küsimus on selles, et reklaam on reklaam ja Domingo tehti reklaami, Pavorotil tehti reklaami, kõigil tehakse reklaami ja kõik on head. Aga meie kui professionaalid me peame ikkagi aru saama, mis on hea ja mis on väga ja vahe ja nagu parra ütles, et see vahe võib olla väga väike, aga, aga selle vahe saavutamiseks tuleb väga palju tööd ja jõudu kulutada. Vabaks. Nii kuulasid kiirelt soomlased Louisiana päeva rotid ja nägid teda elusana laval. Eks publike laulja, mõlemad olid põnevil lauljale kunagi kindel õnnestumises võitjana Pavarotti palvetab enne esinemist ja loodab ainult endale. Sest kui laulja on ta igavene õpilane, nii ta tunnistab. Igale kontserdile läheb tundega, nagu läheks esinema esmakordselt. 17 laulu, mis olid kavas Helsingi jäelis, valiti siis 50 laulja hulgast. Kontserdi lõpumeeleolu oli aga võimas. Pool tundi aplodeerib publik Pava rotile. Aplausi hääl oli täisi laulja jumalikku tulesädet. Kindlasti olid Soome noored tenorid innustunud meistri esinemisest. Uusi sõpru. Ooperile on toonud 35 miljonit maha müüdud Luciano Pavarotti plaati. Loomulik hääl sünnib tasakaalus olevast inimesest. Pavarotti hääles on loomulikust sära ja soojust, mis soomlasel puudub. Muusika, ükskõik mis kujul väljendatuna ei võida laulmist. Vibratsiooni mõju on uskumatu muusika tajumise sügavamad kihid väljenduvad hääles ja häälevõnked tunned vaid laulmise ajal. Nii on Pavarotti üks suur värin. Neid mõtteid kuluvad Petri Teicoisele, soome muusiku, psühholoogi ja muusikaterapeudile. Järelikult on laulmine üks põhiviis, et teada saada oma olemasolust. Olgu siis igal lauljal õige viis, et kontrollida oma ümbrust seest nõrgahäälne, saab kannatada Luciano hingelise tasakaalu põhisammas. Kunstis on tema kodulaulja, istub kiiktoolis ja vaatab merele ning tahab tunda inimesi enda ümber. Pessaron veetlev Aadria mereäärne linn, suvitusi, linn selles linnas tunne, et päikese soojust, ajaloo ja kultuurihõngu pesarongarossini sünnilinn kaljut kaarduvad üle linna nagu Rossini, teatri, rõdud, teatrisaali ülem. Siin linnas suurte puude varjus asub maja kuid teemaja juurde on piiratud keelu siltidega. Itaallased ei tee aga nendest keelusiltidest eriti välja. Need huvitavad hoopis parimad ujumiskohad. Niisiis toetuvad keelusiltide külge ujumisriided, jalgrattad. Vaatamata kõigele viib aga keelusiltidega piiratud tee Luciano Pavarotti suvila juurde, et sealt kuuldub südamlikku itaalia keelset kõne. Ja hallipäine majahoidja ongi tervitamas külalisi. Tere tulemast Luciano Pavarotti suvilasse. Kui arvate, et ooperitäht ümbritseb end ka vabal ajal lavasära ja elurikkust ega siis kõik ei vasta just ettekujutusele. Kui Pavarotti külaline nii arvab, siis saab küll pettumuse osaliseks. Ette astub siis Rädames, kelle õlgadel puudub kullatud keep. Taastub oma laietest toatuhvlid meenutavatest sussides seljas spordisärk. Külalistetoas on massiivne mees liha selliste jalgadega Rädamise näojoonte aga mitte tema käitumisega. Külaliste tarvis koristatakse laualt ka eilse õhtusöögijäänused ja avatakse veinipudel. Luciano Pavarotti on külas ajakirjanikud. Sealsamas aga oli tema sõber, kindral ja koorilaulja ning pianist. Ning vastates küsimusele, kas laulja suvilas puhkab vastab Pavarotti kohe, kui külalised lahkuvad, alustama harjutustega. Viimasest kontserdist aga oli möödunud vaid paar päeva. Aga kutselised lauljad ju ei proovi. Nemad harjutavad Luciano Pavarotti, suvekodu on suur kõrvalehitistega ujumisbasseini lilleaiaga villa nimetatuna Julia viljapärisnime siis vanaemalt. Pavarotti elab, nagu ta ise ütleb, tavalist elu milles tema perega koos elavad vanemad, naise, õde, perekonnaga ja teised sugulased. Pavarotti armastab inimesi enda ümber. Laulja reisib aastas umbes 10 kuud. Ka siis armastab ta lihtsust sel kujul, et reisib turistiklassis, sest ei tunne end hästi esimestel kohtadel ja hotelli luks numbrites. Ainult New Yorgis on lauljal oma korter, muide kõige uhkemis Pavarotti tema turneed ajal üldse on. Luciano Pavarotti on vajalik kõikjal, elades oma köök, kuna taan dieedil ja maha võtnud kehakaalus 37 kilogrammi. Oma lihtsuse korratus valitseb ka laule villas ja kuigi tagaõu eriti kombeka näoga pole, mis siis sellest in ei peitu alati õues või tihedamalt siiski sinu enda põues. Pavarotti ütleb, et nad elavad suvekodus nii, nagu siis elatakse, kui mehed on üksinda. Naga Pavarotti abikaasa on teatriagent ja tema kolmel tütrel on kodus viibimise aega vähe. Neil olevat omad käigud. Ka Luciano Pavarotti arvab, et temal olevat ka üht-teist teha, teha üht-teist huumorimeel iseenda suhtes on ju edasiviiv vahend. Ja kui ajakirjanikud Luciano Pavarotti intervjueerivad alati kinnitanud, et Pavarotti on hea, vaimukas, vasta ja selle taga on tarkus. Aga kellest siis võib saada ja hea laulja? Luciano Pavarotti vastab, et mitte ainult Aua neist tugeva karakteriga inimesest vaid sellest, kes muusikat armastab. Kuna laulmine on tunnetamine, siis tõsiselt laulab laulja vaid siis, kui ta seda teeb ja seejuures enam ei mõtle. Muusikat pead paluma muusika suhtes peab olema alandlik, vastasel korral tuleb tagasilöök. Mis puutub niisugusse suhtumisse, Domingo on väga teadlik, kunstlik ja ja minule isiklikult niisugune muusika ja kunstitegemine, mis toimub ainult teadlikkuse tasemelt ilma alateadvuse ja emotsioonitu, see minu jaoks jääb natuke nõrgemaks. Ja ma kogu aeg räägin seda juttu, et meie peaaju teadlikult kasutab ära kuus-seitse protsenti, aga alateadlikult kasutab ära 26 protsenti. Nii et selles mõttes minu jaoks on, on niisugune ühendus alati palju väärtuslikum. Just Pavarotti puhul ma just hindan seda, et ta on suutnud need kaks asja nagu rohkem, Kokovi võiks rääkida näiteks laulu koolist üldse suhtumisest muusikasse, suhtlemisest vahekordadest, dirigendi ja teiste lauljate vahel ja üldse oma hääle arvestamisel repertuaari valikul ja selle repertuaari väljatöötamisel. Ja, ja kõik niisugused asjad meil tihtipeale nii teatri juhtkond kui ma ei räägi mitte ainult enda teada, sest ma räägin üldse, tihtipeale tehakse väga palju vigu just selles suhtes, et ei osata nagu nende asjadega nii palju arvestada, tihtipeale noortel inimestel sunnitakse peale niisugust repertuaari, mis nendele ei absoluutselt ei kõlba ja mis võib olla ühe etendusega, võib tema terve elutöö ära rikkuda ja, ja niisuguseid asju juhtub meil pidevalt, et selles suhtes me peaksime siiski suutma õppida niisuguste meistrite käest ja võtta nende käest neid kogemusi ja asju, et meile võimalikult vähe ikkagi neid asju juhtuks. Kust pärineb suhtumine muusikasse? Muidugi kodust. Pavarotti isa oli küll Leibur, ema töötas tubakatehases, kuid Louisiana kasvas parimate häälte keskel. Tema isa, kes laulis kirikukooris, ei kuju plaate maailma parimate lauljatega. Muide, Luciano Pavarotti isa on praegu 78 aastane ja laulab kirikukooris edasi. Vaatamata kõigele oli Luciano Pavarotti mängumaaks alguses spordiplats. Head füüsilised eeldused tingisid selle, et Pavarotti oli kodulinnas tuntud tippsportlasena nimelt jalgpallur. Ja kui Luciano Pavarotti on hiljem pidanud võrdlema jalgpallilaulmist on ta leidnud, et jalgpall on vaatajaid loomingulisem kui laulmine, sest laulud olevat valmis, aga jalgpallis muutub olukord kogu aeg. Jalgpallis teed 10 viga ja lõpuks võidad. Samas ei usu Luciano Pavarotti. Nõustu ilmselt ka tema publik, et nii laulda saab ja võita. Luciano Pavarotti aga arvestas oma aastaid umbes nii et kui olla meister jalgpallis umbes 32 kuni 35 eluaastani ja siis hakata edasi laulma. No muidugi sel juhul, kui, siis veel häälton erineva publikuga ja võimalik, et oma publikugagi kohtusse Luciano Pavarotti juba 26 aastasena, kui ta oli kooliõpetaja, kes söögitundide ajal müüs kindlustuslepinguid, olles vihatud mees, kes söögi ajal inimesi sisse kaob. Aga oma esimese esinemise ajal lauljana ei näinud Luciano Pavarotti oma publikut vaid kuulas oma sammude kaja. Ta oli siis üksinda ja närveeris väga. Need olid ju karuuso krooni pärija, esimesed sammud tõusude ja algas 1960. aastal. Ja see oli Luciano Pavarotti saatus, mida ta oma elus usub. Luciano Pavarotti on õnnelik inimene, sest edu ooperilavadel ja soolokontsertitel on sündmused ja head hetked tema loomingulisele eluteel. Õnnestunum ja mõjuvam neist oli Luciano Pavarotti esinemine Verdi liiklemis 1966. aastal mis oli pühendatud Toscaniini surmapäevale, mida dirigeeris Herbert von Karajan ja Luciano Pavarotti, laulis tenori partii. Publiku hulgas aga viibisitas Caniini sugulased. Kas ooper on vanamoodne? Igipõline küsimus oleksilutsiana Pavarotti ilmunud Soome, pisut hiljem oleksite saanud kuldplaadi. Nimelt Luciano Pavarotti plaatide läbimüük olevat Soomes olnud nii suur, et ometi ükskord said klassikalise muusika plaate müüa samal tasemel ja arvul kui popmuusika omi, mis on alati olnud nõutavamad või nagu Soome kriitika on teinud märkmeid Luciano Pavarotti kohta. Igal pool on ju histeerika, kui Pavarotti avab oma kuldse kõri Luciano Pavarotti-is on oskamist, jõudu ja rikkust südamis, suurele publikule meeldib kuid ka kõhklusi, mis temast just suure laulja teebki. Pavarotti julgeb ennast pidada igaveseks õpilaseks. Ka Naapoli laulude esitamisel hamba varooti kõhklev arvates, et laulud Naapoli kabareelauljate esituses õigemini välja tulevad, kui temal. Kui juba öeldakse itaalia laulukene, siis tundub niisugune, et noh, et see on natuke nagu odavam kaup. Küsimus on ikkagi seda, et iga muusikat võid teha hästi halvasti, aga niiviisi nagu tema teeb neid asju. Need ei saa sugugi ütelda, et need on mingisugust odavam kaup. Teiseks sellest kontserdi kavasti ikkagi pool oli maailma kõige raskem tenor repertuaar ja kui arvestada, et ta pidi peaaegu et iga päev laulma selle kahe nädala jooksul niisugust repertuaari ja see oli juba nüüd selle kontsertturnee lõpp siis ma pean ütlema, et oivaliselt hästi oli, oli säilitanud selle väsimuse peale oma hääle ja värskuse ja, ja kõik muu ja ita ei teinud mingisugust hinnaalandust just selles suhtes, et ta oleks läinud mingisugust kergemat teed või ta laulis, pan liigogaks, aarjata, laulis, Martata, laulis Nesson, tormata Durandatist ja veel palju muid aariad ja need olid kõik lauldud niisugusel tasemel, näiteks trubaduuriks. Ma võin ütelda, kuigi dast Reta laulis natuke madalamalt. Just selle väsimuse tõttu, aga aaria oli igatahes niiviisi lauldud, et ma ei ole seda aariat veel kuulnud paremini laulmas isegi plaadi pealt ja ma usun, et see pooletunnine aplaus soome rahva poolt ei olnud mitte mingisugune maja asi, aga see oli tõesti nagu minu abikaasa ütles, et inimesed, kes tulid sealt saalist, need need särasid, need olid niivõrd õnnelikud, et nad olid saanud kohtuda nisu muusikuga. Ma tean noori poissi, kes on seal täielikult mingisugust rokkareid ja, ja kes käisid ka sellel kontserdil ja said ka elamuse. Nii et et see oli kohtumine tõesti suure kunstiga ja see oli tänu selle eest Luciano Pavarotti ilmunud ilulugu Pavarotti laval ja eraelus on koostatud intervjuudest mille on andnud abikaasa, töökaaslased ja teised. Osa teksti on kirjutanud Pavarotti ise. Nagu ooperis esinemine. Las skaalat on lõpuni köitnud hetk, kui kõik armujoogis kaasa tegevad, jätavad mind üksi. Kärna Reini keskpunkti. Uno Fortiivo laagrimaa. See on suurepärane aaria, kogu eelnev ooperimuusika on olnud vaid elav, vilgas, kiire, muretu siiski ooperi ufo piirides püsiv. Äkki kõik jääb seisma ja tuleb meeleolu muutus. Ületamatult tõsine ja üleva meeleolu kaarja. Nagu ütles tonitseti täna õhtul. Meil on olnud lõbus. Aga et asi ei unune, järgneb meeldetuletus sellest, et olen eriti hea helilooja. Meile on võimalik kuulata eriti häid lauljaid. Parajasti siis, kui orkester mängib kurba sissejuhatust, võin vaid loota, et publik saab kuulata nüüd, head lauljat. Seejuures mõeldes, aga ma ise olen ju see laulja. On raske kujutleda sõnades, mis toimub itaalia tenoriga, kui ta kohtub Itaalia publikuga, lauldes itaalia ooperi tipaariat. Laulan selle meloodia alguses dramaatiliselt ootamatute helistikke vahetustega ja toimub kõige õrnatundelise mal kohal. Peale seda meloodia kordub väheste muudatustega, see on arvatavasti Mõõduka Maarja kogu tenori aariate hulgas. Õnnestumise koha pealt pole aaria raske tehniliselt, vaid selle poolest, kui saaks vaid muusikast teha emotsionaalse laengu. See on raskem pool aaria juures. Olen jõudnud viimaste fraaside juurde, mida venitan ja pikalt. Järgneb paus. Tunnen, et aaria on läinud hästi. Ärkan lausa uskumatu aplausiga. Tormiga. Las skaala on lolliks läinud. Seisan laval, käed veidi tõstetud, püüdes osas olla. Aplaus aga muutub üha tugevamaks. Ei mingit lõpumärki. Minu peas on nüüd 1000 mõtet. Olen rõõmus, et olen aariaga toime tulnud ja see karikus on nüüd möödas. Publik on rahul ja kriitikud arvatavasti ka. Aga teinegi mõte on peas. Maarja ei ole mitte minu looming, vaid minu ettekanne täiendab heliloojat. Ja kui olen sile, hästi esitanud, olen ju osa heliloojast. Aplausiga jätkub võitleja neid mitte rollist välja minna. Selleks, et aplaus lõppeks, otsustasin sellele mitte reageerida. Arvasin, et nii rahustan publiku maha kuid kogesin aga vastupidist. Publik metsistus ja plaksutas kaks korda tugevamini pääseda siiski koju õhtusöögile, pead seisma, kui tänulik puupea. Vaat siis publik väsib. Ja ometigi olen tänulik iga aplausi minuti eest. Õhtusid rajal, ütleski Pavarotti sõber, pikast lõpuaplausi ist väsinud õhtustajale Luciano Pavarotti-le. Sa muutsid peened Milano, lased Napollasteks. Eesriide tõustes ja langedes saad palga selle närvipinge eest, mis on rebinud sind esimeste fraaside ajal. Mind saadetakse üksinda lavale. Publik läheb endast välja. Tunnen, et armastan neid emotsioone ja vajan nagu hapnikku.