Kui tulin Eesti raadio džässorkestris ja 1945. aasta lõpul polnud praegune vana raadiomaja veel valmis. Orkester tegutses ühes Tallinna merekooli, praeguse inglise kolledži klassis. Orkester oli stuudiosse paigutatud nii, et kõige taga ahju ja akna vahel istusid viis vaskpillid mängijat. Kasutada oli ainult üks mikrofon, esialgu mingi algeline kopsik. Et see püüaks kinni tagumisest reast puhutavaid helisid, istusid trump statistid trombolüüsi pikkadel koolilaudadel, ülejäänud mängijatest kõrgemal. Tehnik ei pruukinud saade stuudios vahtida, ta pidi vaid pärast saadet mikrofonijuhtmed kokku korjama. Teadustaja oli raadiomaja keldris asuvas stuudios. Kuulsime teda, kuid tema meile või meie temale mingeid teateid anda ei saanud. Seetõttu tuli koostatud kavas täpipealt kinni pidada. Tingituna säärasest oma pead olemisest polikord stuudios üsna proovide ajal kommenteeriti päevasündmusi, heideti nalja, mille üle iganes. Peab imestama, et ükski meist ei muretsenud säärase suupuru kinkimise tagajärgede üle. Muidugi polnud vastavate organite pealtkuulamistehnika arenenud vajalikule kõrgusele orkestris aga koputajaid polnud. See, et proovides ja isegi saadeti suitsetati, näis täiesti normaalsena. Vahel oli küll karta, et mõni sõprade juurde pead parandama tulnud kõrvaline pillimees lisab saatesse midagi ootamatut. On ju teada, et valju muusika taustal Läheb jutt valjuks ja kui siis muusikas on ootamatu paus, kostab igav. Vana kui Eeriku pasun. Juba riigi ringhäälinguaegadest, on teada lugu, kuidas ühes lihavõttesaates kostis ootamatult võtta munaga peale. See juhtus ühes aastalõpusaates, kus solistina esinema Uno Elts, hüüdnimega Soogree temaltory kavas soolopala vist samba TYCO TYCO, mida ta tihti mängis. Ta pidi, ütleme, kuulajaliga mõned päevakohased sõnad. Helds oli aga saanud mujal eriti tasuva haltuura. Saate seda jõudnud kavatsenudki jõuda. Olime mänginud juba pool kontserti, kui oli selget solist, ei maksa enam oodata akordionist. Paalse lükati mikrofoni. Orusaar trügis vaskpillide au veel tema kõrvale. Ja kui diktor rõõmsana häälselt teadvustas raadio kuule, tervitab Uno Elts, ütles Orusaar kummaliselt kähiseva, nagu ära joodud häälega. Tervitan lugupeetud kuulajad ja soovin kõigile tujuküllast aasta lõppu. Paalse lõi samba asemel lahti mingi rahvalikku valsi. Pärast ütles, kas te tõesti ootasid, et ma tõmban niisama varrukast selle loo, mis Sogrile endale on kõva pähkel?