Kui ta laseb, et kauguses Eero tal lennuta linalakk neidu, kel silmist nii kelmikalt sädemeid. Ei, sellist küll maailmas kusagil. Või Saaremaa ja Hiiumaailmas leidub kui Saaremaajooni. Hämaras toome, kuulume sinule, hõiskab ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu? Talle linalakk neidu, kel silmis nii kelmi, käid säde, mis, Ma vaatasin teie loomingusse ja püüdsin mõistatada, millised teie muusika huvid võiksid olla, kuna teie noorpõlv läks mööda Saaremaal, siis Saaremaal ju oli väga palju simmaneid ja ma usun, et kui te praegu kuulate mingite lõõtspillimuusikat, siis vist tuleb kõigepealt meelde see aga muusika, kui ta produtseerib mälestusi, siis ta vist peaks mingil määral vastu võetavale. Olen lõõtspill toob küll mälestusi, jah, seda küll, eks simmanil pole muusikaga ainus kõige tähtsam asi. Võib-olla seda nii muusikaelamusena ehk ei saagi võtta nii palju, no selle minuaegse Saaremaa küla muusikaurka käis palju sõdurilaule Vangi laule. Sellepärast et esimene maailmasõda oli siis värskelt möödas ja väga palju inimesi oli sellest osa võtnud ka Saaremaa käis vägedalt läbi ja seal oli ehk neid mõjustusi selle tõttu ka üsna palju. Ütleme, vene rahvalaulud on mul meeles just lapsendaja ja mitmesugused vene vangilaulud hilisemast ajast saarlased hakkasid armastama neid igasugu Soome ja Rootsi valss rohkem. Need läksid moodi ja noh, neid siis lauldi palju ja mina omalt poolt ei ole nii väga reibaste ja rõõmsate lugude armastaja. Ma Pean ütlema, et ma ikka kuigi see koomiliselt kõlab, aga mina armastan neid kurbi laule. See on mulle üllatuseks, sest tema püüdsin igast valdkonnast midagi mõistatada ja seda just lähtudes teie loomingu enda rõõmsast karakterist. Teil on ju ka rida sügislaule ja sügist püütakse kuidagi kurvana käsitleda, aga teil on nad väga elava rütmiga ja lustakad kuidagi ja ma mõtlesin siis, et muusikas ka on analoogiline lemmikvaldkond, mis hoiab elava muusika. Ka Poola sügise laul on muidugi rõõmsaid sügis, on ilus aeg ju, eks neid ole korbi ka kirjandus on ehk võib-olla selles suhtes, et ta ei olegi nii luule, ka tal on väga palju muid komponente, mida ehk siis jälle muusikal ei ole, ta on siiski intellektuaalselt mõnevõrra Sõna- tunnete valdkond ja muusika tunnete valdkond siis ei kattu päris hästi. Ehk luule ei olegi kõige lähem muusikale, ma ei, ma ei oska seda öelda, sellepärast et kõik kunstid külgnevad ju ja, ja kattuvad osalt ja ja tavalised luulet peetakse just, aga muusikalähedaseks, aga tänapäeval on ju see intellektuaalne luuleni väga moes ja teatud määral ta ikkagi jääb ju ka intellekti väljenduseks muidugi ka muusika, intellekti väljend, aga kuna me hakkasime just lauludest rääkima lauldavatest, lauludest, lauludest, siis võib-olla need on juba kaugemad. Saaremaal ei olnud ju üldse mingi musike elu Kuressaares, kus ma koolis käisin, noh mõnel määral ju ikkagi oli ka, aga ikka õige vähe, võiks öelda, seal ei olnud võimalust kuulata mingit sümfooniat, testrit ja võib-olla et suvel oleks võimalus olnud, aga siis olin mina jälle maal ja nii et kui ma Saaremaalt ära tulin, siis võiks öelda, niisugused esimesed sümfooniaelamused olid minul minu jaoks täiesti masendavad, sellepärast et nad tulid minu peale, nii nagu mingisugune suur laviin, minu jaoks oli see alguses niivõrd kaootiline, kuna ma ei ole muusikat pinud, siis ei suutnud mase eraldada seal mitte midagi peale selle suure nisukesi tundelaengu või helilaengu, mis, mis tuleb peale ja, ja kui sa ei suuda selles orienteeruda, siis sa viimaks väsid ära niisukene abituse tunne tekib. Sa ei saa aru, mis on siis on mis nii et ma arvan, et üldse et muusikat vastu võtta, peaks teda siiski õppima ja peaks teda tundma. Millal sümfoonilise muusikaga leppimine toimus? Arvatavasti küll, jah, sõja ajal just Jaroslavlis, ma mõtlen seal nii pikkamööda ja seal siis sai rohkem oldud, siis olime üks kollektiiv ja ja ikkagi, tuli oli palju võimalusi kuulata. Hiljem Moskvas maski käisin kontsertidel pärast sõda ka, muidugi ma ei olla mingi säärane suurkontsertidel käia, et ma ikka olen laisk käima, kontsert seal, võib-olla on mul lähemal siiski ehk kujutav kunst olnud, nagu ma ikka selle juurde tagasi tulen, on kunstid kõik omavahel väga sugulased ja ei asu nii suures eraldatuses, nii et ta kuulub ikka ka selle vaimse maailma juurde ilmtingimata ja võib-olla just oma eriliste omadustega do asendamatuna just see maailma tunnetamise dialektilisus, mis minu arvates kunsti kaudu, aga tugevasti toimib seal muusikale ka omane. Sest muusika on ju liikumine ja nagu igasugune liik, kumine ta paneb inimese vaimukali. Kui rääkida paljude kunstide külgnevusest siis muidugi võib rääkida ka nende kattumisest ja ma ei tea, kas võid teha sellise järelduse et neile peaks õige lähedal olema ka ooper, kui üks kõige sünteetilise muusika avaldas. Nad ikka ei lähe täppi. Ooper ei ole mulle küll nii eriti lähedane, pean ütlema, et ma olen tajunud ka neid samu elamusi, mis sõjaasja rahusnataasia ja seal, kuidas Tolstoi ooperit kirjeldanud, kuidas juhtub. Mõnikord on tinglikus täiesti vastuvõtmatu, kuidas juhtub meeleolu olema? Teatavasti teinekord ta on päris nii sõbralikult ooper igavast. Aga siiski ma ei saaks öelda, et ma olen väga suur ooperisõber, südamete ballett Row pigem jah, balleti kaudu saab muusikat minu arvates rohkem väljendada liigutuste kaudu. Need esimesed muljed on siis ikka väga tugevad ja 41. aastal ma sattusin Leningradi vaatama Luikede järve, mida ma olin siin Estonias ennem näinud. Ja seal see väga täiuslik, viimistletud vorm, ütleme balletikunsti niisugune kõrgus ja see oli küll minu jaoks täiesti rabav ja ja seal tundsin tardinaku täiesti kuju saanud muusika, kui meil Estonias oli rohkem koreograafiline kusse ja niisugust vaatemängu oli rohkem ja ja see paelus siis see väga range akadeemiline ballett, nagu seal oli, andis minu meelest seda muusikat paremini edasi. Moskvast muusikaelamused on seotud Bruno rukiga. Mul on meeles, kuidas hommikul ärgates hakkasin kuulma kõrvaltoast saalist kostis Bruno Luki klaveriharjutused ja need oli väga meeldivad mulle alati kuulata. Ja üldse on imelik, et mul on meeldinud just harjutused nima. Vahest istusin ka orkestriproovidel, võib olla pärast, et seal oli võimalik istuda tühiasja pimedas saalis täiesti nii omaette vaikselt, mida kontserdil Nad ei saa. Nähtavasti minul ei ole vaja seda pidulikku kontserti, kondavaid, muusikat ma tahaksin kuulata just väga intiimselt, aga varjatult ja vaikselt. Omaette kõike võib olla ka lihtsalt loovate inimeste tööga kunstnikud kujutavad kunstnikud ja puhul on seni ateljees nende tööd jälgida ja ilmselt siis ka muusikat noorte puhul. See tööprotsess ise ja sealjuures muidugi juba ta on küllalt küpsed teda kullata. Mulle väga on see huvi. Ta hakkas, tekib paralleel ka kirjandusliku tööprotsessile, kui te kuulate muusikalist protsessi. Kirjanduslik töö on mast jälle teistsugune aga mis on küll alati olemas. Inspiratsioon võib tulla küll kuulates muusikat dismaali või nähtavasti see loov element kuidagi see liikumine, mis läheb üle või, või kuidas ta üldse saab seletada. Seda ma ei tea, aga midagi väga head kuulata või näha, siis tekivad just peamiselt enda töömõtted ja isegi lahendused teinekord. Seoses teie ütlemisega meelde nasameik metile on Bachi kontsert-d-moll, ma ei tea selle luuletuse sündimise ajendeid või asjaolusid, aga võib vist oletada, et see tõesti on ehk sellesama kontserdi kuulamise käigus sündinud. Ei pruugi sugugi olla muidu küll see luuletus, kui on üldse lemmikluuletus, see on üks minu lemmikluuletusi, seda ma loen nii et ennastki meeleollu viia, teinekord ma ei arva, et see on kontserti kuulates. Ma arvan, Ta lihtsalt tundis väga hästi Bachi ja ta võis ka hoopis teisiti sündida, võis ka lihtsalt tõesti jalutades või kõndides ja loodust vaadates võis talle lihtsalt Bach meelde tulla. Ja üldse ka vist nii konkreetselt see üleminek ei toimu Ühte asja kuulates või et see siis siis tekivad, et näiteks ma kahtlen ka seda, et merekohinat kuulates hoitakse muusikat kirjutada, kuigi vahest heliloojaid maalitakse tormise mere taustal, kus ta loo parajasti võib-olla ma eksin, aga see on nähtavasti ka individuaalne, sellepärast mina loodust vaadates ja looduses olles ei saa öelda, et sel momendil mul tekiksid mingisugused luulemotiivid, seda mitte ikkagi hiljem niiviisi neid uuesti läbi elatis mõttes siiski. Teil vist hulk Saaremaa luuletusi on ju sündinud Saaremaast eemal. Ikka peaaegu kõik võiks öelda nii, kui ma Saaremaal olen, siis ma olen seal, siis ma ei kirjuta. Aga siis hiljem jah, ta ju jääb see, mis on väga terav, halvasti tunnetatud, väga nii tugevasti, seda saab ju tagasi kutsuda uuesti. Ja siis ta hakkab uuesti elama ja siis saab sellest midagi vormida. Nähtavasti ise loominguprotsess üldse ikkagi niiviisi käibed, ta on mingi uuesti tagasikutsumine. Lähtudes küllalt pikast perioodist, mis teil tuli Kesk-Aasia vabariikides olla olete te ehk üks nendest, kes sellest muusikast ka natukene paremini jagu saab, kui need inimesed, kellel on vähem sellega kokkupuutumist olnud. Võib-olla et siin ei olegi see kokkupuuteküsimus nii tähtis, kõige tähtsam on olla vaba eelarvamusest. Kui ei ole eelarvamusi, siis kõikide rahvast ja muusika on äärmiselt huvitav. Minu jaoks igatahes küll ma olen selle üle mõelnudki, miks see nii on ja ma arvan, et rahvamuusikas kuigi nad on ju ka rahvastel, kuna nad ju on mõjustatud, üks võtab ühelt ja teine võtab teiselt, nii et ma arvan, et säärast ühe rahva täiesti puhast rahvamuusikat ei saa olla. Aga mingisugune jälg, väga omapärane jälg jääb ikka igal rahval tema muusikasse. Ja selle tõttu, kui lähed päris võõra rahva hulka, kuuled nende muusikat, sa mingil määral tajud siiski selle rahva olemust saab ära ja ma arvan, et ükskõik, kui võõras see rahvas ka oleks, aga muusika kaudu ta siiski saab lähedasemaks. Nii et see Kesk-Aasia. Aga ma ei ole aga seal nii väga palju olnud ja kuna ma ei ole ju muusikainimene, siis ma ei saa küll öelda mingisugust muusikatundmist, aga ma kuulan teda küll meelsasti, aga Ma arvan, et et ka väga kaugeid rahvaid võiksin niiviisi tundma õppida. No kas või Jaapani muusika on ju väga omapärane jaguma Gruusias käisin dekaadil kunagi siis kõige tugevamad muljed olid ikkagi ka just sellest rahvamuusikast. Üldiselt oli Jaroslavli periood niisugune väga viljakas ja alust paneme muusikasse. Aga kui me nüüd juba eesti muusika juurde läksime, siis ma ütleksin, et sellest ennustas nimestikus ma oletasin, et teile peaks ka väga lähedane olema Elleri looming. Kuna ma arvan teie luule järgi, et te armastate kadakaid ja minu arvates eller on mingisugune helilooja, kelle muusikas tõesti nagu kadaka Siin ehk ei ole just just päris täppi läinud, mitte see, et muidugi, et Elleri muusika mulle ei meeldiks, aga ma ei ole kindel, et ta on mulle väga lähedane. Riik ei ole mulle mitte väga meelepärane, kuna ma seal näen nendel ka teatud sarnasust. No siin ei ole mitte see meele pärasus, vaid nähtavasti lihtsalt natuurilähedane ehk ei ole ja mis pärast seda on mul raske muidugi seletada, sest see on nii vaistlik. Kusjuures muidugi ma väga pean lugu Ellerist ja mitte selles ei ole küsimus. Aga, aga läheduse mõttes mulle meeldivad need noored noored heliloojad, kas või rääts. Ja Pärtja taoline on minu jaoks nagu lähedasem, kuidagi teravam, Jaani erutavam. Ja see on kole-kole ära kulutatud, armastatakse Bachi, aga ma kõike nii rohkem anna temani sihukest harmoonilist tunnet või või säärast suurt tunnet, mis kirgastab, või? Igatahes seda ma kuulaksin küll. Te ei, peaaegu oli noh, alati muidugi ei saa, muusikat kuulates pole võimalik, aga igatahes kui ma teda kuulen, siis ma alati tunne sellest suurt nihukest sisemist rahuldust. Ma läksin neid muidugi Eesti muusika pealt ära, aga siis see on, see on ehk ka seotud see, see vana ja siis uus. Beethoven, jah, Beethoven nõuab teatud meeleolu, alati ma teda kuulata või teinekord ta mõjub mulle liiga pealetükkivalt, liiga agressiivselt vastavat meeleolu ei ole siis. See agressiivsus hakkab nagu vaevama. Milline meeleolu teil endal peab olema, Beethoven, istuks? Eks Beethoveni talle ka muidugi mitmesugust ja näiteks ma olen väga armastan seda koopaoravakest kuulata. Seda alati, ehk võiksin kuulata, aga, aga muidu, eks siis peab ise ka olema heas vormis teda kuulata, ma arvan. Minu meelest tema music on säärane, mis paneb tegutsema. Aga Toyoiduisu vormi viia või tegutsemisvormi? Nojah, võib-olla, et aitab ka. Ei. Puudu. Ka O, kes ei mooto, too ka soo O. Kui ma mul ka soo oo ehku OSCE toote tee, nii on mul ka osa. Mis puutub kaasaegsesse muusikasse, siis sinna ma panin niisugused nimed. Carlorfi. Ja siin ma ütlen küll ja no ma ei tea, ma olen juurde taga vähe kuulnud, võib-olla, et kui ma peaksin teda võib-olla, et mul lihtsalt Need asjad, mis ma kuulnud olen ja et see selle niisuguse omapära pärast on nii hästi meelde jäänud ja meeldinud. Nii et siin siin ma ei või ka päris ka teile kohe kahe käega järele anda. Stravinski, Stravinski kindlasti ma tahan kuulata, sest ta on väga huvitav ta muidugi minu jaoks noh, küllaltki võõras ja küllaltki raske siiski, aga aga ta on jällegi nagu ma ütleksin, põnev. Impressionistitele tõenäoliselt väga ei meeldi. Ma ei tea seda mulle kunagi meeldinud impressionistliku maalikunstist, aga see aeg on mööda läinud ja võib-olla on ka muusikasse see aeg minu jaoks mööda läinud. Kogude heliloojatest olid kirjas Šostakovitši, Prokofjevi tema järel. Jah, eks see järjekord võib-olla nii ongi, no ma olen kirjutanud ühe luulet tuse seitsmendast sümfooniast Šostakovitši omast ja see oli, oli tõesti väga suur elamus, selle esmakordne kuulmine ja ka siiamaani Prokofjevi fon ehk ju nii peen ja, või kuidas seda nimetada artistlikum temalannist omapärast värviga rusikat väga värviliselt igatahes tajuda Šostakovitši mitte niivõrd värviliselt rohkem graafikapoolne. Ühes tee luuletuses on juttu viksi habemega vanahärrast, ma usun, et ma vist ei eksi, siin on jutt Mart Saarest. See on niisugune täiesti juhuluuletus juhuslikult tekkinud tõesti ühest säärasest vaatamisest, kuna me Kadrioru ääres mõlemad elasime, siis ma nägin teda nii jalutama. Ei, see ei ole ehk nii-nii palju tema muusikast välja kasvanud kui ühest säärasest. Hetkemeeleolust või muljest, aga muidugi koorilaulud on hästi meeldinud ja koolipõlvest meeles ja armsad. Vene autoritest mul olid kirjas Rimski korsakov. Jah, omal ajal ikka jälle nende värskete muljet, et 40. aastal seda alles sai kuulama hakatud ja ja siis mul meeldis muinasjutuline, mulle meeldisid need suured kõrgused, ma ei oska seda seletada, aga vahetama läks nii noodistada puht heliliselt need niisugused taevaalused käigud minu meelest üldse see muusika tajumine on väga omapärane nähtus ja seda kirjeldada on ju ehk niisama raske kui rääkida seda, kuidas inimene luulet Väljaülikooli ajal oli Semper meil siis õppejõuks ja tema tegi esteetika seminari ja tegi niisuguse katse, eks kortravelli poole raga pani ta selle plaadi käima ja pärast pidime, mis me siis tajusime ja tundsime ja tunnetasin, pidime kirja panema ja see oligi huvitav, et inimesed olid siiski erinevad, aga võib olla ka. Tüübid on erinevad ja mul on juba siis meeles, et et minu jaoks ei tekkinud seal mingisuguseid sääraseid suuri konkreetset pilti, teisal mingisugustest Nov nagu vaest, teised kirjeldasid, kas seal mingisugused rahvamassid seal on või inimesed või maastik küll kujundid, mitmesugused säärased liikumised, tõusud ja, ja langused ja, ja värvid muidugi ka muusika juures. Mina tajun ikka ka teatud värve, sihki, mingisugune värviline taust on minu meelest helidel olemas, kõlavärv öeldakse ju muusikas, aga mina seda ju kohe ikka päris värvina. Semper siis seletaski, et et muusika on need fantaasiapildid, mis tekivad, et see tähendab seda, et et inimene ei kuulagi muusikat enam, vaid temad lihtsalt muusika taustal laskub rastesse õnnelemistesse ja, ja meeleolutsemistesse ja niisama laseb oma fantaasial uidata. Ma arvan, et see on jällegi üsna individuaalne. Minul on niisugune abstraktsem siiski minu jaoks on see maailm selles suhtes küll väga värviline, et et kõlanik ikkagi mingisuguse värviga sõnad ja häälikud ja helid ja need on kahtlemata Ta värvilised luules on ta ka, ütleme luuletusegi, mingisugune taust omab ka mingi värvi, mis on erinev luuletustel. Ja eks siin on need külmad toonid, soojad toonid ja kõik need tulevad arvesse. Kas need värvid on seotud autoritega ja sarnased ühe autori loomingus kui tulenevad need värvid, helid enda tonaalsusest? Kuivõrd siiski autor on tervik, siis temal laadile ikkagi peaks vastama üks üks säärane põhilisem ühesuguse värvitoon. Ma ei ole küll just niiviisi mõelnud, sellele hakkame siin Ellerist, rääkisime siis. Elleri. Muusika on heledad, toonid on ja niisugused soojemad toonid. Kas merearmastus, mis on omane tõenäoliselt teile kui luuleta uskuda ja Gustav Ernesaksale, kui tema muusikat kuulata, kas see seob teie huvisid ka tema muusika külge? No ma ei tea, kas on just merearmastus, mis seob, aga ma arvan, et mis tema lauludes nii, aga õlu on, see on tud kristalliseerunud rahvamuusika, see võib-olla seob ehk rohkemgi. Sest ta on ühe teatud laadi on nagu täiuseni viinud minu arvates. Siis võiks vist sama tormise kohta küsida. Jah, tormis on nik noorem ja ärevam ja ürgse on tarvis, on küll suurepärane nähe praegu meie koorimuusikas teisi on ju ka väga palju ja ka neid vanemaid koorimuusika on, on ka meeldiv. Üldse olen ma niisugune nii luules kui ka muudel kunstialadel väga kõik? Jah. Sa meeldivad väga erinevad asjad. Palju teie luulest on jõudnud ka heliloojate noodiridade alla. Kas te olete alati nõus olnud käsitlusega, kuidas nad selle muusikaga ära seovad? Ma pean ütlema, et ma ei ole laulutekste õieti kirjutanud rohkem kui 44. aastal oli aktsioon seal Leningradis. Me kirjutasime kohe päris nii tellimise peale neid ja ja tegime. Ja veel olen ma teinud lõikuse laulu, olen ma Gustav Ernesaksale teinud tema palve, pealijad ja siis ette ette vilistamine kuidagi kuidagi nii, et see on ühismuusikale tehtud populaarsed laulud, Saaremaa valss ja uus paat, need ei ole siiski laulutekstides kirjutatud ja ma pean ütlema, et ma kannatan alati väga. Kuigi Georg Ots laulis neid suurepäraselt, aga, aga mul on ikka alati raske kuulata, et, et seal on nii palju sadu, mida ei tohiks olla üheski laulus ei tohiks olla siiski. See on heliloojatele õigus, kui nad tahavad, et vähem sõnu oleks tekstis, need koormavad ilmaasjata. Teoreetiliselt ma tean küll, kuidas tuleb lauluteksti kirjutada, ma ei ole ainult ise kirjutanud, nähtavasti siis ei ole just õiget inspiratsiooni laulu tekstile piisaks ühest mõttekäigust, mida peaks siis varieerima. Kas mõne teie luuletuse viisistamine on teil ka vastuväiteid tekitanud? Ei, ma ei ole nii otsekohe olnud niiviisi, et see nüüd ei kõlba minu sõnadele see viis aga seda on küll juhtunud, et mõned on jäänud lihtsalt eksinud jääbio. Nii, publik ja rahvast jääb oma valiku ja nad jäävad iseendast kõrvale siis, kui ei ole õnnestunud. Sinna pole midagi parata. Kas ei ole luuletajale teatud kaotuseks, kui üks tekst Äraviisistatakse sest siis ta nagu väljakujunenud tavade põhjal juba muutunud nagu helilooja omandiks? Ei, seda küll mitte, ma usun, et igaühel on hea meel siiski, kui tal on üks, üks populaarne, ei või hästi õnnestunud viisistusega. Luuletus. Seda paati pole tehtud, linnukaared ise painutasin, ta ei ma pannud pilliroogu massi-ide, eks seega Boona põlekesi purjedeks. Tugev mootor tuksub nagu söödaainete teise vaata äri all ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on käinud määr vees. Noorik randa maha ja igaühel kallis paadivas task. Aga. Rohkem kasu toovad minu kirjakud, kui sula ja tursa väärsu oota oota tolgoga kodule nähado soleerudusi, kääre ja sihvakad ja sirged sabakuube. Tulevad.