Täna on saatesari elavaid lehekülgi meie kujutava kunstiajaloost jõudnud nimeni Jaan Koort. Selle nime taga seisab mitmekülgne kunstniku tegevus. Teame ka, et Jaan Koort astus omal ajal esimesed sammud meie kunstivarade arvelevõtmiseks säilitamiseks. See, mis Jaan Koort on loonud, seisab meie muuseumides mitmetes erakogudes ja osakese leiame oma kodulinna tänavaltki. Niisugusena on Jaan Koort meile alati kättesaadav ja püsima jääv. Käesolevas saates tahame ka tähelepanu pöörata sellele, mis kunagi igapäevase ja kõrvalisena nüüd juba ununema kipub. Laseme jutustada mälestustel. Kui palju aega on sellest nüüd mööda läinud, kui teie kõrvu ulatus nimi Jaan Koort. Aga juba silm silma vastu, esimene kokkupuude Tallinnas oli pritsimajas oli näitus. Ja millal umbes oli, see oli, ma ei tea, vist 1909 täpselt täpselt ei tea. Nojah, ja seal oli siis. Mina selle Peterburis õppisin kõrgemate kursuste peal. Ja siis teatud kallak tekkis minul seal nii kunsti poole ja mis mul, Smildijaid, solist, koort ja see Promedy kuulus kratt. Kas nad niisama meeldivad või oli see nii-ütelda, esimene arm aga need olid need esimesed esimesed kokku puutud. Siis muidugi, mis väga imponeeris seal oli minu noorepõlvesõber kunstnik, lukk, siis no meie Trevisime ligi koordil endale kaardile endale ja muidugi nii nagu ikka tehakse. Sest ta oli, oli nii hästi lai, lai lipsi ja kõik nii edasi, no mis sa siis veel ta juttu ajasite ka mõnes loetavaks saime ja muidugi meie olime siis nii, kuidas ütlege, nii, täitsa õnnelikult seal niisama ka mõne ta lapsed mõnegi kino artistiga lauljaga osavad lähevad õnnelikult ära, eriti veel, et autogrammi saada. Kas koort sel ajal oli juba oma kunstiõpingud lõpetanud? Vaata, see on üleüldse niisugune mõiste kunsti. Õpingud Need ei lõpeta heite, kuna aga siis muidugi teatud kaas oli temal läbi. Stiglitz juures, nemad lahkusid juba mersumehed, ütleme koort ja mägi ja tasa selle 1905. aastal neid. Need niiütelda visati välja. Triik oli vist lõpetamise eel, aga ma ei tea, ütleme, kui kaugel need koort oli. Kas neil edasimineku võimalusi ei olnud, kui oli noh, pärast oli küll, aga siis tuli flix teha, aga need olid ikka siis ka omaette. Pahad poisid ei läinud, ütleme nii läinud paluma ei läinud, palume ja ja siis muidugi ei taha ju ütleme midagi teiste kohta nimetada selle peale vaatamata, et need on need kujunenud kõik niigel tugevalt tugevalt ministriks ütlemisi kandev jõud Noor-Eesti Calder jõutel. Just nendest Nad tulid sealt just nendest. Nonii, aga millal siis saatus uuesti kokku Viistid, olen koordiga saatus uuesti kokku viis, kui ma ei eksi, see oli vist 1112. aastal Pariisis ja Pariisis nägime üksvahetiga päev, tähendab, ütleme siis seal oli see, kas oli see kohvik rott olnud või oli see siis või oli see telmastel, mass oli nii, nii, nii söögi lokaalne Need olid siis kokkusaamiskohad kokkusaamiskohaga, Te tema tööruumides või kodus käisite ka, mina olen nii tüüriruumis käinud ka kodus ja ajaloolise sündmuse ka läbi elanud, kus koort pidas oma pulmi olid eestipulmad või rahvusvaheliselt põles asjast aru saanud, nii et ateljees olid ja väga kena ja seal oli kunstnik, oli Oskar ja otsesemad neidrid, suured vaikijate, olime terve õhtuse koos olnud, iga olnud jälle lõbutseda põgenedes. Ja nüüd läksime siis hakkasime kodu poole minema. Ja kodu poole äkki tütarlaps juba nimed ära unustanud eestlast kohapealsest eestlast või sa lähed ja küsid, mis rahvusest need on? Kas te võite öelda, kuidas koostuma töösse suhtus, ütleme, siin võiks ütelda ühte asja tellimise hangib igaüks omamoodi, üks on odavam, teine mitte hea. Aga siis mis teine Monet. Et kool ei lasknud iialgi siiski ennast mõjutada ja mina tean, et mitmed tööd jäid tal pooleli, aga et siin oli kvartali täitsa täitsa järele andmata, läks, läks ikka nii oma teed, nii kõige ausamad kunstnikuteed, mis võiks ütelda, kuidas teeb paari sõnaga iseloomustaksite tema loomingu laadi tema muidugi noor eestlane prantsuse koolist läbi käinud ja siis on siis on eestlased jäänud istuma motiivide valikus ja ja see on ikka nii, et näides koordi, need tööd, need võivad ikka päris uhkelt, nii. Igal pool ilma muuseumis olla. Kunstniku tütar tui koort. Kui mõni aeg tagasi Tartus avati Jaan Koorti mälestusnäitus, kui palju töid võis sellel välja panna? Ütleme, 72 skulptuuri 25 maali üle 90 keraamikaeseme üle 90 aktik rokijoonistus oli ka midagi üle 20. Mitmete meie vanema põlve kunstnike loomingule on sõda palju kahju toonud. Paljud tööd on hävinud. Kuidas teie isa töödega lood? No need, mis meil kodus olid neid peaaegu ju suurem jagu, kõik hävisid, eriti kahju muidugi palvetajast, mis loetakse isa kõige paremaks tööks ja teiseks, mida mina hindasin väga olises, isegi pinna pea mustast graniidist, ka see hävis meil kolmandaks niisuguseks silmapaistvaks tööks, mis meil hävis, loetakse isa. Kuulge, see oli küll kahjuks ainult kipsis isa modelleeristama oma kure järelt nimelt, tal oli ju Kattrošveik loomaaedade, seal oli siis ka see hall kurg, heitsime Tšurriks selle järeldama teda modelleeris, kaunis kaubakurg on väga elava kumisega ja see võttis tal palju aega. Siis võttis tema selle kure kaasa Moskvasse, kui ta sõitis Moskvasse ja tal oli plaanis kavatsus sõiti seda kurge viia keraamikasse. Ja siis, kui me tagasi tulime pärast isa surma Moskvast siis teedel, kuigi ta pakiti tookordses spetsialistide Photo, kuna ta oli väga õrn, siis olite räti katki läinud. Ja sellepärast me olime sunnitud teda restaureerima ja muidu ei saanud teda üles panna. Ja restaureeris tookord kujur Horma. Ja kuna tema juba ükskord sai restaureeritud, sai võetud tükivorm ja sai tehtud kaks eksemplari. Ühe ostis nendest kurkidest, ostis ära riiklik kunstimuuseum, kus see kah sõja ajal hävis. Ja meile jäigaks eksemplari, kui see maja, kus me elasime, kui see oli maha põlenud, siis selgus, et nendest kahest eksemplarist oleks võinud veel kuidagi restaureerida. Jälle uuesti ühe kure, mis juba ükskord oli katkevad. Aka hakati seda maja ehitama ja see kurg sealt kadus. Kas selle näituse korraldamiseks seoses tuli välja mõni Jaan Koorti töö, mis teil senitundmatu või teadmata oli? Jah, üks töö, mis isegi minu ema ei tulnud, see on üks lapse pea üks tsemendist. Selle ma avastasin juhuslikult nõmmel erakogus. Ja Ta ei saa kellelegi muu olla kui ainult Jaan Koorti töö. See oli mulle alguses selge ja ükskõik kellele ma seda näidanud olendiga üks. Lõpuks ma leidsin ka ühe inimese tartust, kes teda mäletab, et on seda tööd näinud. Näitusele ühel näitusel. Näituse kataloogi sirvides selguski, et üks lapse pea 1919 näitlejale olnud tsemendis, kui palju tõsisem töid on mööda maailma laiali teistes muuseumides ja on Soomes atenemis üks tänuga naine mustast graniidist. Ja siis on Pariisis Luxembourgi muuseumis on põlvitav naine, võõras Aireses on kaks tööd ja siis on olemas veel Rootsis erakogudes, Meie kodumaa muuseumides, samuti Tallinnas-Tartus-Tallinnas-Tartus, Leningradis, Riias ja Moskvas Puškini nimelises muuseumis seal on, seal on kits, metskits, tegelikult kitsevend või õde, eks Tallinnas on jah, jah, neid on tegelikult kolm, kes poseeris, kes poseeris selle kitse nimi oli talle seal esimene loom võltsimis, Isalomaide tuli, teised loomaaia elanikud olid, seal oli siis öökullid, mitmet sorti. Ja siis see kuulus torr, kurg. Ja siis praegu veel elav loomaaiasale aara papagoi Tallinna looma ei hüppa, kui seesama, haara suus. Aga midagi 60 või seitse toestada kindlasti vanem, sest kui ta meile tuli, siis öeldi, et tal 90 aastane ta tuli. No mis oli 27 v8, nii, ta tuli Berliini loomaaias tõstis teda üks, üks Tallinna ärimees. Aga kuna ära oli väga halvad harjumused, nagu ta nägi mõnda kaunistust kuskil mingist nikerdust, siis ta tegi seda omamoodi. Kunstisõber armastaja nikerda jah, tal oli nii suur puur, et mina sain seal püsti seista rauast raudvaradest. No ja siis see linn paistis alguses väga kena, Meirasime ka teda tihti välja, et me hoidsime siis valvet, meil oli neli last ja valvet leida nähtavast sellel ei anna, salveti unustas ta lihtsalt, et välja tagajärg oli see, kui ta tuli, siis oli jälle kõik ära rikutud. Järjekordselt maksis ja siis oli ta nii villand, et otsis ühte inimest, kes armastaks loomi ja sattus jälle minu Isaber nimelt ta saatis selle ühe käru mehega. Kärumees tõi selle puuri koos selle papagoi haavaga ja peale selle veel viis kilo või oli see isegi rohkem sihvkasid ja seemneid päevalilleseemneid. Ja siis oli see kärumees välja makstud, et kõik, ainult et saadisest, sest linnust lahti ei saa, võttis vastu ja jah, kuigi ta alguses ei tahtnud, sest ta ei armastata, papagoid tallist metslinnud jääd papagoi, kuigi see ärimees ütles, et tal imeilus ja punaste sulgedega isa ütles, et talle ei meeldi papagoid. Aga pärast harjus niivõrd ära, et need olid väga suured sõbrad ka eksil meil on isegi oma erikeel, mis nad rääkisid. Ara elab praegu Tallinna loomaaias. Aga milline on teiste loomaaia elanike saatus? Oleks olnud, kui isa sõitis Nõukogude Liitu siis tsura ei söönud mitte midagi, pärast seda muidugi käisime ja me teadsime, tema lemmiktoitu olid värsked, kilud. Sai siis ostetud värskeid kilusid palutud ja mangutad, et see ometigi Chur aga ei söönud kurvastusest nähtavasti Pealt kurvastasid, muudkui käis ja luksus haledalt, et ühest kohast teise ja üks onkuri surnud. Aga siis võib-olla see on huvitav öökulli põrandas isa Greenbergile kunstnik Greenbergile ja meie võitsime seda kogu aeg, Hindrek, ta käis meil ka vahetevahel lahti või lendas ringi. Aga ta oli suurem osa siiski meil ühes kuuris. Agan Kleinbergi teatas siis ükskord Moskvasse, et ta ei olegi Hendrikut saanud, vaid ta oli Henri ette saanud Darryl kallast vajaga. Green oli ükskord külla, isa väga, armastas loomi ja oli nähtavasti küll ja looma toitsid teda ka väga. Ja loomad elasid tema tööpaiga juures ja nimelt isa, see ateljee oli endine Peetri hobusetall. Kui pikk oli Jaan Koorti tööpäev tavaliselt ta läks hommikul koos meiega, kui meie läksime kooli, meil oli kooli, algas kell kaheksa siis ta koos meiega läks kodunt välja. Ja kui lõunaks ei olnud tema nii kella kolmeks-neljaks koju tulnud siis üks lastest pidi viima talle söögi Kadriorgu järgi. Ja õhtul tuli ta ikka väga hilja. Nimelt kui viimane aasta, mis ta siin olin siis käisin Maltal abistamas keraamikat tegemas. Ja siis me tulime väga tihti viimase trammiga kella 12 paiku koju. Kuidas teie isal tekkis huvi raamika vastu, nimelt kui isa käis Austraalias 27. aastal siis ei olnud ta mitte üks ainult Austraalias, vaid taliga. Sõitsid Inglismaalt läbi Seilonist läbi ja nägi neid keraamilisi esemeid, eriti vaimustatud oli tema Briti muuseumis olevatest hiina keraamilist esemetest üldse, tal oli nõrkus Hiina keraamika vastu, aga Moskvas kõige rohkem külastas ikka ta seda idamaade muuseumit, kus ta imetles neid huvitavat säärja, vere glasuur ja kõik rohelisi glasuur. Nii et arvatavasti sai ta säält lõhutuse. Ja kui ta siis tuli Eestisse tagasi, siis vahepeal oli murdma, teinud tema ateljeesse väikse ahju, see oli madal põletusegai. Ja seal ta nägi, kuidas murdma tegija siis hakkas tööle nagu isetegevusele, sest ta ei olnud ju kuskilt õppinud, ega ta ei käinudki õppimas. Algas meie kooli keemiaraamatutega, et keemiat meelde tuletada. Muidugi katsetas, palju oli seal teisi abilisi veel Kadrioru ateljees ja oli küll. Temal oli ju mitu abilist siis, kui tal olid majanduslikult surmad võimelised, see oli tal rohkem abilisi. Ma tean isegi perioode, kus tal oli kolm abilist, korraga. On need õnnest mõned elus veel ja kaks tükki elavad praegu Tallinnas. Valk ja Nõgene. Need mehed aitasid seal siis raiuda ja, ja siis vormi teha ja Nõgene poseeris talle ja nii et igasuguseid töid on skulptorid. Herbert valk ja Jaan Nõgene Mismoodi see ateljee välja nägi, seal siis noh, lõuna pool on, eks ole, see oli suur aken, umbes üks, kolm meetrit, kolm nüüd üle kolme meetri võis olla lihtne palkseinad valgeks lubjatud. Nii olid ju vanad hobusetallid, mina mäletan väga hästi, kui me läksime ordi juure. Ja noh, tal meie õpetaja oli sel korral ja tulejaan kaasa madonna muud ateljeed teha, kaks jaanid mullal vist kirka, temal kand käes käia ja seal musumäe juures issand trammi peale ja sõitsin Kadriorgu ja hakkasin natuke lõhmusele. Lapsed olid sees Šveitsis paar meest abiks osalev spetsiaalmeheks mindi, põrandad palavad juba aknast sisse, eks ole, võiks Tsahknale süül sai valmis ja siis hakkas seal tööd tegema. Aga ehitamise ajal pani ta ise ka käed külge. Kui isal oli kaks abielu ja, ja vot siis on arvepidamine seal ukse peal, mis arvet selle ukse peal peeti siis seal olid või üldse mis, mis väljaminekud seadis sissetulekut ja šahhi partiid ja kui kõva Fachi mäng ja ütlete ja taliseks laulis närvid ka sohimängu juures ja meil oli üks poiss, oli väga hea mängija. Temale vennaride seal ja kumas võitu ei saanud, kord läks ära või lauapõlvel katki. Nii ägedad mehed olid ja missugused tööd seal teie silme all valmisid? Jakobson, üks sõja, Carl Robert Jakobson haua sammas, kits. Kas te kitse modelleerimist mäletate ja kitsamalt öösi võiks juus rääkida. Kordil oli kaks kitse, üksgits hundi koormuls maha, staal oldi õnnetu ja kutsus loomaarsti välja ja Tseemnes kinni, tal need haavad aga kitsas nagu laku, pikaldase loom. Ja lakkas haavad lahti ja see lõks ära ikkagi pärast pool kitse. Soli päris koordiga väga heas vahekorras akordionil väiksed lapsed olid ka, noh. Sellisel kujul, kas ja kui kitsesse Vetlasid, näkkus särad Abu just niimoodi hoolivalt tagasi tulema, et sina sellega kitse poole siis kindlasti head tagumikul üks pauk ja nüüd see asi, kui koort moduleerides kitsale siis tal oli Pareskaa ja Arakas isale varasid. Kuule, vares, noh, ükskõik vaja, ütleme, alaksis tema lennud, hüppas talle kõik seal tööruumis sees. Ükskord hüppas kitse, selge, kitsale, väga rahulik, ei teinud väljagi. No muidugi on raske välja ei teinud, aga pärast läks ikka järele ja teise riisa tagasi peidab ära isa kätte ja siis kitsama mudelis umbes aasta otsa. Aga siis kuu ehk kaks oli vahepeal vahet. See on sellepärast, et inimene väsib ära, neid puurimise nägemus tükk aega möödas, näid midagi uut jälle ja tema mõnikord terve Jaha fraks maha tegi uue jalats hoopis teistmoodi, tema töötas üldse nii-ütelda väga raskelt, aeglaselt tema aega ei arvestanud. Ma ütlesin, et ta ütles, et prantsuse parem skulptor Rotaan Olülite põlv modellinud. Piisa, mis seal oli? Et mina pean ühe Aafraid asjata ka ühe inimeselooma peale ära, et ma asjadena hästi kits on siiski üks parem looma töö, mis meil üldse on praegu. Kas Te nägite, kes koordil poseerimas käisid seal? Nägime küll, mina käisin isegi aasta otsa modellees mind, seltsimees Nõgene, jah, jaa, libule algase hävines surmale Jordaanias ära ja kuidas ta teid üldse tibulaskeks siis nii Daniel, paksem kuprad, langema poisiks. Ja noh, ma olen, töötasin tema juures ja Mullen muidugi vallandanud läbi ka Gustana tüüpe Kadise, kuidas tema tüüperadis. Noh, tema käis maal ringi, naiste maamees, taluv maine songermaatüübid. Ja ta ütles, et poisid Ma ei taha tööd teha, lähme vahtamisele ringi ja kus me läheme, lähme kõrtsi lahkuma laseb siis harjuta, võltsis päikega rahve, mis seal oli, 150 grammi võis olla sees tol ajal kolme peale kolla peale istkümne nelja peale. Ja siis nüüd poisid vallased ringi, k stiibitsid, kõik on osalenud, naised olid ja nagu me veel saanud. Nii et ta käis tegelikult tüüpe vaatamas, seal vaatamas ja aga muidu oli väga kalemees, ta oli otse. Mida ta mõtles, ja võib-olla see demovskiga ja see, et ta ei olnud mitte diplomaat ja ärimees, ka ei olnud ma tea. Nii. Üks nii paks on väike. Et tema kats uuesti jälle äss algust oli skulptor, eks ole, kivi, puu pronks. Aga siis ta läks üle keraamika peale ja see tõi uusi kulusid kaasa, uued ahjud ehitada, ise jule tunnes asja ja palju seal katses asja juures pani kakli tüki sisse, üks 12 sõiduvad head välja. Ja tuli välja, ilus ka suurt ei ole, jooksis ma ei tea, kas mõned järele Tartmeid, seal vist ideoloogia on küll. Ja mul on mõned surnud sigadest kodugevad. Ja siis võttis taskusse, läks Vestnerile seal kohvikali asfaljad, appi, sotsaim Jaan Palmse maksis. Ta tegi, vill võis olla üks 10 krooneks, nii, eks ole, omal maks võib-olla 200 krooni. Aga missuguse tööga teise kõige rohkem rahule jäi, mis te arvate, c palli, salver, mis ära põles, palvetaja palvetaja seal töötavad, mis üldse oli? Soomassaravastaimiin üldiselt, nii, kui ma müün selle töö ära, mul ei ole midagi vaadata. Jaan Koort töötas oma viimased aastad Shellis, see on Moskva lähistel. Kas teie olete seal käinud? Jah, ma käisin seal. See oli 34. aastal, kui isa sinna läks, oli augustis. Ja ma sõitsin emaga järele. Novembri lõpul. Olin kuni veebruarini, siis lõpetasin klassi ja suvel olin Belgord. Siis käisin kah oktoobris matustel. Mida teie mäletate nendest külaskäikudest, Shell see on Kaasani teed mööda välja sõita umbes 60 kilomeetrit, see oli natuke üle tunni raudteesõitu. Ja see on siis kui tüüpiline ridaküla, kusjuures ainult kuna seal oli väga hääd savi saada, siis ei olnud mitte üksi see keraamikavabrik, vaid seal oli kah teisi savitööstus, nätsal tehti, elektri, tarbiti kaskusid, talvel ei olnud see veri nii erinev, noh, talvel kõik lume all. Aga suvel ma mäletan, kui me siis tagasi sõitsin siis tuli mu noorem vend kaasa. Siis meid üllatas eriti need suured-suured, põllumassiivid, mis seal olid, seal olid kolhoosid tookord. Ja meil Eestis olid eriti eriti tüüpilist veiksed põllu siilukesed. Seal tundus, et see oli nagu üks suur Merin, kui tahtnudki peda. Keraamikavabrik, see on vist juba vanem, aga see oli vanavabrik talirevolutsioon, oli küll jah, revolutsiooni aeg, oli ta siis kaunist Laak liianud pärast revolutsiooni, nagu ta tõusmisest taheti talle uuesti jalad alla panna ja siis võit isa sinna spetsina tööle. Isa ehitas sinna kõigepealt vabrikusse, neid ahjud. Ja siis hakkas katsetama sealsete savidega ja ühtlasi kah glasuuridega osa materjale. Niisugused põhimaterjale ja kemikaale võttis ta siit kaasa, kuna tookord oli kemikaalidega, oli häda, isegi siit sai talle pärast järel viidud, kui ta tellis. Aga kui võrrelda näiteks need glasuuriga, mis ta tegi siin Eestis ja need, mis ta on teinud liidus siis saab otsekohe aru, et tal on teisi materjali seal juurde tulnud siis need glasuuritud hoopis erinevad nendest, mis ta alistas Eestis. Eriti üks on väga huvitav glasuur. Et siin, Tartus keraamikud just vaatasid, imestasid, kuidas seal tehtud, et seal on suured neljakandilised kristallid peale selle Lister, millist ühtegi niisugust faasi Ale ennewist saanud. Meil kahjuks põles ära, meil oli ka paar niisugust faasiga. Need faasid. Me saime nüüd sealt COWI kajastus kunstiteadlaselt kohvikust Moskvast. Kui suur vabrik tol ajal oli, palju seal töölisi olid, seal oli üle 90 töölise. Mina pidasin isa tookord seal laboratooriumis, kellega sealsetest kunstnikest või keraamikavabriku inimestest isal paremad suhted, tekkisid. Need vanad suhted, mis tal juba Pariisist olid nüüdseks Mercury'ga, nad said väga hästi läbi. Saare lepiti läbi siis 35. aasta kevadel käisid nad koos emaga Kaukaasias, kus külastama, siis sarianni. Isal oli neljanädalane, puhkus sai vaevalt kaks ja pool nädalat mööda, kui ta leidis seal tooniks kivi. Ja teiseks, basaldi tahtis otsa kohe proovida basalt glasuuri, puhkus jäi sinnapaika, sõitis tagasi Moskvasse tagasi tagasi, hakkas otsa kohe katsetama, sai oma selle nõndanimetatud basalt glasuur basalt glasuur basalt kla suuruniskuda. Must nätiga pruuni ja Hildiga Visna vähekene, kui ta õhemalt lõpetan pruunias. Ta ei ole eriti läikinud Scammati poolne ja see basalt glasuur Vinski isa sellele ideele lasta. Need baasid maalide paali meistrite poolt. Need on need meistrid, kes väikesi lakastajak karpe maalivad. See, mis seal pappi emasse jälle, siis on see mustlane ja on ka valgeid lakaste ja siis on peale maalitud noh, kas siis temaatilist statificraalsed asjad või siis lilled. Ja tookord oligi augustikuu seas üks kord, et isa võttis minu ja venna gaasia, sõitsime paha lihasse. See oli terve sõit daamikul, jõudsime Ivanova linna, seal oli meil paljamehed vastas autoga sõitsime Dahlissa ja see oli teistmoodi küla. Kui shelli külalisega piklik ja täitsa tänavküla, siis seal oli suur avaplatside keskel, siis mäe peal oli kirik ja kahel poolsel suurt avarat platsi läksid siis majad. Tookord kahjuks olid palise meistrit kõik puhkusel. Kui nad tulid nagu isand vaesitega sinna tuli, tal oli seal siis kaasas Spiš vaase ja oli ka neid musti pasad glasuuriga kaetud vaase. Neid oli üldse üheksa ja andis näiteks maalimiseks, andis maalimisest, minu meelest seal kõik olid nemad lilleornamentidega kaetud närviliselt, tal oli niisugune ideed, see oli 35. ja 37. pidi olema Pariisis maailmanäitus et siis esineda suurte suurte põrandabaasidega, mis oleks siis maalitud olnud, valige meistrite poolt, et oleks lisanud shelli ja meistrite niisugune ühine töö. Üks nendest vahenditest oli ka meil Tartus neid te arvatavasti me saame ka ta Tallinnas Meitsi välja panna, see oli sinovjovimalitud üle praegu ei tea. Ema küll, otsis Moskvas jälgiga, olid jäljetult kadunud üksellis elaste vabriku juures. Jah, ta elas endises vabriku omaniku majas, mis oli väikene palkehitus, nii nagu kõik vene külamajad nikerdatud akna plaarsetega. Seal majakeses oli siis kolm tuba, köök, suur esik, kus ta töötas. Alguses ta töötas, oli üks väike kinnine rõdu randa seal, kuid hakati juba ehitama talle töötuba, töötuba ei olnud päris valmis, kui ta suri, missugused olid isa viimased tööd seal? Nägite neid ka? Jah, no baasid olid, mis ta nüüd seal tegi uusi vormi juure peale selle modelleerida minu peasel veebruaris ja siis tal oli plaanis teha veel üks vaas varestega reljeefselt, see oli savisse, sel ajal hävis, kui taliin haiglas kuivas ära ja läks lõhki, nii et kui me sinna jõudsime, lihtsalt täitsa hävinenud. Nii et minu pea on tegelikult siis viimane modelleeritud. Kuidas teie arvate, kas teie isa töid on jäänud veel praegugi, Shell? Jah, nimelt koma 48. aastal, seal olin üsna hilissügisel, käisin seal Moskvas ja siis ma tahtsin minna selja, otsin üles seltsimees sealt kovi, kes teadis Seli asjadest. Ja teadlane, kunstiteadlane ja ta on käinud Eestis kahjust tarbekunsti, eetikraamikkeri, teadlane. Ja küsisin, et kas ta teab, kas mõni asi on seal alles, et ma hea meelega läheksin vaatama neid asju. Ja ta ütles, et jah, et on küll mõni vaha siis avas, on alles. Ja ka üks minu pea. Mina ütlesin, ma tahaks seda peats omale saadet, võib-olla läheksime kuusk seal ja ma võtaksin selle kaasa. Ja test, ei, et tema oli tahtnud teda omale saada. Mälestuseks, isal aga siseseks selli, meist töölist. Ei nemad Jann, janu chi viimast tööd ära ei anna.