Tänavalühidalt pajatada sellest, kuidas laulud rändavad, on palju laule, mida kõik teavad, aga kes tegi, ei tea. Üks niisuguseid on kupli laul, rikas ja vaene, mille ammu-ammu laulis anonüümselt plaadile agulüüdik. Ja üsna hiljuti taas anonüümselt Artur Raidmets Modern Fox. Iga. Sattusin aga juhuslikult kuulma oma keebeni laulu. Olen rõõmus, kas murrang On või ei. Sõnad Hans Fritz Mekmannilt, seda laulis 1935. aastal filmis Pühmal joon. Ženjugo filmi aluseks oli tuntud muistend Küprose kujurist Figmal joonist ja tema loodud kujust kalad teast, kellesse ta armus. Seda lugu on kasutanud paljud kirjanikud eesotsas showa, kelle näidendist sündis film. Minu veetlev leedi. Hoidil oli Aga filharmoonias lavastanud muusikaline komöödia imekaunis kalad ja jälle sama lugu. Erich Engeli lavastatud saksa filmis mängis seni Jugo laisa tuulittli professor Higgins oma kuulsus Gustav Grüntgens ja kained mingis koledas uulitsa saksa keeles laulab Ženni jõuga külmite täpselt meile tuttavat laulu aga ikkagi viitavad nii alusfraasid kui tekst sellele, et tegemist on sama muusikalise ideega. Jääb veel küsida, kas oli Mackieebenile aluseks saksa tänavalauluke või vastupidi. Laul läks filmist tänavale ja tuli ka Eestisse.