Ajast, mil grammofoni leiutamine hakkas võimaldama lauljate võrdlemist, pole kaunite häältesõpradele tundjatel enam mingit kahtlust jussi biorling ei kuulunud mitte ainult Rootsi vaid terve oma ajastu säravaimad Tenurite esiridadesse. Ta pehme, kuid võimsa kõlaline hääl oli erilise südameid köitva lüürilise soojusega. Tallegaato hingamistehnika fraseerimine ja ainulaadne tämber olid igati võrreldavad kõige kõrgema margiga maailma laulukunstis. Suurimate Itaalia tenorit Enrico karusoo ja Benjamin tšilliga. Hääle olemuselt ja ettekande maneerilt oli Jussibjorling eelkõige tenor lüürik kes ennast Verdi ja Putšiini ooperites eriti kodus tundis. Selle kõrval oli ta kasutada ka dramaatilise maid, väljendusvahendeid. Pole kahtlust, et ta oleks laval olnud suurepärane ooperi hotello kuid nagu omal ajal karusoo, nii ei söandanud kabjorling seda Verdi ooperi ülidramaatilist partiid oma repertuaari lülitada. Pealtnägijad on kirjeldanud, millise isegi maailma esmaklassiliste ooperilavade jaoks ebatavalise elaniga viis ta läbi oma silmapaistvamad rollid nende hulgas Kalafi Putšiini ooperis Durandot ja man Rico Verdi ooperis trubadur. Jussi biorling oli Surbelcanto meister. Sellist lennukat fraseerimist koos kristallpuhta tämbriga ei õnnestu kuigi sageli kohata. Kuulakem öeldu tõestuseks kasvõi André aariat Under Jordan ooperi standreženie. Nagu kevadõhtu. Siin jääb vist küll üle ainult imetella selle hääle, meisterlikku valitsemist. Joonatan Johan biorling, keda oma sõprade ja terve maailma publiku poolt ainult Jussiks hüüti pärineb läbi ja lõhki iidsest Rootsi lauljate perekonnast. On ju selline järjepidevus üsna harvaesinev, kus sama kunstialaga edukalt tegeldakse juba neljandat põlve. Muidugi sattus jussi lavale varakult koos isa ning vendade hulle ja jõstaga esitas ta omaaegse kuulsa biorling kvartetti Ameerika turneel Rootsi rahvalaule olles ise kõigest kaheksaaastane. Ta menu oli suur. Kuid ka hiljem Väljakujunenud lauljana suutis ta aastakümneteks publiku tähelepanu enesele koondada. Tulevase laia maailmahaarava ooperisolistikarjääri jaoks Saibjorling enesele aluspõhja Stockholmi konservatooriumi solistide klassis. Tagant järele võib tõdeda, et vaevalt on kunagi mõnda noorukest tenori hakatist nii hoolikalt ja armastusega koolitatud. Ta isa, olles ise mainekas laulja, hoolitses selle eest, et poeg saaks õpetust parimatelt jõududelt. Juba siis oli asjatundjatele enam-vähem kindlalt näha, milline triumfaalne karjäär võib oodata Jussibjorlingit ja teda asus õpetama Stockholmi Kuningliku ooperitäht, tenor Karl Martin Öömann koos kuulsa baritoni sama ooperiteatri direktori Jon Foshelliga. Kolmandaks muusikuks, kes suuresti mõjustas jussi Berlingi kujunemist oli kuningliku õukonna kapellmeister Nils Crewilius. Verinoorena alles üheksateistkümnesena seisis algaja tenor juba kuningliku ooperilaval nõudliku publiku ees ja nõudlikkus rollis Donotaavjona Mozarti ooperis Don Joann. Sellest tuli märkimisväärne debüüt, ehkki tulemustel puudus veel emotsionaalne sensatsioonilisus aktsent. Arvustus leidis, et lavale oli astunud alles roheline, pisut takerdunud, liikuv ja ilmselt mitte eriti suurteks vokaalseteks saavutusteks suuteline Mozarti laulja. Selline nagu neid on rohkesti. Veel ei aimanud keegi, milliseks too hääl veel kujuneb. Perling ei kaotanud aega oma esimese lepingu vältel. Kõigest mõne aastaga omandas ta tervelt poolsada ooperipartiid Nende hulgas mitmeid, mis peatselt rajasid ta maailmakuulsuse. Jussi biorling jõudis alles 28 aastasena rahvusvahelise kriitika helgiheitja kiirtesse. See toimus külalisesinemistel Dresdenis, Prahas ja Viinis. Ta kehastas seal oma meelisrolle, neid, mis ta häälele otsekui valatud Tõdolid hertsogit Regoletos, Rudolf poeemis ja man Rikot trubaduuriks. Need märkimisväärsed esinemised Dresdenis, Prahas ja Viinis jäidki Jossibior lingile tegelikult ainsateks Euroopas. Kui mitte arvestada kestvamad tegevust kodusel laval Stockholmi ooperis. 1938.-st aastast sidus ta ennast kestvalt Yorgiga sealse Metropolitan Operaga. Selles eliitteatris, mis on alati töötanud peamiselt rahvusvahelise solistide trupiga hiilgas põhjamaalasest esitenor, biorling just itaalia ooperirepertuaaris. Juba varakult hakati plaatidele kandma aariaid Jussibjorlingi hiilgerollidest. Laulja laitmatult koolitatud hääl sobis grammofoni vahendusel säilitamiseks produtseerimiseks eriti hästi. Vaatamata oma hiilgeedule ei olnud 1911. aastal Rootsimaal šoppar päris lööbis sündinud ja 1960. aastal Stockholmi lähistel surnud jussi biorling siiski saatuse lemmiklaps. Terve artistikarjääri jooksul pidi ta võitlema, olles ise ees kujulikus vormis. Vägisi peale tikkuva melanhoolia ka talletunud tundus sageli ja põhjendamatult, et ta pole suuteline laval laulvat inimest küllaldase tõe truudusega kujutama. Võimalik, et see omadus kippus mõnikord isegi pisut varjutama tema kui näitleja saavutusi. Kuid lauljana oli ta tõepoolest esmaklassiline. Jussi Berlingi karjäär katkes ootamatult, kui ta Londoni teatris Cavend kaarden ühe poeemi etenduse ajal raskesti haigestus. Süda hakkas tõrkuma. Märkimist väärib, et viimane heliplaadisalvestis Jussibjorlindilton just Verdi reekviem, seega surnumissa tenorisoologa selles suurteosest Jussibjorlingi haaravas ettekandes lõpetamegi tänase uut möödunust saate.