Sar rong eesti raudteel perroonil ärev liikumine, voli, lapsed laevad grammi rongi kiruvad, ise teevad puhta töö, oi tiivad puhtad. Püssimees aga. Šveik käed kärutatakse pagasi. Nathan Mcurragi metsiin nätkule tiigrit hilinenu jookseb vänt vänt jalg, välk, jalg Condopperimile. Täna. Siis algab. Oh oh, oh, oh, äkki paigal, opo rätadaga hakkame. Hakkame homme. Ratas, mis ratas, mis, mis see sinu asi, mis see sinu asi, jumalata jumal, aga nüüd lähme nüüd meile lähima komp lähima, tühi tühi, pööran pää ära määranud kõik rassi au juurde, kõik läheb hästi. Ettevaatust ettevaatusvilistada koht, põlistada kohv, nüüd on jälle pikad sõidud. Jälle pikad sõidud. Dorpat rõigas ribal Dorpat riigana Riina linnak. Pärmiseks vaid Kundeyergeelse putuks kalkun, täier, keelse puder lõiku kuus, et oi kui raske küll on raske. Seda teab mis raske kohvikannud ukselingid, suitsuvorstid, seasingi, seemnevili, seemnevili. Lahti kruvinud kadunud lahti kruvid Karl Trumpi mehe Trautime tiibetlast andil divers ant saabuda armuda sabotaaži itu läbi õhtule sild, tuled, sild puruneb kivini interjööri äkki liini süütenöörid, siin see, see, see, see. Taga läbi juba läbi, aga läbi juba läheb. Õnneks. Õnneks ees aga ussid soojal rabaussid ussi sooja taaditaadi koonduslaagri taaditaadi koonduslaagri külameest sõnades kõlanes. Lennuk vaata lennuk, kuna aitäh Mul on aitäh, vaat kui äkki mõnevõrra õigus, äkki mul läheb ära, ei lähe. Mis läheb üle? Ületoad olid veel aega jälle möödas, seal ju. Oi kui raske küll. Radi abiks, raske. Algab märgil märgi näegi mäegi. Ki Need tamme meini. Pingutame, pingutame veel nii. Nii. Nii. Nüüd läheb allamäge, nüüd läheb allamäge ükskaks, praegu tühjad olnud üks, kaks kaldnagu tühjad.