Ja meil on väga hea meel tervitada telefonil Marek Strandbergi tere hommikust. Tere hommikust. Täna tahame me sinuga ka vastuseid kahele igavikuni sellele küsimusele üks neist konkreetne lühidalt esitatav ja teine neist pikk ja keeruline, hakkame sellest konkreetsemast pihta. Kuidas tekib keravälk küsijaks, Peep. Keravälku väga täpselt ei teata, kuidas ta tekib konna looduses ei ole õnnestunud teda piisavalt nägu erinevate aparaatidega jälgida. Küll on aga katseliselt proovitud teha järele asju, mis näevad välja nagu keravälgud. Ja põhiliselt arvatakse, et keravälk tekib siis atmosfääri elektritulemusena, Guysi õhus olevat gaasid. Realiseeruvad muutuvad selliseks Klasmaks ja tekib selline trump, mis on tundlik kõikvõimalike elektriväljade ja maa magnetvälja suhtes mis liigub küllaltki kummaliselt ja, ja tänu oma küllaltki suurele energiale, mis sinna kätketud on siis tavaliselt ütleme tema eluiga, võib-olla mõned sekundid võib olla kuni mõnikümmend sekundit, ehk siis ta kas siis aju mingisuguse sisile esinejaga või siis koguneb seekord plahvatusega. Ja noh, ega need Lasva nähtused on veidrad ja neist väga palju ei teata. Tahtsingi öelda, et ega väga palju nüüd lihtsamaks nagu ei läinud, et juba esimene. Näite tuua, et millisel moel, nagu inimene võiks ette kujutada, kuidas selline selline üleval püsiv plasmatomp nagu tekkida ja toimida võib, et ma ei oska öelda, kas lugupeetavatest saatejuhtidel on kogemust, et neil on kukkunud kuuma pliidiraua peale elektripliidi või kuuma panni peale. Tilk vett on tulnud ja väga palju kogenud täpselt ja aeg-ajalt juhtub ju niimoodi, et see vesi aurustub ühe korraga vaid hakkab kuidagi imelikult tiirlema pöörlema ja võtab kogule sellise kandilise kuju. Nii et need olla tuleb meelde, midagi samasugust arvatakse, tekib, võib tekkida õhus olevatest gaasidest, kui väga tugev elektrilahendust nendest väga lühikese aja jooksul läbi läheb, et tekib ka selline mõnda aega just nagu püsiv nähtus, mida siis meie näeme keravälgu, noh ja mis siis äkiliselt ära kaob, nii nagu see piisk lõpuks ka selle pliidiraua peal. Selge pilt, läheme järgmise küsimuse juurde, mille esitas meile Andres Andrese küsimus on need küll suurem kui elu. Nii, tema küsimus on selline, et aasta minevat igal aastal iga aastaga sisuliselt ühe sekundi võrra pikemaks, ehk siis see periood, mille jooksul maakera ümber päikese tiiru teeb, peaks olema siis ühe sekundi võrra justkui pikem. Aga ometigi on meie seoks sekundide kellad ja kõik on saetud ju käima ühtemoodi. Et kuidas, mis nüüd siis saab, et me oleme, peaksime olema juba paljude paljude sekunditega nihkes ja, ja kes selle asja paika sätib? Peab ütlema, et nii nagu nii nagu sekund kui nähtus kalender kui nähtus on mingite üldiste, keskmiste nii-öelda taevamehhaanika nähtuste pealt nagu tuletatud, mitte vastupidi, et meie kellad ei põhjusta arusaadavalt meelte planeetide liikumist, vaidleja kellades olev sekundi pikkus on sealt tuletatud. Nüüd ega planeetide mehaanika ongi natuke keerulisem selles mõttes, et ega me väga täpselt ei oska ette ennustada ja selle tõttu nii-öelda aeg muutubki aasta pikemaks, kord lühemaks ja aeg-ajalt ka seda aastat siis korrigeeritakse sekkunud sinna või teises suunas. Mina näiteks küll ei olegi teadlikult korrigeerinud oma kellelegi. Ka seda ise ei peagi korrigeerima, selle eest kannavad hoolt erinevad rahvusvaheliselt komiteed minu meelest standardit mõõtude komitee, mis peab nii meetreid kui sekundeid nii-öelda enda kontrolli all olevana. Ja juhul, kui siis taevamehaanika nähtused muutuvad ja, ja nii-öelda aasta saab olema või on näha, et aasta saab lühemaks või pikemaks, siis vastav korrektuur tehakse siis nii-öelda noh, sellesse nii-öelda üldis standardses, keskmist aega ja nii nagu on, ütleme kalendrit aeg-ajalt korrigeeritud. Noh, me teame, on olnud erinevaid kalendrisüsteem ja siiamaani on kasutusel mitmeid. Nii korrigeeritakse aeg-ajalt aasta pikkustest sekundites või et see on täitsa tavaline selleks, et kõikvõimalikud protsessid, mida me soovime sünkroonselt, toimub alates kohtumistest kuni lõpetades mängite keerukamate süsteemide juhtimiteni. Et need toimiksid õigel ajal. Moraalian sellel lool. Sellele ei olegi muud moraali, kui et vaadates kelle või mobiiltelefoni, kus ta kell on, ei maksa arvata, et kell põhjustab tähtede ja planeetide liikumist, said, et on põhjust arvata, et inimene oma masinate ehitamises on alati ekslik ja et pigem meie masinad ei ole nii täpselt kui kui maailmasüsteem tervikuna. Selge ja Andres ühesõnaga ei pea muretsema, et küll targad inimesed välja arvutavad. Aga seisma ei jää ja muretseda pole põhjust.