Teaduste Akadeemia naiskoor tähistab oma 40 viiendat sünnipäeva homsel laupäeval kell 18 algava kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Praegu on meil stuudios koori dirigent Merike Toro ja koori esinaine Tiia Penjam. Teie homne kontsert on väga nõudliku kavaga ja küllaltki tavapäratu, eks öelda. Ja olete nõuks võtnud ette kanda ka ühe suurvormi nimelt missa tango rütmides, kasutades lisajõude, koori ja orkestrit ja soliste. Kui suur väljakutse see homne kontsert teie koorile on? See on väga suur väljakutsekooridele ja ilmselt ka orkestrile, sest harrastuskoor oma tavalises töörütmis ei kanna ette suurvorme. Meie oleme püüdnud seda teha kord viie aasta jooksul. Tegime seda viis aastat tagasi oma 40. juubelil, siis me kandsime ette Ludwig van Beethoveni missa C-duur ja nüüd siis 45. sünnipäeva puhul. Tahame laulda Hispaania juurtega helilooja Luibakalovi teost, mis Atangu. See on meile vist küllaltki võõras ja harjumatu selline kooriteos nimelt missa tangorütmidega, kust ta selle teose leidsite ja miks just seda laule? Tänu sellele on küll huvitav saamislugu, võiks nii öelda, et selle teose maaletooja on dirigent Lilian Kaiv. Kui suure õppetööprotsess selle teose õppimisega kaasas käis, kaua te õppisite seda teost? See on olnud pikk tsükkel. Me alustasime õppimisega käesoleva aasta jaanuaris ja samal ajal said kanoodid jaotatud inseneride meeskoorile ja nemadki alustasid kuskil selle aasta algul ja siis me tegime pisikese pausi, kui koorid läksid suvevaheajale pärast laulupidu ja siis täie jõuga lülitusime jälle septembris. Ja kes on siis need homsed, selle Bakalov teose esitajad? Homme läheb lavale ligi üheksakümneliikmeline koor 51 pillimehega orkester ja metsosopran Merle silmata tenor Mati kõrts. Ja akordionil mängib Henn Rebane ja seda juhatab hiljem kaif. Ja on see teos siis juba hästi omandatud, on see tunne teil tugev niimoodi homme lavale minna? Mida dirigent arvab? Ma loodan, et me oleme teinud piisavalt palju proove, et seda teost omandada ja kokku laulda. Nimelt me olime nädalavahetusel päris pikalt koos mõlemad koorid ja orkester ja oleme saanud ka ühe peaproovi teha kontserdisaalis. Nii et see peaks homme õnnestuma. Ja Tiia Penjam lauljana teab täpsemini öelda, kuidas selle raske teose laulmine kulgenud on ja kuidas ta praegu välja tuleb. No väga raske on siin ette hakata ütlema, kuidas ta välja tuleb, me loodame muidugi parimat. Võib-olla laulja seisukohalt, see 45 aastane juubel ei olekski ehk iseendast nii oluline number, et seda nii suurejoonelise kontserdiga peaks tähistama. Aga kord viies aastas Ta kooriga ette üks suurvorm on niivõrd huvitav ja niivõrd arendav, see on niivõrd kaunis muusika kõikidele nendele, kes muusikat armastavad. Et juba see on põhjus, miks niisugust kontserti teha vanal kooril 45 aastat ikkagi on ka muidugi see põhjus juubelit pidada, et kui kümneaastased vahed jäävad, siis osa lauljaid enam juubelile ei jõua. Meie kõige vanemad lauljad on juba kaheksakümnendates eluaastates. Aga mis sellesse harjutamise raskusesse puutub, siis ma arvan, et seda lauljat niimoodi ei tunneta. Nendes viimastes proovides, mis me muusikaakadeemias tegime, nädalavahetusel kui ma vaatasin meie noori lauljaid, kes võib-olla esimest korda elus käivad suure orkestriga Estonia laval niisugust suurvormi sisse nende tegemise rõõm ja see tahtmine ja see vaimustas kogu sellest asjast. Noh, siin selleks hetkeks unustatud need raskused, mis võib-olla alguses, kui teoseid üldse tuttav ei olnud. Ja muidugi noh, varasematel aastatel vanadele kooridele võib tunduda ka meie vilistlastele, et mis seal siis on, me laulsime kolm kord aastas Estonias või rohkem veel. Ajad ei ole võrreldavad praegu mitte, ainult et majanduslikult on väga raske niisugust asja harrastuskooril teha, kõik on väga kallis, aga teine asi on ka see, et see logistikainimesed on väga hõivatud ja saada ikkagi kokku üheksakümneliikmeline koor, saada sinna juurde solistid, kes selle ka elavad. Täna on Soomes ja homme Tartus ja ülehomme Pärnus ja ülehomme jälle kuskil Kesk-Euroopas saada dirigendid seda tegema. Saada meie oma dirigendid, kes selle suure vaeva ära näevad ja on nõus siis niimoodi solistidena orkestrile kõigile sobival ajal need asjad kokku viima, et see on suur töö, aga ma usun küll, et lauljate seisukohast tasub igati ära. Nii et see kõik väärtustab seda protsessi ja seda homset tulemust. Ma usun küll ja ma tahaksin loota, et see töö tuleb ka tagasi sellesse ütleme siis niimoodi Tiprofessionaalsesse muusikast ja selles mõttes, et me arvame, oletame praeguse piletite eelmüügi järgi, et me täidame selle saali üsna hästi ja kõik need inimesed, kes seal kuulavad meie oma vilistlased, sõbrad-tuttavad, kes kuulutuste järgi on tulnud sellele kontserdile ma usun küll, et nad tulevad teinekordki, tulevad Lilian kaevu nime järele kontserti kuulama. Tulevad paka Olavi nime peale tulevad, kui nad kohtavad kuskil afišilmerice Torovi, Ants Üleoja nime või üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri nime. Nii et ma usun, et me teeme sellega ka niisugust missiooniga tundega tööd nende heaks, kes kontserdil tahavad käia. Aga kui suur võiks olla nende ring, kes on kuulanud Teaduste Akadeemia naiskoori, kes on selle kooliga seotud olnud läbi aegade? Kui seda on siin juba väga raske öelda. Me oleme püüdnud vilistlasi kutsuda kontserdile kutsetega, kevadel hakkasime juba peale neid, kellele me oskame kutseid saata juba neid on sadu. Päris kindel tõesti, sadu, paljudele me ei oska ja paljudega takt niisugune tüks vilistlane veab kaasa omaaegse häälerühma 10 lauljat. Seda on tõesti raske mõõta. On lauljaid, kes on tõesti laulnud kooris 30 40 aastat on veel rohkem inimesi. Rohkem inimesi, kes on laulnud kooris kaks-kolm aastat ning isegi vilistlasteks ei loe. Hakkame vilistlaseks, arvestame inimest siis, kui ta on viis aastat laulnud. Väga huvitavaid kohtumisi võib siis küll homme aset leida. Loodame ja juttu oli teie kontserdikavast ja ühest suurvormist, aga tegelikult on ju kontsert kahe poolega, seal kuuleb ju ka teisi koorilaule, mida just veel. Me tahame meenutada suure südamesoojusega möödunudsuvist laulupidu ja sellega Ta on meil kavas kolm laulu segakoori esituses kus siis saaks ka kaasa laulda koos Dannyga inseneride meeskoor. Laulame Mart Saare luule, see ei tule tuulest. Rudolf Tobiase, eks teie tea ja Rein Rannapi katkendi kantaadist ilus maa. Et need laulud peaksid hästi veel meeles olema suvisest laulupeost. Jah, need kannavad teatud hõngu, selle laulupeo ilusa kordamineku hõngu minu arvates aga esimeses pooles laulab ta on üksinda. Ja see on valdavalt hakkab bella kava. Mele oleme mõned vanamuusika laulud ja siis eesti muusikast ja kaks laulu siis möödunud laulupeost. See on siis homme Estonia kontserdisaalis, aga Teaduste Akadeemia naiskoorile on ilmunud ka ju uus plaat, millelt ka meie oma jutu lõpetuseks laulu kuulame ka, võib-olla natukene siis ise loomustaksime ka seda helikandjat. See plaat on tehtud mõttega juubelile, mis nüüd homme siis kätte jõuab. Seal on valik eesti muusikast võimalikult laialdane. Võib-olla lisada siia, et ka terve hulk varem mitte plaadistatud lugusid. Aga igatahes, soovijad leiavad siit palju tuntud lugusid üles. Ja mida meie nüüd siia jutu lõpetuseks siis sellelt plaadilt kuulda laseksime? Kui ma julgen öelda, siis minu meelisheliloojaks on Ester Mägi ja ma pakuksin sellelt plaadilt kuulamiseks Ester Mägi laulikutele Juhan Liivi tekstile. Kuulame siis seda laulu ja aitäh, Merike Toro ja Tiia Penjam oma koori, Teaduste Akadeemia naiskoori tutvustamast ja kõik, kes soovivad teile õnne soovida. Sünnipäevaks on siis oodatud homsele sünnipäeva kontserdile algusega kell 18 Estonia kontserdisaali.