Ja tere taas kuulama iga laupäevast rahvateenrite saadet täna siin vikerraadio stuudios. Kollik Sulev Valner, Eesti raadio. Peeter Kaldre Eesti Televisioon ja Aarne Rannamäe, samuti Eesti televisioon. Suur usupüha mitu aastat siis möödunud 87 aastat suurest sotsialistlikust. Ja ilm on tavatult soe selle aastapäeva kohta, eks me ikka mäletame, et kui me läksime paraadile, Meie vanad inimesed, nagu me oleme siis aed oli juba nagu lumeräitsakaid ja aga huvitav, nüüd on isegi, isegi Venemaal on see püha kuidagi ära kadumas. On kuulda, et Riigiduuma küll alles arutab asja, aga, aga et suur suur püha kommunistide vastuseisule vaatamata kustutatakse punaste pühade seast kalendris ja ja ma ei tea, kas see tähistab siis ka Venemaa mingil määral nagu uue aja saabumist või? Eks ta üks üks märke kindlasti oli. Noh, ei, ei teadnud päris niimoodi uskuda, aga president Putini poliitika nende endisaegsete atribuutide taastamisele on olnud ühest küljest vaadates natuke nagu kummaline, aga teisest küljest on ka loogiline. Sest tema on ju teatavasti taastane a kas või nõukogude liidu hümni, eks ole. Mis tema ajal uuesti ausse tõsteti. Samal ajal nüüd tõepoolest on kuulda, et see oktoobrirevolutsiooni tähistamine jääb homme võib-olla viimaseks. Putin tegelikult, millega ta tegeleb, ta tegeleb vene riigi hiilguse taastamisega ja selleks kõlbavad vaheldumisi kahe asja kilbile tõstmine, need on siis need impeeriumi Likud jooned ja teisalt sobivad jooned Nõukogude Liidu ajast ju siis oktoobripühade tähistamine enam ei ole, see sobiv joon aga vaheldumisi. No me oleme näinud neid kaadreid, kuidas Putin käib kirikus risti ette löömas ja kuidas ta usuringkondadega väga-väga meelsasti suhtleb, mis on siis nagu usu poole esiletõstmine ja siis sa lähed Tsaari-Venemaa ajast samal ajal Nõukogude Liidu hümn, KGB kergitamine, eks ole, see on jälle Nõukogude Liidu ajast. Nii et selles mõttes on see tegemist on ilmselt ikkagi sellise päris teadliku Putini poliitikaga, kuidas taastada Vene riigi hiilgust praegusel praeguses seisus? Ehk teisisõnu on tegu on sügava põhimõttelagedusega ühe põhimõtte elluviimiseks. No kas ei ole siin äkki taga ka see, et siiski grupina või poliitilise jõuna need kommunistid või endised kommunistid või praegusedki, kes seda nime kannavad, kujutavad Putinile sellist väikest ohuallikat tema ikkagi noh, nii-ütelda võimalikku vähegi võimalik opositsiooni kuskil tulevikus, mistõttu nii-öelda otseselt nagu kõike, mis seostub kommunistliku parteiga, Putin nagu eriti ei soosi vana impeeriumi taastamisega küll aga kommunistliku partei ta suruks pigem alla. Aga nüüd oleme täna ilmselt oma jutuga Venemaa juurde tagasi aga, aga hoopis hoopis teise kandi pealt. Läheme nüüd võib-olla selle nädala tõesti kõige olulisema sündmuse juurde. Lähme teise uskliku riike, kes valis endale presidenti, samuti väga usklikku meest. Ja võib-olla just tänu sellele usule ja mitte teadmistele mitte mitte Cap kindlatele põhimõtetele rajatud valimisvõit oli, oli see mis, mis selle mehele juba teist korda elu tõi. Kui kui hakati neid valimistulemusi välja kuulutama, siis. Mul on hetkeks juba tundus, et läheb nagu nelja aasta tagust rada, et et Hoyost rida ja läheb jälle see vana jaskar ja šõu lahti ja ja kümned tuhanded advokaadid, juristid, kohtunikud, mis iganes saavad kõik jälle tööd ja kõvasti rikkamaks. Aga ma ei tea, kas kahjuks või õnneks seekord nii ei läinud. Näitab siis nelja teie arvates praeguses seisust Ameerika Ühendriikides Ameerika poliitilise nii-öelda establishmendi hetkeolukorda. See küsimus puudutas nüüd Ohios toimunut või Bushi saamist president. See puudutas muidugi Bushi saamist presidendiks, sest Ohion, Haiose osariik, mis meil väga palju ei ütle jah, kuna. Eelnevalt ma tegelesin ka mitmetes saadetes, tegelesin ukraina temaatikaga. Ja avaldasin nagu nagu hämmastust selle üle, et minu meelest siiamaani ei ole suudetud lugeda viite protsenti presidendivalimistel antud häältest, et, et mis, mis, mis kamm seal siis nagu käib. Või kolme või nelja midagi nõrgemat. Ja lugematega on ja päris päris palju. Ametlikult on valijameeste hulk välja kuulutamata ühele ja teisele poole. Jah, ja, ja siis ma kuulsin seda Haio jama, siis mõtlesin, et no mis vahet seal on, kas Ukraina väe, Ameerika Ühendriigid kui ka vahe peaks olema päris suur. Nii et teatavasti on tegemist ju siis Haio kohalike seadustega, mis nõudsid seda, et häälte ülelugemine või taaslugemine võtab aega veel 11 päeva, kui ma ei eksi? Üheteist päeva pärast saame teada alles. Aga mis puudutab jah, Bushi võitu, siis noh, seal on niivõrd palju nüansse, et ma arvan, et meie, meie saatest jääb nagu väheks, kui me need kõik nüansid eraldi ette võtame. Aga üks asi, mis mis nagu minut minu tähelepanupanek oli, et et kui kogu aeg ju enne valimisi räägiti, et tegelikult on nendel valimistel tegemist üks hinnanguga George Bushi terrorismivastasele poliitikale, terrorismivastasele sõjale ja punkt kaks, et tegemist on protesti valimistega Bushi vastu, siis tegelikult, kui me tagantjärgi hakkame seda asja analüüsime siin rääkima, võib-olla oli tegelikult tegemist siis protestivalimistega John Kerry vastu õigemini nende seisukohtade vastu, mida ta esindas, ja mis nüüd tagantjärgi sai teada, on Ameerika valdavale enamusele ameeriklastest siiski vastuvõetamatut. Vastuvõetamatud, või ütleme nii, minu arvates isegi mitte olulised tähendab saabus John Kerry, kes noh, muidugi Ameerika sees on on ju tuntud persoon nagu nagu tegelikult ju kõik senaatorid. Aga kes välismaailma väga palju ei öelnud muidugi kuskil tema kohta mingid failid olemas ja mingeid toimikuid ja alati võib välja võtta ja lugeda, mis on selle mehe elukäik olnud, aga aga, aga tegelikult nüüd tagantjärgi võime öelda, et tegu oli siiski tundmatu suurusega kellele USA demokraadid tegid panuse, selgub nüüd tagantjärgi, et tegid täiesti vale panuse ja, ja kõik see jutt midagi kirjas enne valimisi oma oma valimispropagandas ja väitlustel ja mis ta pidas nagu tähtsaks üles tõsta. Kõik see oli nagu, nagu tühi töö ja vaimu närimine, sest et, et need küsimused ei ole Ameerika keskmisele valijale tähtsam. Just nimelt ja küsimus ei ole mitte niivõrd selles, et tegemist oli noh ütleme siis tundmatuga või, või mehega, eks ole, kusagilt teadmatusest, sest Ameerikas presidendiks saadud tundmatuses tulles nii et see nagu ei ole probleem. Aga minu meelest oli viga sellest, et demokraatide valimisstaapani oma kampaaniaga täiesti puusse tõstes üles terrorismivastase võitluse, rõhutades pidevalt ainult Bushi eksimusi seal Iraagi temaatika ja nii edasi. See tekitas suuremas osas sellises noh, kauboi mütsiga ameeriklasest niukses farmeris protesti. Ta hakkas mõtlema, et mis see siis nüüd oli, et kas 11, september 2001 oli siis täiesti asjatu, kas meie poiste hukkumine Iraagis oli siis täiesti asjatu, tuleb mingit demokraat, jutustab homoabieludest, eks ole, liberaalsusest räägib suhete parandamisest, aga see nagu nende silmis pisendas kogused ameerika kannatuste rolli nendel viimastel aastatel ja see ei olnud vastuvõetav. Ja tõenäoliselt on, on mul väga raske sellele vastu vaielda või, või ka midagi olulist lisada, et tõesti tõesti osutus nii, et George Bushile ehkki nii-öelda eelnevatest ütleme ka massimeediakajastustes võis aru saada, kuidas nii-öelda kogu maailm ja enamus Ameerikat, teda vihkab asutus siiski olevat tegelikult üllatavalt suur ja. Jah, sest ega maailm ei valinud teda, eks ole, valisid ameeriklased. Aga kusjuures isegi kui arvestada, et enamik Suur-Ameerika, näiteks ajalehti väga selgelt keri poole kaldus ja kahtlemata mingi mõju oli ikkagi ka sellel No see on nüüd omaette jah, omaette, väga huvitav teema. Nagu võib arvata, et tegelikult ütleme nii-öelda, et oletades me küll siit kaugelt on seda raske näha, aga oletades, et Ameerika ajakirjandus ütleme, et ei käitunud selles mõttes kõige korrektsemalt võrdsete võimaluste andmisel kandidaatidele. Et siis oli Bushi toetus ilmselt nii-öelda võrdsete võimaluste korral oleks võib-olla veelgi suurem olnud. Ütleme nii, et kui, kui suuremad ajalehed siin New York Times ja Washington Post ei oleks nii-öelda tema vastu nagu olnud ja Kerry poolt ehkki me muidugi ei tea, aga just võib-olla just, eks ole, võib-olla just tundus, võib-olla keerati kuskil see vint üle. Ja selline keskmine kauboi kauboi mütsiga ameeriklane tundis, et et kuulge, et see nüüd küll õige pole, kõik siin peksavad bussi ja tegelikult nagu. Jah, siin kahjuks ma ei tea, kui, kui suur on ameeriklaste hulgas usaldusreiting ajakirjandusele teatavasti Eestis on see üsnagi madal, et siin just täpselt samamoodi tekkida see protesti protestinüanss sisse, et kui jälle sedasama kaabuga kaabuga vaid kauboi mütsiga farmer loeb New York Timesi, kus, kus võetakse seisukohad selgelt Kerry toetuseks, siis kui ta ei usalda ajakirjandust, siis ta käitub hoopis vastupidiselt. Aga teine asi on muidugi see, et kui palju see palju nimetatud mütsiga ameeriklane loeb New York Timesi või, või, või teisi, ütleme selliseid lehti, mis, mis on nagu noh, ülemaailmse levikuga ja mis on nagu suured arvamusliidrid ja, ja kus noh, nii-öelda leheküljele pääsemine on, on ütleme, ka Euroopa riigijuhtidele tõsine saavutus ja, ja ma ei usu, ma tean nii palju Ameerikast, et, et osariikide ja kohalikud lehed on ja telekanalid ja raadiojaamad on, on äärmiselt tähtsad ja need kujundavad tegelikult mainet ja arvamust, mitte mitte need üleriigiliselt, kuigi need pole ka ju tegelikult üleriigilised lehed. Nende tiraažid on tegelikult suhteliselt väiksed. Aga, aga neid neid lihtsalt ei loe ja see on noh, niivõrd kõrgele ja kaugele, et mis need ärimaailm kuskil tegeleb, et see ei ole nagu tähtis. Kuid siiski on see, et nendest tule riigilistest lehtedest, kohalikud lehed võtavad väga palju üle, elasime seisukohti, ka terveid kolumne trükitakse nii-öelda sündikaadi põhimõttel tegelikult ümber, et väga paljud kohalikud lehed oma arvamuskülgedel avaldavad nii-öelda järjest tegelikult nende suurte lehtede kolumne, mistõttu noh, näiteks me ei saa kindlalt väita, et mingi New York Timesi hea kolumne omab tingimata ainult seda lugejaskonda, mis sellel lehel endal on ta võib-olla palju laiema levikuga. No mis seal nüüd muidugi Bushi administratsiooni järgmise nelja aasta jaoks oluline on, kui ütleme aastal 2000 võis igaüks öelda, et ah, et noh, et tegelikult Bushi saanudki presidendiks ja kõik see oli ikke sohki juristide värke, et noh, rohkem hääli sai hoobi seal koor ja, ja kõik, see USA valimissüsteem ja, ja kõik need asjad mõjusid niimoodi, et buss lõpuks siis sai ja võitis seal mingisuguse mõnesaja või mõne mõne 1000 häälega, mis, mis olid ka kahtlusalused ja vaidluse ajal ja kõik siis seekordne mandaat on tal ikka vägev ütleme, kolme pool miljonit ülekaalus, sellist tulemust ei ole saavutanud ei tema isa ega ka Bill Clinton kahel korral ega, ega loomulikult ta ise mitte. Nii et noh, esimest korda siin viimase 20 aasta jooksul on, on USA president kogunud üle 50 protsendi häältest, mis on väga-väga tõsine saavutus. Muidugi, vähem ka pikalt rääkida, kuigi me ei ole nagu selles mõttes ju erialaspetsialistide USA valimissüsteemist, mis on, mis on kentsakas? Tundub ikka tõeliselt anakronistlik tänases päevas kus noh, ütleme, võitja võtab kõik ja ja suured osariigid on nagu otsustavad ja väikestel on on ka tegelikult nagu oluliselt, et mida nad ei taha oma valimissüsteemi muutmisega käest ära anda ja kõik, kõik see on selge. Aga, aga valimissüsteem, kus, kus on, arvestatakse ikka nii noh, seda, et inimesed ei saa nagu otse tulla ja ja peab, peab valija valijamehed selleks volitama ja nii nagu vanal heal ajal, kui kudesti kauboimütsidega mehed tulid kuskilt ratsa ja ja kaugelt, üle üle orgude ja mägede kohale, nii et. Aga noh, nii see neile meeldib, kui eelnevalt räägiti, et et valimissüsteemi peaks hakkama muutma, siis noh, nüüd loomulikult ei räägi enam sellest keegi, sest et nüüd nüüd see vana hea süsteem jällegi jällegi töötas, nii et vaevalt et lähematel aegadel enam üldse tõsiselt seda jutuks võetakse. Nii nagu pärast kahe tuhandendat aastat. Aga ikkagi need valimised tähendavad, et minu meelest päris tähelepanu väärset murrangut kogu Ameerika ühiskonna suhtumises, mentaliteedis, hoiakutes ja nii edasi, sest ei ei võitnud ju mitte ainult ülekaalukalt, et ikka suhteliselt ülekaalukalt Ameerika tingimustes George Bush vaid vabariiklasi saatis ju päris suur eduga kongressi kahe koja valimistel, kus on nüüd mõlemas mõlemas kohas on nende käes jäme ots nad saavad määrata kohtunikke oma suva järgi. See tähendab seda, et kindlasti Ameerika ühiskond muutub konservatiivsemaks tunduvalt rohkem moraali ja neid nõndanimetatud vanu väärtusi esile tõstvaks. Ja see demokraatia ja pillerkaar, mis, mis toimus eriti Clintoni ajal, see on ilmselt nüüd päris tükiks ajaks läbi ja on öeldud isegi ka ju seda mõned analüütikud on öelnud, et siin võib juhtuda see, et tänu sellele tulemusele võivad vabariiklased jääda võimule veel väga-väga kauaks. Mitmed-mitmed, valimised veel edasi. Nojah, kuigi ütleme persoonina John Kerry oli, oli nõrk noh, ütleme teda nimetatakse halliks kujuks tihtipeale ja sugugi mitte rumalaks ja sugugi mitte noh, ütleme ütleme intelligentsuse tase on, on kindlasti arvata võib, et kordi suurem kui, kui tema kandidaadil praegusel istuval presidendil. Aga see, see kõik ei loe, tähendab ta ei läinud nagu ameeriklastele peale järgmine kord on uus situatsioon, ka vabariiklased peavad välja tulema uue kandidaadiga. Sest vaadata, et, et hakkame tegema Lukashenkot või, või Putinit tõenäoliselt, et hakatakse muutma, mingisuguseid, see on, noh, see ei ole tõenäoline. Tõenäosus on null aga täiesti uued persoonid ja siis alles siis selgub, et kui pikk see tegelikult see vabariiklaste pink nii-öelda on, demokraatide pink on, on lühikesed nagu juba ära ära tõestatud. Suur lootus on, eks esimesel leedil, kes, kes siis loodetavasti 2008 tuleb välja ja eaka kandideerima presidendiks ja, ja see saab olema tõeliselt pöördeline, pöördeline kandideerimine Ameerika Ühendriikide ajaloos. Aga, aga, aga eks siis paistab kee, mis, mida vabariiklastel on vastu panna. No tegelikult praegu ikkagi tuleb ka arvestada, et tegemist on, nagu nad ise ütlevad, Ameerika on juba mitmendat aastat sõjas ja, ja hetkel on tegemist ikkagi nagu teatava sellise erakorralise olukorraga, kus paratamatult hakkab ühiskond otsima sellist kõva käega juhti või ütleme, et pigem väärtused ja pigem tundub, et vabariiklased ja Bush esindavad praegu seda nii-öelda kõva käe poliitikat sellest dilemmad, mida oleks võinud esindada demokraadide Kerry ja, ja võib-olla et nelja aasta pärast ütleme, see ümbritsev situatsioon on niivõrd teine noh, mõnevõrra teine, ma isegi ei usu päris nelja aasta pärast näiteks et Iraagi küsimuse täitsa lahenenud saksa olla. Aga, aga no ütleme, et kui on ikkagi kõvasti rahulikum nii-öelda et saab nagu rohkem rääkida sellest Ameerika sisepoliitikast ja niisugusest majandusarengust tõesti, ja ja see on nagu tõesti oluliselt tähtsam kui praegu selline eksistentsiaalne enesekaitse refleks. Et siis võib-olla on demokraatidel siiski suurem. Jah, Iraagi küsimus võib otsustavaks kujuneda. Praegu ta ei kujunenud, võib otsustavaks kujuneda just nelja aasta pärast, kõik oleneb sellest, kas Iraagist saab uus Vietnam, siis on demokraatia väga head šansid või vastupidi. Kui Bushi administratsioonil õnnestub Iraak maha rahustada, seal korraldatakse valimised ja ja sissid õnnestub taltsutada, siis on temal väga head šansid seda tuua kilbile. No mis praegune olukord näitab, on ikkagi see, et poolteist aastat pärast nii-öelda suure sõjategevuse lõppu ehk alates siis esimesest maist 2003 rahu ei ole ja, ja kasutatakse ikkagi nii-öelda vahetult, nüüd on valimised nagu välja kuulutatud jaanuaris siis kasutatakse ikka veel selliseid nagu äärmuslikke vahendeid olukorra taltsutamiseks ja ja noh, see, mis toimub praegu Fallout asja veel, mis alles hakkab toimuma, kus Ameerika Ühendriigid on öelnud, et naistel-lastel palun lahkuda, mis tähendab seda, et see, see linn Bagdadi lähedal tehakse lihtsalt maatasa ja ja, ja oodata on tuhandete tuhandete laipadega võitlust. Mis, mis näitab ainult ühte, et, et ikka veel Iraagi nafta ei, ei kata praegu neid kulutusi, mis Ameerika ühendriikidel tekib iga iga jumala päev iga tund Iraagis viibides. Tähendab, sissid on olnud ikkagi niivõrd edukad kui nelja aasta pärast tõesti Iraagi nafta ja selle stabiilne voolamine maailmaturule on suutnud stabiliseerida nafta hinna siis on oodata, et midagi rahulikumat hakkab toimuma. Kui seda ei suudeta, siis jumal hoidku, kui, kui nafta, kui ammendub ressurss, eks ole. Ja ebastabiilsus, mis, mis süveneb, naftahinnad hüppavad, kui, kui need hakkavad tõsiselt lööma Ameerika autoomanikke taskute pihta, mis on juba korduvalt vaevast toimunud, vaat siis on, ma arvan, tulemused ettearvamatud, et, et see on siis hakkab nagu, nagu see maailmas toimub Iraagis toimub teisel pool maakera kuklapoolel ameeriklaste jaoks toimub tegelikult määrama seda, mis mis valimistulemused võiksid olla. Aga muidugi, Ameerika demokraatide ees on praegu üks väga selline raske dilemma ja täitsa huviga saab näha, kuidas nad sellest välja tulevad. Et lähema nelja aasta nii-öelda tegevuse taktika suhtes. Tõenäoliselt, kui nad võtavad hoiaku, et nad nii-öelda kui nad võtaksid selle hoiaku, et buss noh, on ikkagi endiselt nii-öelda väga halb president Ameerikale, et ta tuleb nii-öelda igal sammul kritiseerida, rünnata Ta siis tõenäoliselt see võiks nelja aasta jooksul kanda sellist Willijad, et lõpuks ometi on suudetud seda tõestada noh, kõige nii-öelda Ameerika, ütleme siis ka nende suuremate meedia noh, avaliku arvamuse silmis tõesti oluliste isikute abil. Aga samas on jälle küsimus, et teha seda nüüd lähemad kolm-neli aastat. Ma usun, et nii nende endi arvates kui ühe keskmise ameerika arvates on äärmiselt ebapatriootlik tegu ja nad peavad kuskil leidma sellest nii-öelda mõistliku tasakaalu siis tõenäoliselt kui demokraadid võtaks sihukese hästi noh, ütleme nii-öelda destruktiivse hoiaku praegu selles suhtes, et, et noh, et Ameerika tegi lolli valiku ja me lähemalt neli aastat ainult kritiseerime ja ütleme, et oleks pidanud paremini valima. Et siis tõenäoliselt hakatakse neid süüdistama nii-öelda ebapatriootlik, kusjuures ja samas, kui nad ütlevad, et okei, nüüd noh, valik oli selline, lepime ära noh, sinna suunda, kuhu nagu John Kerry esimesed avaldused tunduvad minevat. Et hakkame nüüd koos üles ehitama nii-öelda suuremat Ameerika ühtsust. Siis nad võivad jälle kuidagi noh, ütleme nii-öelda oma kitsalt poliitiliselt enda partei huve arvestades. Nad võivad nagu teha justkui valesti, aga samas nii-öelda patriootilises mõttes tänuväärselt. Nojah, demokraatide üks üks häda oli ju ka see võrreldes vabariiklaste ka, et see erakond või see partei ei olnud kogu valimiskampaania jooksul eriti ühtne jäänud ühtne rusikas, nagu, nagu oli vabariiklik partei George Bushi taga. Seal oli mitmeid eri harusid ja noh, seal nagu alatine loogika igas riigis. Valimised kaotanud partei. Et kui seal juba eelnevalt on praod sees, et siis valimiskaotus neid pragusid veelgi rohkem laiendab ja demokraatide puhul on nagu seep põhiülesanne, et kuidas nagu jälle ühe mütsi alla saada. Aga see eeldab jälle seda, et tõepoolest peab olema neil väga tugeva karismaatiline liider kelle peale tuleks mõelda juba praegu, kellega minna nelja aasta pärast valimistele ja on ka öeldud seda, et kui näiteks Hillary Clinton oleks nüüd kandideerinud, siis oleks ta olnud päris head shansid Bushi löömiseks. Eks ole, kes mida, mida väga raske on tõestada, nii nagu Bushi kohta räägiti nelja aasta vältel, et noh, et mida see mees oleks teinud, kui poleks olnud üheteistkümnendat septembrit, et ta noh, ta on tõeliselt hea sõja president. Kogu tema valitsemine on üles ehitatud raha väljapumpamise kongressid ja sõjategevuse laiendamisest, noh, mis tahes maailma otsas. Nüüd selgub, et, et see, see analüüs oli, oli suhteliselt vale, teda ei valitud tagasi mitte sellepärast, et ta on hea sõja president, vaid sellepärast, et ta on hea konservatiivne, religioosne president, see oli nagu tähtis ja see oli ameeriklastele samas teine teine asi on muidugi see, et demokraatide šansse ei maksa kunagi maha matta. Väga lihtsal põhjusel, Ameerika on lõhestatud kui kunagi varem. Noh, mul on häid tuttavaid ja lähedasi tuttavaid, kes viibisid valimiste ajal just nimelt Ameerika idarannikul. Ja nende, nende jutt räägib ainult ühte. See Ameerika idaranniku suurlinnad, eriti New York olid nagu täiesti nagu leinas inimesed, inimesed pobisesid omaette, inimesed ütlesid, et no pagan võtaks, no mis on neil aru see, et nad, et nad selle jälle tagasi valisid. Et inimesed, kes on elanud kaua New Yorgis, ütlevad, et kui nad, nad ei mäleta tegelikult kunagi sellist olukorda, kus, kus inimesed on nagu valimist, valimisi, valimistulemust, et nad lootused olid, olid niivõrd kõrgele pettumus on praegu niivõrd suur. See annab tegelikult demokraatidele kõvasti lootust, kui nad suudavad leida nii-öelda kuskilt sealt keskläänest või lõuna osariikidest. No tavaline niisugune vabariiklaste kants, kus president Bush on pärit tugeva demokraatide kandidaadi kes ei, ei saa siis järelikult olla Hillary Clinton, kuid ma ei tea, kes see on. Ja kui nad leiaksid tõeliselt nihukese kullatüki sealt kuskilt siis siis sealne vaba demokraatide tri kildkond tooks kaasa, ütleme, laviinina, valimisvõidu absoluutselt kindlalt. Muidugi, kus võtta see persoon seal täiesti. No vaata, seal on nagu see nüanss, et Hääkene küll, et kui leitakse ka selline karismaatiline inimene just selles kannist, mida sa mainisid, siis ega sellest üksi ei piisa. Et, et nende lõuna ja keskosariikide hääli taha saada, selleks peavad muutuma ka seisukohad. Ehk siis demokraatide platvorm peab muutuma, siis peab hakkama samamoodi jutlustama paali, religioossus mida iganes, mis ei ole demokraatidele. Kuna oled joomaris täielik näoga See oleks näoga, nii et küsimus ei ole mitte selles, et sealtkandist leida mingi inimene, et küsimus on selles, kas on võimalik selle kandi hääletajad enda taha saada ja mulle tundub, kui sa ütlesid, lõhenenud, et see ei ole võimalik. Nad jäävadki vähemalt nelja aasta pärast on need sellid kõik elus veel, kes nüüd hääletamas käia. Need hääletavad taas vabariiklaste poolt, kui demokraadid ei võta üle midagi vabariiklaste platvormist. Noh, samas jälle muidugi see, et võtta üle midagi noh, ütleme näiteks kui rääkides moraalist ja religioossest võib üle võtta moraali, aga mitte religioosse noh, eks alates, ja niiviisi on tõenäoliselt võimalik võib-olla natukese siiski oma nägu säilitades ka muuta profiili. Nojah, aga spekuleerime jällegi ja tegelikult spekuleeri kogu maailm, et, et see tulevane kandidaat Hillary Clinton, eks ole, no mis, mis moraalijutlustaja tema siis nüüd tähendab? Loomulikult ei ole ta ise hakkama nihukeste asjade nagu tema palavalt armastatud abikaasa aga kogu maailma jaoks kõigi ameeriklaste jaoks noh, need asjad käivad nagu kokku ja, ja raske on seda nagu mälust mälust välja saada. Me praegu ka tegelikult spekuleerima ja nii-öelda seal nende tunnetega, et mille pärast ikkagi ameeriklased selle Bushi täpselt valisid ja ega me täpselt kelle nende peakolu sisse ikka ju ei näe. Jah, ma arvan, et meil oleks targem tegelikult spekuleerida selle üle, mida ees ootavad neli aastat nagu endaga kaasa toovad, et see on, see on nüüd meie jaoks palju olulisem, sest lepime selle selle faktiga kurva tõsiasjaga, et Nebraska farmerid ja Miami latiinod ja ja Harlemi räpparid valisid meile sellise presidendi, kes, kes noh, on viinud meid Iraaki ja nii edasi. Ja, ja märksa olulisem meie jaoks nagu mõelda seda, et mida, see, mida see eelolevad neli aastat kaasa toovad, et kas loovad need kaasa uusi Taagi taolisi vapustusi ja lõhet Euroopaga ja Eesti ja kõigi, ütleme uute liikmesriik Euroopa Liidu liikmesriikide ja eriti väikeriikide jaoks niukseid, saatuslike valikuid, Euroopa ja Ameerika vahel äärmiselt ebamugavad valikud ja ja ei tahaks ühelegi väikeriigile selliseid valikuid soovida, aga, aga paraku me ise oleme seal ees. Nii hakkab toimuma midagi nii-öelda positiivset, nagu siin mõned Eesti välispoliitika gurud ennustavad. Et hoopis nii-öelda Euroopa ja Ameerika lähenemine hakkab toimuma ja nii edasi. Mis teie arvate? Kui nüüd nii-öelda, et jutt natuke huvitavamaks ka läheks, ma võib-olla natuke oponeeriks seda üldiselt laialt levinud leinameeleolu, et kui, kui kole ja kohutav, et on olnud George Bushi neli aastat ja kui hullud võivad veel neli tulla. Et eriti kui me nagu nüüd vaatame ikkagi nii-öelda hästi egoistlikku seda Eesti vaatepunktist kui nüüd hästi lihtsustada, siis tegelikult ju noh, mis on meie nii-öelda eksistentsiaalne mure, eks ole, meie eksistentsiaalne mure on, et kui Venemaa meid ähvardab, kui suure tõenäosusega meile appi tullakse. Ja selle mure seisukohalt vaadates. Ma arvan, et Bush, nüüd halb president küll ei ole olnud. Et tema ajal ikkagi eesti pääses NATOsse. Ja me ei saa väga kindlalt öelda, et see kindlasti oleks pidanud, tõenäoliselt oleks läinud küll ka teise Ameerika presidendi korral niimoodi, aga võib-olla tänust sellisele teatavale noh, niisugusele lihtsale olekule, mis George Bushiga seondub, ja niisugusele nii-öelda lihtsale natuke robustselt Ameerika välispoliitikale on see toimunud kuidagi jõuliselt ja kiiresti. Ma olen ka pigem Sulev sinuga nõus. No ja mis rääkida, kui rääkida spekulatsioonidest, siis mulle meenub väga hästi, kui buss esimest korda valimised võitis ja kuidas siis ka paljud julgeolekupoliitikaeksperdid Eestis hakkasid nagu avaldama arvamust, et see võib selles mõttes olla kahjulik meile ja meie saamisele NATOsse. Et kuna tegemist on siiski konservatiivid, aga et siis võib Ameerika kalduda isolatsiolismi võib hakata tegelema ainult omaenese asjadega, välisilmale mitte tähelepanu pöörata ja need arvamused osutusid kõik valedeks, sest läks vastupidi, kus hakkas liigagi palju tähelepanu maailmale pöörama. Ja, ja selles suhtes ma olen ka nõus, et, et need buss kui sirgjooneline natuur meenutab mõnes mõttes natukene Ronald Reaganit, kes väga edukalt venelastega hakkama sai. Siis on tema võib-olla Venemaaga suheldes meie jaoks tõesti kasulikum, kui oleks olnud mõnigi pehmekäeline demokraat ja üks selline väikene isiklik meenutus ka veel siia lisaks, mida ma olen siin rahvateenrite sest juba korduvalt rääkinud, on rääkinud, aga Bush on seotunud seotud ju avalikult välja öeldud pühaliku tõotuse ka Balti riikidele. Kui ta pärast Praha tippkohtumist käis Vilniuses siis ta vandus kätte ei olnud küll piibli peal, aga südame kohal hoidis ta kätt küll, kui, kui ta vandus seal kogu rahva ees ja kogudunutes, et tulevikus edaspidi iga riik, kellest saab balti riikide vaenlane, on automaatselt ka Ameerika Ühendriikide vaenlane. Noh, need on nii ilusad sõnad, et pisarad tulevad silmi. Hea küll, ma oponeerin Teile unustame selle NATOsse saada, sära, see seal me nüüd oleme ja Euroopa liidus me ka oleme. Kas meie igapäevane julgeolekuga räägime nüüd nagu Venemaa suunal on siis Venemaast ja muutuvast Venemaast ja kiiresti muutuvast Venemaast selle taustal? On on nagu parem olukord praegu või selles mõttes, et kas Venemaa rünnakud balti riikide vastu on vähenenud või kas Venemaa kasutab noh, kuna ta ei saaks nagu enam teha sellist avalikku propagandarünnakut meie vastu, kuna ta ei, ei saa nagu avaliku midagi ette võtta, et kas ta siis on valinud teised vahendid ei ole. Kas julgeolek maailmas tervikuna, mis ka meid otseselt mõjutab, on läinud nagu, nagu suuremaks minu vastus on, et ei ole. Kas USA on kõikide nende Venemaa süüdistuste suhtes, Eesti, Eesti on Umbuslik Euroopa suhtes, meil on täielik õigus seda olla oma uute partnerite suhtes, kaasa arvatud eriti Saksamaa ja Prantsusmaa suhtes. Kas USA on öelnud kõva häälega Moskvale, et peale lõuad, nii nagu bussilt võiks oodata? Ei ole. Nii et selles mõttes ma, ma ei näe tegelikult mingit väga olulisi olulisi muutusi ja ma kardan, et, et uues olukorras, kus bussi ei seo enam mingisugune selline tagasivalimise püüa ja vajadus pigem leiab, leiavad Ühendriigid Venemaaga märksa rohkem ühishuve kui, kui viimase nelja aasta jooksul sest nende huvid on, on tegelikult nende tegelikud elulised huvid on tegelikult pööratud hoopis mujale Lähis-Itta ka Iraaki, sealhulgas. Ei, no see on, see on väga kena demagoogia, Aarne, mis sa räägid, et kas on, ei ole, aga ma küsiksin vastu, et kui oleks võimul demokraadid, kas siis oleks või ei oleks, me ei tea seda, missugune sisuliselt. Ja ei, jätame, jätame praegu need nagu demokraatide juttu demokraatiat me oleme ka näinud igasuguseid ja me peame, me oleme näinud jumalik võrdlema, me oleme, me oleme ka vabariiklase näinud, kes ei nii sõjakad nagu nagu praegune USA president ka tema enda isa ei olnud selline, eks ole. Tema isa jäi ka 60 kilomeetri kaugusele palgalist, kui, kui ja ei suutnud otsustada, kas minna või mitte minna ja keeras otsa ringi ja oleks pidanud juba siis 91. asja ära tegema. Ja asi oleks märksa valutumalt leiab räägime sellest, mis, mis nagu mida me praegu ootame USA uuel administratsioonil. Mis on, noh, me veel ei tea, kas see nüüd päris uus või, või päris vana või millised muudatused administratsioonis toimuvad. Aga, aga põhimõtteliselt kui, kui siin ka näiteks Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et, et noh, loodetavasti Bush tahab nagu ennast ajaloos jäädvustada, siis siis ta võtab midagi ette, ta muutub nagu Venemaa suunal teravamaks ja järsemaks ja hakkab meenutama Tsetseenias. Minu väide on see, et ei hakka vastupidi. USA huvide teravik on nüüd väga selgelt pööratud hoopis mujale. Venemaast eemale. Venemaa võib teha mida iganes mõistlikkuse piires. Ei no selles mõttes on ikkagi ameeriklaste tähelepanu all ka Venemaa, sellepärast et just see kant, kuhu on suunatud need USA huvid, seal toimetab Venemaa väga aktiivselt. Ta mehkeldab Iraaniga, on teada tema sidemed seal, mis olid Iraagi küsimuses, on teada tema sidemed ja suhtumine Põhja-Koreasse. Nii et selles mõttes jääb Venemaa paratamatult alati Ameerika Ühendriikidele jalgu. Ja kui ta jääb tema eluliste huvide kandis ameeriklastele ei alguses ta lihtsalt jääbki jalgu ja see on meile jälle kasulik. Ma arvan, et Venemaa toimetab Iraanis täpselt nii palju kui vaja, et ameeriklasi vihastada. Venemaa toimetab Põhja-Korea suunal täpselt nii palju, kui on seda hetkel vaja. Venemaaelulised huvid on tegelikult Euroopas Euroopa liidus, Lääne-Euroopas meie regioonis tegelikult ja, ja sellest on nüüd Ameerika Ühendriigid ja oleksid peaksid olema ikka puruloll president, kes, kes ei oleks huvitatud. Jätame need ilusad liitlassuhete jutud kõik kõrvale. Ei oleks huvitatud sellest, et Euroopa Liidust ei saaks Ameerika ühendriikidel maailmas sellist tõsist majanduskonkurenti ja kui, kui midagi on Ameerika Ühendriikide teha, et seda ei toimuks, siis ta loomulikult arendab suhteid Venemaa suunal, kelle, kelle võimuses tegelikult on murendada Euroopa Liidu ja Euroopa ühtsust. Ei no selleks, et nagu mustale stsenaariumile hiileveldab peale panna, siis me peame lähtuma eeldusest, et et Ameerika Ühendriikide valitsevad ringkonnad, olgu nad siis demokraadid või siis nagu nüüd oluline on rääkida vabariiklastest. Nad on potentsiaalselt valmis neid maha müüma venelastele. Seda tumedat stsenaariumit ma millegipärast ei usu ja perspektiivina ette ei näe. No vaata, ma ei kasutaks üldse sellist sellist terminoloogiat, et maha müüma, tähendab maa kasutaks hoopis pehmemat varianti, mitte meie huvides piisavalt tähelepanu pöörama. On on see see sõnum, mida nagu mida mina tahan praegu öelda. Kujuta ette, et vene vene tankid siin Vabaduse platsil hakkavad lõgistama aroomikuid, eks ole, no ei, ei ole enam nagu need ajad on, hoopis teised ajad, on need ajad, kus raudtee transiidivedu läheb René firmadega ja, ja ja vene kapital imbub vaikselt siia ja, ja samal ajal jätkuvad Venemaa propagandarünnakud. Venemaa kasutab oma sisepoliitilistes huvides ikka ära balti balti kaarti ja, ja, ja see jääbki nii. No jääbki niimoodi, loomulikult ameeriklasi tule siia, ükskõik kui heasoovlikult nad meie suhtes on meelestatud, kätt ette panema Venemaa transiidile, me peame ikka sinna kui ise olema mehed. Et esiteks tarku otsuseid teha, teiseks kõiki neid ohte piisavalt oma liitlastele, olgu siis Euroopa liidus või Ameerika Ühendriikides selgitama. Mitte lasta endale, nagu öeldakse, mütsi kõrvuni tõmmata ja see oleneb eestist endasse. Kama kõik, kes seal Ameerika Ühendriikides võimul on ja et meid NATO artikkel viis kaitseb. See on nagu jumala loogiline. No mina ütleks seal meenutaks minevikku ja seda, et võib-olla siiski sedasama põhilist küsimust, kui meid ähvardatakse, kas meile keegi appi ka tuleb? Ja Ma arvan, et üks viis-kuus aastat tagasi naerdi ju Eesti avalikkuses ja ajakirjanduses päris palju nende inimeste üle, kes või öeldi umbes nii, et kuulge, kas te olete nagu, noh, kas te tõesti mõtlete, et keegi tuleb siia selle selle maalapikese pärast? Noh, kas te tõesti arvate nii või et see ei ole ju kuidagi tõenäoline? Ma ütleks, et tänu sellele, mida Bush on teinud, ütleme, Afganistanis Iraagis usuvad palju rohkemad inimesed, nii meil siin kui ka teisel pool Peipsi järve. Et kurat äkki tulevadki. Sest kui nad sinna läksid tegelikult ju ka nii, et et miks nad pidid sinna tingimata minema, aga läksid. Aga siis äkki tulevad siia ka. Tegelikult see, see loogika, noh, ma arvan, et see on ka see, mis nagu võib-olla siiski meie idanaabrit noh, nii-öelda natuke rohkem. Vaata, ma ei tahaks seda teemat üldse siia sisse tuua, aga see läheb väga loogiliselt sinu, sinu jutuotsa ja siin on ka vastus sellele küsimusele, et miks peavad noh, nagu siin viimasel ajal väga pateetiliselt on küsitud, miks peavad eesti poisid Iraagis surema elik siis küsimus on nagu rohkem laiem, et miks peab Eesti olema Iraagis, miks ta peab oma piiratud aga ikkagi väekontingendi saatma, kus on võimalik võimalik ka ka surma saada. See küsimus tuleb meelde nendele, kes peaksid meile appi tulema siis, kui meil endal on häda käes ennem loomulikult. No kui räägitakse Eesti kunstist, me vist ei taha rohkem Iraagis rohkem rääkida, sellest nii palju räägitud, et vaevalt et see midagi uut lisada. Ma arvan, et kui, kui tõesti, kui Bush tahab nüüd nelja aasta jooksul ennast, kuid noh, tal tekib selline suhteliselt mõttetu soov iseenesest, aga aga nii et noh, ajaloo raamatutesse jääks tema nime taha mingisugune märge ja tahab seda nii-öelda tsementeerida seda, mis on nüüd nagu juba tehtud, siis ma arvan, et tegelikult on, on kaks asja, ma ei usu, et ma ei usu, et Ameerika võtab ette mingi uue invasiooni a la Afganistan või Iraak. Selleks on nagu ka ühend Ühendriikide-sugusel riigil, nii võimas kui ta ka ei ole, on nagu jõudu nopib riigieelarve osas ei oleks ka midagi uut enam don't. No üks asi on, see pole midagi uut ja ma ei näe nagu sihtmärki. Sest meie poolt siin mainitud Põhja-Korea ma ei tea, mis veel tuleb pähe Kuuba Iraanist un räägib Iraak, Iraan on ka need on, need on niivõrd suured suutäied. Et nende nende riikide armeed arsenalil on, on niivõrd suured, et ja, ja see ideoloogia, mis hoiab koos neid armeesid, mis on eriti oluline seal ei teki sellist selge ees põgenemist, nagu nagu Iraagi puhul, et kolme nädalaga võeti tohutu suur riik ära. Siis ma arvan, et, et, et buss lähebki rahulikumat teed. Aga tema, tema suurtes eesmärkideks saab olema kindlasti kaks asja, üks on Iraagi stabiliseerimine iseenesestki mõista kõikidel nendel põhjustel, mida me juba rääkisime. Ja teine asi on iseseisev, uus riik maailmakaardile saanud Palestiina araabia riik. Et selle selle peale on need suunatud kogu kogu see push, ütleme, välispoliitiline tegevus ja kõik muu siis sinna juurde, suhete parandamist Euroopaga ma eriti ei usu, tähendab omaette eesmärgina. Need hakkavad ikka minema üle üle kivide ja kändude. Niikaua kuni kuni ka kindlasti mõjub, mõjuvad need, kes siis on Euroopa juhtivate riikide eesotsas. Ja niikaua, kuni seal on kassas föderia president Chirac, siis noh, vaevalt et midagi olulist hakkab muutu, vaatame kas või praegu Chiraci tegevust, ütleme seesama Arafati kriisi taustal. Ja sõltumatu Palestiina riik ei, ei sõltu sellest, kas kas Arafati silmad on, on parasjagu kinni või lahti, me just enne siin meie saate alguses saime uudised oma silmadele lahti teinud ja mingisugune kontakt on temaga taastatud. See absoluutselt ei sõltu, tähendab, see Palestiina riik lihtsalt tehakse ära. Ükspuha milliste vahenditega ja vahendeid on nii ameeriklastele kui kui juutidel piisavalt, et riiklised tehakse ära ja pannakse maailm tõsiasja, et võtke või jätke, aga see riik on nüüd olemas ja, ja ta on siin ja tema piirid on sellised. Tema elanikkond on selline ja seadused, mille järgi nad hakkavad seal elama, on esialgu sellised. Sina, Aarne kui Lähis-Ida asjatundja, ütle, kas Palestiina riigi moodustamine, nagu sa ütlesid, et ükskõik milliste vahenditega aga tehakse ära, kas lõpetab vägivallale ja nii edasi. Ei, see lõpeta vägivalda Lähis-Idas, sellepärast et kui me vaatame palestiina neid äärmusorganisatsioone džihaadi Hamasi eeskätt natukene kaugemal piirist Liibanoni poolt, Hezbollah see on nagu see komplekt, mis seal regioonis tegutseb siis need on ikkagi maailma mastaabis sellised noh, piirkondlikud või tütarorganisatsioonid või sihuksed, pisikesed rakukesed. Tõsiseid tegijaid asuvad mujal loomulikult nad on nii-öelda piirkonna seisukohalt väga-väga olulised ja, ja nende nende lämmatamine nende lammutamine ei ole niisama lihtne. Eriti veel siis, kui, kui nii-öelda kontroll selle riigi üle, siis ma mõtlen, Iisraeli sõjaline kontroll selle riigi üle nagu kaob. Sest ta, need organisatsioonid on nagu vähkkasvaja. Kuule nad jälle paljad pommimeistrid või relvatootjad või, või, või lihtsalt mingisugused napakad, enesetapjad, kes pommivööd ümber seovad, vaid see on tõsine, tõsised sotsiaalpoliitilised organisatsioonid. Aga sel juhul ma tahakski teada, et milline on siis see peamine eesmärk, et see Palestiina riik tuleb tingimata ära teha, kui on ju võimalus. Sa ka viitasid, et Palestiina riigi tekkimine, vastupidi, annab suurema baasi just nendele väga äärmuslikele Palestiina. Ma jah, ma arvan, et, et kui see riik ära moodustatakse üks kord ja rahvusvaheline tunnustus on saavutatud, hakkab sinna voolama teistmoodi raha kui praegu. Sest aegade vältel on sinna ikkagi kohvritega viidud sularaha ja kõik see on kadunud kuhugi kellelegi. Me teame küll, kelle kaukasse ja siis hakkab hakkavad tööle, ma arvan, mingisugused iseregulatsiooni meetodid, tähendab, inimesed hakkavad rohkem nõudma, et nad näevad, et praegu on eesmärk võitlus oma riigi eest. Ja kui see riik on käes, siis mille eest nad võitlevad, nad hakkavad võitlema oma elujärje parandamise eest. Ja kui inimestel on midagi kaotada siis nad siis nad loomulikult pööravad terrorismi eest ära. See on täiesti noh, maailma ajaloopraktikas tõestatud, et nii need asjad lähevad neil inimestel, kes praegu seal pommi panevad ja keda värvatakse, nii saba lihtsalt. Neil ei ole lihtsalt midagi kaotada. Need ei ole, need ei ole maist varandust, neil on ainult see, mida neil lubatakse seal kuskil taevaväravate taga. Nojaa, aga siis peaks oma mehhanism tegelikult ju toimima ka Iraagis. Iraagis samamoodi kindlasti ei ole inimesed ju rahul sellega valdav osa inimestest rahul sellega, et on olemas mingisugused sissirühmitused, kes kogu lasevad neidsamu samu iraaklasi, kes, kes tahavad seda uut riiki moodustada õhku kümnete sadade kaupa. Kusjuures osa neist tuleb ilmselt Bekaa orust Jah, aga Iraagi, ütleme elanikkond on niivõrd diferentseeritud, need grupid on noh, niivõrd selgelt eristuvad. Et nendevaheline võimuvõitlus on, on see, mis, mis on nagu noh, praeguse olukorra tähendab praegu nad näevad vaenlast nii-öelda ameeriklastest koalitsioonis. Läänemeelsetest. Aga palestiinlaste hulgas on vist seda võimuvõitlus ka? Jah, olen küll, aga nii, aga nii-öelda omade vahel, tähendab, see, see ei ole noh, seal ei ole ütleme nagu Iraagi sunniitide šiiitide vahelisi vastuolusid seal ei ole nii-öelda kolmanda grupi kurde, eks ole, kes, kes nagu oma tahaksid seal põhimõtteliselt on, on tegu ikkagi suhteliselt homogeenset ühiskonda. Aga kas sa ei karda seda, et et Palestiina riik moodustada võetakse ja rahu võiks sinna saabuda juhul, kui sa nende endi meelest moodustatakse nii-öelda õiglastes piirides. Aga juhul, kui ikkagi mingi osa nii-öelda nende arvates ebaõiglaselt jääb Iisraeli siis jääb ka igavene võitlus selle tagasisaamise nimel. Kõik sõltub lahendusest, kõik sõltub lahendusest ja kõik sõltub nii-öelda noh, nende nende jaoks ikoolsete väärtuste, nii-öelda paikapanekusse. Ma arvan, et seal on võimalik leida kuldset keskteed, seal on tegelikult võimalik leida kuldset keskteed, nagu juba ütleme, Kontaveidi rahuprotsess. Või ootame, Oslo, Oslo rahuprotsessi jätk näitas 99. aastal. Kui ka pealinnaks saab Jeruusalemm ja 97 98 protsenti läänekalda territooriumist antakse nii-öelda Palestiina riigi alla. Ja kaasa antakse ära, mis on nüüd täiesti kindel, et see nii läheb, siis siis on, on ma arvan, võimalik seda. Lõppude lõpuks, millest me räägime. Me räägime Harju maakonnast. Kui me räägime kuuest ja poolest 1000-st ruutkilomeetrist, kus elab peale umbes kolm pool neli miljonit inimest. Nii et need asjad on, on võimalik seal noh, kindlasti korda sättida. Selline diavihje sellele, kui palju Harju maakonna inimesi ära mahuks, tegelikult küll. Seda küll, et Eesti ongi nagu üks, üks tühima. Nonii, tahtsin näha. Erinevus tõesti, siin võib-olla Afganistanist näiteks on see, et ei ole selliseid noh, nii väga ütleme sellist laia territooriumi kontrollimatut nii-öelda ala, aga samas natuke mulle tundub, et kas siin ei või tekkida see oht ikkagi, et et see, sealne võim hakkab ühel hetkel kujutama endast midagi sellist, nagu oli tõesti Afganistanini, ameeriklaste sisseminekut ja mida lihtsalt, et kõigepealt tehakse Palestiina riik ütleme, lastakse tal mõni aeg olla, siis selgub, et temast saab nii-öelda maailma terrorismi taimelava ja siis minnakse seda vallutama. Ei, no jah, musti stsenaariume on, on ju küll ja küll jaa, jaa. Esialgu leppige sellega, et seda riiki veel ei ole ja, aga igal juhul sealsed probleemid on, ma arvan, tunduvalt lihtsamad lahendada kui kuskil afganistani mägede avarustes. Sisside ohjeldamine, Osama bin Ladeni kinnipüüdmine ja noh, me oleme näinud, mis Iisrael seal tegutseb ja kõik, kõik see rahvusvaheliste jõudude kontrolli all ja ameeriklaste dirigendikepi all on, on võimalik teha. See ei ole nii ületamatu. Aga see temale, mis on praegu nii-öelda tavaliste poliitikahuviliste eestlaste välispoliitiline teema number üks, millest praegu räägitakse mida kogu aeg küsitakse. Kuidas on Arafati tervis tarne, kuidas Arafati. Ega mina ei tea rohkem kui, kui need, kes seal Pariisi börsihaigla värava taga istuvad. Kui Eila Pariisi lennanud Palestiina vabastusorganisatsiooni täitevkomitee kolm juhtivat liiget jäeti palati ukse taha, sellepärast et proua Arafat ei lasknud neid lihtsalt sisse siis noh, väga-väga raske öelda küsimus on laiem, siis on see laiem sisu on see, et kas Arafat tuled tagasi ja kas hakkab uuesti valitsema äärmiselt ebatõenäoliseks. Kui, et sureb ära, et missis. Ma arvan, et mõnda aega on väike segadus, aga, aga need jõujooned saavad üsna kiiresti paika, sellepärast et mulle tundub, et siin ja kogu maailmas tegelikult on jäänud natuke vale ettekujutus viimaste aastate Arafati rollist. Arafat ei olnud palavalt armastatud juht enam enam tükk aega. Ehk siis selline noh, masside juhtma. Muidugi tal need järele hüüdjaid, leinajaid jääb kogu maailmas miljoneid, ütleme aga rohkem on neid, kes, kes teda vihkasid ja ja ma ei räägi siin juutidest loomulikult, vaid ma räägin ümbritsevatest, araabia riikidest. Ma räägin, palestiinlasest endist. Viimased paari kuu tagused kokkupõrked näitavad seda, kus, kus juba, kus juba sissid hakkasid rääkima korruptsioonist palestiina autonoomias. Et Ma usun, et Arafat ma, ma tegelikult tean, et Arafat on poliitiline laip olnud tükk aega. Ja, ja sellest saadakse üle Jah, ei tähendab miks inimesed Arahvatel nii palju tähelepanu pööravad, hoolimata sellest, mis ta on teinud, kas teda enam seal viimased aastad austati või mitte. Tegemist on ühe väga markantse poliitilise sümboliga nii sel sajandil kui, kui eriti eelmise sajandi teisel poolel. Selle Arafat oma pearätiga on samasugune sümbol muu maailma jaoks, mis, mis ei puutunud Palestiinasse on see, kui oli Põhja-Koreas kinni Shen kui oli nõukogude liidus omal ajal Jossif Stalin. Pärast sõda, Leonid Brežnev kas või Adolf Hitler minugi poolest Franco, kes iganes. Nii et Jassi Ärafon on olnud Palestiina sümbol. Ikka tuntakse huvi sümbolite ja ma tooksin siiski siia veel ühe figuuri. Kui ütleme tänapäeva lääne noorus ei kanna Adolf Hitleri ega keda sa nimetasid Staliniga Kimirseni näoga T-särke siis kes on tänapäeva noortel T-särkidel inimene, kes küsimus laiale ringile viktoriiniküsimus, kes, kes on juba ammu surnud ja keda on tõstetud ka nagu iidolina esilesiga, vara ja rahvatiste arvavad, juba on ja tegelikult temast on kujunenud üha rohkem selline nii-öelda sümbol vabadusvõitluse sümbol paljude inimeste jaoks, kaasa arvatud Euroopas, Ameerikas ja Ameerikas, vähem. Seega, ma arvan isegi nii kõva sümbol juba paljude noorte anarhistide jaoks, et hakkad, on hakatud uskumata, elav päev. Ma olin ise Prahas, kui nägin pealt noorte Kreeka kommunistide anarhistide demonstratsiooni, kes kandsid loosungeid, vabastage tšekke vaara vanglast. Ma olen küsinud mõne noore inimese käest, kellel on segavara näopildiga T-särk, et kas sa tead, et kes on seal on ja Sa tead, mis ta teinud on? Ei, aga ta on meie, meie protestimeelsuse sümbol, selles mõttes Arafat on, on midagi sarnast ja loomulikult tänapäeva noor generatsioon teab, teab vähem sellest kui palju süütuid inimesi ta on teise ilma saatnud, kui palju lennukeid õhkinud, pantvangi võtnud, oma isikliku käega tapnud ja nii edasi. Nii et selles mõttes noh, siin võime minna lõpmatuseni rääkida terrorismi ja vabadusvõitluse õhkõrnast sellisest. Vahest, et sageli on see vahe hoomamatu, et kes on ühe jaoks terroristidel teise jaoks vabadusvõitleja? Suur riigimees paraku Arafati puhul on ja olen saateaega hakkab läbi saama ja küllap sellest räägitakse palju Arafati järel, et Arafati kahjuks ei saanud kahjuks või õnneks, kelle jaoks õnneks, aga tegelikult kahjuks ei saanud suurt riigimeest. Et Palestiina riik oleks juba tegelikult mitu aastat olnud ja oleks oleks märksa paremas, nii poliitiliselt kui aga eeskätt majanduslikult märksa paremas seisus, kui, kui praegu need alad on. Kui, kui Arafat oleks õigel ajal langetanud õigeid otsuseid. Nii et liiga vara kuulutata riigi riigipeaks liiga vara, hakati seda meest kutsuma presidendiks kõigile nendele raskustele vaatamata, millega ta silmitsi seisis kodus ja, ja välismaal. See teema ilmselt jah, jätkub meil veel veel tükk aega. Jah, tuli täna selline rahvusvahelise Paarame või, või, või välisilma raadioversioon, aga, aga midagi ei ole teha. Puudutasime ka ja kui kui me tõesti arvame, et maailmas toimuvad sellised pöördelised sündmused nagu Ameerika Ühendriikide presidendivalimised mitte kuidagi Eestit ei mõjuta, või siis, kui me räägime presidentidest, Ameerikased sime Eestist ei räägi, siis see on naiivne, selline laps, laps, inimesena, lähenemine asjale nii, et nad on Eestis täna tegelikult terve saate rääkinud. Jah, uuest suurest paremerakonna sünnist, mida osad loodavad ja osad kangesti tagasi tõrjuvalt ja mida me, millest me täna tahtsime rääkida, kahjuks aeg saab otsa ja me sellest ei jõua rääki. Õnneks me rääkisime täna asjast. Lasen gaasi, kuidas Eesti Eesti riik nagu edasi läheb, ma arvan, jaa. Ja eks, eks meil neid parteid, kes ei ole ikka palju ja sellist juhuslikku poliitilist käitumist on palju. Sulase tahtsid midagi lisada, siia. Jah, et see on kindlasti teema, millest me ka tulevikus ei pääsenud. Eks paremerakondade võimaliku lõhenemise juhendamise teema veel veel aktualiseerus ka. Kuigi mine tea, Reformierakond on samas seal üsna üheselt selle tagasi tõrjunud. Noh, see on omaette teema, kuidas ja erakonna esimene aseesimees ütleb, et esimehe alla kirjutatud paberi maksa midagi ei ole tema silmis midagi väärt. Et see oli, nagu ta küll ei öelnud, Nemad, aga parafraseerides ühte teist poliitikat, intellektuaalselt huvitav mõtlemine. Just, aga samas ma arvan, et tegelikult on ka õige, et meie, sellele nüüd rohkem kui ühe minuti saatust ei pühenda, sest ma arvan, et keskmist Eesti inimest hetkel see teemaga nüüd nii kohutavalt ei huvita, et kas nüüd need kaks erakonda oma nihelemisega jõuavad nüüd ühte või teise staadiumisse täpselt. Et noh, et pigem on nagu huvitav see, et kas selle ühinemise teemaga seoses mõeldakse mingi uus idee välja? Seda võiks nagu oodata. Nii sellega lausega on hea lõpetada ja rahvateenrite kordus täna õhtul, nagu ikka kell üheksa ja järgmine kord siis uus kolmik juba Mart Ummelas juhtimisel aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.