No ja ongi peamine meie koondumise koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, Need sünnimaa on seal, aga Isamaa jääb ikka mulle Eesti ning eesti lugu. Tere. 20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema ja vanavanemate sünnimaale Elfriide Ludwig. Tema vanaema Anette rändas Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Rinnalapsena pere rändas kaugele karsi Türgi maale, Armeenia südamaale tollasesse Tsaari-Venemaale. Vanaema ja ema lugusid kuulas hoolega Elfriede, kes sündis ise Su hoovis, kasvas Livonia külas ja elab nüüd juba palju aastaid Eestis ja on hoolikalt alles hoidnud ka perepildikogu. Siis, kui tsaarivalitsus tegi sellise üleskutse, kes tahab endale talumaad ja endale uut elu rajada, et tsaarivalitsus annab nendele inimestele 100 kuldrubla. Ja nemad võivad sõita türgi maale. Ja see koht oli siis Arci linna lähedal ja selle küla nimetus oli kakarss. Nii et ta oli hästi, läheb lähedal selle karsi linnast. Nii et Ararati Mcidatused kohe paistis. Nende lähedal oli see Ararati mägi. Ja nad läksidki sinna muidugi, mismoodi läksid, seda ma ei tea, sest vanaema oli veel rinnalaps, oli siis väike ja ta oli sündinud 1882 ja seal nad siis hakkasid endale maja ehitama ja soetasid endale loomad ja siis seal juba sündis neil teine laps, mis tema nimi oli Maria. Ja kuna perekonnanimi oli Johannes, siis neid kutsutigi joones tüterneks Johannese tütred, nemad mõtlesid, et vees Livia. Et aga kuna sellel vanavanaemal oli nii kehv tervis, nii et minu vanaema oli üheksaaastane ja tema juba lüpsis lehmi, nendel olid oma majapidamine, lehmad, loomad olid ja, ja ta suri ära. Kui vanaema oli üheksaaastane ja siis oligi kõik need talutööd jäidki vanaema kaela peale ja nii nad siis seal elasid. Ja esialgu oli nendel kirikuõpetaja ja kirikus õpetati neid lugema. Vanaema oskas piiblit lugeda ja lauluraamatud olid ja ta oli ristitud, kuna ta oli ristitud ja luteri usk oli siis Eestist, Tallinnast oli saadetud sinna kirikuõpetaja, aga kooli seal ei olnud Eesti kooli, sest see oli alles algus. Selliseid karsis karsis ja aga juba vanaema õde Maria, kes oli temast kolm aastat noorem, see juba läks kooli juba siis saadeti sinna kooliõpetaja, kes õpetas lapsi lugema. Nii et ühtegi eestlast seal harimatu ei olnud. Venemaal ongi, mõtlen, et ei osatud lugeda ega kirjutada, aga mitte midagi, aga vanaema oskas lugeda ja kirjutada ja, ja kõik, kõik nad olid nagu haritud. Kuna vanaema koolis ei käinud, aga kirikus õpetati neid lugema ja kirjutama, ka nad elasid väga heal järjel vanaisa ei olnud. No tähendab, ei olnud, see oli vanavanaisa, tähendab, tuleb mulle välja, et ta ei olnud joodik midagi, aga noh, seal oli igasuguseid inimesi, kes sinna eestimaalt rändasid, kes tulid lihtsalt niisama, et nüüd seda raha laiaks lüüa, aga tsaarivalitsus ütles niimoodi, et kui te kasutate selle raha otstarbekalt ära, tähendab mitte ei löö niisama, tähendab surnuks selle raha, siis teil kustutakse, Sa laen ära. Nad ei peavalitsusele tagasi midagi maksma. No ja siis oligi nii, et see vanavanaisa käis seal karsi linnas, käis müümas vilja ja, ja loomi ja mis seal seal. Ja ükskord oli selline juhus, et ta läks sinna karsi linna, aga mehed teadsid, et ta läheb ja müüb seal loomad ära ja tal on raha. Ja kui ta tagasi tuli, tagasiteel nad ründasid teda. Aga seal oli väga sügav jõgi oli ja nad võsaga lõi ta uimaseks ja ta veeres sinna jõe kaldale, hobused, et võtsid nad vankri eest ära, lasid hobused sinna vaba loodusesse ja, ja vanaisa, mõtlesin, et küll ta ära upub seal jões. Aga näed, saatus tahtis teisiti, vanavanaisa toibus ja ükskord ärkab ülesse ja vaatab, issand, mis see siis nüüd undet, minu hobused on seal kuskil ja kus mul vanker on ja oligi ja, aga vankreid ei olnud ja taara hobuse seljas tuli sinna karsi külasse tagasi ja muidugi need mehed, kes, kes neid kuritegu sooritasid. Neid panti muidugi ongi. Aga mismoodi, kui jule sul surmaks loodud, mismoodi ikka inimene elab ja siis oli vanaema nagu Eestis vanasti olid, rääkis mulle, et neil olid ka küla peal, olid seal kiiged ja nad käisid seal noh, tegid igasuguseid eesti rahvapäraseid neid tantse ja laule ja kiikusid ja siis ta tutvus seal ühe noormehega, kelle nimi oli lillakas. Ja nad abiellusid, ja vaata siis oligi niimoodi, et esimene tütar, kes, kes nendel oli, see suri tühjusesse, sessori ära. Aga minu ema oli, teine, tütar oli ja tema oli nagu tugevama tervisega, tema jäi ellu ja vaata saga, kui hakkas juba tsaarivalitsus, kas see oli nagu piirilinn ja seal oli minu vanaema rääkis, et ta oli oma silmaga näinud seda Venemaa keisrit Nikolai teiste, et ta oli seal nagu kindluse seal sõjavägi oli ja siis kui ja mul hakkas juba, tähendab, need igasugused rahutused olid osa sõjaväest nagu läks ära ja siis oli niimoodi, et türklased, sest see oli ju türgi maa ju, aga kunagi ta oli armeenlaste maali, aga türklased vallutasid ära, aga osa armeenlasi ikka elasid seal maal. Ja siis türklane mõtles, et nüüd tema hävitab kõik need armeenlased ära, kes seal elavad. Ja vanaema rääkis, et, et türklased käsid igast majast läbi, kõik otsiti läbi, viimane, kui üks armeenlane tapeti maha, ühtegi armeenlast ellu ei jäetud, seda rääkis minu vanaema. Ja aga vot ma ei tea, kas see oli 1915. aastal vajulise kuueteistkümnend, täpselt aastaarvu ma ei mäleta. Aga niimoodi ta oli ja vot siis oligi ja 18. aastal, kui toimus Venemaal revolutsioon Vartsiis, türklane tuli peale ja eestlased, need, kes, kes olid seal, need hakkasid kartma, et Türgis on ju mitmenaisepidamine, et nüüd mehed lähevad vangi ja naised nagu muutuvad orjadeks ja ja nad hakkasid põgenema, et panid vankrid, rakendasid hobused ette ja mis asjad olid viljad ja mis, mis neil kodus oli, panid vankri peale ja sõitsid siis sinna musta mere äärde. Poti linna. Ma ei tea, kas ta praegu nüüd ka on potti, aga no siis nimetati teda potilinnaks. Aga türklane tuli nii kiiresti, tuli peale, et võeti kõik käest ära, mis oli, ühesõnaga hobused, vankrid, kõik, mis sul ainult ihu ligi oli, tähendab seal mõned mündid. Vanaema peitis siia kuskile riiete alla ära need siis jäid täitsa paljas nagu põrgatad, kõik võeti käest ära. No ja siis nad olid türgi linna võitjal poti linna sadamas. Ja sadamas seisis üks Eestist tulnud laev. Ja selle laeva kapten oli eestlane. Ja vanaisa läks siis selle kapteni jutule ja küsis selle kapteni käest, et mis te nüüd arvate, kuhu mehe nüüd läheksime, kas me lähme nüüd Eestisse? Või on sind Kaukaasias on ka eesti peresi, et, et või lähme siia kuskile Kaukaasiasse. Ja see kattenutest, teate, mis ma teile ütlen, praegu on Eestis Saksa okupatsioon ja teil kui teil raha ei ole, Marendustel ei ole. Te lähete jälle orjadeks, orjusest olete tulnud ja orjatekste saate. Et kui vähegi võimalik, siis sõitke siia kaukasusse, no ja vanaisa võttis siis selle noh, tähendab selle soovituse nagu mõtles P. Ja mõtlesin, et mis ma sinna Eestisse siis lähen, kui selline olukord on ja nad ei läinudki, aga osa muidugi, keda niimoodi ei rüüstatud, keda niimoodi paljaks ei tehtud, nemad ikka läksid eestisse, läksid tagasi, sealt põgenesid ära. No vot, ja siis nad tulidki, tulid siia, vot kus see, kus see pilt oli, kus ma näitasin, tähendab see, see, see, kus nad maja ees õlekatusega Wow, näe, siinsamas ta ongi, tead, ja, ja nad tulid siia, selle küla nimi on Liboonia. Sellivoonia küla on arma, piirilinnas on 40 kilomeeterite, kus suri luuriga ja kus on Lurich nagu maetud, aga tema seemned ei leitud, seal ma olen seal käinud ka, käisime seal kalmistul, aga noh, seal on betoonitehas süüdi ja kõik on atlase tehtud, seal oli võimatu teda leida. Ja vot, ja siis tulid sinna üürnikuteks, vot sinna Livonia külasse tulid, üürnikutakse, elasid eesti perekonna juures ja vat nad hakkasid ehitama, ehitasid endale selle maja ja on siis niimoodi, vot see on nüüd aita lakaga, et siis laka peale said kõik need maisid ja mis olid, tähendab Saisi jalaka peale tõstetud. Ja teisel pool siis no kui abihoone, kus, kus loomad nagu õlid ja vot nad hakkasid, see oli 18. aastal ja 20.-ks aastaks, neil oli see maja juba valmis ja nad said endale põllumaad, hakkasid harima, külvasid nisu, istutasid maisi, neil oli juba viis hobust, kaks lehma, lambad, kanad, kõik majapidamine, tähendab siis oli tuli nagu peaaegu öeldi, et noh, et et antakse selline võimalus, kes tahab tööd teha, et, et see võib siis teha ausalt tööd. Vaat nad hakkasidki ja siis järsku, kui see nepi aeg lõppes, siis öeldi niimoodi, et te olete nüüd lahkud. Kuidas te nii kiiresti olete rikastunud ja oligi niimoodi, et neilt võeti, kõik võeti ära, hobused võeti ära, lehmad võeti ära. Ja muide seal Livonia külas oli eesti kool, minu ema käis kolm klassi tigulis, ta oli 11 aastane tüdruk oli ja pikka kasvu oli, tähendab ja ta läks esimest korda kooli esimesse klassi, et Eestimaalt olid seal kooliõpetajad ja, ja kool oli eestikeelne. Ja kultuurielu oli ka seal niimoodi, et kõik isetegevus ja koorid ja puhkpilliorkester, see oli nisukene superelu, seal oli ta täitsa nagu Eestimaal oleks olnud väga, väga, väga hästi korraldatud. No ja minu ema siis ütles niimoodi, et et kolm aastat pidas vastu, käis koolis, aga noh, kuna ta oli pikka kasvu, siis hakkasid teda narrima, et oh, näed ema on meie seas ja ema ütles, et mina enam kooli ei lähe rohkem ja oligi niimoodi ja tema jäigi mul kolme klassi haridusega, aga see haridus oli kõrge. Ma mäletan, kui mina käisin koolis viiendas klassis, ta lahendas. Nii ja pea oli nii, et see ei loe mitte midagi, ikka, et kui ikka sul pea on otsast, nii et siis, no vot ja siis oligi niimoodi, et siis ta läks õmbluskursustele, lõpetas need kursused ära ja peale seda see oli siis 30. aastal oli osa eestlasi, kes elasid Noora siiskis seoses sadamalinn Musta mere ääres. Ja üks sealt külast, eestlane siis kutsus minu ema, et tule, et kuna sa oskad õmmelda ja tule meie vabrikusse tööle, et seal kolhoosis nad lihtsalt tapavad su ära ja siis oligi niimoodi, et, et Stalin andis sellise korralduse, et sul ei tohtinud olla mitte midagi majapidamises lihtsalt tekite, eriti selline olukord, et inimesed surid nälga. Tähendab, sul ei tohtinud olla ühtegi kartuli vabalast, sul ei tohtinud olla ühtegi viljatera, ei no mitte midagi. Raudvarrega käisid ümber maja, torkisid kohad läbi, kus vähegi olid, et niimoodi pehmem kohta kaevati üles ja kui sealt ikka midagi leiti, siis Siberisse saadeti te kõik. Nii et minu vanatädi kaks tütart surid nälga. Paistetasid üles, kuna midagi süüa ei olnud, aga minu vanaema olid, et nii tark, tema läks, kolhoosi läks tööle ja vaata kolhoosis oli selline kord, tähendab, inimestele süüa ei antud, aga vasikatele anti naturaalpiima. Ja siis tema käis siis seal nagu jootjaks oli siis vasikatalitaja jootis neid vasikaid ja vot iga kord, kui ta siis käis, võttis ühe väikse pudeli, tähendab, valas sinna piima sisse, panin siia peitu ja sellega siis ta hoidis oma oma peret ja vanaisa oli siis väga raskelt haige, juba oli voodis ja tuldi läbi otsima, et kas teil ei ole midagi kuskile ära peidetud toda. Ja vanaema ütles, et mul oli peidetud tema kahe laua voodi peal oli tehtud nagu kaks laua kurda ja sinna kahe laua vahele oli pandud kord kartulid ja üks ütles, et tõstame selle haigevoodi pealt ära, kontrollime selle voodi ka veel läbi, tähendab aga teine oli ikka natukese inimene. No missa, sest Surjest ikka enam tähtsalt voodist üles tõstad. No ja, ja siis oligi, seal oli nii kohutav tav nälg. Ema siis saatis seal Novorossiskist püüti niisugust väga tillukeste kuivatatud kala, tema nimi oli Kansa. Ja, ja vot siis saatis pakiga, et, et vähemalt tähendab sa said seda soolast nagu Kaja süüa ja vett peale juua. Vanaema tundis väga hästi, mul ravitaimi, tema käis ja korjas neid ravitaimi, tegi, keetis teed ja, ja niimoodi siis tema siis hing püsis nagu elus. Ja emasid elas seal Noorassiskis. Ja vot Stalin andis sellise korralduse, kes on alla kolme aasta olnud linnas. Neid sundkorras tuua kolhoosi tagasi, inimesed surid nälga ära ju rahvas jäi nii verd hõredaks osa siis saadeti Siberisse, osa surid ära ja rahvast ei olnud, kes kolhoositööd oleks teinud ja vaat siis tuligi selline korraldas ja kui nüüd see kontrolliti läbi, tähendab, kes oli, ja ema oli alla kolme aasta oli, tähendab seal linnas elanud ja, ja temal tuligi korraldus parasjagu ta oli tööl sel ajal, kui see korraldajatele perenaine oli kodus ja kui toodise kutse. Aga kutsele pidi allkirja andma ja isik isiklikult tähendab kelle, kelle nimele see kutse oli saadetud ja tema ütles, et mina seda kutset vastu ei võta, kuna teda kodus ei ole, ta on. Ta on ära kodunt ja tulge siis, kui ta kodus on. No vot, aga noh, kuna see etapp siis nagu läksid mööda kodustada ei olnud ja siis perenaine siis ütles, et tead, vot mul on sealt Abhaasias, noh, kuna ta Abhaasia tol ajal elas väga rikkalikult. Sest kuna Stalin oli ise Gruusiast pärit, oli ja, ja Abhaasia kuulus gruusia alla ja seal rabas elas väga hästi. Ja, ja vot see august, see Kaevatsi August pidid sõitma nüüd sinna, sest nad olid omavahel tuttavad pidid sõitma ja vaat see perenaine ütles niimoodi, et tead, anni minu ema nimi oli, temal oli kaks nime, Anna-Maria oli anniks, kutsuti ta ja pärast passis ikkagi oli, aga siis Venemaal ei tunnistanud ju keegi ju kahte nime ikka pandi. Anna tähendab, oli ta ja tead anni, et ma soovitan sul, et sul ainukene välja pääson, mine sele Augustile mehele. Et ta on väga kena mees, ta on muidugi sinust väga palju vanem. Neil vanusevahe vist oli 18 aastat oli. Aga et sul ei ole teist väljapääsu, muidu sa sured nälga. Kui sa sinna jälle limooniasse tagasi lähed, siis enam sulle elu ei ole. Nuia ema siis ütles, et ma mõtlesin selle üle, mõtlesin, et noh, kuna see august oli ka, tal oli õnnetu armastus oli, tal oli kunagi pruut ja oma sugulane tädipoeg võttis ja narritab pruudi ära, tähendab ja, ja, ja pruut jäi rasedaks ja, ja siis, kui see asi välja tuli, muidugi siis August pettus ja ütles, et tema enam rohkem naist ei võta ja ja oligi, ta oli Maran poisse olid, tuli juba neljakümneaastane ja kuidas sinna sõitis ja minu ema talle väga meeldis. Ja siis oligi nii, et see perenaine rääkis, augustiga ajate, tead sa oled eluaeg elanud nüüd poissmehe elu, aga ma otsisin siin sulle väga kena ja toreda, korraliku pruudi. Et kui sulle ta meeldib, siis võite abielluda ja oligi niimoodi, et selle ja sees, kui see oli esimene kohtumine ja kui see august nüüd seal selle perenaise juures oli, nad läksid siis sinna linna sinna perekonnad büroosse läksid ja ja kohe seal siis registreeriti ära ja vot see ongi see, see pulm, nendel tähendab sealsamas. Ja kuna selle augustiõde elas Krimmis kirtsis ja siis nad sõitsid laevaga Kertsi ja keltsis, siis sõitsid Suhumi ja ema ütles, et issand, kui see oli esimene laevaga sõit ja ilus oli see Suhhumi linn, tähendab kui, kui nad sinna siis sõitsid ja tulid ja sealt nad siis läksid sinna alamLindasse ja vot need see ongi siis nüüd, kus August viis teda nüüd alamLindasse ja seal nad siis alustasid, elu sündis esimene poeg. No vot, ja siis oligi niimoodi, et, et kuna see olukord hakkas seal ka muutuma väga raskeks. Väga palju kreeklasi oli seal ja ega siis kreeklased nad suurt tööd teha ei taha. Ja, ja siis oli niimoodi, et, et nad käisid vargil ja mida sa maha ei pannud, kõik varastati ära. Ja siis muud väljapääsu ei olnud, kui sealt ära sõita. Ja siis ma ei tea, kuidagimoodi ta sai siis selle maja siis lõpuks ikka maha müüa ja nad siis ostsid Suhhumi linna, ostsid pool maja, siis ostsid, kuna August oli suhummypat taanika, Aia fotograaf oli. Ja need pildidki kõik, kõik, mis, mis on tehtud anded. Nüüd on augusti tehtud ja need on augusti tehtud pildid. Ja ja siin on, siin on veel noh, need need teisigi pilte on siin vaata kui Livonia külas, jah, jah, jah, jah. Lemon vot, aga see on nüüd Suhhumi botaanikaaias tähendab juba augus tol ajal tegi sellised värvilised fotod. Uhke jah. Vaat see botaanikaaed on väga ilus. Vaat see on nüüd ema asjal. Niukene väike tiik oli ka ikka peenem proua valge vihmavarjuga või päevavarjuga, no ja siis üleni valges ei leidnud. Ja no vot, see on nüüd siis augusti augusti pere seal Nende vennad ja ema, neil oli väga palju lapsi. Ja see on niimoodi, et seal väga palju kasvas õunapuid ja õun oli ja võtad käsid siis seal see niimoodi kurvidega niukesed kurvid olid tehtud spetsiaalselt, et need õunad ei kukuks maha, ei muutuks plikiliseks, siis korjati sealt niimoodi neid puu otsast puu otsast korjatud neid õunu ja nagu mingi mäerinnaku peale jah, jah, jah. No vot, ja see on siis nüüd, see on nüüd see matusse, pilt, see, kui see on minu ema ja augusti matesse tilk. Ja see oli aasta, see oli aasta 1937 37, see oli sel ajal, kui oli hirmus vaenlaseks tembeldamine. Rahva jah, Karl oli temal enda ja karv pandi vangi ja kuna tema töötas botaanikaaias ja oli väga aus töötaja ja siis on ju igasuguseid inimesi, kes lihtsalt tahavad su närvide peal mängida, noh, kuna ta tuli inimestele vastu, lasi seal serva peale istuda, aga mõne serva peal ei tohtinud istuda ja see tema töökaaslane nägi, et nüüd August lubas seda siis ütles, et kas sa tead, mis see sulle maksma läheb, sa võid ju lite taha minna selle eeskätt, see on ju keelatud ja sa astud seadusele vastu ja vot kõik see psüühiline teate, kuna vend panti juba vangi. Ja siis ta kartis ka, et teda ka vangi pannakse. Ja oligi niimoodi, et ta nakatus tühjusesse ja läks haiglasse ja sinna ta suri. 37. aastal kõik see, ühesõnaga, et tal ei olnud enam nagu eluisu oli nagu läbi, et ta ei näinud mingit perspektiivi elus. Poeg oli surnud ja, ja elu oli nii vilets ja tervis oli ka. Ja tüüfus on juba selline jube haigus, et kõik see hirm ja kõik see elu elu muutus niivõrd raskeks. Muidugi, emal oli siis nii kohutavalt raske, enne seda suri poeg, siis suri mees. Nii et elu oli tõesti väga raske ja võtta kuni 39. aastani kaks aastat tooli, siis lesk. Ja siis oli niimoodi, et, et 39. aastal tulital külla külalised. Ja nende külaliste seas oli minu isa. Tema oli kruiisilaeva peal ja oli Suhhumi linnas, tuli laeva pealt maha ja läks sinna õllekasse ja kuule õpet, eesti keelt räägitakse. No ja läks sealt meestega siis juttu ajama ja näitis mehed küsisid, kust sa tuled, ah näed, ma, seiklen, tähendab niimoodi sõidan ringi. Puhu ei kuule. Meil on siin nii kena. Ehk sa võtad endale nii toredat naist. Ma vaatan siis noorest põlvest, kui nõuda Põltki enam nii väga noor, ta oli ka juba, sest kui mina sündisin, siis isa oli juba 50 aastane. Aga noh, väljanägemiselt oli väga šikk, tead niimoodi ja niukene Ale pikk ja sihvakas ja kõnnak olid ja niisugune ja oskad rääkida ja ja, ja siis oligi niimoodi, et tulid sinna muidugi nii kena mees, tähendab, aga ema ütles nii et et kui eestlasest meest ma ei leia, siis teisest, sest mehele ma ei lähe. Oi, seal kosisid, kosisid teda venelased ja, ja grusiinlased ja need ütlesid niimoodi, et kui sa, kui sa vabatahtlik, kui ei taha mehele tulla naiseks tulla meile, siis me röövime sind ja sunnitud abielluma alad ja, ja siis oligi niimoodi, et emana, kui mõtlesin, et noh, nii kena mees, eesti rahvusest eestlane ja ja no miks mitte, siis no ja siis oligi niimoodi, et 39. aastal nad abiellusid. Ja siis nad elasid kee ida tuligi ema juurde sinna Suhumi elama. Ja siis ja 42. aastal algas sõda 41., aga 42. aastal sakslane pommitas Suhhumi ja 42. aastal sündis minu vend, esimene laps nendel sisse Adolf ja siis oligi niimoodi, et aga sakslane Suomi sisse ei saanud, tähendab, pommitas linna, pommitas sadamad, aga linna siis tema isand Nahkuna tähendab venelane, nii palju pommitas vastu, et, et ta ei julgenud. Ja siis oligi nii, et kui oli nimepanek noh, ema oli lapsega kodus, ega siis ei saanud ju lapsega minna sõja aega nime panema. Ema oli kodus ja isa läks lapsele nime panema, läks sinna ja täidab siis need lehed ära ja kirjutab Aadolt sata. Ja see küsib Adolf. Ja keset suurt sõjaaega. Aga kodus olin neil omavahel, räägiksid Alfred. Sassi. Jah, ja panime Adolf ja, ja vaene poiss tähendab, kannatas eluaeg selle selle nime all, tähendab jah, ja kui ta koju tuli, ema küsib, kas panid nime lapsele ära ja, ja mis see nimi on Haadul? Ema pidi minestama, kuulekas peas ka on? Sõda käib? Ei kes siis seal eesotsas Adolf ja sina paned oma lapsele nime Adolf. Ja niimoodi oligi, et eluaeg noh, ega seal Venemaal ta ei, kui ta tutvustab või, või räägib, mis ta nimi on, siis ta ei ütle, et Adolf ütleb Aalik. Aga passis ja kõik dokumendid on ikka Adolfi nime all, tähendab, et tema õige nimi on, ajab. Aga aga niimoodi noh, ja siis siis 44. aastal sündisin siis mina. Ja. Oligi nii, et see oli nii raske aeg. See ei olnud midagi osta, ei olnud midagi ja siis isa tegeles nagu kingsepatööga ja käis külades, tõi sealt maisijahu, kutsuti seda mamma lõiga Gruusias gruusiapäraselt ja siis sai sellest maisijahust seda oma lõngad keeta. Ja puuviljad muidugi olite oma aias kõik viinamarjad, õunapuud, pirnipuud ja kõik niimoodi. Ja vot seal siis oligi nii, et isa tervis ei kannatanud seda kliimat välja. Kel hakkas malaaria. Nii hirmsasti kimbutas malaaria, et arst ütles, et te peate vahetama kliimat. Ja siis ta küsis, kus kohta vat põhja kaugusesse, aga kuna vanaema nagu elas seal Liboonias ikka keelas. Ja siis nad otsisid, keegi nagu tuttav seal rääkis, et armaveri linnas Se Livonia narma veristeks 40 kilomeeter on nende vahet, aga noh, see on nagu linn. Ja siis nad ikka said nii palju, et nad tulid sinna. Ja, ja siis oli, isa oli nii vilets, temast ei olnud üldse abi, et ta oli kui elav surnu. Tervis oli nii vilets tal. Ja siis oligi nii, et, et kui nad asju pakkisid, isa ei olnud võimeline Neid asju pakkima, võtsid abiks ühe sealt ma ei tea, kas ta oli siis kaaslane või, või, või mis rahvusest ta oli. Oli abiks ja, ja see nägi, et neid asju oli seal nii palju. Jada varastas ühe kohvri ühesõnaga varastas ära ema nagu teadis, et, et need dokumendid on ka seal. Aga Sa pead ju sõitma teise linna vormistama dokumendid ja kui sul ei ole dokumente, see oli selline traagika. Aga siiski ikkagi nad vist jõudsid nagu jälile, et nad said need dokumendid siis said nagu tagasi enne armaviri jõudmist. Et no see elu on olnud nii kohutavalt raske ja kui ema mulle rääkis, kuidas ta käis seal Suhhumi sõitis armaviri meiega no süüa, midagi ei olnud, nii kohutav nälg oli, mina olin olnud nii vilets, et ma olin kaheksakuune ja ma jõudnud oma pead kanda. Ma olin olnud nii vilets. Ja siis, kui vanaemal oli lehma ja, ja siis tänu sellele lehmapiimale siis ma kutsusin jah, et nii raske oli, see elu seal. Sellepärast oligi noh, võimatu oli, 51. aastal nad siis müüsid selle maja seal maha, pool maja missid maha, sõitsidki armas oli linna järmadjorissis, ostsid endale selle maja, kus nad elasid. Aga, ja kuna isa tervis oli vilets, tööl ta ei käinud, ema ei saanud ka ja siis nad otsustasid niimoodi, et mind, nad annavad vanaema kasvatata ja Ventsis kassasse vanematega koos isa-emaga, nii et mind kasvatas Anette. Ja mina kasvasin Libooniasse, mina käisin Liboonias koolis. Nii et ma ei elanud Armani linnas yldse. Kui kaua tellivoonias koolis käisite, siis ma lõpetasin keskkooli. Ma lõpetasin keskkooli ja kohe siis tulin, tähendab, kuna see onu, see ema, vend Albert elas siis Tallinnas ja mina sõitsingi, siis tema juurde kuland Nendel oli, laps, oli kolmeaastane poiss oli ja see onunaine siis ütles, et kuule, et näed, et tule, siis hoiad meie last ja vaatad, et võib-olla hakkab sulle meeldima, et jäädki siia Eestisse, et mis see seal Venemaal ikka teed. No ja ma tulin siia ja vaatasin ja mulle nagu hakkas meeldima, aga vot kui sul ikka sissekirjutust ei ole, ega sa tööle ka ei saa. Ja siis oligi nii, et et noh, kuna sellel onu naisel olid sugulased seal Arukülas raudteemajas, siis kirjutati mind esimesena arukülasse kirjutati sisse ja kuna selle minu onu naised, vend töötas Dvigateli ja oli vedurijuht siis tema ütles, et kuule, ma räägin seal Dvigateli siis võib-olla saab Dvigatel lihtsalt tööle. Ja oligi tema, kes kaadrites seal ja, ja ütles, et jah, kui sa tahad, siis mul on räägitud, et, et tulete igati lihtsalt tööle. Siis hakati seal kui koondama, et need, kes nüüd tulid viimasena need siis koondatakse ära ja need, kes on varem töötanud, olgu need siis jäeti alles. Aga meie tsehhis oli üks deka omo, kontor oli, tähendab ja üks meister käis seal edasi-tagasi kogu aeg mööda seda rõdu, noh, me nägime, me töötasime seal all, aga rõdu oli üleval ikka alati viskasid pilgu peale, kes, kes seal ikka käivad jälle mina hakkasin ühe meesterahvale silma. Ja tema siis vaatas ja kuulid tähendab, et, et koondatakse ja siis tundis huvi, kes ma olen minu nime järgi ja ja kutsus mind, et kas te tahate Ecousse tööle tulla, et nagunii teid koondatakse. Ma ütlesin, et no eks ma siis proovin, tead. Ja siis oligi niimoodi, et, et ma läksin siis sinna tikk ausse, läksin tööle, väljaalal läksin uuesti ja vot siis ma õppisin jälle kolm aastat õppisin ja 81. aastal ma lõpetasin tehnikumi õues ja siis ma sain tehnoloog tehnoloog metallialalt, tähendab ja muidugi ma töötasin väga vastutusrikka tsehhis, kus valmistati aatomeid, reaktorit jätta ja, ja nii täpne töö oli ja noh, see oli kõik nii salastatud, esimene osakond ei tohtinud kellelegi mitte midagi sellest rääkida ja see oli kõik, nii et absoluutselt, no sa ei tohtinud kuskile, ei, välismaal ei mingit tuusikutegi midagi, ainult mis olid vigatel oli siis seal Krimmis oli oma, see baas oli mallaretsenskaja nagu teda kutsuti, ja siis seal siis puhkebaasis, siis me ükskord käisime seal puhkamas siis kuu aega, nii et niipalju siis saime siis sealt. Ja vaat ma töötasin Dvigateli 20 ja pool aastat. Ja siis oligi niimoodi, et, et ma läksin pasarasse, läksin tööle peatehnoloogi osakonda inseneriks ja vasarast tööl eelnõu, see oli super no nisukest elu, tähendab, mis siis oli? See oli võrratud ja nii kena kollektiiv olid, et ja nii kenasti saime kõik omavahel läbi ja nii tore oli, et need aastad olid tõesti super hea taastada, et kui te nüüd siis tulite Eestisse. Kas te mäletate, et missugune see esimene mulje oli, kui te Eestisse jõudsite? Ai, see oli väga ilus. Mäletan kui Balti jaamas, tead, kui ma rongi pealt tulin, tädi tuli mulle vastu. Mäletan üks lille, Klumb oli, ma ei mäleta, kust ta praegu võib-olla tead, aga praegu ta muidugi ei ole. Kas siis oli esimene pilt olid, et issand, kui ilus ja siis oli kõik nii roheline, k 20 Augusteli. Kõik oli nii kena, no nii ilus oli, tead, ma mõtlesin, et issand, kui, kui ilus esimene mulje oli, kes super super oli. Ühesõnaga Suhhumi oli hoopis teine, see on seal, noh, seal on palmid ja kõik, kõik muu, aga siin on piss, midagi muud oli, tähendab need teine, hoopis teistsugune loodus, olid jah. Et see, see jättis mulle küll, tead, kõik oli nii puhas ja kõik oli nagu korras korrastatud ja, ja väga-väga ilus oli just seal. Trammiga sõitsime Narva maanteele number üks trammiga just seal selle paks Margareeta juures olid väga ilusad lille Klumbid praegu. Nii palju aastaid seal seda. Oma vanavanavanemate väljarändamisest karesid rännakutest rahulikuma elupaiga otsingutest Kaukaasias, rääkis Elfriede Ludvig saate toimetaja Piret Kriivan August Kaevatsi, Suhhumi Botaanikaaia fotograafi pilte saab vaadata kodulehelt ja Eesti loo Facebooki seinalt. Kõike head Kuulmiseni nädala pärast.