Kalamehejutud. Haikalamehe jutte on vormitud ka kirjandus teostaks. Ehe näide on Olavi Ruitlane raamat vee peal. See ajendas mind kalahuvilise autoriga kokku saama ja juttu vestma. Oli huvitav ning kutsun teidki nüüd sellest vestlusest osa saama. Mina olen saate kokkupanija, Arp Müller kalamehejutud. Me istume kirjanik Olavi rüütlasega. Paljassaares mere kaldal kivi peal. Tere, Olavi. Tere, Arto. Kas sa oled väga kurb, sellepärast, et sa tegelikult mitu kuud ei ole mere peale saanud sellisel proosalisel põhjusel, et sinu autol kärukonksu ja sa ei saa lihtsalt oma paati merelevi. Nonii, hull. Ei ole õnneks ma kevadel, see on ikka väga palju mere peal oldud ja ja eks me oleme praegustes spinningu ja pükstega siin haugi käinud-Läänemaal taga ajamas ja, ja Pirita ja üht testiga olen saanud käia. Aga vaatasin, et paat oli seal tõesti seal vaeste kirjanike maja hoovi peal päris heina sisse ja kasvudesse kasvanud. Sa jõudsid juba sinna ka selge, õiget nii on jah, et ma, ma parandan selle vea, võib-olla see järgmine nädalavahetus, aga mis seal salata, tööd on ka palju, et suvel. Ma tahan kuidagi mulle väga nagu tihedalt tõepoolest, et ei õnnestu eriti puhas, et siis võib-olla noh nüüd tagantjärgi mõne tiiru. Sa oled tuntud oma raamatu vee peal järgi ikkagi kui sisevete kalastushuviline. Kuidas niimoodi on siis läinud, et nüüd oled sa merekalandushuviline. Aga minu arust nagu ei ole suurt vahet, lihtsalt meri natuke suurem järv merele on seda avarust. Me hakkame ka. Ega see vist ongi ainuke põhjus, miks ma siin Tallinnas nagu elutsen poleks, et poleks mind ka siin, et mul siukest suuremat mõõdetanu endale n enda nagu mõõtmiseks vaja vaja endale kõrvale panna, meri on niisugune suur järv, mis tekitab veidike aukartust. Kas elukoha volikut sinu elu jooksul on, siis oled ka kuidagi seotud sellega, et peab saama kala püüda? Kasvasid Tamula ääres, vahepeal elasid Tartus siis kusagil Peipsi ääres, Võõpsus vist ja, ja nüüd siis Tallinnas. Vahepeal lasen veel laeva külas, kus on mille kõrval on hambaid ja looduskaitseala ja kõik vanaema ja vanaSonnid. Setumaa serva Võõpsu kolides oli küll tingimus, et oleks nagu jõgi kaks-kolmsada meetrit. Ja tegelikult Tallinnasse sattusin täiesti kogemata planeerimatult. Aga mulle meeldib siin praegu oletada, 68 aastane on mul õigus, jah. Panid aasta juurde? 47 47 aasta jooksul, noh, jätame imiku ja siis välja, kas on üldse mingeid perioode olnud, millal sa ei käi kala püüdmas. Pikem selline periood, pood oli 90, ma pakun. Üks kuni võib-olla isegi 90. Viis mingi neli aastat, viis aastat. Ma sattusin selle aja jooksul võib-olla paar korda ka, aga siis olid väga muud huvid. Nüüd, kui sa lõpuks oma uuele autole kärukonksu külge saad ja lähipäevil merele lähed, mida sa seal merel tegema hakkad? Me ei lähegi esmalt merele, et praegu vaata, on lest, on juba mõnusalt paks parajasti, aga aga ma lähen näiteks. Esimene moment, lähen Kasari jõe peale. Panen mootori taha lükkama, vean lanti natuke ja loogiline. Et ei pea olema märgi, et noh siin on viimased aastad näidanud, septembris ongi veel kõige paremad ilmad, augusti lõpp, september, et küll ma jõuan seda märka. Merd ka nagu. Noh, ma ei, ma ei, saadav spinninguga läheks, piitsutan kevadel-sügisel meriforell, aga nüüd on rohkem võrgu teema võrguteema, et lest ja, ja võib-olla siis võib-olla siis päris hilissügisel tuleb siig ka, et noh, ei tea, kuidas mudila Tongaga püüda lasevad, mudilat on nii täis nagu et eelmine sügis oli küll selline, et ma ei saanud nagu nagu sööd, seal on nagu väga kaua põhjas hoida kujunenud väikesed mudilakesed nad ära närisid, et noh, siin ei jõua enne jaole, et ses mõttes siia jaoks on võib-olla kevad parem, kui need mudilad ei ole veel talvešokist toibunud. Sina oled ikkagi ka võrguga käia ja mul on, mul on võrguluba. Ja teatud kolama ma nagu püüan, mulle ei meeldi ausalt öeldes nagu öösel Duncaga lesta püüda, sest siis on nagu mingisugune krevetihais ümberringi, seal vahetan krevetitükke täis krevettidega püütakse, siis on nagu otsesmiku lampsisese less tagumikule selle konksu sisse, siis on seal operatsioonid seal öösel. Kuidagi noh, ma olen käinud, et ma olen käinud ka tonkoga püüdmas, aga see ei ole minul nagu minu lemmik püükalt. Ma ise olengi nagu defineerin ennast rohkem rauamees. Et ma kas siis loobin lanti, püüan landi või siis püüan talvel sikuska kad. Et kui me nagu Läheme Peipsile kalale talvel ja siis kahe võtta, siis nõrgemad mehed panevad alati nagu motelli otsa, et saaks midagi kiiskagi. Siis ma nagu olen jonnakas ja kangekaelne, et ma, ma, ma keeldun motell otsa panemast, onju. Ma lähen puurin auke, teen suuri ringe ja otsin ikkagi endale kohtlermas sikuska, ka selle kala kätte saaks siis see nagu päris õige tunne. Raadiote ees on ilmselt ka inimesi, kes ei tea sikus kajamise andma. Tõll. Hotell on surusääsevastne sugune punast värvi. Hästi kergesti läheb katkise ussikena, mida, mis kasvab jõe ja järvemudas. Ma olen niisugune pisike poiss, tuli seda ise järve mudast pestot. Õnneks on praegu kapitalism jõudnud nii kaua kaugele, et neid sama samasuguseid ussikesi saab poest osta, et ei pea ise minema muda või andama. Sikuska teine sander veel, Dirk Dirk klant on siis nagu võiks sikuska ristipidiseid sikuska ja, ja neid on nagu väga erinevad, aga see on siis lühikene rit käe otsas. Keda miili ja otsast niisugune kalakujuline konksudega moodustisi siis mängib nagu üles-alla tõmbamiste peale. Noh, piltlikult öeldes peibutis, mille peale kala tuleb ja meile kala endale suhu haarab ja konksu külge kinni jääb, just nii kui sa laps olid, siis toona tehti selliseid peibutisi ise ja sa oma raamatus vee peal kirjeldad ka, kuidas sina ise tegid ja ja sinu naabrimehed neid tegid. Kas tänapäeval ka teed ise või? Ei tee praegu isa idee, mul on vanakooli sikuska dialanten, terve kollektsioon kodus, et ma võiks nagu nendega nagu piirduda ja on mingid kohad, näiteks mingid ema mingi soppides, kus vanad landid töötavad paremini kui siin kui poe omad, jah, et kallid Rapalad nad on mul nagu mingit mälestusesemetelt mingitel antidega, nagu on, mul on sellised head mälestused. Ma ei raatsi teda otsa panna, et kui sa ära lähed, siis ma kaotan suurema tüki oma elust, kui ma nagu tahaks, et mul on vanade kalameeste sõpradega kõiki, pole eluski enam nende tehtud sikus kaidel, ante, need on mul väga harva, kui ma panen neid otsa, seal on mul nagu kollektsiooni jaoks, aga aga praegusel hetkel on üsna häid lante nagu müügil ja, aga no seda küll ei saa öelda, et kui, kui vaja on nagu mingit lanti paremini mängima saada. Metall anti, siis ma ise toksin teda natukene oma meele järgi küll aasia haamri peal, et proovin mängule juurde anda. Ise olen ma neid ka ikkagi elus teinud, nii spinningu läinud kui kui tavalises sikus kaid. Mai tea lugematu arvu. Kas mõni lant lapsepõlveajast sellest ajast, mida kirjeldab raamat vee peal mille sa ise tegid või mille kalju või koolja, kes need sinu naabrid seal olid tegi, on ka veel alles. Ma pean kasti põhjas sortima, võimalik, et midagi on seal, aga ma arvan, et on. Ma arvan, et mul mul enda mingisugused messingist välja viilitud mingisugused asjad lasen, olles küll siiamaani. Aga mis nipp siis ikkagi on, miks üks lant kutsub kala juurde ja teine ei kutsu, miks kaljule aint tõmbas palju rohkem kala juurde, kui su enda tehtud. Kõik oleneb, oleneb miljardist asjast. Üks lant, mis täna töötab, ei tööta homme ja, ja vastupidi ja seda sellepärast, et kui kala võtab ogaralt hästi, siis on ükskõik, mis sinna otsa, mõned, et sa saad iga asjaga, asi läheb huvitavaks siis, kui kala ei võta siis tulla kalaga tagasi, selleks on vaja hakata vaatama erinevate karri, erinevad erinevad võnkumist, on, ütleme suvel, kui Ma käin ka 30 kraadise temperatuuriga, käin spinninguloopimist, siis on kala uimane sellest kuumast, et see peab olema hästi aeglase jooksuga lainte ta viitsiks üldse nagu seda andi selle andide järgi tulla, siis tuleb sügis, kui ta tahab hoopis põrakam, Atlanta võib-olla oli, tal on valikut, palju, ta ei hakkagi väikest, ta ei võta väikest lanti nagunii hea meelega siis töötavad nagu suuremad landid. Et vaatad ja katsetada, kuidas sa neid lante tegid, kui sa lapseleid, millest toona Nõukogude ajal ei olnud midagi kättegi saada, oli küll, elektrikappides oli hõbedat, Nendest klemmide hõbedast sai, sai sikuska pooli tehtud kahepoolselt sikuska, üks on siis nagu üks pool on hõbedast, teine on näiteks messingist või siis pronksist erinevad värvivarjundid. Hõbelant on mul ka tegelikult mingi kolm-neli tükki alles. Võrguga püüdmise teema jäi meil ennist pooleli. Varakevadel see aasta siis olen püüdnud. Siin ei ole niisugune väga hea võrkum, võrkumine, valaat, see on üks, kaks, kolm tükki võrgu sisse võlgu, puhastamine nagu suurem tüütus. Siis see kevadel turska püüdsin, siis on siiamaani olenes võrgust puhandaga Plest tulema, eks lesta lesta sisse viskab ka igal teise korra viskab siiga. Et see on nagu siis kirss tordi peal. Et mul midagi lesta. Sügisene lesta nagu ikka, superhea ja kui inimestele inimesed lähevad hulluks suitsulesta peale, siis see on rohkem tegelikult nagu märgiline asi, et mina armastan 100 korda enam praelesta, kui ta värskes lestast tehtud, siis suitsu ikkagi nagu soolatud mahlad välja jooksnud. Minu jaoks on nagu Prahaliast oluliselt nagu ägedam asi. Kuidas sa teed seda praegu? Pea maha, sisikond välja, sool, asjad, maitseained ja maitseained. Seal ongi põhiliselt sool, pipar, pole sinna midagi vaja. Valget Ilmar Rebane. Ja vanimat läbija Õiga. Või ka ja siis, kui, Tuleb isu pandud tilga laimi ka võib-olla pärast selle peale, et noh, kala, nii lihtne asi tuleb lihtsalt teha, ka seal ei ole mõtet, nagu. Ülemäära midagi tegema hakata või noh, ma ei tea, mingi haug, teeb lihtsalt friteerib ära, teeb õllekastmes noh, hästi lihtsalt mina, mina ei gurmaanid seal, aga et lihtne värske Ta on ise juba nagu gurmee, et seal on väga vähe juurde asju või et noh, mõned küsivad, et kas panna siis enne jahu enne muna visake jahu, minevane isakese munaga minema ja praadiga niisama nagu ongi väga head. Et võib-olla räime praadimise juures siis ma kasutan muna Andrusele räimele natuke mõõtu ja, ja võib-olla kui ei ole kaluri käest võetud räimi poe räime peita ära seda natuke nagu Liisunud seisnud maitsetena, aga värskeva laeva, mitte midagi, et noh tuleb saia juurde osta head võid ja ja, ja ongi kõik, sööd sa muidu palju kala. Ja küll kui ma teda on. Eks ma vaata, ma olen vahel tennisepunase kala, punase kala, patu või noh, kui sa ikka ei lähe, siis, aga, aga valge kalavalik on nagu poodides küll väga halb, et on mingit punkti Tallinnas mustamäel ja ja laupäeviti Tallinnas kalaturu juures, kalaturg on ka väga hea asi, et sealt saad ikka suht värske asja kätte, teinekord sa kala liigutabki veel. Et kui saab kala, siis, siis, siis ma olen ka nõus ostma hiljaaegu oligi, et ma jään vahele. See kevadel tursa ostmisega kalaturult kõige pani nagu kuskile sotsiaalmeediasse üler, näed petisena, kus ta oma turgu tegelikult võtab, aga aga mida sa teed, kui sul on nagu vaja momente sul, sa ei lähe ju ja sisse viskama, sellepärast tohutut vaeva nägema siis tõesti nagu lähegi ostabki, sest eks see ole ka rannakalurite püütud siinsamas. Prangli mehed tõmbavad ja. Ja neid toetada nagu. Väga rentaabel. Just tegelikult ongi päris raske keeruline ju kala kätte saada, noh jah, see punane kala on müügil igas supermarketis, aga aga et eesti oma rannakaluri eesti, oma valget kala, mis siitsamast lähedalt on püütud ega peale Tallinna kalaturu vist ei, ei olegi eriti paikasid, peab teadma vist siis üksikud kalurid, kelle juurde kuhugi sadamasse minna. No mul on nagu kalurite kontaktid, et ma tean ikka Läänemaalt, kus saab ahvenate, kus saab haugi ja Laulas magama kandist on, kui on, vahepeal me siin oleme toitlustanud, teinud pinud nagu sellist asja, et kui suuremat kogust saada, sisesta püüda ei jõua, siis küll näed, küll need kutselised kalurid teavad, kuna ja kus kala on, et et ei ole, neil on mingi 60 kilo näiteks lesta nagu mingi probleem, sügiseti saab sellest aja. Ja ei ole nendega koos hommikuti seda võrgust välja võtnud. No ei ole bet, ei ole pettus, kraam, et on, on täiesti korralik kohalik kala. Ma arvan, palaga kohe roiskuma, nagu ta veest välja võtta, nagu tal, nagu tal hing seest välja läheb, et noh hea küsimus, et kui sa ta kohe sööd, siis saab väga head kude, sööd järgmine päev, saad juba viletsamad. Noh. Mina poest punase kalaharuharva ei osta mitte midagi. Küll vahepeal, mis alati võtan, võtan räime. Aga kui on võimaluseta räime, kutselise käest ma võtan sealses värske räim on meeletult hea kala. Mis sa enda parim saak on hallas? No mul see ühe võrguõppi lugu, luba on seal 70 meetrit mis selle jupi siis see võib tulla, kas on mõnikord ka? Palju on, on ka, on, mul on olnud nagu mingi 12 turska sees, et kuskil kilos kahe poole kiloni siis on olnud mingit lesta, 30 kilo kanti 30 kilo nii palju, et nagu jätkub oma perele, jätkub sõpradele jagamiseks. Ma just mõtlengi, et kas saad 30 kilo lesta, et kuidas sa seda tarvitad. Noh, suitsuahjust läbi ja jagan laiali seal ikka siis. Ma pakun välja kuskilt Meelva järves täiesti rahavõrgust. Kaks kilost ahvenat, seal ei ole, Vedki, seal on vett jää all 40 sentimeetrit, 50 sentimeetrit ja sikuska püüdes seal tamiili, pikkus on meeter. Tamiil pole venivast midagi, kui seal läheb, see lööb see nagu ahven otsa ja ma tõmban ta välja ja ta ja ta on seal soojärves nagu nii tume, et tal ei ole triipe peale. Esimest korda ma vaatan otsa, ma ei tunne seda kala, mis kurat toimub siis ma lähen lõpuks ikkagi ahvena triip, nagu joonistub välja osanud kas sellist ahvenat kilost jutti siis ma nimetan seda suureks saagiks. Või kui see kevad tuli päris lõhet paaril korral, et meriforell on kaldateema, et see on nagu tavaline meile, aga lõhet trehvab harva ja niisugune neli kilo ja peale lõhe nagu, et noh, see oli ka minu jaoks nagu, nagu suur suur kalapüük. Kordaläinud kalapüük, et noh, ma ei tea. Ma ikkagi rõhutan, ma ei ole nagu nagu kirglik kalamees Lähen mere peale puhkama ja tervet seda komplekti nagu taga ajama, et kala on nagu niisugune mõnus lisaboonus. Et ega ma, ega ma kurb, kui vana ära läheb. Ammu enam ammu enam heidab tule pisarat suunurka, kui või silmanurka või mingi suurem koll nagu lahti läheb paadi juures, et noh, see ongi nagu aused. Ja ei ole mul kahva ka kahvaga kevadise siiapüügiga vahepeal olnud, et noh ta on sihuke õrn kala nagu. Aga haugil käin meres nagu mul. Ei, mul ei ole kahvakaaslased noh mitte ka sellepärast econal peab võimalus olema, aga, aga lihtsalt, et noh, nii on kuidagi nagu ägedam, et ma ma väsitada ja et ma saan ta käega välja võetud, ma olen võtnud oma viie, kuue kilosed haugid ka käega ilma kahvata välja, et noh ja kui täna on kalal see hea päev, ta pääseb minema, siis noh siis hästi näed ära ja, ja ma saan selle oma väikse adrenaliini kätte siis, et ma ei pea igat Kalamises, järves või meres ära sööma, et noh las las ta läheb. Läänemeri on nii madala soolsusega, et mitmed kalad on samad nii meie siseveekogudes kui ka meres, ahven ja haug. Aga kas kalal on erinevus ka, kas ta on merest püütud või, või tammulast püütud? Muidugi on erinevus üks silmaga, nähtamatu erinevus on see, et merekala on puhtam. Et see vähene sool küll, aga see parasiitidele nagu ei meeldi ja merekala julgem olla. Kui saavutad Peipsi kala, siis tuleb päris hästi see kuumtöödelda, et nendest jamadest lahti saada, paelus ju keegi endale ei taha, et mul on ka see, see juhus elus nagu läbi elatud, eks ole, mingi ma pakun, et see juhtus kunagi nagu haugi, aga nagu veidikene kergekäeliselt ümber käies, et. Ma ei soovita kellelegi pärast salenemise kogenematust kohe Kosovosse ja see ei ole lõpp lõppude lõpuks väga meeldiv. Muidu nagu pole, sest veisjärve ahven on hea maitsega, kala kõlbab ilusti siia. Kui väiksemate madalamate mudasemate veekogude kala siis suve teisele poole peal tuleb juba juurde mudamaitse. Niisugune suurepärane kala, aga kui teda võtta veest välja kuskil augustikuus, juuli lõpus, siis on tal ei ole, tal ei ole enam seda head maitset kevadel uda mudast välja, tuleb juunikuus veel maikuus, ta on väga maitsev, aga siis vaikselt läheb nagu mudamaitse juurde, et noh, et ei ole, ses mõttes meremeres probleeme ei ole. Meres on siin ka linaskite kokre ja räägivad, et saavad latikat juba ahvenast muidugi ma ei räägigi nagu, et noh, eks ta ole jah, sihuke madalas hoolsusega värke. Eks see võib-olla. Ongi see probleem, ühel kalad tulevad, teised lähevad tursale, sihukene mage magelurri ei meeldi, et teda nüüd nagu, nagu, nagu vähem selle võrra siin head üldse on head üldse oma elus sain selle tursapüügiga tehtud. Oleks vaja, et mõni soola lastiga laev läheks äkki Läänemerel põhja. Aga kas see tunne on ka erinev, olenevalt sellest, kas sa oled. Kas sa püüad kusagil jõe peal või oled talvel järve jää peal või oled paadiga keset merd? Ei tea, tunne on ikkagi üks. Vahet ei ole, kas Kallas on seitsme meetri kaugusel või seitsme kilomeetri kaugusel. Meri ja ja mets ja kõik, see on, see on kõik nagu üks sama asi, tegelikult see asi, mis on noh, mille kõrvale sa võid minna. Et nagu vahekordi mõõta, kui palju sa oled nagu väiksem sellest, kas loodusest või kui Emajõe soodid on samamoodi nädala sees, päeval, pikka päeva, sa ei näe ühtegi inimest. Sa ei pea olema, kallas kaugele nagu, et sa näed, seal kotkas lendab pea kohal, siis noh, saad aru, sa oledki nagu väga erilises kohas ja väga mõnus on, et et samamoodi talvel, noh, saad ju, väike must täpp seal keset valget järve ajad, teised teised teised tegid samamoodi see see mõõde. Ja noh, Meri on selline asi, meri on siis nagu meri nagunii võimas, et et vahepeal tuleb üsna palju mõelda nagu, kas ma teen seekord seda või seda, kas mul see asi õnnestub ja kas täna üldse, kas ma peaks jätma seda võrku päevaks, mitte nagu veel siis et mitte sättima nagu ohtu ennast jama paadisiidijaidelt. Alati on nagu meri suurem ja, ja siin tuleb asja saab paremini kui mõelda. Et nagu mingisuguseid jamasid, ei teiega meil eelmine aasta võtsime välja kakkuma lahest võtsime kahemeetrise pea kahemeetrise lainega võtsime võrku välja, see oli küll päris kentsakas. Aga eelnevalt ma vaatasin, et tuule suunda, et kui me nüüd nagu peaksime vette kukkuma, siis eks ta lükkab kakkuma randadele kuhugi lükata ei ole, siis vaatasin järgnevas ja vaatasin, veetemperatuur oli 17 kraadi, et ära külmuks. Tont temaga juba niimoodi, et kõrval siin-seal hakkas juba laine murduma, et kuseda murdma murdva laine kätte nagu jääda, siis on ka seal on küll ja küll, et mitu, mitu mitu minu paati ära täita, nagu et aga läks kõik jälle hästi ja, ja kirjeldamatu kogemus on väikesed purukesega suure suure laine peal olla. Mida sa tunned või mida sa mõtled? Kui sa oled seal mere peal midagi, mõtlen. Nagu öeldud, pere peal tulevad sul head luuletuse, ideed ja mõtted oma midagi mõttes. Kuidagi imeb nii mõtetest tühjaks, et tuleb lihtsalt puhastad seal. Kalapüük on iseenesest nii lihtne tegevus, et seal ei ole nagu raketiteadust, seal pole vaja väga palju mõelda, et see ei väsita nagu täispuhkused, kus sellised ajule tagant ära ja oledki seal väikse loksuma seal sees ja ja mõtlesin nende lihtsate asjade üle, mis paadis nagu on, et hakkamist, mis kogu see tööasi ja elamise asi ja see kõik kaldale maha, et selle võrra lihtsalt tuleb puhanemad tagasi. Ära väsitakse, meri olevat seal kas tund aega või viis tundi kodu saada hea une ja kui, kui üles ärkad, siis oled jälle kuidagi nagu virgem ja, ja kõik need, nende igapäevaelu asjad lähevad jälle paremini ja mõnda aega lähevad kiiremini, aga kui ma pikalt ei saa ja kalale, siis ma muutun tigedaks, närviliseks ja suhteliselt vastuvõetamatuks. Looming ei sünnivee peal. Looming ei sünnivee peal sellepärast et veebruar on kordi huvitavam kui, kui igasugune loomine. Aga samas tuleb öelda niimoodi, et kui vahepeal on mingit loomise tsüklit, kui on suuremad, siis vahepeal ununeb meri ära. Et kui minna jälle saba hoolega, sinna raamatuid eksi sisse, siis kipub olema küll, et seal hakkama kirjutamise kuu aega. Või kaks Ma lihtsalt avastan, ma ei olegi nagu merele tikud. Et noh, eks ta peab olema kõik kuidagi nagu balansis. Sa just ütlesid, et kui ei ole ammu kalale saanud, siis muutud kurjaks ja närviliseks, aga ju ma siis olengi kirjutamise raamatu kirjutamisele lõpus kuriline, kuri ja närviline. See mehhanism siis on, et mis see Merises teeb sinuga? Narvas on sama asi, mis Walkohoolikulat, kui nagu alkohoolik võtab nagu veitsa alkoholi tõmbab kõikumise sisse, siis sisekõrvas olev olev tasakaaluelund hakkab teda püsti panema. Aga ei õnnestu ja see väsitab nii kohutav Hõraseks. Mees lõpus vajub kuhugi nagu ja saab oma une, aga hommikul on pohmell, eks ma ise olen ka seda harrastanud, seda meetodit mingi mingi osa elustada. Aga merel on samamoodi, oled paadis? Loksutab sisekõrv mõtleb, et näe, mees on jälle täis, eks ole, üritab siin meeleheitlikult püsti panna seal tundide vältel ja ja seoses sellega nagu sa väsid lihtsalt ära, kui asud kaldale, sa ei ole ju päeval midagi füüsilist teinud ülemäära, et nad peaks olema nii väsinud, aga aga koju, milleks on samm täiesti pehme, magad välja ja mereloksumise puhul ärkad pohmellis ja ei ole paha maitset suus ja ja kohe värske, võid oma eluga edasi minna, et noh, mul on viimasel ajal sobikese mere kõikumine rohkem. Minu vestluskaaslaseks on kirjanik Olavi Ruitlane aga me teeme siia jutu sisse väikese pausi, võiks kuulata näiteks muusikat. Aga Olavi, mis sina arvad, mis lugu võiks kõlada siia jutu vahele, kui me räägime siin merest ja kalast? Võib-olla kirjandusest. Ma kuulan tegelikult muusikat ainult ainult rahadest, kui ma tõesti sõidan kuskil autoga ja siis ma panen autoraadio mängima ja siis ma kuulen, saated on, mis inimesed räägivad, kuidas ma kuulamas YouTube'ist mingit asja või siis või siis on vait oma kuulanud mingit konkreetset asja. Ma tean, siis mulle meeldib äkki mingil Leonard Coheni mingisugune asi, mis võiks olla, et ma, ma ei, ma ei, ma ei tahaks mereteemalist laulu kuulata praegusel hetkel, sest et noh mere teemal laul on ka oluliselt nagu nõrgenguse meri ise, nagu, et noh, ei laula nagu järgi. Goenit nimetasid siis minu meelest kõik kõveni laulud kõlavad justnagu meri loksuks võib-olla seal on õigus, et mulle mulle kuidagi. Mulle tõu on kuidagi väga-väga meeldivat just tema lihtsuse või võib-olla seepärast ma ei jaga muusikast mitte midagi. Kalamehejutud. Me jätkame juttu siin kirjanik Olavi rüütlasega. Istume mere kaldal Tallinnas paljassaares. Sinu raamatust vee peal peaks mõne aja pärast saama ka film. Selle režissööriks oled sa valinud Hardi Volmeri. Kui kaugel? Ettevõtmine on, noh, ma ei ole midagi valinud, meil on niimoodi nagu, nagu nagu vaikselt on selle mõttele tulnud, et eks ta tuli nagu siis filmiinimeste pootse idee ja, ja kuna me oleme Volmeriga koos nagu üht-teist teinud kuidagi rütm nagu sobib. Et siis käis mingi kiire läbi mõtlemine ja kirjutasime selle stsenaariumi ühe ropsuga valmis pidanud ta tarkade inimeste käest lugeda, kes varsti ootame nende ettepanekuid, kui need sobivad, siis viimane sisse, kui ei sobi, siis vaidleme need kohad sirgeks. Aga septembriks läheb teine trast minu käest nagu välja ja siis ma arvan, et aga kui kõik korras on, siis hakkame juba mingit arendusteemast rääkima. Film. Vee peal mis see saab olema, on see sinu poisist meheks saamise lugu või on see kirjeldus nõukogude aja võrust või, või on see kalapüügifilm või? Film on ikkagi nagu see, mis nagu raamat aga et ükski film ei lase mul rääkida kümmet erinevat juttu, nagu seal raamatus oli, siis ma olen majandus sardanud natukene kaladusedki, natukene olen kirjutanud üheks pikaks looks natukene muutnud lõppu. Sest ma kujutan ette, et inimese raamatu raamatu lõppu annab lugeda mitu korda üle ja siis kujundada sa iseenda järgi. Siis siukest filmi lõppu ei annaks mulle keegi andeks, et kui inimene läheb nagu saalist ära segaste tunnetega, siis nagu see ei ole aus. Filmi lõpp on, on teistsugune. Ma võib-olla natukene vähendasin kalakäikude osakaal seal siukest lühikest balanssi ja panin mingit siduvat materjali juurde. Tegelikult kõik oluline, mis on raamatus, saab olema ka filmis. Vee peal oli hiljuti ka teatrivormis, seda etendati Võrus Tamula kaldal. Tarmo Tagamets tõi selle publiku ette ja ma ise paraku ei jõudnud vaatama, aga aga arvustusi lugesin siis 12 aastase sinu 12 aastase Olavi rüütlase mängimise eest. Ta Imre õunapuu. Kes filmid hakkab 12. aastast sind mängima? Vot see saab olema üks väga üks raha nagu raske koht, et see, see 12 aasta mina peaks oskama ka võru keelt, tegelikult läheb filmi siis ka natukene võru keelt. Film lakkas olema võrokeelena, mitte nüüd 100 protsenti kohalike inimeste kõne kõne nagu seda ei anna kuidagi minu peas ei anna seda nagu. Kuna see ikkagi Võru Võru linna raamat Võru linnafilm siis nende kohalike inimeste nagu kõne ka minu kõrvi kurbuse kirjakeeles. Adekvaatse noh, et need tuleb panna ja poisid võistlevad võru keelt oskama. Võta, me saame võtta nagu ütleme võib-olla mingi 15 aastase poisi, kes kes näeb natuke noorem välja, et sellega võib-olla võib-olla nagu mängib välja kuidagimoodi, aga seda saab olema üks väga väga nagu raske hetk, kui me hakkame seda urust välja valima, keegi ütles, pakkus mulle, need, tehakse võru koolides tehakse, siis hakatakse kästingut tegema, et noh Võru poole on ka nagu huvitatud, et ja, ja ma arvan, et sedakaudu kuidagi leiamegi selle välja. Vee peal raamatus on hästi palju toredaid kalamehe jutte. Ühe aasta jooksul sinu elust on toimunud nii palju, aga, aga ülejäänud 40 ligi 40 aasta jooksul kus neid kalamehe jutte saaks veel teistegi raamatut Tiago muidugi saaks, ega see vee peal, üks aasta on tegelikult ajas kokku nihutatud, et et seal on võetud siit ja sealt neid asju, aga, aga muidugi on lugusid, on, on vanu kalamehi kunagised nagu mentorid, kelle vaatasin alt üles, keda enam nagu ei ole, aga nende jutud on mul peas alles nende elud ja, ja olemised ja, ja suhtumised, hoiakud, seal on raamatuid igal sammul, aga küsimus on muidugi, et nad, kas peab kõik raamatud ära kirjutama, et võib-olla raamat nagu oli, et et pigem nagu järgmisena mõtleksin, midagi muud. Ei taha kirjutada terve elu ühte raamatut, et tahaks, tahaks jälle midagi uut teha. Praegu on näiteks, mul on hoopis uus idee, et ma tahaks kirjutada hoopis värsivormis midagi. Et kuna mulle noh, jubedalt meeldib nagu kupleja laul. Kui seda tehakse nagu hästi, nagu kui Viiding seda tegi, eks ole, siis oli see lihtsalt ülikõva. Aga sain kätte mingid väis eestlaste asja, Olav kop Villemi asjade ajamiseks. Neid on ja kui vaadata sihukeste asjade pärast on prantslane, väikene väikene soov kirjutada mingisugune kuplee poeem mis võiks olla pikem kui tunniajane. Ja vaadata, kas on võimalik seda asja teha nii kvaliteetselt kui, kui kõvad mehed ennem teinud, et noh, praegu on asi on alustatud ja praegu väga-väga meeldib see töö ja selle sees olemine. Nii kui paistab, et sa rohkem enam kalalkäimisest raamatuid ei kirjuta, Mäksa võiks ühe kalamehe loo raadiokuulajatele ka rääkida, meenutada mõne kuuldutest või ise läbi läbi elatutest siis ei ole muret, et sa peaksid seda oma järgmise raamatu jaoks hoidma. Noh, ma tea, on erinevaid, et ütleme, kui sa oled ikkagi püüelda, kui püüad jõe ääres kala on oktoobri lõpp ja sul jääb lant kinni ja see väga tähtis lant, et sul ei ole võimalustele anti lihtsalt ära lasta, siis sa oled sealsamas lumesajus, võtad ennast riidest lahti, lähed jõkkesele Landile järele Tootse landi põhjast välja. Ja siis röögid natuke selle külma tuule ja lumesajuga, paned ennast uuesti riidesse ja püüad edasi, saad veel neli, viis haugi. Ja naljakas on see kuidagi nohu ei tule, köha ei tule. Vaata suvel, kui sa paned ukse vahelt korraks, nagu higise keha välja tuua, on, on kõik tervis läinud, on ju. Et, et need need kuivanud nagu talvel läbi jää käidud või mingeid reaalselt nagu märg oldud ja, ja midagi, onju. Siis ei juhtu midagi. Ei tule seda nohu kusagilt. Neid riskantseid juhtumeid on ka sinu elus olnud sealsamas vee peal raamatus ka kirjeldad, kuidas läksid viimasel hetkel veel kevadel jää pealt kala püüdma ja, ja äärepealt pidid ära uppuma. Jäävad need juhtumid lapsepõlve või on hiljemgi toimunud. Kunagi võitsin galajuttude kirjutamise võistluse, Vladislav Koržets andis mulle pärast seda jäätuura korraliku. Ma ikka katsun ette, kuhu ma lähen, et on ikka üllatusi tulnud, siuksed asjad obs, et ühe korraga läheb läbi ja, ja järgmine samm oleks nagu suplus, aga aga ma ei tea, no ma olen läbi jää ka käinud, siis ega ma ei oska kirjeldada, kuidas käib jääaugust. Jää peale tagasisaamine, see käib lihtsalt nii kähku, kuna seal sees on nii hirmus ja nii vastik, et et järgmine hetk oled juba jää peal tagasi. Seda himu ei võta ära, et uuesti minna, seda hirmu ei teki, et ei, ei kunagi enam. Ei teagi, miks ma olen valmistunud ka, et mul on ikkagi naelad kaasas, onju niimoodi, et kui ma kevadel nagu lähedast olekas üksiku metsa ära peal keegi ju ei näe, kui sa selle sinna alla vajuda, noh, eks, eks ikka, ja Peipsi peal on see aasta nagu viimasel ajal ikkagi nagu järv pannakse üsna varakult lukku, et et enne, kui sa jää pehmeks läheb, et ei ole hirmu helistada, kalal käia üksinda või käid koos seltskonnaga. Eelistan kalal käia üksinda, aga, aga olen nõus minema nagu inimesega või inimestega, kes saavad ise endaga hakkama, keda ma ei pea hakkama veebel abistama. Kui ma pean hakkama kalu otsast ära võtma või uss otsa panemas, siis ma siis nagu meelelahutuse ürituse mulle ei meeldi veebel korraga korraldada, et inimestele elamust pakkuda, et ma käin, käime siin, Jarek Kasar, igal vahepeal kalal käime Ove Musting olema käinud, et need on kõik inimesed, kes nagu kellel käed küljes, aga see on asja varem näinud ja noh, tihtipeale võime olla paaristund aega vaikses, kumbki tegeleb oma asjadega ja, ja kui on vahe ulatuda, ega siis sa juba tead, mis asi see nüüd noh, kõnetanud paadis, väga vähe vaja sihukeste inimestega loba, hea meelega oma poja Kaarliga mõnikord võtad kalale kaasa. Ikka võtan jah, et poega püüdis esimese kahekilose haugi, kui ta oli kuueaastane, ma panin talle lihtsalt spinningu, ärge paadiga järele lohisema ja ja tiristele kahekilose haugi haugi välja röökis külla tissi. Ja, aga noh, alguses ma tegin, ma panin talle kahval toona et ta sai ise hakkama ja noh, mainin siin paar aastat tagasi ta, nüüd ta nüüd mind nagu jätnud vahepeal nagu väiksema saagiga, käisime siin üle-eelmine aasta Peipsil. Poiss, siin näiteks viiekilost haugi, nagu minu ingelguse kilo 400 asja vastu ja ta väga naudivad, on see pisik edasi antud. Sul sellist mõtet ei ole kunagi peas olnud, et hakkakski päris professionaalseks kalameheks, neid ameteid sa oled pidanud ju oma kirju elu jooksul igasuguseid. Oled olnud. Ehitusmaaler Trei, lauto juht, katlakütja valvur, töökoja meister, varustaja, karjus ja. Turvamees nojaa, aga kui ma praegu nagu ma praegu nagu siis puhkan vee peal ja kalapüük on minu puhkus, siis, et teha oma puhkusest nagu töö, et kus ma siis puhkama hakkan. Puhkusevõimalused nagu ära kaob, et asi ikka doseerimise küsimus, et ma ma peaksin sissetulekut sättima, sõltuvus sama kalapüügihulgaga või selle sellega siis nagu kaoks ära see, mida ma väga naudin, see vabaduse lõbu ja kõik. Et siis siis, siis ma ei tahaks noh kuskil nagu traali peal töötakse, eks ole, siis ma ei suudaks siga, räime hingeellu eraldi minna. Ühe päeva ei naudiks seda kõike ja mis siis saab, et ei, pigem mitte, et ma. Ma tegelen asjaga, mida ma, mida ma, mida ma naudin, ma väga naudin kirjutamist, et neid hooge kui see kirjutamine nagu mulle istub ja, ja tekst või info, tuleb välja, et noh, ma ei vahetaks seda millegi muu ost ja tahan hoida ka ülejäänud asjad nagu nauditavad enda jaoks, et ma juba tegelen väga-väga mõnusate asjadega. Millest või kust see kirjutamise hoog tuleb? Võib-olla ma lihtsalt nagu puhanud esimene tingimus. Seal on mingisuguse olmesaasta nagu, nagu kõrvale, et üldiselt nagu kõige kirjandust eemal hõivas telefoni terved ja üürikviitungid on ju, et see kuidagi ma tunnen kohe, kuidas need mulle ei sobi, nagu et ma tean, miks on minu elus on. Ega ma ei saa arugi, kui kiiresti elu möödub, ainult ainult, kui vaatad neide, telefoniarveid tulevad jälle kuu möödas, jälle kuu, muuseas ma just kurat maksin ära, jälle on ta tagasi nagu, et sellega saad aru, kui, kui üürikese elu on, et et need veitsa nagu pidurdavad mu hoogu, aga noh siis on jälle. Õhus on kergemad ja raskemad ajad, kui tulevad kergemad ajad või on parajasti käsil, siis küll seal, küll see kirjutamine peale tuleb. Kuidas üks vabakutseline kirjanik ennast ära elatab, kuidas leiva lauale toodi ja kuidas sa muidu autole bensiini osta ja kommunaalkulusid tasuda? Noh, tänapäeva Eestis on võimalik Üldse on võimalik, kui tegeleda miljoni asjaga korraga, see ei ole nagu väga lihtne. Ehitatakse kogu aeg, et sa oled nagu tippvormis seal tulistusliku kogu aeg nagu mingit sajaprotsendilise asjaga. Lõpetajad üks kuu teatritüki, teine lõpetanud mingi filmistsenaariumi, et no siis ongi see, see puhkeaega jääb väheks ja vahepeal tulevad nagu perioodid sisse, kus nagu on kus on tõesti Koblakas ees ja kus, nagu saad aru, et tegelikult ei, nüüd peaks nagu puhkama, et peaks nagu aja maha võtma, et aga samas ega ega siis kõrvad ei puhka koos minuga, nemad tulevad ikka omasoodu. Siis vahepeal tõmbab kinni küll, aga noh, kuidagi on läinud niimoodi, et siis jälle kuskilt pääseb mingi ots lahti ja vahepeal kusagil raamat väljus. Mingid asjad siis hoiu oli, oli juba päris nagu rahulikku hingamisaega, et kui kui siukest raamaturaamatuid ostavad seal näiteks see annab mulle ahtrisse ahtrist selle pausi, mis hinge peal on muidugi vaja pärast oma töödega edasi minna. Sinna hakkab käärima üles uus teatritükk. Et pärast sinuga siin rääkimist lähen, saan ühe inimesega. Nii see käib telefoni sees ja loodad, et midagi tuleb. Et vanasti ma olin nagu sihukene närvihaigena, et ma võtsin kõik tööd vastu, ma küll ei tea, mis saab homme, mis saab poole aasta pärast, nüüd ma olen natuke rahulikum, et noh, alati midagi tuleb. Et ei pea nagu ennast mingi pisiasjadega päris lõhki tõmbama. Kuidagi on nii, et kui kui kuskilt midagi ei tule, siis kuskilt ikka midagi tuleb. Nii et enam pole vajadust ikkagi minna öövalvuriks või turvameheks, et Olavi rüütlast me säästumarketis turvamehe vormis seismas kunagi ei näe. Ei tea, absoluutselt ei oska öelda, sest sest ka ma ei saa öelda, et et ma olen olen, olen olnud valvurina töötanud. Et kui läheb raha vaja, kui on vaja pere toita, kui on vaja nagu üks, mis teha, siis, siis tuleb teha ükskõik mida, et see asi ära teha, et kui kui inimesed raamatut ei osta. Kui teie inimesed mu raamatut ei osta, siis võibolla kohtume kuskil poes turvamehena ja siis ma mõtlesin teid läbi. Kalamehejutud te kuulsite juulikuu lõpul salvestatud usutlust kalamehe ja kirjaniku Olavi Ruitlane ka. Mina olen saatejuht Arp Müller. Kohtumiseni Kalamehe jutud.