Seitsmeteistkümnenda sajandi Prantsusmaa õukonna ballett oli kergest meelelahutusest kaugel. Etenduste jaoks mõeldi välja fantastilisi, liikuvaid lavadekoratsioone. Inimkonna ja eriti kuningapere liikmed tantsisid peaosades. Tantsu juurde loeti värsse või lauldi kõige tuntum ballektide autor kuningas lõvi 14 10. õukonnas oli Isaac pan särada. Veebruaris 1653 kirjutas raad balletti võrdkuju, lendab öökulli rakendiga üle taeva, välja ilmuvad kuu ja tähed üksteisele järgnevad unenäod ja luupainajad. Kõrgpunkti toob taevasse ilmuv hommikutäht, mis hajutab kõik uned. Hommikutähte mängis etenduses Luivend, kelle esitatud värssides öeldi, et kohe tõuseb päike, kelle ees pageb tähtede parv ja seni võidutsenud öö. Naablid. Särad kustuvad, sest päike on noor. Kuningas lõi. Tollal 14 aastane Louis saabus lavale kullast sätendavad rüüs, mis peegeldas sillerdavaid ja kirkaid päikesekiiri. Kuninga horoskoop oli ennustanud, et nagu päikesekiired ja valgus toob tema isik särab Prantsusmaale ja selle liitlastele. Ennustus näis täitvat naeru. Aasoleil päikesekuningas oli ajaloo lavale astunud. Prantsusmaa kirdeossa iidse araaži linna peaväljaku äärde juba 16. sajandi esimestel aastatel ehitatud uhke gooti raekoda koos 75 meetri kõrguse kellatorniga Päikesekuningas Louis 14. Nendel oli kord põhjust raaži linnast läbi sõita. See oli linna jaoks suur ja tähtis sündmus. Elanikud otsustasid näidata oma toetust ja soosingut kuningale sellega, et lasksid Raekoja kellatorni tippu paigutada ähvardava kivise lõvi. See hoiab esikäppadega risti, mille üks haru kujutab enesest päikesekuninga embleemi kuldset säravate kiirtega päikesekettast. Araaži, raekoda ja kellatorn on aastasadade jooksul mõndagi läbi elanud. Need peaksid olema piisavalt väärikad paigad meie aja tunni jaoks. Ilusat pühapäeva, siis taas vikerraadio, Helgi Erilaid ja. Arrase linnaaladel Prantsusmaa kirdenurgas mitte kuigi kaugel Belgia piirist. Elenud iidsetel aegadel, Belgia Atrebaatide hõim, kes andnud linnale nimeks, nimetas senna. Nii arvatakse pärinevat kelti sõnast neemetamis tähendanud pühapaika roomlaste ajal läinud nimi veel keerulisemaks. Nimetaakum Atrebaatum ja siin seisnud noil aegadel Rooma leegionid kindlustatud kants. Kuid rooma impeeriumi ajad said läbi ning praeguse araaži linna kohale rajati frangi riigi Carolingide dünastia valitsemise ajal. Rikas benediktiin, ide klooster. Selle ümbruses tegutsenud laadaplatsile kasvaski vähehaaval Arazinimegandev asula üheksandas sajandi jooksul rünnanud siinseid paiku aeg-ajalt viikingid, kuid nii klooster kui küla said hakkama. Ja 11. sajandil tegutsenud kloostrist tollal tuntud fresko maalijad, kellel olnud järgijaid ja õpipoisse ja võiks öelda araaži. Linnas sai noodipoeesia keskus, kuhu kogunesid Truvarid. Nii kutsuti aadlisoost isegi kuningatest Ruba tuure. Nende hulgas oli rüütleid, kes laulsid armastuslaule plaanidele aga ka ristirüütleid, kes panid ilmatu pikkadesse poeenidesse oma sõjaretke ja sõjamehi, kellel oli oma lahingutest palju põnevat pajatada. Kommentaar. Mädaneda loba. Treivad laev. Lauri Too. Ülo. Mets. Poola tahab väga hoolega Läbi. Ja nii edasi drivaaride lauludes olnud teinekord sadu isegi tuhandeid salme araažis harrastatud siiski vaid kunsti ja muusikat. Lynneli 12. sajandi lõpuks asjalikuks kaubakeskuseks kujunenud. Eriti tähtsaks sai siin keskajal kõrge kvaliteediga villase riidega kauplemine. Lausun võrreldud Flandria linnade e Prei prügega, mis olid selleks ajaks Põhja-Euroopa tille majanduse keskuseks saanud põhja pool udustele vihmastel Briti saartel muutsid aadlikud oma võisa maad suurteks lammaste karjamaadeks. Kuid seal polnud kuigi palju käsitöömeistreid, kes sellest heast küljest suurepäraseid kangaid suutsid kududa. Flandria klaasilinnas leidus meistreid küllaga ja inglise kaupmehed purjetasid üle La Manche'i ning mööda jõgesid kohale suured villalaadungit pardal, nii et 14.-ks sajandiks oli araaz villakaubanduse ja villatööstuse abiga päris rikkaks linnaks saanud. Inglise ja itaalia keeles hakkaski sõna araaz Itaalia aratsi pikapeale kobe lääni või seinavaipa tähendama. Araaži linnal oli läbi aegade õige mitmeid valitsejaid. Linn kuulus Flandria võim alla. Aastal 1433 sai aga Prantsusmaa kirdeosa Hollandi lõunaosa ning praeguse Belgia valitsejaks. Rikas ja mõjuvõimas Burgundia hertsog Philip, hea kuju järglane Shal südi suri. Abiellus viimase tütar Maria aastal 1477, tulevase keisri Maximilian Haabsburgiga ja Madalmaad, mille hulka loeti neil aegadel ka Kirde-Prantsusmaa, läksid Habsburgide valdusse keiser Kaarel viienda pärandi hakkamisel. Aastal 1556 sai hoopis Hispaania Madalmaad endale. Habsburgide Kaarel viiendat tunti Hispaaniast kui kuningas Carlos esimest tema pojast, prints Feli pest Habsburgide Filipist saiaga. Marie valitseja. Ajalugu võib ikka väga keeruline olla. Võib siis arvata, et Päikesekuningas polnud esimene valitseja, kes läbi garaaži linna sõitis umbes sajandi võrra varem, kui Hispaania Habsburgide siin valitsesid, sõitis araažist väga tõenäoliselt reisil Antwerpeni isse läbiga. Hispaania prints Felipe. Printsi saabumist on keharmentsel kirjeldanud Lõbukunstnikust Pieter broigelist jutustavas romaanis veidrik. Suur turg nõust endast tihedalt kokku surutud, uudishimulikest rõõmsalt värviliste balda. Hiinide all oli näha printsi luksuslik tugitool ja istmed aukandjate jaoks. Relvakandjad marssisid suurele turule ja moodustasid spaleeri valgetel hobustel ratsenikele kulla ja hõbedaga, rikkalikult kaunistatud mustas soomusrüüs. Prints helite ilmus nähtavale ratsanike rongkäigu tipus. Vaevalt 20 aastane prints tundus tõsise ja kahvatuna linnaisade korraldatud. Uhke etendus pani oma koomiliste trikkidega väljakule kogunenud rahva rõkkama. Kuid Hispaania prints jäi tõsiseks ja osa võtmatuks. Ja siis tuli peo julm lõpu number oreli sarnasel muusikariistal mille klahvide külge oli sabapidi seotud seitse kassi. Ja kui orelimängija klahvide alla vajudes hakkasid õnne omad valu pärast näo, kui ma jagarjuma. Selline päris kohutav kassikontsert äratas aga prints Felipe lõpuks tardumusest. See oli ainus kord, mil madalmaalased nägid südamest naervat hispaanlast, Felibet halastamatut valitsejat, kellel polnud midagi ühistama Madalmaades elavate ala vanematega ning kes ei osanud ei Hollandi ega ka prantsuse keelt, mis oleks aidanud tal kasvõi oma valdusse kuuluva Kirde-Prantsusmaadlikega mingilgi kombel suhelda. Aras jäi Habsburgide Hispaania võimu alla kuni aastani 1604 kümmend. Siis tulid prantslased ja päikesekuninga Louis 14 nende läbisõit araažist. Kui päikesekuningas araažist läbi sõitis, ehtisid linna keskväljakut juba nii uhke raekoja hoone kui ka sellega külgne kellatorn. Imest hakati ehitama veel enne, kui linn Hispaania valitsuse alla langes, nimelt aastal 1463. Seega varem kui uhket raekojahoonet, mis kerkis 1501 kuni 1508. Kellatorn sai valmis umbes 1550. Seda laiendati ja täiendati ka veel 100 aastat hiljem 75 meetrit taevasse. See oli tollal päris pilvelõhkuja. Umbkaudu 70 meetrit oligi noil aegadel praegustele Kirde-Prantsusmaa ja Belgia aladele ehitatud kellatornide kõrgus ja torn ehitati palju, kokku on loetud tervelt 56. Need ehtisid linnade, raekodasid Belgiasse, tõusvaid suuri riidehall ja muidugi kirikuid. Enamus neist ajaloolistest tornidest kasvas välja vägevatest hoonetes nende all kuid leidus ka täiesti eraldiseisvaid kellatorne. Üks selliseid oli ka araaži kellatorn otse linna raekoja hoone kõrval. Seda hakati tunduvalt varem ehitama, kui raekoda ennast. Raadi külla torni ehitati linna keskse väljaku kangelaste väljaku äärde peaaegu terve sajandi jooksul. Rahklaga on oli see ehitusmeister, kelle juhtimisel torn 1554. aastal lõpuks valmis sai. See on suurejooneline ja julge gootika taevasse pürgiv ja keerukas. AiaKiviraidurite meistritöö koosneb üksteisest välja kasvavatest kõrgusse tõustes üha ahenevatest järkudes. Vägevad nelinurksete alaosa kaunistavad piklikessenishidesse paigutatud skulptuurid ja kiviornamendid. Nurkades tõusevad gooti lehis ornamentidega ehk abidega kaunistatud tornikesed, nende kohal kõrgub uus torni järk. Ilmatu suured teravkaanelised gooti kaksikaknad igas neljas torni küljes. Valustraad järgneb libakitsam ikka nelinurkne torni järk sellel kivist kolitud imeliste taimede vahel tohutu ümar rooma numbritega kella numbrilaud eelmisest välja kasvav ahenev torni järk algab taas valus traadiga ja alt tänavalt karates ümarana tunduda, kuid on tegelikult kaheksanurkne. Igal küljel on lahtised aknaavad. Nende taga on ilmatu vägev ja kõikjale üle linna kõlav tornikell. Torni, kelle akende ees kulgeb peen ja kaunis kivi ornamentidest pärg tähendab toredaid lehis ornamentidega ilustatud teravatipulised ornikesi. Kivikrabid, mis mööda nende tornikest külgi üles ronivad, on juba väga keerulised. Looklevad lehed ja õied. Tuletornijärgu lõpetab järjekordne kaheksa nurgnebalustraad ja viimane päris madal torniosa kannab kaheksat eriti uhkelt ornamentidega ehitud kivist tugikaart. Neist kasvab välja lehis ornamentidega. Torni tipuplatvorm. Lall seisabki esikäppadega ristihoidev lõvikuju. Risti üks haru kujutab aga enesest lugematute kiirtega kuldselt säravat päikesekettast päikesekuninga Louis Neljateistkümnenda embleemi. Jaan araaži, raekoja kellatorn, Ahja nimetamata jäid grotesksed, katuseelanikud, orgad, vee sülutid ja kurjade vaimude eemale peletajad. Kes jõuaks kokku lugeda neid rände uusid, mis siinsamas otse araaži tornikella all seisva raekoja hoone juures aset on leidnud. See esinduslik ja väljapaistev Lumene tõusis kangelaste väljaku servale üllatavalt kiiresti. 1501 kuni 1508. Tootikale lisanduks siin juba pisut vararenessanss-stiili, kirjutavad asjatundjad. Sellise mulje annab hoonele hiljem 1552 ehitatud renessansistiil. Raekoja fassaad on aga puhas, gootika. Tähelepanu on juhitud ka sellele, et araaži, hotelle, vill siis raekoda vananeb oluliselt Belgia linnade prügeja iipri, riide hallidega, mis on väga maias teetlikud ehitised siin aia tunniski on neid pisut uuritud, aga selline sarnasus pole sugugi juhuslik. Kui araazi raekoda ehitati, moodustasid kogu siinse ala ühtsed Madalmaad, mida valitsesid Hispaania Habsburgide. Niisiis pool araaži kellatorni oli juba püsti, kui otse selle kõrvale hakati ehitama raekojahoonet mille väljakule avaneb fassaad, on ühtaegu muinasjutuliselt võluv ja suursuguselt esinduslik. Tänavakorrusele avaneb vägev kaaristu, vahelduvad laiemad ja kitsamad ümarkaared, kaar võlvide taga on lossitaolise hoone peasissekäik. Korrus kõrgemal, kaarte kohal seisavad pikas reas teise korruse peasaali, keerukate gooti kaartega raamistatud suured aknad, kaksikaknatkusson, kaared parte sees ja kaarte kohal. Ja otsekui akende jätkuks on fassaadi seinal reas toredad piklikud vestornikesed. Nende kohal kulgeb taas pikk rida väiksemaid ümmargusi ornamentidega ehitud aknaavasid. Järsu kaldega viilkatusel seisab aga kolm üksteise kohale tõusvat rida vahvaid Kolmnurkse viiluga ärkliaknaid, kaheksa akent reas, katusel, nurkades seisavad lehis ornamentidega tornikesed lehis ornamendid on reaska kaduse teravale harjal ja otsaviilude äärtel. Eriliselt uhke on araaži raekoja fassaad oma öises ehtes altpoolt tõusvate salgus vihkudes. Kõik ärkliaknad säravad kui hiigelpärlid. Ma mõtlesin, et dokumendid jutustavad kuivas, araaži meistrid, maalikunstnik, skulptorid, Kiviräidurid, Puusepad panid oma jõud kokku, et linna raekoda ka seestpoolt sama uhke tuleks. Kõveliselt seinu kaunistavad keerukad puulõiked. Suured, põhilised fresko, mis meenutavad paljuski Madalmaade talupojakunstniku. Pieter broigel vanema töid jutustavad araaži linna ajaloost kuid tahvellagedust ripuvad alla Art Deco stiilis valgustid. Jaarte tekkis ometi 1900 kahekümnendatel. No aeg annab mõnelegi küsimusele vastuse, laskem tal siis voolata. Tuli aasta 1789 ja midagi polnud Prantsusmaal enam endine. Araaži linnas sündinud Maximilian François mari isid orobesbjaar eriti suure prantsuse revolutsiooni algusaegadel General staatidesse advokaadiks õppinud rõvezbjaar oli väljapaistev kõnemees väga põhimõtteline Nendel aus ja valgustusmeelne mees, kes sai hüüdnimeks ära ostmatu. Kindla moraali ja karskuse tõttu lisandus teinegi hüüdnimi vooruse mees. Ameti oli temalgi oma nõrkus, talle meeldis väga peenelt riietuda. Pildulgi on ta uhke kroogetega ning elegantse, triibulise kuuega. Niisiis peeti teda ka natukene tändiks. Pärast monarhia kukutamist aastal 1792 sai Prantsusmaal võimule žirondiinid. See oli peamiselt Lõuna-Prantsusmaa provintsi esindav rühmitus, mille liikmed hooldasid poliitilisi vabadusi. Rade sfäärist saiega äärmuslik jakobiinid, rühmituse juht. Ta pidas raevukat kõnesid revolutsiooni jätkumise ja Prantsusmaa kodanike täieliku üheõigusluse poolt. Aeg oli segane ja keeruline. Äärmuslikud jakobiinid korraldasid rahva ülestõusu, kukutasid Seradiinid ning Robess määr tõusis 1793. aastal Prantsusmaa revolutsioonilise valitsuse tegelikuks juhiks. Teiste rühmituste juhid saadeti giljotiini alla, kuid võim, midagi muudab inimesi ja Maximilian Robespierre polnud varsti enam äraostmatud vooruse mees. Tema jaoks sai kõige tähtsamaks revolutsiooni idee, mille kõrval kahvatusid nii ausus kui ka põhimõtted. Revolutsiooni vaenlased väärinud elamist. 1793 kuni 95 Kati Pariisis praegusele stardiväljakule paigutatud kõrgelt langeva vaheda teraga tapmismasina giljotiini abil enam kui tuhatkond seda inimest. 28. juulil 1794 langes giljotiini ohvriks aga Carobesbjäärise, kui oma elu pärast hirmu tundvad konvendi saadikud otsustasid äärmuslikud jakobiinid kukutada. Üleüldises segaduses, mille suur prantsuse revolutsioon kaasa tõi, polnud uute valitsejate seas üksmeelt ollagi. Arvamused, vastuolud ning muidugi hirm oma elu pärast, sünnitasid intriige, vandenõusid ja reetmist. Selline oli siis araaži linna küll lühikest kuulsust nautinud, ent ametiajalukku jäänud poja Maximilian Robespierre saatus. Aeg on tiksunud esimese maailmasõja algusse, kui araaži linnast Kirde-Prantsusmaal sai sõjatander ja võitlusväli. 31. augustil 1914 saabus Saksa kergeratsavägi araaži lähedale ja armee valvesalk ründas linna. Kuuendal septembril 1914 jõudis aselinna ja selle ümbrusse 3000 saksa sõdurit. Neid juhtis kindral Hans Jürgen von Arnim. Varsti pärast seda tõrjus prantsuse armee osa Saksa vägesid tagasi linna ja selle ümbruse hakati kaitsekraave kaevama. Lahingud jätkusid. Seitsmendal oktoobril 1914 põles araaži imekaunis raekoja hoone maha. 21. oktoobril 1914 jäid varemed järelega linna uhkest kellatornist. 900 seitsmeteistkümnenda aasta aprillist maine kestis Briti armee pealetung läänerindel Natega Saksa kaitseehitisi ärasi lähedal. Kaitsekraavide lõputud read ulatusid Belgia rannikult sadade kilomeetrite kaugusele sisemaale briti vägede rünnakule garaaži lähedal oli vaid osa suurest prantsuse kindrali nivelli lahinguplaanist mille peamine tegevuskoht asus 80 kilomeetrit lõuna pool. Plaani eesmärk oli lõpetada sõda 48 tunni jooksul. Kahju küll, see eesmärk ei täitunud, briti vägede edu jäi väheseks. Lahingutes garaaži lähedal hukkus aga määratu hulk inimesi. Ligi 160000 britti ja 125000 saksa sõdurit. Esimene maailmasõda, mis oligi haaranud praegu terve maailma lõppes 11. novembril 1918 alla kirjutatud Kambjani vaherahuga. Saksa maalistus. Araaz linn, mis peaaegu kolm aastat oli elanud saksa suurtükiväe tule all oli varemetes. On olemas foto araaži keskväljakust pärast sõja lõppu ja väljakut ümbritseb õieti vaid varemeteväli. Iidsest kellatorni stan püsti jäänud ainult neljandik raekojast, vaid pisut madalat müüri. Prantsusmaavalitsusel oli esimese maailmasõja lõpul ilmselt piisavalt tegemist, kuid otsus araaži linna kohta sündis kiiresti. Siinseid keskaegseid hoonet tuleb nende endisel kujul üles ehitada. Selle Heraklese töö sai endale Prantsusmaa rahvusmonumentide eest vastutav arhitekt Jäärbake, kelle põhierialaks oli katedraali diakirikute restaureerimine. Käärpakk kee otsis läbi araaži linnaarhiivi leidis sõjaeelseid, fotosid ja sajanditevanuseid ehitusplaane ning taastas kangelaste väljakut ümbritsevate hoonete fassaadid sellistena, nagu need siia 16. sajandil ehitatud Said araaži. Imepärane kellatorn, mida hakati rajama 1463 tõusis tänu berbak kee ja linnaehitusmeistrite pingutusele sama kauni ja majesteetlik, kuna, nagu ta oli olnud 16. sajandi keskel. Ka päikesekuningamärk kuldse kiirte vihuga ümbritsetud päike oli taas kellatorni tipus. Linna raekoja fassaad restaureeriti samuti järk-järgult ja täpselt. Koodikaared, vee sülitit, keerubid ning päikesest sädelevad kuldkaunistused pandi taas oma kohale kuid keegi poleks osanud aimata täiesti keskaegsena tunduva kellatorni. Sisemus on ehitatud betoonist ja terasest. Üllatus oli seegi, et 16. sajandi Haraazi elus seene kujutav suurepärane 50 meetri pikkune maal raekojahallis on kunstnik How poweri töö aastast 1932 ja nüüd saab seegi selgeks, kuidas sattusid 16. sajandini raekoja hoone saalide lagedesse uhked ATK lambid ning võrratute puulõigetega kaunistatud seinapaneelidele. Stseenid ärasi linna argielust läbi aegade alates 16. sajandi talupoegadest kuni 20. käändi AUTO juhtideni. Araaži, kellatorni, raekoja ja linna ajaloolise keskuse ülesehitamine pärast esimese maailmasõja tragöödiat võttis ligi 10 aastat. Aeg läheb, aga ega inimkond minevikust ei õpi paar aastakümmet ja juba see siis maailm uue õuduse lävel. Teise maailmasõja alguses tallasid Saksa väed taas Euroopat. 1940. aasta mais oli araaz tunnistajaks liitlaste vasturünnakule. Taas oli just siin suurte kokkupõrgete paik ning ajalukku on jäänud veel üks araaži lahing lisaks esimeses maailmasõjas toimunutele, et siis 21. mail 1940 inglise ja prantsuse väed Haarald Franklini juhtimisel. Saksa-poolne komandör oli Erwin Rommel ise. Saksa vägede eesmärk oli jõuda Inglise kanali rannikule. Liitlased püüdsid läbi lõigata saksa vägede soomustatud esirivi ja nende edasiliikumist peatada liitlaste plaan küll algselt õnnestus, siis aga olid nad sunnitud taganema, maeti ümberpiiramisest pääseda. Nii lihtsalt on ajaloos sõnastatud teise maailmasõja ärasi. Lahingu kirjeldus. Liitlastel oli selles lahingus 74 tanki, sakslastel umbkaudu 225 liitlasvägedest said surma või haavata 50 kuni 75 sõdurit. Sakslastest 300 ja 400 saksa sõdurit võeti vangi. Üks tavaline päev, teiseks maailmasõjaks kutsutud hullusest, mis mais 1940 oli alles alanud vallutasid Saksa väed tagasi linna ning hukkasid 240 arvatavat prantsuse vastupanuliikumise võitlejat. Briti väed vabastasid linna alles kolmandal septembril 1944. Kellad Oranje Raekoja hoone jäid teises suures sõjas enam-vähem terveks. Möödunust jutustavad araaži linnas umbes 10. sajandil rajatud maa-alused tunnelid mida olnud väga vaja linnaväljakute ääres suurtes tornidega majades elanud rikastel kaupmeestel. Kui nende uhked näed kaupadele juba kitsaks, jäid kasutanud nad naid kiviseid, jahe täid, tunneleid Ladodena, aga mitte ainust olnud neidki, kes teinud põrandasse augu ja visanud sügavatesse alustesse koobastesse kõik, mida neil enam elus ja ei läinud. Esimese maailmasõja Nädalaga ehitasid liitlaste väed kuue kuu jooksul novembrist 1916 kuni aprillini 1917 lisaks juba olemasolevatele tunnelitele veel tohutu ja keerulise maa-aluse labürindi, mis mahutas umbes 24000 sõdurit juhatus vaid mõne meetri kaugusele joonest. Mehed ootasid siin õiget hetke, mis saabus rünnakupäeva hommikul ja sakslased ei saanud iial teada, kust kõik need tuhanded vastasleeri sõdurid välja ilmusid. Mida rohkem kui nüüd seda enam saad teada kas või seda, et minevikku ei lase araažis unustada noortele daamidele. Etti sõjaväe kalmistu. Mis on vaata et kõige suurem kogu Prantsusmaal. Lõputud ristide read 45000 risti meenutavad esimesena maailmasõja araaži lahingutes hukkunud sõdureid. Aga uued ajad on käes ja rase elanikud oskavad oma kaunis ühtaegu vanas ja uues linnas elu ja kunsti nautida. Nii on mitmel pool kirjas. See on tegelikult üks päris kadestamisväärne oskus.