Vikerraadio tere jaagu oleval ka huvitav saade ja tänases saates räägime me tigudest, nimelt valmis on saanud android telefonidele mõeldud Eesti looduse teo aabits, mis aitab kodade järgi ärata kõiki kojaga ma maismaatigusid, keda on Eestis kokku 71 liik ja kuigi teod on eksimatult sedasi äratuntavad, siis tegelikult me teame nendest ikka hämmastavalt vähe. Need on võimalus, et see asi paraneb, sest uues äpis on kõik kogu info piltide joonistuste kirjeldustega olemas. Ja p, tutvustab meile täna ajakirja Horisont peatoimetaja loodusajakirjanikul var. Käärt. Aga mitte ainult sellest, me ei räägi, vaid ka tigudest, nende eluviisist, kommetest, rollist looduses ja sellest räägib meile tigude ekspert Annely helvest. Ning tunni lõpus teeme juttu Eesti parimatest toiduainetest, seekord hõbemärgi võitnud farmi hapendatud täispiimast ja valija seda juustust. Niisugused on teemad, minu nimi, Kristavaim, head kuulamist. Diego tähtsalt maja seljas, vihmapiisku jai ja jalaga neid uljalt kaartele lõi, tuli tundis jala all, nüüd ongi mingi plats talle, et oli jäänud. Liigu edasi ruumes kobrulehed ja kedagi ei tahtnud rahal, seal oli juhtsakus, täismaja seljas, ringi käis kõik mooda meelest odavanale ees. Laastutuli sugu veel sööda eest kadus kiirelt nagu pääsu-le tuli, tundis jala, nüüd jälle mingid loputad, meelt oli jäänud. See oli, laulis uhke tigu ja uhketest tigudest, keda on Eestis 71 liiki. Me täna ka räägime, nimelt on valmis saanud android telefonidele mõeldud Eesti looduse teo aabits. Ja järgi on võimalik siis tigusid määrata, lähete loodusesse jahimite Pokemon kuskil vaid hakkate tigusid määrama ja saates täna külas loodusajakirjanik Kulver käär, tere. Tere. Ja Tartu stuudios tigude ekspert Annely Eel vester. Tere. Ma alustaksin Ulvar kõigepealt sinuga juttu sellest, et tegelikult poolteist aastat tagasi ajakirjade midagi loodusajakirjade kirjastus andis välja raamatu tigudele välimääraja. See oligi Eesti maismaa tigude määraja. Ja nüüd siis järsku, et. No kuidas ma nüüd ütlen, ma ei tea, kas ma saan nagu endavanust süüdistada või et raamat on raamat. Aga tänapäeval ütleme, kui vaatame ringi, kus meil inimesed on, enamasti sõidame rongiga, sõidame bussiga, käime tänavale ja vaatame, kus inimesed kuhu nad vaatavad, sind, vaatad peopessa helendavaid ekraane. Ja ja mul endal tuligi selline mõte, et miks mitte need teod sinna sellesse samasse keskkonda tuua, kus meil on juba olemas pilved, kus meil on olemas seened, kus meil on olemas linnud, kalad ja mis veel kõik. Et kui see raamat oli ilmunud, siis mul selle raamatul oli kohutavalt hea meel. Loodushuvilise inimesena ma tarbisin seda ka kaasaeg-ajalt metsa või kui ma kuskile sattusin liikuma looduses või lihtsalt aiamaal näiteks. Ja sellest oli väga palju abi, aga enamuse ajast, kui ma need korrad, kui ma sattusin ja mõne elukaga kohtasin, kes mul huvi pakkus, kojaga mõni kojaga tigu ette sattus, siis seda raamatut ei olnud kaasas. Ja, ja kuna kogemus eelmisel aastal tuli horisondi pilveaabitsa ka tegemisega, et siis mõtlesingi, et aga miks mitte siis need teod ette võtta, et teeme selle uue formaadi ja toome siis ütleme ka sellesse elektroonilisse keskkonda, selle tarkuse ja selle teadmise, et kes need teod on ja kuidas neid ära tunda ja kui palju meil neid on üldse. Annika 71 liik, tuleb uskuda. Tuleb uskuda meie teooriaid. Nõnda on, et kui Eestis kokku on üldse maismaatigusid, siis 85, siis tõesti kojaga neist on 71, ülejäänud on siis need nälkjad ütleme ka selle teo aabitsa testimise käigus inimesed küsisid, et aga kas siin on ka see punane ja ohtlik sellusitaania teetigu, et ma siis ma saan alati öelda, et ei, et kahjuks ta ei ole kojaga, meil. Nad ei taga praegu anda tasuta allalaetav ja tasuta alla loetavaks jääb, on ta, nagu see asi lõplikult valmis. Jah, et tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele, kes seda ettevõtmisele rahalise toa andis, et tänu sellele on see rakendus tasuta allalaetav. Ja, ja ma ütleks nõnda, et tegelikult ta nii väikesele loodushuvilisele kui ka juba asjatundliku omale loodushuvile nõudlus huvilisele hea abimees. Et ja, ja tegelikult ütleme praegu äpi arendajal on plaanis teha veel sellele juurde üks lisafunktsioon nii-öelda määramisabimees, et mis hakkab sulle küsimusi esitama, mis tuleb sinna juurde, et kui ainult sa leiad selle teo ja teda nüüd peopesal näiteks või, või siis vaarikavarre peal vaatad tema neid liigitunnuseid koja küljes, et siis siis see funktsioon hakkab sinu käest küsimusi küsitlema, et kas sa seda näed. Ja siis ta juba suunab sind nagu õunauss, hakkad ronima sinna seemne juurde, kuni see lõpuks selle õige peaksid üles leidma, kellega siis tegu on. Aga seda ei ole, et ma pildistan, siis ta kohe annab mulle, et nii see on see selle nimega. Aga kihvt oleks tõesti ulme praegu vähemalt. Ma arvan, et kuskil mõne kümnendi pärast võib-olla võivad sellised tehnilised võimalused tulla, et tegelikult see oli pilveaabitsa, ka oli põhiküsimus, kui me tegime selle rakenduse, oi, et kas see nüüd nii vägev asi, et ma pildistan pilvi, siis mulle kohe ütleb ära selle, aga ei, kahjuks mitte, et ka ilmajaamad kõige rikka jõukamad ilmateenistus, et ei suuda sellist süsteemi pole suutnud välja arendada. Mis nõnda oskaks öelda? Siis Anneli Ehlvest, kui kaua olete teie tigusid uurinud? Minul on see tigudega selline sõprussuhe olnud siin ikka ülikoolist alates põhimõtteliselt, et siis juba noh, 20 28 aastat umbes selliseks hobiks on ta on ta mul jäänud siiamaani, nii et et ikka aeg-ajalt ma sisse saan nendele rohkem pilku heita ja nendega natukene nagu juttu vesta ja, ja nendega tegeleda, nii et et vahel tihedamalt ja vahel hõredamalt. Aga põhimõtteliselt see huvi on jah, jäänud ülikoolile pärast juba. See on nagu ääretult põnev teema selles mõttes, et inimesed jäävad tigusid, nii et vigu siis ongi üks tigu, aga neid on 70 ja kõik on erinevad. See on ääretult keeruline. Kas te saaksite võhikutele meile kõigile, kes me seda oleme siis pisut selgust, tead, mismoodi neid tigusid, liigitatakse, et mille järgi, et kas siis tõesti koja suurus, aga võib-olla noortigu, võib-olla vana tigu, need, kuidas 71 kokku tuleb või kogu see liigirikkus, et kes nad, need deodon Nojah, eks see 71 on siis nii nagu hull varga ütles, on, on just siis neid Eestis, kes on leitud tuvastatud kojaga selliseid selliseid tigusid, kellel siis koda ka seljas on, mille järgi me hästi lihtsalt tegelikult teo ära tunneme, et vot selles mõttes, et tigu teistest loomadest nagu eristada tegelikult ei, ei ole nagu keeruline teame tõesti tunneme ja et tegemist on teoga päris päris lihtsalt, et tal on nii iseloomulik välimus hoolimata sellest, mis liigistan. Aga siis jah, kokku, kui me neid näitlejaid ka arvestama, siis on 80 islik Eestis. Ja samas, kui me nüüd maailma mastaabis võrdleme, siis tegelikult see on vaid üks tuhandik umbes sellest tigude liigirikkusest maailmas, nii et 85000 liiki hinnatakse maailmas tigudele arvukust ja see on tegelikult väga-väga suur liigirikas see rühm hästi mitmekesine oma elu, eluviiside, toitumisharjumuste, elupaikade koha pealt ja rohkem on maailmas tegelikult ainult putukaid, nii et täitsa tegude rühm on üks väga-väga mitmekesine. Selge on see, et Eestis on need naasin maismaal ikkagi keerulised olud selles mõttes, et nad peavad arvestama talvega ja ja sellist mõnusat, sooja, niisket, neile sobivat aega, kus, kus siia ka leida on, et see on ainult ainult osa aastast. Ja selle tõttu meil see liigirikkus tõesti noh, maailmaga võrreldes nüüd nii väga suur ei olegi, tegelikult. Aga aga nende mitmekesisus, see, mida, kui me neid leiame, et mida me siis nagu vaatama hakkame on, on eelkõige siis seda meie äppi vaadates just eelkõige koja kuju, et, et meil selles äpis ei ole nüüd elusate tigude pilte tegelikult veel seal on nagu arenguruumi iseenesest ja enamasti märkame neid ju kuskil kuskil Puubia ronimas või, või aias noh, tegelikult sageli ikkagi nii, et, et see loom on nagunii-öelda veel kodus või elus. Et seda tüüpi pilte meile prakku seal praegu veel ei ole, aga, aga koda vaadates on kojal oma oma suurus oma kuju. Need on piklikud, mõned on lapikud, mõned on sellised kuhikjad ja selle järgi tegelikult on nad siis ka äppis nii-öelda kolmeks jaotatud, et see kõige esimene pilk sellele, sellele teole annaks siis selle sellise ettekujutuse, et kas ta, mis see põhiline kehakuju on ja siis edasi nad juba ka äppis jaotatud juba suuruse järgi, nii et see mitmekesisus suuruse vallas varieerub hästi tugev. Nii et see meie kõige suurem kojaga tigu, mida valdav osa inimesi tõepoolest ka noh, on näinud või tunneb ka ära, on viinamäetigu ja tema kodanik tublisti niisugune viis sentimeetrit ja vahel isegi natuke suurem, kui ta, täiskasvanud on aga meie kõige väiksem Euroopa kõige väiksem tigu tema koda ei kasvagi suuremaks, seal täpp tigu ja tema koda on, ongi täiskasvanud peast üks millimeeter. Nii et aru saada, peamine miks me tegelikult tavaliste inimestena ei oska. Ma võib-olla aimata, et neid võiks olla, neid liike nii palju. See tuleneb just sellest, et me tegelikult ei puutu nendega kokku, meie meie maailmad on noh, suhteliselt erinevad, et me märkame, märkame neid umbes kahtekümmend liiki, kes kes tõepoolest on vihma suurenduseta ja igapäevaselt nii-öelda meie silmale tajutavad või korralikult nähtavad ja meile nii-öelda mida me märkame ja noh, teine koht, kus me kindlasti siis neid märkame, on see, kui kui meil mingi ressursi pärast pisut nagu nagistamist on ehk siis kui nad meie aias toimetavad ja, ja neil meiega lased nii-öelda maitse-eelistused on need, siis tekib meil ka see koht, kus me oma tähelepanu suunama ja märkame ja siis siis noh, ühesõnaga tegeleme sellega, et, et siis oma oma sööki kaitsta, eks ole, või siis ka ilu iluilutaimi, et, et seal, kus meil huvid ühilduvad ja seal, kus need on piisavalt suured, et seal me tegelikult neid märkame. Kas tigude puhul peab paika see, et neid seob see, meil on kodaga, et nad on ühed kõige aeglasemad loomad või olendid? Jah, see on tigudele üsna iseloomulik, siin on isegi selliseid ju rahva nii-öelda väljendeid, et tigupost ja ja liigub aeglaselt nagu tigu ja ära veni nagu tigu, et et see on tigudel hästi iseloomulik. Kui neid jälgida, siis noh, minu meelest on see üks asi, mida, mida tigudel tegelikult isegi nagu vahel meie kiirus taas maailmas, mida tasub seda nii-öelda aeglast ja rahulikku kulgemist, et et nende enda jaoks on nende kiirus piisav kõik see, mis nendel oma elus on vaja ära teha ja ja kuhu jõuda ja, ja milleni nii-öelda ulatuda, et selle kõigega nad saavad väga kenasti hakkama, nii et et nende, nende nii-öelda eluviis ja kehaehitus tajud, mis neil on vastavalt sellele, mida, kuidas, kuidas nad elavad, missugune on nende nende elamise viis. Aga milline see on, meil on nende elutsükkel ses mõttes Meie kliimas talvel nad on kuskil peidus või ei näe neid. Nad alustavad elavat, kulgevad vaikselt ja siis nad hääbuvad. Kuidas abielutsükkel välja näeb, kui palju neil on järglasi? Niisugused Nonii, et et maismaa teod kõigepealt võib-olla ja mida sageli lapsed küsivad, et kui vanaks arvad, et noh, et kui sellest elutsüklis, kui pikk see nende elutsükkel on, et need väiksemad paari millimeetrised teod elavad tegelikult üsna lühikest aega, et aasta või paar, aga neid ei tasu siis segamini ajada, et ma olen näinud selliseid imetillukesi ja ma olen ka mõelnud Dio lapsed vabadust, aga kust ma nüüd aru saan, et ta on hoopis täpp vigu aga ei ole mitte äsja munast surunud? See on väga hea küsimus selles mõttes juba ka, et tõesti, kui me ka nüüd äpi juurde korra veel tagasi tulema, siis tõesti äppis need pildid fotod erinevate külgede pealt on tegelikult, et tõesti ka tehtud juba täiskasvanud tigudest ja, ja selles mõttes käes on, on määramisel kindlasti noh, kõik need sellised tunnused, mida, mida me näeme, et kas meil on, on hambad suudmes, mis on hästi iseloomulik paljudele tigudele või, või missugune on see poja lõpliku kuju ja lõplik suurus. Et seda me tõesti näe ainult täiskasvanud tigude puhul. Aga kuna nad jah, kasvavad on alguses munas tulles või siis osadel liikidel ka siis, kui kes, kes on munast poeg ja näiteks käärtigu noh, kellel, kellel juba nii-öelda sünnivad väikesed algse kojaga Dio lapsed siis nende kuju tõesti on, on väga erinev sellest täiskasvanust ta tasapisi ta siis omandab, selled järjest ei, keermed kasvatades omandab selle nii-öelda lõpliku kuju ja, ja võib-olla mõned tunnused tulevad tõesti välja alles siis, kui nad on täiesti täiskasvanud, ehk siis uue on välja kujunenud ja kui nad enam ei kasva. Nii et et see on selline natuke, võib-olla kogemuslik asi, et kui te leiate mingi teo ja ta mitte kellegagi tõesti seal kokku ei lähe ja andmete suuruse klapi ja kuju ei klapi ja aga midagi nagu tuleta, hakkab meelde tuletama, siis noh, vahel ikkagi perekonna nii või kuskile nii-öelda mingist mingist hetkest saab siiski nagu hindama hakata, et, et kes, kes temast nagu, kes ta on, või noh, kes temast lõpuks nagu, nagu kasvab. Tigude vanust määratakse koja keerdude järgi või kui, kuidas mille järgi, et kui vanad on tigude võtma seda teist serva nagu ei öelnud, et suuremad teod viinamäetigu ja kiritigu, kes meil aias toimetab, põõsa teod, et nemad iseenesest võivad elada, kui neil väga hästi läheb, kui veab ja haigustest ja ärasööjatest ja, ja kõigest ära kuivamisest ära külmumisest nagu pääsevad, siis nemad võivad isegi kuni kuus kuni mõning, mõned liigid isegi kuni hinnatakse, et kuni kümneaastaseks elada. Aga nad kasvavad, kasvavad kiritigu näiteks saab täiskasvanuks kolmeaastaselt. Nii kaua ta on, esimesel aastal natukene kasvab ja järgmisel veel natuke ja siis päris need lõplikud mõõtmed omandab seal kolmandal hooajal põhimõtteliselt. Et seda vanust hinnata tegelikult nende keermete järgi nagu ei saa hästi, sest osa neid pühi realisi saavutavad oma täiskasvanu mõõtmed ikka selle esimese aasta jooksul juba ja, ja tegelikult nende germete järgi hinnata vanust ei saa, nii et tigudel see vanusehindamine on üsna keeruline, et, et seda ei olegi väga lihtne teha, tegelikult gruppidel on see noh, kui me vete läheme, siis karbid saavad nii-öelda eluaeg ja nagu puudelgi tekivad aastarõngad, siis karpidel on võimalik neid nii-öelda kasvu aastaid lugeda, aga tigudel see nii lihtne ei ole. Et siis me teeme siin nüüd ühe pisikese pausi, kuulame muusikat ja siis jätkame juttu, tänaseks teemaks on meil teod. Niimoodi jätkame jutuga, tänaseks teemaks on meil teod, Tartu stuudios on tigude ekspert Anneli eelvestja. Tallinna stuudios loodusajakirjanik Ulvar väärt ning põhjus tibutigudest rääkida on see, et on valmis saanud, et valmis tehtud Eesti looduse teo aabits, mida saab siis android-telefonide kaudu vaadata ja ja siin loo ajal just natukene sedasi Ulvari telefonist ma seda sirvisin ja vaatasin. Ma ütleks, et ei ole kõige lihtsam määratajate mälu on nagu petlik sulle tundub, et see tigu oli selline ja siis hakkad vaatama, et tegelikult nagu sellist nagu ei olnudki, mida sa nägid? Et võib sellist asja ette tulla, et nüüd selle 71-le liigile Annely lisandub näiteks mõni uus liik kes leitakse Eestist. Kui tõenäoline see on? Noh, eks see tõenäosus on ikka olemas, et, et eks meil neid uusi tulijaid on, siin siin ka põhimõtteliselt ei olnud ja, ja noh, maalimas liikumine toimub nii inimeste tasandil ja tegelikult ikkagi liigid levivad, et et midagi ei ole võimatut. Et eks meil naaberriikides on liike, kes, kes meil meil ei ole veel leitud, kes, kes võivad olla nii, et looduses piirid riikide vahel ja ei ole, ei ole umbsed. Et nendest on võimalik üle liikuda ja noh, võimalus on alati olemas, jah. Aga astena ootate te, kui keegi kuskil leiab mõne ebatavalise teo, et ta siis annaks sellest märku, kuidagi, saadaks koja kuhugile. No see, see on väga tore, niimoodi on meile tegelikult mõned mõned liigid, Nõmmediku näiteks ongi tõesti niimoodi tulnud, et tehti pildid ja koguti ja seda ei olnud. Ei olnud varem Eestis registreeritud, nii et et ikka võib seda ja võib-olla ka teha. Jah, aga aga ma muidugi massiliselt üles ei kutsu niimoodi tohutult pakendama ja, ja kodasid saatma, et, et et kõigepealt võib-olla tõesti pildid teha, et ikka sageli võib see olla lihtsalt noh, kas kodan kulunud näiteks on need tunnused on kadunud või, või väga sõltub sellest. Ja teinekord on ka niimoodi, et ühe liigi piires võib varieeruvust olla ka päris palju tegelikult, et ega nad kahes liigis kõik isendid ei ole kaugeltki ühesuurused. Ja isegi mitte ühte värvi alati nii et et ogadega kodadel võivad ogad maha kuluda ja karvad ära kaduda ja ja, ja noh, ühesõnaga muutused toimuvad neil ka eluajal, nii et et tõenäosus on olemas, aga mõnikord on ka niimoodi, et võib-olla lihtsalt veel mõni variant nii-öelda juba olemasolevast kiht Aneljaga mulle meenub millegipärast lugu kanadest, keda peetakse sauruste järeltulijat, eks kas teod on ka ühed vanimad elanikud siin planeedil ja ja mis on nagu nende roll? Noh, jah, seda evolutsioonilist, mida ma isegi praegu väga noh, vanad on nad kindlasti, need on ikka väga pikalt olnud, siin need limused esimesed limused on, on ikka ühesõnaga olnud siin väga kaua aega. Aga alguse nende, nende areng on ka saanud põhimõtteliselt ikkagi meredest, nii et alustuseks olid nad ikkagi veeloomad. Praegu on suurem osa tigudest elab tegelikult meredes siis osa liikus maismaale, osa tagasi veel läinud ka magevette, nii et noh, seda evolutsioonilist nii-öelda kohtade hõivamist Aja jooksul noh, toimunud päris pikalt. Aga siis küsimuse teine pool, kuidas, mis nende nagu see selle üle? Et, et noh, nii nagu kõigel siin looduses on ikkagi oma, mingi koht on toiduahelas kindlasti noh, tigudele. Ja see, mida me igatahes teame, et nad söövad rohelisi taimi meie maasikaid, et jah, see on, see on osadel liikidel tõesti üks üks variante, nii et nii-öelda rohelised rohttaimed sobivad söögiks päris hästi päris päris mitmele liigile. Aga suurem osa meie maismaa tigudest tegelikult toitub eelkõige seeneniidistik, kust söövad ka viljakehasid, aga ka elavad suurema osa oma elust kõdu ja selles varise kihis ja toimetavad vaikselt seal seeni ja ka lagunevat taimematerjali süües. Isegi osa liike suudab näiteks puitu lagundada, nii et et siin koos seente ja bakteritega on neil teatud teatud selline roll isegi osades metsatüüpides. Lagundajatena aga, aga noh, kindlasti pakuvad nad toitu väga palju loomadele. Hea meelega söövad neid linnud, rästad on tuntud tigude sööjad, kas ka suuremate tigudega hakkama saavad, aga väiksemad teod neist need, keda meie eelkõige noh, kes meie silma alt nagu välja jäävad, sellised paari millimeetrised, viie millimeetrised. Need teada on väga palju, sest väikestele laululindudele kevadisel pesitsemise ajal hästi olulised, sest need neelatakse siis lindude poolt alla koos kojaga. Ja vot seesama lubikoda annab lindude munakoorele sageli just selle, selle tugevuse, selle lubja saavad nad teogodadest näiteks. Ja noh, ühesõnaga seda on siin lausa Eestis ka uuritud ja see side on olnud väga tugev, see korrelatsioon selle vahel, et, et kui, kuidas metsas tigudega on ja kui hästi tihastele oma pereõnne ja munad munade nii-öelda välja haudumise ja poegade poegade kasvatamisega nii-öelda kvaliteet omavahel on seotud. Ja siis kindlasti näiteks võiks võib-olla noh öelda, et näiteks jaanimardikad, need nii-öelda jaaniussid, keda me, keda me siin ka suvisele ajal aeg-ajalt ikka siin-seal näeme, need ilusad rohelised tulukesed vot neid tulukesi üldse ei oleks meil siin võimalik näha ja, ja, ja imetleda siis, kui tigusid ei oleks, sest jaanimardikas on näiteks puhas Theo gurmaan, nii et nemad söövad nii vastse nagu iga söövadki, ainult ainult tigusid. Teod on ka aias ise suured gurmaanid, kes eelistavad hõrke, kapsalehti ja kõike muud. Ja oleks Patkuma nüüd aiapidajate suhtes, kui ma ei küsiksid, kuidas tigusid aiast peletada. Et kui parti võtta ei saa, kellega hirmsasti teod manitsevad. Et kuidas siis neid nagu eemale hoida, et nad ei tuleks peenramaale. Jah, see oli nende looduslikku vahenditeta, kui mürgid välja jätta, sest no kes tahab hakata seal mürgitama ja milleks jah, see on, see on nüüd selline teema, mis, mis tõesti-tõesti on, on päevakorras pikalt ja noh, siin ma võib-olla ütleksin seda, et noh, need kaks asja, mis tigudele on äärmiselt äärmiselt olulised, nende nende elukoha pealt on, on niiskus ja soojus ja, ja vot see niiskuse pool on võib-olla siis see, mida natukene saab nende jaoks elamist ebamugavamaks teha, on see, et kui kus on ikkagi nagu hästi korralikult ütleme, niidetud aladel, et seal nad on rohkem, neil pole nagu peituma, mis see võimalusi nii hästi, et siis siis seal nad ei saa ennast nii mõnusasti sisse seada. Ja, ja noh, mitte jätta võib-olla laokile ka selliseid noh, lauajuppe, mille alla nad saavad peitu minna ja hoida nagu selles mõttes seda ala, kus me ikka tigusid tõesti näha ei taha, et võimalikult nii-öelda hõreda ja puhtana ja noh, midagi ei ole teha ikkagi, kui nad neil seal peenras on, siis mina ikka soovitan ära korjata. Kaugele nad tuleks viia, nad tagasi ei tuleks. Mutt on nii, et tuleb ikka viie mitu kilomeetrit eemale ja lahti lasta, muidu on kõpsti kohal ja see on üsna üllatav, eks teada on, eks teada on ikka ka üllatavalt liikumisvõimelised tegelikult, et kuigi nad liiguvad aeglaselt, siis selle võrra lisavad sihikindlama. Et me siin vahel oleme siin neid mõõtmise mõõtmisi teinud lastega ja ja siis noh, ka nende liikumiskiirust mõõtnud, nii et et ei olnud, võivad, nad võivad nad liikuda isegi kuni 12 meetrit tunnis, nii et, et see ei ole üldse nii väga väike kiirus tegelikult, et noh, ma ei tea, et eetika ärge muidugi sokutage, eks ole, et siis sealt nad tulevad kindlasti ja naaber ka ei rõõmusta, aga aga mingisse kaugemasse metsaserva muidugi noh, iseenesest võib viia, aga noh, eks ma ei, ma ei ütle ka midagi, kui neid ikkagi noh, kui neid on ikka massiliselt ja, ja ikka on, on meil probleem sellega, et siis eksamil võib neid ikkagi ka ka siis nii-öelda noh, hävitada, et aga, aga jah, mulle väga meeldiks see, et me tõesti endale aru annaksime, et, et see koht, kus meil nagu see konflikt tekib, et, et see on et see puudutab neid mõnda liiki, kes meid siis nagu väga selgelt kiritigu on eelkõige see, kes on läinud massiliseks ja ja tekitab, tekitab tõsiselt ikkagi osades piirkondades vaat kahju, tema on just see sona aedades see kõige tavalisem meie aiatigu nii-öelda on jah, kiritigu on, ta on ta nimi siuke pruunikas ja ja noh, see, see tigu on vist ka üks nendest, keda siis ilmselt kõik on tõesti näinud ja muidugi internetist võib leida ka Aga gurmeeroogade valmistamist, nii et ma ei tea, võite, võite proovida, et et on, on olemas ka ka võimalus siis sellest roog valmistada, aga noh, see muidugi on selline selline juba noh, niuke, äärmuslik variant, et see kõigile kindlasti ei sobi ja tegelikult ise ka proovinud kõiki mõte on olnud. Et aga noh, on, on võimalusi veel natuke ikkagi piirata, näiteks on see on selliseid tehakse oma peenarde ümber on võimalik teha niukseid väikseid tagasi keeratud servaga piirdeid, et nad nad sageli siis jäävad nagu nende alla võib-olla varju, et kui on niisugune natuke rullitud tagasi keegi, kui tal on väärtuslik kraam, kuhu te tõesti tahate neid vältida, müüakse ka mingit sellist graniidipuru, et, et noh, kui on kuiv ja hästi ebamugav pind, kus nagu üle minna nagu, nagu suuremat, et siis nad seda võivad ka proovida vältida, sest nad oma liikumisel peavad pidevalt oma teed limaga niisutama ja kui see noh, nii-öelda kadu on seal nagu väga suur, et siis sealt ma natuke nihukesest kuivast liivast pinnast nagu ei taha ka väga üle minna ja noh, põhimõtteliselt tuhariba mingil määral hoiab neid nagu eemal, aga see on tegelikult väga lühiajaline ja ja noh, see ka nüüd nii nii väga hästi kai ei toimi, nii et võib-olla ka mingeid siukseid ära korjamisega lõksusid panna, et kui on mingid laua lauajupiga asjad, et siis ööseks nad võib-olla lähevad nende alla, et siis võib olla raha korjamine on mingis mõttes lihtsamad, keerad laua või, või selle mingisuguse sellise aluse ümber ja siis saad sealt nagu ära noppida nad. Tigude maailm tundub ääretult põnev, eriti veel, kui teie sellest räägite, siis ma usun, et nii mõnigi sai teada hoopis rohkem, kui ta seni on, on teadnud ja, ja tigu võib ju kätte võtta ja teda vaadelda igatepidi, et kuigi ma kuulsin, et tigudel on hambad, nad ei hammusta inimest. Tigude hammastega on jah niimoodi, et need Neil on nii-öelda suus, millega nad seda, seda toitu nii-öelda kraabivad seal nagu riivi moodi, seda kutsutakse hõõrlaks ja see on sihuke pisikeste-pisikeste hammastega keel, et see on, see on üks hammaste koht tigudel. Ja see, millest ma, mida ma enne nagu ma mainisin ja mis seal äpis siis ka võib-olla sellise määramistunnusena on, on suudme hambad ja need on sellised kühmukesed tegelikult, mis, mis on siis selle nii-öelda ukse, selle koja ukse, selle ava ees või külgedel ja need on iseenesest ilmselt tekkinud arvatakse sellise kaitsemehhanismina, nende paindlik keha saab nende nii-öelda külmukeste vahelt nende suudme hammaste vahelt nagu ilusti välja ja sisse pugeda. Aga aga see takistab tõesti näiteks Dio tappikut või jaanimardikad ja mõnda teist, kes siis sealt koja kaudu nii-öelda neile neile külla tahab tulla ja nendega maiustada, et see võib-olla natuke nende eemalehoidmiseks sellised abivahendid, nii et hambad on tigudel jah, nagu täiesti teise mõttega samamoodi ja nad ei ole sellised nagu inimestele siin äppis on täiesti kenasti näha, et suudme hambad saab vaadata, mismoodi see välja näeb, et kes nendest ise ei taha, näpud ei ole suhu panna, aga see-eest ei õnnestu ka jah, ega ei õnnestu tõesti, sest nii-nii suur see suu tõesti ei ole. Anneli Ehlvest, ma väga tänan teid, see on põnev ja huvitav töö, mida te teete tutvustades tigusid Saardena ja viimane sõna veel Ulvarile, et kui palju saaks nüüd seda teo asja veel edasi arendada, et kõik, see, mida täna Annelegi rääkis, noh see on ka äppis, kuigi palju on sees, aga kõik see veel muu sinna juurde, et tigude maailm meeletu. No see on juba see, et meil on nad praegu on siin ju kõik need kojaga teod, et meil on ju veel need nälkjad ja teeteod tegelikult on ju ka veel vees, on neid, aga noh, siin ongi tulebki see küsimus, et et kui palju see lihtne inimene neid sealt veekogudest neid veelimusid oskab otsida ja üldse me näha, et kuigi nad on seal olemas. Ja muidugi selle äpi puhul on see, et esimene asi jälle midagi, kes ka testisid seda äppi, küsisid kohe, et aga, aga Aifounisse ka töötab või ei tööta, aga ei tööta, et see eeldab, ütleme, teise platvormi peale eraldi areldust, eraldi arendust ja, ja ka eraldi, ütleme eraldi kulu selleks. Aga sellega te praegu töötate, tahtsin anda nüüd lõplikult valmis, siia tuleb, ütleme see update peaks tulema mingil hetkel, mis tuleb see määramisabimees, mis hakkab küsimusi küsima, siis lihtsustada ütlen, et oskab nagu seda tähelepanu juhtida asjatundlikumalt, et kas tal nüüd on see suudme hambad kuskil või mitte? Muidugi, mis ma tahan ka öelda, selle äpi puhul on, et need kõik need praegu nad peopesas neid scroll'id üles-alla kerida üles-alla, et siis need pildid on kõik ühesuurused, et siit tekib petlik mulje, et nad on kõik, ongi nõnda suured, et on viinamäetigu ja on see kõige pisikut pisem see täpi, kui seal. Aga et üle poole tegelikult nendes kodadega tigudest on millimillimeetrised või paari millimeetri suurused, et Annely näitas mulle Tartu keskkonnahariduskeskuses neid kogudes, ütleme, mis on need kojad siis, et siis minu jaoks oli see Vau avastus, et kui pisikesed nad on, et osata üldse seda märgata, et kas see nüüd on mõni kuivanud Ebe või on see tõesti tigu? Aga selline mõte, et tigude nii-öelda jaht korraldada, mitte kõigiga, kes neid jahtinud, aga et kes suudab kõige rohkem Dio liike loodusest leida, selline väike võistlus võib olla horisondil. Ei ole plaanis, aga miks mitte? Mõte, kusjuures ma olen vaadanud, et inimestele meeldib taga. Aga igasuguseid asju ühe pildi järgi tänapäeval vist on need kõik kõik nagu kipuvad, nagu spordiks, käte rätavad võidu, et võib olla. Ma esialgu ma ütlen, et on hääl lihtsalt nagu, kui sul on see abimees taskust võtta, kui kerge, et sa kohtud selle ühe põneva elukaga, mõtlen nagu enda nahal, et siis võtad kohe telefonist, et sul ei ole seda raamatut kaasas, aga telefon on igal pool ja on sul õnnestunud endale määrata, ära jääda või nagu mitut käisime nüüd hiljuti käisime lastega vasikal viie aastane, viieaastase tütre ja pojaga, kes on seitsmeaastane ja me leidsime vaarika varelt ühe. Me olime kraavi kaldal oli ja seal oli ka metsvaarikas. Ja sealt me leidsime väga pisikesed tegelase, kelle mina määrasin, kiri, tigusid oli seal muidugi, niiet nõretasid need taimed, aga seal oli ka üks väike tegelane, keda mina määrasin ära selle telefoni abil karusteoks, kuna tal oli ka hästi pisikene, hall ja karvane karvane tigu. Et kui oleks suurendusklaas, hoolad või veel see binokulaar, mida siis peaks kasutama nende kõige pisemate tegelaste puhul, et siis me oleks ilmselt paremini seda näinud, aga ta oli jah, selline nagu Mattias kergelt. Nii noortigu kelledel, karvad seljas, ma ei tea. No siit on, mida uurida, ja loodusesõbrad, kes te nüüd linnast tõenäoliselt nädalavahetusel maale jälle sõidate, kes ei lähe Viljandi folgil, esis laadigi sepp alla, vaadake, kui palju suudate, teetigusid erinevaid ühelt territooriumilt, kus te viibite leida, aga kes tahaks midagi lugeda, siis juuli-augustihorisont on ilmunud võib-olla mõni sõnaga Ulvar sellest, et millele tähelepanu pööraks. Me oleme seekord on Horisont väga suvine. Osalt kui toome välja, kellega on suur uhke või intervjuu on tehtud persooniintervjuu, sünoptik, taimi, paljak, uga, keda me kõik tunneme hääle ja näopidi nagu maga teda risti siin intervjuus, et ta on meil ilma hääletoru, kes räägib siis justkui ilmise, kõneleb, keda oleme aktuaalsest kaamerast raadioeetrist harjunud kuulama. Zika viirus on kusjuures just et meil on tulemas olümpiamängude Brasiilias Rios ja, ja see on üks, üks märk või üks asi, mida seal alati mainitakse, Zika viirus Brasiilias, kus ta on siis kõige epideemilise ma või laiema ulatuse võtnud haigused. Aga ta ei ohusta terveid, mitte rasedaid või mehi. No see nüüd sõltub, et ma soovitangi seda kuulu kusteri imehead, artiklit lugeda, et kuidas ta levib ja kas ütleme, Eestis on Eestis tuleks seda karta, et nüüd oli, hiljuti oli uudis, et Hispaaniast leiti, eks selle micro tsefaliaga juhtum oli. Sääsetee sääset seal võiks olla järgmine teema, meil on kindlasti ka sääski uurinud. Teil on muidugi, on ka veel välke, mis on meil juuli, kui me siin on ka äike, on meil siin palju pahandust teinud ja noor välguuurija või äikeseuurija Sven-Erik Enno kirjutab, kuidas jälgida välku. Et see ei olegi nii lihtne. Äikeseaeg on veel, algas alles algamas, ma olen seal, juuli on tegelikult see tippaeg. Läks isegi hästi, nüüd hakkab. Ei tea jah, täna täna ta haub ka justkui seda. No loodame, et läheb üle, aga aitäh saatesse tulemast ka Ular käärt ja vaat koleda natukene muusikat laadige endale kenasti alla tigude oma. Ja meie pärast seda räägime juba Eesti parimatest toiduainetest hõbemärgi saanud piimatoodetest. Nii, ja nüüd on meil külalised vahetunud ja teemaga tippude teemal Eesti toiduainetetööstuse teemale. Eesti parimad toiduained on valitud juba tükk aega tagasi ja täna räägime me hõbemärgi võitnud otest. Üks nendest on farmi hapendatud täispiim ja teine on valija Seederi juust. Ja saates külas valijast Krista Kalbin. Tere. Tere ja farmist Ruta Kallaspoolik. Tere. Nii teie tema puhul ma nüüd sooviksin teada nende toodete kohta, et kaks toodet, see tähendab, et hõbemärki ei saanud anda ühele vaid tuli see poolest teha või siis on ta välja kaks mis tõi, ütleme, selle täispiima hapendatud täispiima puhul just selle hõbemärgi, et oskate te ise ka välja pakkuda, et see tundub ju nii tavaline inimesed, hapupiim, keefir, kõik see läheb nagu ühte. Ma arvan, et see tavalisus oligi tegelikult selle võidu üks komponent. Et noh, nagu me teame kõik, et happen, hapupiim hapuks läinud piim on ilmselt maailma kõige vanem piimatoode üldse, et esimesed allikad juba 8000 aastat enne Kristust on leitud, kus inimesed siis nii-öelda hapuks läinud piima tarbinud, ilmselt leidnud, et väga lahe, väga maitsev ja siis selle kasutusse võtnud. Aga mis vahepeal on nüüd keefiri ja lihtsalt hapupiimaga? Oi, seal on suur vahe keefril keefiri hapupiima suurim vahe ja sinna tegelikult juurde läheb veel jogurt näiteks reashenka ja nii edasi teised hapendatud piimatooted. Et keefiri kasutatakse lisaks siis piimhappelise käärimiselega alkohoolset käärimismõnevõrra. Nii et juuretise vahe ja siis sellest tekib ka siis teatud teistsugune konsistents, teistsugune maitsenüanss. Keefir on natuke selline nagu Läks uus või selline nagu natukene nagu happelisem ja hapendatud täispiim. Jogurt on nagu siuksed mahedamat. Et sellest on nagu erinevus. Aga on teil ka tervisele mingi teine toimed, on seal mingid erilised bakterid sees, kui neid. Pandud see, ma arvan, kui nüüd, kui me räägime nüüd keefir versus nagu hapendatud piim, et selles mõttes, et nad mõlemad on terve selle samal põhjusel kasulikud nad mõlemad sisaldavad probiootilised bakterid, need mõlemad sisaldavad piimhappebaktereid, mis siis omakorda Su soolestiku mikroflooras aitavad siis taastada head keskkonda. Tänu sellele happe hapnemise protseduurile on valgud, mille kergemini seeditav selles tootes laktoos on kergemini seeditav sellest ootaskonnas piimhappebakterid on seda laktoosi seal natukene nagu ära söönud ja paremaks teinud meiega õhu jaoks. Nii et selles mõttes jah, hapendatud piimatooted on kõik väga kasulikud tervisele. Aga see, ta on täis, pimedal on protsendid on kõrgemad. See on ju ainult kasuks, aga nüüd on, need tuleb ka, muidu ta peab sööma lahjat. Ja võimalikult sedasi me räägime piimarasvast, siis, siis ikkagi me räägime sellest, et piimaga Niva rasv on tervisele kasulik ja, ja selles mõttes, et rasku niisugune üldse me kõik vajame rasva. See on ju meie. Esiteks hakkame sellest pihta, et meie rasvlahustuvad vitamiinid organismi omasta, kui meil ei ole rasva, mikro- ja makroelemendid. Kaltsium näiteks ei omasta, kui meil ei ole rasva ja närvidele ajule. Kõigele on tegelikult vaja. Kui vajalik on aga juust, kus on veel rohkem rasva, kui palju on seda riiustus rasva Kristagelt? 27 grammi, 100. grammis, mis see teeb päris palju. Tegelikult puhul on hea, kui juustu puhul tegelikult rasv annab maitset, et rasv on maitsekandja, aga ütleme nii, et kui juust, juust on päris hea tervisetoode, et noh, jälle ma pean näiteks Toomet, et sportlased, kes, kes nagu palju ennast liigutavad, siis otsivad palju valku. Juhtus on hästi palju valku, taris samamoodi, samas on süsivesikuid null grammi. Et igati selline hea tervisetoodet. Ja täitsa nõus Rutega, et rasv on meil vaja ja et seda piimarasva. Võib-olla hea võrdlus on see, et kui võrrelda liha ja piimatoodet, siis seal on nagu rasva hulk nagu kordades erinev, nii et see kolm prots kolm või kaks protsenti piimarasv, see on nagu niivõrd väike kogus. Aga juustumaailmas. Kui rääkida, siis kuhu paigutub, seda juustusid on ju nii palju erinevaid priitüübid, pehmed tüübid, kõvad parme, saanu tüüpi, nii edasi, nii edasi. Kus see seda, Ron ja mis, kohtun temaga. Seeder on täitsa omaette juustutüüp ja tegelikult tema juured ulatuvad 12 10.-sse sajandisse, natukene noorem, kui see hapendatud täispiim või piim. Ja, ja pärit on ta siis tegelikult originaalis Inglismaalt, et selline küla on seal olemas nagu Chedar seal hakati siis teda tegema alustuseks ja tänaseks on ta siis jõudnud nüüd maailma üheks kõige enamlevinuks armastatumaks juustutüübiks. Inglismaal on ta number üks ja näiteks USAs on ta siis mozzarella järel number kaks, nii et et vali oli siis esimene, kes Eestis hakkas valmistama Cheddar'i tüüpi juustu ja ütleme nii, et tema maitset, et meil atleet bändi all, et maitse on natukene maitsekam ja rikkalikum ja küpsem. Et tänu sellele juuretisele, mis sageli annabki nagu erinevatele piimatoodetele oma nüansid, siis ka juustul on see juuretis hästi oluline. Ja juust On ka küpsenud, kauem küpseb vähemalt 70 päeva. Ta siis liigitub nagu selliste küpsemate juustu ja, aga mida see tähendab, kas ta on võileivajuust, on ta veinijuust, on ta viinamarjade juust, millega ta sobib praegu raadiokuulaja näeks siis meil siin laual on valmistatud Cheddar'i juust ette just selliseks näki jõustuks. Aga pärane võileivajuust sama moodi, et, et võib-olla me oleme nagu meie juustu maitse, ma näen, et eestlaste juustu maitse hakkab natukene nagu edasi arenema, otsitakse selliseid võib-olla põnevama maitsega ja natuke rikkalikuma maitsega juustusid, et et seda on nagu ideaalne, ta natukene maitseb kam kui klassikaline armastatud atleet võileivajuust, nii et proovige kindlasti, kes otsib natukene sellist juba maitsekamat juustu. Aga kuhu ta paigutub, nende ütleme me Suurbritanniast Inglismaalt tehtud juustude juures, et kas need retseptid on ka nagu salajas hoitud selles mõttes, et, et see on nüüd Eestis seda täiesti või sarnaneb ta täiesti Inglismaal toodetud. No ütleme Seda rei juustul on nagu oma valmistamise protsess, mille üheks osaks on Chariseerimine. Seda ma ütlen küll, et meeste tsentraliseerimis sellisel kujul ei tee, et see on, ütleme nii, et sellele ajaloolisele klassikalisele inglise juustule tüüpiline. Aga mujal maailmas üldiselt seda enam ei tehta, sest tehnoloogia ja ütleme nii, et juustuvalmistamise protsessid on läinud nagu lihtsamaks ja ja võib-olla natuke kaasaegsemaks, nii et et ikkagi juuretis on see, mis, mis teeb sellest juustust mingi konkreetset juustujuuretist te saate, kuskohast seal hoitakse kogu aeg, kus esimene tuli, meil on ikka partnereid, kes nagu neid juuretisi meile nagu vahendavad, et mitte küll Eestist natukene kaugemalt, aga piim, milles teete, on täiesti eestipiim. Kogume lõuna- ja Kesk-Eesti farmidest, nii et Võru juustutööstus tervitame kõiki võru inimesi, kes kuulavad, et, et seal me seda teeme, et Eesti parim piimatoode tulebki siis võrust. See oli juba tükk aega varem valmis, et ta lihtsalt sai seal hõbemärgi nüüd või on ta päris tai, ta ei olnud väga tükk aega valmis, me tulime sellega üks poolteist aastat tagasi turule ja vahepeal ja siis esitasime ta sinna toiduaine parima toiduaine konkursil, et et noh, toiduainet konkursile saab esitada kuni aasta vanused uued tooted, et selles mõttes ta ikkagi on Eestis täitsa uus ja esimene, mida siin kohapeal Cheddar'i juustu teeme. Ja täispiima kohta samamoodi, et toormaterjal ja need bakterid, mis sinna kasvama pannakse, kus need. Piim on puhas Eesti piim. Et aga erinevalt siis valijast me meil on siis natukene nagu põhjapoolsem ja idapoolsem tiim, et meil on siis Jõgevamaalt Virumaalt peamiselt meie bimbrit, aga kas. Ühest samast piimast saab teha nii juustu hapupiima või peab ka siin olema mingid protsendid ja kuidas seda vaadatakse. Piim võib olla samaga piima kvaliteedil on küll nüüd nagu, et kui me teeme näiteks kodujuustu või juustu siis teatud laabumis näitajad näiteks peavad olema teistsugused. Et tavalise joogipiima puhul on see piima ütleme, need näited on nii nõudlikud, et loomulikult seal ei tohi olla mingisuguseid maitsenüansse, mis segavat seal ei tohi olla mingeid võõraineid, noh, mis iganes. Et, aga selles mõttes natukene jah, juustupiim on, peab olema teistsugune. Noh, üldnäitajate poolest jah, et ikkagi, kvaliteet on nagu. Hea piimatoote saamiseks nagu esmatähtis, et õnneks nagu Eesti farmerid on ikkagi väga heal tasemel oma toorpiimakvaliteediga, et, et seetõttu nagu on meie toorpiima ehk eesti toorpiima vastu huvi ka väljaspoolt Eestist, kuna kuna siin tehakse tõesti nagu head toorpiima, nii et, et tänu sellele on ka meie tooted nagu sedavõrd head Te ütlesite, et lähevad välja, on juba teada, kus hakatakse jooma eesti hapendatud täispiima või siis Eestis. Ei, ta viitas nagu pigem selle jah, need ood piim täna nagu nõutud nii Lätis kui Leedus, et selles mõttes Ta on meie tooteid, oleks nagu varem tooteid ka, see on nagu teine ega, ja eks nad ikka nõuavad noatledžedarit, näiteks me müüme eesti eesti Chederitaja Lätis, Leedus meie naabrite juures. Ja hetkel nagu mujal ei lähe, et aga, aga ütleme nii, et tal on potentsiaali. Aitäh saatesse tulemast. Niisiis vaadake maitske järgi, need on hõbemärgi saanud piimatooted. Komisjon on heaks kiitnud ja, ja saate oma arvamuse juurde öelda, meil hakkab saade läbi saama mulle öelda veel nii palju, et rannailma hetkel on. Ja nüüd siis kella kümnese seisuga ka mõned. Lipu asukohad ja temperatuurid Anne kanalis 22 kraadi, vesi Harku järves 23 kraadi, joaorul 20 k kolm kraadi, kakumäel 18 kraadi. Rahvast oli kella 10 ajal seal 35 inimest lausa kõik on loetud, lipud on rohelised. Ja veel kella kümnese seisuga täna Emajõelinna ujulas on punane lipp, sinna ei ole mõtet siis ujumismõtetega minna. Ja Narva-Jõesuus veetemperatuur 18 kraadi, roheline lipp ja, ja mon kohti, kuhu minna Viljandi järves, kas saab ka ujuda, seal peaks olema soe huvitaja läbi minu nime Kristo taim. Tänan teid kuulamast.