Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates kutsume teid Borneo saarele, seda koos botaanik Urmas Laansoo ka, kes oli seal juuni kuuses ja koos paljude teiste botaanikutega ning natukene Borneo saarest, mis asub Malai saarestikus, on suuruselt kolmas saar maailmas tuntud ning armastatud just oma liigirikkusega poolest liigirikkusest erilistest taimedest ja oma reisist Urmas Laansoo meile räägibki ja kellel on nüüd arvuti, siis tehke kindlasti lahti, vaadake, meie kodulehekülje peal on ka mõningasi pilte, nii et saate neid vaadata jutule. Lisaks tunni lõpus aga kõneleme Eesti parimatest toiduainetest sel korral pronksmärgi saanud piimatoodetes panna kotta mustsõstramoosiga Vigala piimatööstuse toodangut. Seda konkreetset bana kotlet tutvustab meile siis tegevjuht Egerti aspek, niisugused on teemad, meil on nimi Krista taim, head kuulamist. Ühel saarel Kanaari oli meri. Ja meresamori, saarekene, Kanaari ja silla. Ja nüüd kutsume Teid hoopis ühele teisele saarele, mis asub siit hirmus kaugel Lõuna-Hiina mere ääres. Jaava merijäätis sinna lähedusse ei ole kindlasti ekvaator ja Singapur kaardi peal vaadates on justkui kiviga visata, aga tegelikult oioi kui kaugel ja Eestist vaadatanud veel kaugemal ehk siis Borneo saar ja saates külas botaanik Urmas Laansoo. Tere hommikust, sina juunikuu seas ja olid koos hästi põneva grupiga palmiühingu liikmetega 127 inimest ülemaalist. Ja tõepoolest, et kuna ma olen ainus palmiühingu rahvusvahelise Palmi ühingu liige Baltimaadest ja ega Euroopaski väga palju liikmeid ei ole siis õnnestus tõesti selline reis teha ja üldse sinna reisile saada, sest see oligi mõeldud ainult palmiühingu liikmed petele. Palmiühing rahvusvaheline palmühing tähistas selle reisiga loomise kuuekümnendat aastapäeva panniringkondades loodud 60 aastat tagasi ja miks Malaisia valiti? Õigupoolest meil oli, biennaal oli kahes paigas, pool aega, osa aega, me olime Borneo saarel mis on tohutu palmirikas ja muus mõttes ka ju tulipunkt ots, Pottet, seal kihab elust, mitmekesisusest, elurikkusest võib niimoodi öelda ja polegi Me olime Singapuris, aga Borneo on tõepoolest uskumatu paik siis loodushuvilisele, kui sind huvitavad linnud, putukad, kaunid maod, taimed, taimedest misiganes palmid, samblad. On selliseid tulipunkte maailmas palju Kas just palju, aga neid tuli punkte loomulikult on veel, on ka Lõuna-Ameerikas on Kesk-Aafrikas rikkalik taimestik ja loomastik. Jah, ta on huvitav ka selle poolest, et ta on hästi suur saar, kolmas suurusel nagu piiratud. Ja see on tõesti nii, et paljud paljud ei kujuta seda ette või mõtlevad, et ah, mis seal siis ikka, et ma olen Madagaskaril käinud, et see on palju suurem, aga et kui maailma suurim kui maailma kõige suurem saar pindala poolest ülima ja suuruselt teine on uus Kenya saar on samuti, siis kolmas ongi Bornia. Aga porno on selle poolest huvitav saared, Borne on jaotatud või jagatud kolme riigi vahel. Borneo saarel asub siis Malaisia vabariik asub Indoneesia ja asub ka üks väike jõukas riik. Son Brunei trei on siis Barney poole peal põhja põhja Borneol. Aga võib-olla mõni on kuulnud midagi Kalymantanist? Kalimontan on sellesama Borneo saare lihtsalt indoneesiakeelne nimetus ja Borneol kutsutakse teda Malai keeles või Malaisia poole peal. Teie olete läige poole pealt, me olime Malaisia poole peal ja no kuna Borneol nii suur, aga ikkagi, et seal ühest otsast teise jõudmiseks tuleb kasutada lennukit või saab loomulikult ka mööda maanteed sõita. Ka see võtaks liiga palju aega ja võib-olla liiga palju väärtuslikku aega, ütleme nii. Aga kui kui Borneol Malaisia poole peal sattuda, siis bronees õnnestub küll ära käia, sest Eesti vabariigi kodanikule mees jäi Malaisia ja Brunei viisat ei nõua, küll aga Malaisiasse sisenejat, kõik pildistatakse tollis või piiril ja loomulikult võetakse ka. Kas just loomulikult meil ju ei võeta, aga Malaisia võtab ka kõigilt riiki tulijatele sõrmejäljed, nii tulles kui ka lahkudes, et oleks täpne ja täielik ülevaade, mis riigis toimub. No kui teie suur suur delegatsioon kohale jõudis, mis asju te tegelikult nagu ajama läksite, oli see nagu ekskursioon või midagi otsima? Meid meie grupitulekust muidugi oli juba tolli eelnevalt haritud ja meile anti kõik siis vastava informatsiooniga kaelapaelad või kus oli siis nimi pääl ja kust riigist inimene pärit on ja nii et, et tal oli sellest informeeritud nii Malaisias kui Singapuris. Aga meil on tõesti siis tavaline turismireis või ekskursioon, vaid meil oli siis teadusliku rahvusvahelise palmiühingu ekspeditsioon, biennaal kus oli siis põhjalikult ettevalmistused tehtud juba aasta aega varem. Et nii-öelda need juhtgrupi inimesed olid käinud, et täpselt vaadata, kuhu tasub üldse minna, kus me mingeid huvitavaid kooslusi või, või taimi näeme. Kui pikad vahemaad, palju sõiduk siis meie peatuspunktist sinna looduskaitsealale või kuskile metsa kulub aega, kus on siis kus saab süüa, kuidas süüa, kus on WCd ja kõik oli hästi planeeritud. Aga kui rääkida, siis, et mis see rahvusvaheline seltskond tähendab, et mina olin siit põhjapoolsest Euroopast ainus esindaja, aga oli meil veel kaks liiget ka Ühendkuningriikidest kaks lõiget oli Hispaaniast Euroopa poole pealt ratast rohkem ei olnudki ka siis Kesk-Aafrikast, Nigeeriast oli kaks palmiühingu liiget, päris musta nahavärviga. Kõige rohkem oli USA ja USA-s, taga oli ka Kanadast, oli ka Costa Ricas, Toliga Peruust oli Filipiinid, Taist, Hiinast ja mõnest riigist võib-olla veel, kes mul kohe praegu kellele ei tule, Austraaliast oli meil ja ka päris suur seltskond ja meie eesmärk oligi siis näha palme ja muid põnevaid taimi looduslikus keskkonnas. Muidugi, võib-olla kellel tekib mõte, et oh, nii huvitavad linnud, lind oli, lind on, kas seal tohutu palju, Borneol elab? 620 liiki linde igasuguseid huvitavaid troopikalinde. Muidugi mina linde nüüd nii hästi ei tunne, kui taimi. Neist 620-st Borneol elavast linnust on siis 39, nende inimesed, kes elavad ainult porno, jäi kuskil mujal, aga osa linde lapsis naabersaartel ka kas Sulawesi saarel või siis Sumatra saarel ja mis on seal lähiümbruses jõuskeni või võib-olla ka mandri Mandri-Aasias siis. Ja kui rääkida temperatuurist hoiad, oh, tuleb mõte, et lähen, siis võib-olla ennem peaks ikkagi mõtlema, et kuidas ma kuumust talun või kuumaga toimetulemisest, aga kerge sealt veel tõepoolest põhjamaalasel või ka võib-olla lõunamaalasel alati ei ole, sest et ekvaatoril temperatuur kõigub vahemikus pluss 29 pluss 34 kraadi ja kui meie seal juuningus olime, miks me üldse juunikuus läksime, võiks olla valitud juuni, kui näeks, siis ei ole mosoonid, siis ei ole nii niiske kui veel kuivamussioonide aeg, mis on siis kusagil oktoobrist-novembrist, märtsikuuni sajab vihma, palju sagedamini vihma sajab, võib sadada, aga iga päev, aga, aga muul ajal väljaspool mosooni aega, siis sademeid on vähem ja nad ei ole ikkagi nii lausalised. Aga mosooni aegu siis meie mõistes talve poole tähendab ajaliselt siis kuskil novembrist märtsini, siis võib sadada nädalate kaupa järjest iga päev 24 tundi ööpäevas peaaegu. Aga me valisime, justkui on vaja, sellepärast et ega igatahes on päris ohtlik ka ikkagi vihmaperioodil käia, kui on seal libe ja võivad olla mingid maa lihkede mudalaviini teha, mida kõike. Ja noh, ebameeldiv ka, sajab alla, tahate märk, mida pildistada ja noh, ükskord me sattusime ka paduvihma ajal metsa, aga ootasime. Aga mille eest teid veel hoiatati või mõned sellised ohud, et, et noh, ikkagi üle maailma tulevad inimesed. Loomulikult seal päris ohtudetas käimine ei ole sellepärast et Borneol elab 156 liiki madusid, neist küll tõsi, ainult 10 protsenti tükk maad, aga, aga mõnusad on päris palju. Me nägime madusid ka. Ja pornonaljad ka ninasarvikuid elevante, kuigi need on seal haruldased ja meie nendega ei kohtunudki, aga noh, põhimõtteliselt võib ju kohtuda, kui päris kaugemale siis džunglisse minna ja võib olla. Meil peetakse üsna ohtlikuks loomaks ämbliku sugulast, ämblikulaadsete puuki, kes mitmesuguseid inimesele ohtlikke haiguseid sirutab või kannab siis Borneol ei ole isegi moodne juhtlikud madude läbi madude Salvamisega hammustamise läbi üle nii palju surmajuhtumeid, kui üllatav, ega ma ka seda varem ei teadnud, on maalilised hoopiski erilised, kes pesitsevad siis pinnases ja kui, kui nüüd keegi kogemata astub sinna herilasepessa, kus tuhandeid vihaseid erile ja no seda ründajad, siis tulevad omakorda ründamine nõeladega kuhugi pakkuvale joostanuse joosta, võid joosta seal võib-olla ka mõnel pool saab aga lihtsalt eriliselt sinust kärmemad, kiiremad ja kahjuks jah, erilastega kohtumine on, on kõige ohtlikum, mille läbi siis ka nii kohalike kui ka mujalt maailmast tulnud loodushuvilisi Heltsal turiste, kes vahel ka tulevad metsad tema on surma saanud ja meie rühmas ka siis küll me nägime isegi seda maarjapesaga loomulikult ei torkinud, ega sinna sind loomulikult peale ei astunud. Aga mis meie grupi inimestega ka mõnega juhtus, on sellest muidugi hoiatati. Kathankaanid, nokaanid võib-olla ei ole nii hirmus ohtlikud, kannan pigem ebameeldiv, kui võib olla ohtlik. Aga sa ei tunne, kui kaalne sind hammustab, et kaane siis hammustamise ajal siis süstib organismi Iruntiinimis valuaistingu viib madalamaks ja aga lihtsalt äkki vaatad, et ohoo, miks mu, miks ma püksisäär on verine või veri niriseb mööda mööda jalga. Paanika muidugi noh, meil on ka ju on ju on ju selliseid hammustavaid putukaid, et ta hammustab, parme, maandub su peale, hammustab ja on valus ka. Seal võib olla parmud taolisi putukaid ka, aga on ka selliseid, kes kes, kes maanduvad ja nagu ta mandoliini koheda hammustab. No võib-olla läbi läbi riide, mitte parema muidugi käia üldse ikkagi pikkade varrukatega sind ei kriibi seal kõik võimalused, me kujutame võib-olla siin põhjamaalastele, et oh, et džungel, et seal on, on küll kõik väga lopsakas ja väga tihe ja, ja võib-olla läbimatu, aga et kõik on ka väga selline pehme ja niisugune, aga muidugi ei pruugi olla ja sageli ei ole. Vihmametsas on ka väga palju torkivaid taimi ja mis on, võib-olla mina küll teadsin seda parem, sest ma olin, olin Palmidega varem ju kokku puutunud ja neid uurinud, aga, aga ka väga palju vihmametsapalme on tohutu torkivad nende Nende ogad, mis on siis lehtede peal tüvede peal. Raudselt me peame talle seal 10 15 isegi 20 sentimeetri pikkuse sellise tohutu jäiga nagu, nagu nahaskleid või midagi sellist. Et, et osa palmi moodustab, moodustab tõesti läbipääsmatult tehnikuid ja on küll Aafrikas, on ka Ameerikas, aga Aasias eriti siis on, on ronipalme ju, et Aasias ongi kõige rohkem rotangpalmikuulaja kindlasti teab rotang röövlite, aga paljud võib-olla ei seosta rotangmööbel, mida me kasutame siin Eestis ka. Me saame poest osta kas siis suvila, mööblina või koduaiamööblina õuemööblina aiamööblina toas või miks ka mitte. Et see on tehtud Palmidest, siis palmitüvedest, rotang, Palmidest rotangpalmiliike on on umbes 400 levinud klaasias pornoga kubiseb Borneo angi rotang, Palmidega leviku tsentrum, neid on seal tohutu palju, aga neid on ka selliseid, kellel siis varedanud käsivarre jämeduse, me nägime neid, aga on ka selliseid sõrmevarre jämeduseks ja rotang, palmid ju võivad kasvada ahhaa 180 meetri kõrguseks. Muidugi, eks ole, et ta ei ole puu, tai ei püsisada 80 meetrit sirgelt püsti, vaid ta lookleb väelepsis džungli all ja mööda teisi suuri puid üles ja nõndaviisi. Teda Palmiks võhik ei peaks. Kui palju on selliseid taimi, et mille puhul, et sa tead, et ta peaks nagu olema selline, aga kohapeal sa ei tunne teda ära. No eurooplased, ma arvan ikka enamik ei oska, ei oska üldse pidada mehaanikat, mingisugust sugulaseks meil ka on, loomulikult on üllatus ja võib-olla võib-olla botaanikud siis küllaldase on vähem, sest Need olid ka loomulikult teinud. Ma ei olnud loomulikult kõike 15000 taimeliiki, mis Borneol looduslikult kasvavad, endale selgeks teinud ja see on päris võimatu. Mul on maailmas ei ole ühtegi inimest, kes tunneks kõiki Borneo taimi sest neid rühmas tohutu palju, näiteks kui me räägime, et millised taimed kasvavad, siis ainuüksi puid on 3000 liik, ainuüksi orhidee ehk käpalise joon 3000 liiki selle saare peal. Ohoo, mis on muidugi väga huvitavad, on begooniat, agooniat on seal liiga palju, begoonia ikka veel praegu 21. sajand Borneo saarelt veel leitakse, kirjeldatakse uusi liike juurde ka meie reis oli küllaltki edukas, selles mõttes neli teadvusele uut kirjeldamata palmiliiki üks oli seal AK palm, siis oli veel, oli veel. Are Areka Palm ja kaks tükki oli veel, et ühesõnaga me leidsime neli uut palmiliiki, mida senimaani pole üldse teada, et missugused on olemas või eksisteerivad ja nii et meil oli küllalt edukas residendid ootavad alles kirjeldamist. Igal sammul on üllatused. Tähendab päris igal sammul võib-olla uusi uusi teadusele kirjeldamata taimeliike küll ei leia, aga aga eurooplusele, kes võib-olla varem pole gaase ja džunglites teinud, siis selliseid üllatavaid asju on loomulikult väga palju, näiteks mul oli ka üks tohutu suur üllatus oli see, et me tunneme põhjamaalastele lina, selline kuulus tuntud kihu taim, mida ju Eestimaal ka meil põllu pääl kasvatatakse, ilusate väikeste võib-olla sentimeeter läbimõõdus helesiniste õitega, aga Bornial kasvab lina sugulane, Celekule eestikeelset nime ei ole, kseno loovus on selle puu nimi siis teatud praegune nimi, see lina, sugulane puuk, tehnoloovus, parvi, foolium on püha jumal suurem kui meie hiigelpaplik kuskil linnas või pargis või tänava ääres jaagu kuskil 40 45 meetri kõrgune, paljude džunglipuud või Borneol kasvavad vihmametsapuud on 60 meetri kõrgused nagu naksti. Ja siis, kui sa kõnnid seal metsa all ja tunned ennast nagu väikene putukas ja vaatad sinna siis ülespoole sinna džungli võrade tipu poole, siis ega sa ei näe, mis seal tipus toimub. Neid Epibüüte, neid pealistaimi, kes seal üleval kasvavad, orhideesid, samblad, mis iganes muud. Sõnajalad saine Nende õisi, nende vilju, noh kui midagi maha kukkunud on, siis on võib-olla kergem aru saada ja ja ega, ega ütleme tüve peale vaadates korpa vaadates ikkagi kuna puid on, on mitu 1000 liiki, siis noh, esialgu vilumus puudub, kindlasti see vilumus tuleb, sest on sellised, kellel on paksem Corpragu meigipõhjapuudel, aga selliseid siis, kellel on õhukene koor ja et on sile näiteks üks väga-väga huvitav, huvitav puukest näeb eukalüptimoodi välja, eukalüpti küll Borneol looduslikult ei kasva ja kui need on küll Aasias väljaspool Austraaliat ka mõned liigid, aga mitte Borneo saarel, aga mõned eukalüpti sugulased üldiselt küll on, kellel on ka selline ilus värviline sile koor ja ja head, meeldivad meeldiva lõhnaga õied. Ja nüüd, kui me veel natuke räägime, siis, et kasvukoha tüüp on see loomulikult väga palju ja meil õnnestus käia siis mitmesugustel looduskad, nendes Paco looduskaitseala, mis on porno kõige vanem looduskaitseala loodud 1957. aastal, ma räägin seda juttu kõike peast, sellepärast et see mulle lihtsalt meeldis, oli, see oli väga huvitav, kõik paka looduskaitseala on selline, kus on siis nii mangroovi stiku jõe ääres lõunaeine mere ääres ja sinna saabki ainult paadiga sõites või kuna, kuna läbi džungli autoteed või sellist teed, millega saab, kuhu saab bussiga või autoga ei ole, et tuli sõita üldse mootorpaadiga või kiirpaadiga ja need mangroovi stikud või ookeani väärsed siis kooslused on jube huvitavad, oh issand, seal mangroovi stikus kui lühidalt rääkida, muidugi see võib olla ka krokodille. Me nägime seal neid signaal krabisid, mis siis oma oma ühte, seda suurt sõrga. Teine särk on tal väike, siis lehvitavad emaste peibutamiseks isassignaal krabidele. Niivõrd huvitav tõesti nagu vanasti olid raudtee sama Forendimise käis üles-alla õudselt huvitav ja siis muidugi ma pole kunagi näinud elusana muda hüpikuid, nüüd on kalad, kes tulevad, kas siis kuivale maale, nad ei tule väga kaugele sisemaale, sest päike on ikka ilus kuum seal Zeniidi päikega ekvaatoril, aga nad tulevad ikkagi veest välja, tõepoolest niiviisi hüppavad. Et see nimetus siis mudahüpik tõesti väärib oma oma nime. Ja muidugi tohutu huvitav oli näha, ma nägin elus esimest korda Nipa palmi, kuigi meil Eestis on Nipa palmi vilju on, on müügil müügil konserveeritud, neid tuuakse meile Taist. Aga ma polnud elus Nipa palmi elusana ei kuskil mujal ekvatoriaalsetes või lähis Doraalse vihmametsas Lähme käies, et valmida muidugi, Borneol on väga-väga tavalised mujal Aasias, aga ma ei olnud seal piirkonnas käinud, et nii palju on selline mangroovi Stice või soolase ookeanivee Palm, kelle, kelle lehed võivad olla seal 80 meetri kõrgused, kelle viljad maitsvad, söödavad kelleltki diviisis arunev tühjal rõhnadeldan põõsas ja ta ei ole puu. Aga kõrgeks tai kasvada tüvi on, on hoopiski mööda mööda maad roomav lamav tüvi ja mis arunede moodustab läbipääsmatult tihedaid tehnikuid. Aga lehed on tal kaheksa kuni 10 meetri kõrguseni ja nad on nii tihedasti seni palmikogumik või tihnik, et ega sealt sisse ei ole mõtet minna sa seal pärast välja. Ja et selline huvitav ja muidugi makroovistikud on tohutu tähtsat bioloogiast aspektis, seepärast Groovistike Su tohutu palju linde, kalu, kõiksuguseid elukaid ju pesitseb, leiab varjepaika. Aga no millised taimed, mangroovi Stice moodustavad monglõbudo need tavaliselt, kellel on sellised poolviltused, kurg, juured, maapealsed või et miks see niisugused viltused, poolviltused, juured on kurg, juured, see on siis, kui on tõus ja mõõn, kui on hobuste aeg või ka hobused mõjutada, aga tõus ja mõõn eelkõige siis, et nad noh, pisikesi ikka püsti. Ja Mankrovistike taimedel, Smangli, puudel, avitsenjatele, paljudel teistel ega makrovetikas kasvab ka palmi, nagu juba kuulda oli. Et on, on ju, on ju igasuguseid erilise kohastumisi, sageli nende viljade jobu ära vaid vili siis kas hobustega kantakse edasi või lainetusega või millegi muuga samuti siis näiteks Mangli pudeli, on ju nii, et vili mida need puu otsas, see, mida need puu otsas, et idujuur kasvab nii pikaks ja siis alles koidu jur puutub, siis selle mudase pinnasega kokku, alles siis vanast taimest saime ühenduse katkeb. Aga kas sa nägid ka lihasööjaid tai? Mees sellepärast ka spetsiaalselt üldse mägedesse ronisin ja seepärast, et kui 34 kraadi varjus sooja tohutu niiske õhuniiskus on peaaegu 100 protsenti või, või noh, 100 protsenti võibki ka olla siis siis ikkagi mägedes, Nonii teisel Borneol on ju tohutu kõrged mäed, kõrgeim mägi, Kinabalu mägi on üle nelja kilomeetri kõrge neli tuha 1096 meetrit kõrge ja ta nüüd natukene madalam, kui, kui varem oli vanades entsüklopeediates oligi palumäe kõrguseks märgitud 4101 meetrit, viis meetrit kõrgem, aga nüüd lihtsalt mõõteriistad on muutunud täpsemaks ja mägi on, on nüüd mittemägi, ei ole vajunud madalamaks, vaid lihtsalt mäe kõrgust on, on täpsustatud, aga neli kilomeetrit on ju päris kõrge, muidugi me päriselt Kinabalu tipus ei käinud, seal võib sadada ka lund olla miinus 10 kraadi külma ja ja vahel ka rahet sadada. Aga muidu Borneol ikkagi ekvatoriaaltroopiline saar ja seal loomulikult lund ei ole, ega temperatuur naljalt alla 20 kraadi öösel ei lange ikkagi öösel on ka väga soe ja kui rääkida veel ookeanivee, mis on siis vaikse ookeani osa on Lõuna-Hiina meri, kus Borneo põhjakallas, mida, mida siis loksutab või millised veed seal loksuvad on, on ikkagi tohutu, sooja on 29 30 kraadi, on, on v veetemperatuur ja kui rannikul madal ei lähe kohe sügavaks, siis päike kütab veel selle hästi kuumaks, et noh, võib-olla ka üle üle, üle 30 30 kraadi on see vesi, kõvastame, käisin jalgupidi sees. Ja noh, võib-olla võib-olla päris sogases kohas või järsult sügavaks ei ole võib-olla ka väga ohutu minna. Sest ega ookeanis võib ju ka olla inimesele mitmeseid, ohtusid krokodillide eest seal mitmel pool hoiatati, olid sellised hoiatussildid väljas, et ettevaatust, ärge minge ujuma, et noh, krokodilli oht. Aga kui, kui kallas on lauge ja vesi on ilus, kristall, selge, nagu sageli ookeani ääres on, siis, siis ma ju näen, et noh, krokodilli lahe ümbruses ei ole. Võin ikka minna. Ja, ja meid uus ja teist muidugi ka, eks ole, meid uus sageli on nii, et ma märkan teda võib-olla liiga hilja, Medusa pole ka päris ohtlik kõrvetada nimelt. Aga putuktoidulised taimed siis ja Borneol on, on seal piirkonnas, kus meie olime Saravakkis siis Borneol Malaisia poole peal on kaks, osariik on säravake, on, on saba. Et mõlemad on päris suured. On on jah, on 25 liiki, on Saravake osariigis, on, on kandaini Budutavad oli seal veel teisi ka veel on veel trooseraid ja, ja muid putuktoidulised taimed, Roosalu on eesti keeles, siis on jah. Aga aga neid kandaime loomulikult meie kõrgemal mägedes nägime, et mul oli endal ka pisut vildak ettekujutus, et ma arvasin ka millegipärast, et kanntaimed kasvavad pisut madalamas või rannikul lähedasematega metsades, Nad on ikkagi just kõrgemal kuskil 800 meetrit kõrgemal kus on siis natukene kuivem, kus natukene paar kraadi jahedam ja kus on muidugi palju liivasem või pinnas on ka palju happelisem, et vahel on, seal on seal turba sellised turbased, soised, metsad, aga vahel on ka siis liivakivist murenenud liivase aluspinnaga metsad, mis on siis reaktsioonilt happelised, aga toitainete vaesed ja see põhjus, miks siis üldse putukad, taimed kuskil kasvavad, see põhjus on ka selles, et taim ei saa pinnasest piisavalt mineraale kätte, et ta peab endale siis mingil viisil hankima mineraale läbi loomade loomi toiduks tarvitades, sest enamik taimi, eks ole, loomi toiduks ei tarvita, neid kan taimi tõesti oli seal väga erinevaid. Ma nägin seda ühte maailma suurima püünisorganiga Sis kannuga, kanntaime, son, potigandaim nipentes rahvlesiana ja paljud taimed kasvavad siis kas epifidine puu otsas või Leanina siis ronitaimena väelnevalt ronivad nende varred ümber ümber põõsaste või puude tüvede. Üldiselt, kui ütleme ei ole millegipärast tema lähedal, kus tema seeme on idanenud puude seal paari meetri läheduses, siis ta lihtsalt lamab mööda maad ja kannud on maa peale noh, sinna ka mingi putukas läheb uudistama, sest need kanud inimene ei tunne seal ausalt öeldes väga, väga sellist intensiivset tugevat lõhnaga putukad tunnevad lõhna palju paremini. Et see värvus, lõhn, natukene läigib mingisugustest vaikudest või või ka suhkrutest, et mis, mis kanneritab, natukene läigib, saab alguse käes päikse käes ja siis see meelitab ka ligi uudistajaid. Et siis me teeme siinide pisikesi pausi, kuuleme loapalt ja seejärel jätkame. Jutusaates on külas Urmas Laansoo ja teemaks on Bornia saar. Jätkame juttu meil on täna saates külas botaanik Urmas Laansoo ja tema teeme temaga retke Borneo saarele, kus ta siis viibis rahvusvahelise palmiühingu liikmena juunikuu seas. Urmas, kas Borneo saar on selline koht, kus on peaaegu kõik maailma riigid esindatud, näiteks okaspuud? Oh ei, loomulikult kõik maailma riigid ei ole seal esindatud, Brasiilias näiteks on ju rohkem taimi liigiliselt 20000 liike kui Borneol, kus on 15000 liiki, siis suuremaid taimi vetikaid sealhulgas ei ole. Aga väga palju on selliseid taimerühmi sugukonda perekondi, millest eurooplane pole kunagi mitte midagi kuulnud. Ja mis on ainult sealsed Emmdeemid, ütleme Meil Eestis kõige tavalisemad metsapuud on männid ja kuused ja kased ja nende enamusega metsad, siis männikud, kuusikud, gaasikut, siis ekvaatoril kaskesid. Ega sa mitte ühtegi mände, küll võõrliike mõningaid saab kasvatada Sumatra saarel ka üx ekvatoriaal Männili kasvab looduslikult Borneol mände küll troopilisi liike on istutatud, aga looduses on, neid ei ole. Aga kui põhjamaalased enamasti mõtlevad nii, et oh okaspuud seal kadakad evad suugad või kuused, männid on valdavalt ikkagi parasvöötme või põhjamaade taimed, siis ekvaatoril, kas okaspuid ja Borneo saarel on täitsa palju okaspuid, näiteks Viislikki kauri puid, võimalus seda kõike tunne kauri puid, karbon, selline lõuna poolkeral okaspuu Taarja sugulane, kauripuu kuulub Arovokaariliste hulka. Kauri, Põdan, Borneol viis liiki. No neid on muidugi ka Austraalias ja Uus-Meremaal on ka. Aga kauri puudel on tohutu laiad lehed, et lehte leht on siis suuruse või kuju poolest õunapuulehe või pirnipuulehe moodi on selline süstjas kuju poolest ja ja muidugi täitsa suured käbid on kauri, pudeli kauri pudenevad loomulikult väga väärtuslike buti võivad kasvada Ahhaa 50 55 meetri kõrguseks, et neil on ikkagi hiigelsuured okaspuud ekvatoriaalsetes vihmametsas kõrgel mägedes kasvanuga saad sellises noh, vahepealsel kõrgusel seal 800 meetrit rohkem. Kohtusin põnevatest ekvatoriaalsetes okaspuudest vaigupuuga ta kriidium, Takrittembekaarjundusespekaari vaigupuu, kes kuulub kivijuga pooliste hulka bodocarpaatse. Noh, ma arvan, et vähesed eestlased on võib-olla vaigupuuga üldse selliseid Sealse Aasia kasvuga kokku puutunud, Bornelga saab neid kaks liiki, aga on ka veel kivijugapuid, bodo korpuseid. Ja, ja ahaa, mis on veel kõige põnevam, Borneo okaspuu minu arvates, ütleme eurooplase jaoks kõige eksootilisem on seller jugapuu, selle rügab on selline veider okaspuu, kes kuulub ka siis kivi uga pooliste produgarbatsu hulka. Et selle rügab, on kummaline okaspudeli lokkaid. Et ta ei ole mitte ära, on ju, tegelikult ei ole mitega raagus, aga ta on ilm okaste okaspuu, et tal on küll klorofülli ja fotosünteesipeadel on käbi, käbi ta lihtsalt õudselt kihvtid, punakad või pruunikaspunased mitte väga suured, küll aga ilusat eredat värvi, aga temal siis okkaülesannet, fotosünteesi või ka transpiratsiooni ülesannet täidavad siis muundunud varred lähevad oodid, et on selline väga veider okaspuu. Vaat sellist tõesti siis Borneol võib kohata ka, ma arvan, kui meilt eestimaalt tehakse Borniale ka siis loodusreisija või mingeid muid turismireisija, käiakse seal mõnes rahvuspargis või kina, palun seal siis noh, kindlasti ka juhitakse tähelepanu, kui nad on väga veider, aga võib-olla põhjamaalane eurooplane, kui ta esimest korda kohtub selle rüga puulehed meenutavad tõesti selleri või petersellilehti. Sealt see nimetus selle rügapa tuleb? Ei, ei tunne loomulikult ära või ei julge teda mitte mingil juhul okaspuuks pidada, sest see käbi ei ole ka selline kuuse või männikäbi moodi tal käbi on ka ikkagi hoopis teistmoodi, natukene selline eba ebakorrapärase kujuga. Kui internetist pilte vaadata ja filokladus siis ladina keeles, et selline väga, väga põnev, põnevad okaspuud kajalikvaatoril. Kui palju on seal mürgiseid puid ja kui palju on selliseid noh, nagu meil õunapuud, et lähed ja võtad ja sööd. Ja tähendab, ma ütleksin nii, et kes ei tunne, võib olla taimi nii hästi, kui botaanikud, tunnevad, jaga botaanikud ka nüüd kõiki Euroopa botaanikud Borna Borna söödavate viljadega viljapuid ei tunne. Viljapuid on seal kindlasti sadu liike kohalike või, või või looduslikke liike, nende vilju muidugi müüakse tänavatel või turgudel, jaga poes. Kõikide eksootiliste võib põhjamaalase jaoks eksootiliste troopiliste viljapuude viljad ei ole loomulikult aasta läbi saada ja miks, miks neid Euroopasse sisse ei tooda, spetsiaalsed, isegi uurisime, küsisin seal kohalike käest, et ega ega kohalikud ei tunne kõiki oma oma looduslikke looduslikke viljapuid, nii nagu meil Eesti inimene läheb metsa ja ta ei tunne seal ära kõiki kõiki vilju, vaid puid või põõsaid. Kas teil on söödavad või, või mis, noh, nii, nii on seal ka, et loomulikult veel kordades rohkem. Aga, aga jah, mõningaid palmide vilju seal saime, mis me teadsime, et on söödavad, ega kõikide palmide viljad ka ei kõlba süüa näiteks on olemas, oleks mürgine Paimsega Borneol Haanja metsapall moraanimisel vihcolo, millega sai katsuda, ta kõrvetab ja tal viljad päevaga loomulikult söödavad, aga väga paljudel malmidel viljad söödavad. Pole muidugi väga maitsvad. Kookospalm on selline tavaline palm, aga põhja mõnime ei tule lihtsalt nii hästi. Palme, ainuüksi ainuüksi Malaisias kasvab palmi 446 liiki, tohutu palju. Natuke rohkem, kuna me leidsime nelik juurde. Ja ega keegi ei ütle, et seal ei ole peidus veel siis selliseid, kellega lihtsalt kohtunud, sest kuna porno nii hiigelsuur ja mägine seal mägedes on, ikkagi ju on ju on ju raske ronida, sellise kuumaga ei ole nii kerge ja ütleme, kui me läheme džunglisse, nii et ja mitmeks päevaks sõltumatu olen Teideta alal mitu päeva, ma ei tule sealt kohe tagasi, ma tahtsin oma toituma Vettima magamisriided kaasas natukene meditsiinivarustust ka, kui ikkagi kaan või madu v keski hammustab. Siis siis ei ole küll midagi, aga, aga Urmas kui palju tuntakse selle saare ja vihmametsade looduse vastu huvi farmaatsia? Ja loomulikult hea, sest et seal on ka selliseid taimi, mis on tõhusad või, või aitavad siis HIV-nakkuse puhul või siis ka diabeedi suhkruhaiguse puhul ja loomulikult, kuna kõik taimed biokeemiliselt läbi uuritud ja sealt uusi liike leitakse igal aastal juurde ka puude hulgas, muide ka siis, kui ta hakkas ka väga palju mürgiseid taimi, kuigi me kohtusime sellise huvitava puuga, kes on küll õunapuu mõõtage laenata, sugulane, kellel on ilusad tähekujulised Holandri moodi valged õied ja suured apelsini suurused. Põhjamanime apelsine tuleb apelsini suurused punased viljad, kes on kelle nimi on põrgukoera, puu. Tser, pära ja, ja kohalikud kutsuvad teda pingpong puuk, sellepärast et tal viljad meenutavad siis mingeid pingpongipalli või nii, aga ingliskeelne nimetus sellel põrgukoera pool sellel sellel pornoliigile on, siis on enesetapupuu suisa eetri mürgine tala mürgised puitkoor, lehed, rääkimata viljadest või õitest, et kõik on taim, on taim, on üleni mürgine, aga katsudes muidugi ei ole. Osa taimega on ju sellised, et ma puutun temaga kokku või teda katsun või lihtsalt kogemata lähen talle vastu, mis võib mis võib lõppeda väga õnnetult, isegi surmaga, muide, Borneol küll nii ohtlikult mürgiseid teatavaid taimi ei ole kui näiteks Uus-Meremaal, kus elab, siis ma olen sellest varem rääkinud. Maailma kõige ohtlikumad kõrvetav taim tuli nõges aga, aga loomulikult tundmatuid taimi ei maksa ikkagi katsuda, ammugi mitte süüa. Sest et see põrgukoera puu, apelsinimoodi vili, tundub ka väliselt väga ahvatlev. Aga see söömine lõppeb kindlasti halvasti. Meil on ka pilt kodulehekülje peal Urmas, sinu tehtud, et saab vaadata täpselt, mis see on, et mitte siis suhu panna. Ta oli väga ilus küll ja väga ahvatlev ja, aga aga noh, kuna ma tundsin ta kohe ära, et, et see on vähemasti põrgukoera puu, kuigi ma liikidel kohe ei tundnud. Aga liigi noh, sain ka teada, sest neid nüüd nii hirmus palju ei ole. Hakkab aeg läbi saama, ka viimane küsimus pakitseb hinge peal, nimelt kui ohus on see saar ja selle loodus võõrliikide poolt ja ütleme, töösturid, kes tahaks kasutada. Ohja, kuigi vihmametsa seal siin-seal veel on ka väljaspool looduskaitsealasid, aga siiski ka inimene on palju kurja teinud ja mitte ainult kohalike inimene, vaid vaid muud kompaniid, ka, kes on sinna tulnud ja miks vihmametsa maha võetakse. Eelkõige muidugi väärtusliku puidu saamiseks ka meil mõnda aasia väärtuslikku puitu andvad puud, puiduna müüakse Anti Saare ja ma nägin neid putka lehmametsas on liiga suured puud. Nemad on siis kaksiktiibviljalistel sugukonnast, mis on eurooplastele vast täitsa tundmatu puu, kuigi õudselt kihvt õudsalt, toredate, huvitavate viljadega, nagu jänesekõrvad on selle puuviljad. Propeller lähevad alla nagu helikopter, niimodi tiirutavad ja hästi huvitavad. Aga muidugi ka eebeniputkas happe Borneol, täitsa palju liike. Ma olen nüüd ainult kuskil võib-olla 30 liike, eebenipuid, ma isegi mõtlesin. Ma mõtlen selle välja, et kas ma olen nüüd eestlane, kes on kõige rohkem erinevaid eebenipuuliike looduses näinud umbes 30 või on keegi rohkem ei tea, eebenipuid ju, noh, paljud ei tunne, Euroopas pole meil võimalik näha, aga muidugi ainuüksi siis Borneo saare Saravaki osariigis, mis kuulub Malaisele, aga Indoneesia poole on ju veel suurem, on rajatud miljon hektarit õlipalmiistandusi, õlipalmi ei ole üldse üldse Aasia või ammugi mitte Borneol looduslik palmiliik. Et see on toodud sisse Aafrikast, oli palme kaks liiki, üks on Aafrikas, teine on Ameerikas Ameerika ja Aafrika libalmid, aga õlipalme miks neid väga palju siis ka Indoneesias on tohutult palju metsa raadatud Indoneesia saartel ja hind on ja porno Indoneesia poole peale, et õlipalmiistanduse tehasest oli palmi seemnetest pressitud õli, siis kosmeetikatööstus, toiduainete, tööstus ja ka meil on Eestist saada siis palmiõlipalmirasva ja mida kõike, mis on valdavalt õli valmis toodetud. Aga kui mets võetakse maha ja, ja monokultuurina siis õlipalmiistandus rajatakse asemele, siis ei ole kuskile morangutanidel Cybonitel, nina ahvidel, paljudel lindudel putukatel, jaga teistel taimedel ruumi kasvada, aga pole enam ka midagi süüa, sest õli, Paim võõrliik, invasiivne sisse tungiv liik Ei, ei sobi kõigile toiduks oli palju, küll on söödavate viljadega kohalikud loomad ei ole harjunud tema vilju sööma ja pelgavad selle ära ja surevad nälga. Ja ongi naljakas surnud, mul õnnestus käia ka ka sellises Orangutanide hoiualal, kus neid päris vabalt peeti, mitte mitte nagu kinnistes puurides ja mina, me nägime päris vabas looduses Paco looduskaitsealal. Mina muidugi päris julged, et, et kui meie läksime puu alla, nina oli seal puu otsas ja see oli tegelikult suur elamus, et ma tundsin ära selle puu, kelle leht linaõis oli nimelt maanteeterminaali ja mis on tavaline puu küll Aasias ja ka Borneol, looduslik puu, aga mandliterminaali ja mandriterminaali, et kutsutakse või tuntakse ka india mandlipuu, tema viljad on söödavad, aga nina mõnuga pukis siis mõnuga saineid surinat, natukene nahkseid, mandriterminaali lehti ja ei lasknud üldse ennast häirida, kui meie seal all teda vaatasime-pildistasime ja filmisime ka. Selline huvitav elamus. Uskumatu aitäh Urmas Laansoo selle põneva jutu eest ja üks kauge saar sai natukene lähemaks ja natukene põnevamaks. Ja tasub minna igal juhul, kes kes kuumust ei karda, kuumus on seal küll päris raske taluda, aga muidu kõik muu on väga-väga põnev inimesed, loodus, arhitektuur, vasakpoolne liikluspipra, kohvi ja piprakommid ja mis on nende eripära ja muidugi me ei jõudnud üldse rääkida raidlilledest, mis on, mis on sabahhi osariigivapitaim, Need on need? Lihasööjad taimed. Me jõuame selleni kindlasti veel aasta on veel kes tapeti, ütleme selle aasta jooksul. Ma usun, et teeme veel ühe sellise retke, aitäh, õige varsti aga räägime Eesti parimast toiduaines proks, märgi saanud piimatootest panna kotta mustsõstramoosiga. Ja nüüd järgmine teema, milleks on toit panna kotta mustsõstramoosiga on piimatoode, mis sai pronks isegi Eesti parimate toiduainete valimise valimise võistluses ja Vigala piimatööstuse toodangut. Just sedasama vana fotot tutvustab meile tegevjuht Kirti asberg, kes on praegu stuudios. Tere. Tere panna kotta, mis asi see on eesti keeli? Eesti keerib Annaquota on koore magustoit väga üle maailma väga armastatud koore magustoit ja meie banakoda on siis, kui nad on itaaliapärane. Meie oleme pannud sellise kodumaise maitse juurde. Aga mis ta itaaliapärane, mis, mis see tähendab, et kuidas nemad seal siis Toit on samamoodi, Itaalias süüakse ka moosidega marjadega. Las ta meenutab natuke nagu pudingit. Ta meenutab pudingut, aga ta ei ole ta koore baasil koore puhas. Puhas, koorile. Ehk siis rammus amps ta ei, ta ei ole nii rammus, aga ikka rammus ja see on hea. Nii. Mis on selle retsept või selline, mis talle tõi selle pronksmärgi? Selles mõttes pronksmärgi. Meie arvame, see on tunnustus, me arvame, et sellist toodet ei olnud turul. Kui meie selle tootega sisenesime turule septembris 2015 siis selline toode turul puudus. Et ei olnud Eestis klaas heiteks palakotanserveeritud klaaspurgis, kas see on kohustus? Alati? Ei ole, ei ole absoluutselt, et klaaspurgis on lihtsalt meie püüame olla keskkonnasäästlikud ja samamoodi saab seda laas purki taaskasutada. Nõus, ja sellise paraja suurusega suurusega, paraja suurusega. Miks me selles mõttes tegime just selle 100 seitsmekümnegrammised alla 100 seitsmegramm oleks teda vähe, kuna ta ta ei ole, ta ei ole nii magus magustoit, seal 70 grammi on väga mõnus ja kui magusaid ära saad, ära sööd, siis saab sulle toreda purgikese ka veel väga palju põnevaid asju teha. Kust need tooraine saate? Tooraine tuleb meile Raplamaa ja Pärnumaa farmidelt, piin, piimja, aga moos. Moosi ostame Lõuna-Eesti tarudelt, et, et ega ise ei, te ise ostame sisse Eesti Eesti firmalt, kes teebki kohe selliseid vahvaid eesti moose. Ma ei ole ei itaalias panna fotot proovinud ega ka siin, kas te oskate öelda, on siin mingi vahe või on see retsept need puhtalt üks-ühele, et, et põhi on samaandjad, moosid ja. Te ei ole üks-ühele selles mõttes, et Itaalias on, nad on suhteliselt sarnased, aga kohati ka erinevad. Itaaliast serveeritakse värskete marjadega, meil on moosiga. No neil on lihtsalt moosiga, et me ei saa värskeid marju sinna panna ja magada, maitse on küll sarnane, kuna issi on ta vastu võetud väga hästi, et eestlaste poolt on ta täiesti üle ootuste hästi väetatud vastu, ütleme selle turule sisenesime 2015 septembrikuu sees siis me saime juba enamuse kätte siis see kahe kuuga ja nüüd tänaseks päevaks ma võin öelda, et meil on kõik jaeketid kõikides Eesti jaekettides Ambannakota müügil. Ja kui me just tulles tagasi selle pannakuta mustsõstramoosi juurde, mis pälvis toreda tiitli, siis tema on üle 200, kohe kindlasti, kus ta on, olen, kust on olemas sees neid pannakutestan teiste maitsetega ka õuna ja siis karamellimaitseline on ja klassikaline, ehk siis inimene saab lisada endale sobiva moosi, saab juurde lisada kõigile, et on inimesi, kes ei taha moosi, tahavad ise panna sinna midagi serveeringud, oleme jätnud siis selle koha vabaks. Teine täiesti sellise klassikalise nakkud Muidu uut toodet, kauplusesse saad, on see kerge heltööstusel või mida selleks vaja läheb. Kuidas saada endale see koht kõige paremas riiulis? Ta ei ole kerge, selles mõttes ta ikkagi nõuab päris palju pingutust. Et ja te võite ju selle toote sisse saada, kuidas see toode püsima jääb? Vot see on raske, et toote püsima saamise nimel tuleb ikka väga kõvasti vaeva näha. Et mida meie oleme teinud ligi jah, juba üle aasta. Oleme teinud toote degustatsioone, meil on väga tubli meeskond. Kes teeb toote degustatsioone. Me teeme Tallinnas Tallinnas ligi 60 degustatsioone kuus pannaku vôtta pannaquotet ja ülejäänud meie teisi toredaid tooteid ja see on väga-väga suur positiivne noot, mis annab meie tootele nagu juurde inimesed saab proovida ja ma näen seda toodet riiulil. Ja vaatan, tore toodaga, milline maitse talana justjust. Vaatangi mulle lusikat kaasas, ma ei taha hakata pastapliiatsiga siin sees solkima ja maitsema. Seega ma vaatan teda lihtsalt pealt, et mis siin on, noh, nii põhi all on kõik kirjas põhja all on kirjas koostissiin, on siis moos, sõstrad, tärklis, sidrunihape, kaalium, Sorbaat. Miks seda kaalium saba esimest, kui täiesti turule olime, soovisime tegelikult teha täiesti, et ei paneks säilitusained sisse. Aga ütlen ausalt, et on vaja kaaliumi, sarvaatan üks. Ta ei ole nagu, ütleme, säilitas, ta on, said, annab selles mõttes parema säilivuse enesele tootel, aga seda on vaja nagu kaua ta säilib. Toode säilib 15 päeva, jäägitis 15 päevases säilivusaeg, ta peab olema jahedas, ta ei ole sellest kaks pluss kuus temperatuuril. Peab olema see toode kindlasti. Ja säilitusaine on, on näinud natuke, selles mõttes natuke kaljumisel vaated, muid säilitusained seal sees ei ole. Aga see on selle toote juhul lihtsalt vajalik. Aga eesti tootjad võideldud ostjad on selles suhtes tundlikud, et nad tahavad, et oleks võimalikult naturaalne, võimaliku ja absoluutselt absoluutselt selles mõttes, et ta, aga et magustoitude puhul väga raske on teha ilma säilitusaineteta toodet praktilisel sa, sa saad seda teha alla 10 päevasesse säilimist. Kuidas on lood suhkruga, mida samamoodi magustoitude puhul ette heidetakse, et oi, liiga palju pannakse suhkrut ja läheb see protsent nii kõrgeks ja mis nüüd saab? Suhkrut siin sees on, aga ei ole, ei ole nii ülemäära. Ma usun, et piisavalt, et ei ole, ei ole nii ülemäära pandud, et kui neid protsente suhkruprotsente vaadates Aga mismoodi sünnib või toimub üks tootearendus või toote välja mõtlemine, et kes on need inimesed, kes tulevad kokku, et me võiks hakata proovima ka, et teeme siin pannakutest. Näiteks tootearendus, ütleme, kui me rääkides Panhotast, tuleksite paraku Otter tagasi. Põnev tee. Abikaasaga käime väga paljudel välisreisidel, vaatame erinevaid toote, mis riiulitel on, uurime ühtepidi teistele meeldib poes käia, meelemendi poes käia ja meelemendi päris messidel käia ja oleme näinud erinevaid huvitavaid tooteid klaaspurkides üle maailma. Jaa, mõtlesimegi eelmisel aasta kevadel, et tuleb endale ka midagi sellist põnevat teha. Ja samamoodi, eks on see põnev, soovisime põnevat toodet turule tuua samamoodi. On väga oluline, et kõik baaskomponendid kasutada ära, ütleme piim, koor, vaadake edasi, tuleb ära kasutada. Ja siis mõtlesime, et teeme koore magustoidu ja teeme pannakute. Ja klaaspurgi idee tuli välisreisilt, et ja siis selline selliselt see kujunes, ütlemise idee tasand aga loomulikult väga suureks abiks oli meie tootetehnoloogid, tootearendajad. Et see on suur meeskonnatöö, toode sünnib ikkagi meeskonnatöö tulemusel. Et ühe inimesega tooted teha ei saa. Katsetamisel proovilingu, et väga palju katsetamise väga palju katsetamisi, et ei ole nii, et mõtlen, et tahaks panna fotot teha, homme tulen tootega turule tohutud katsetamise testimised. Kujundus, kõik võtab aega. On teil nüüd ka juba mõni selline salapärane toode, mis võiks olla järgmisel aastal või on juba nii, et kohe-kohe tuleb tehastel Meil tuleb väga huvitavaid tooteid, tuleb september, oktoober tulevad turule, riisipudingut ei liigu, sealt on inspiratsioon saadud reisipudingu, inspiratsioon on tegelikult selles, et Eesti turul on reisipudingut. Ei olegi eesti tootja, kes riisipudingut teeb. Aga me hakkasime koostööd tegema Jänku-Jussi. Jänku-Jussi ka, ma usun, te kindlasti teate Jänku-Jussi multikaid, saime selle ainulitsentsi piimatoodetele, mõtlesime, teeme riisipudingut ja tulevadki klaaspurgis. Ja september loodame saada septembrikuu jooksul poodidesse. Nii põnev, aga seniks on panna kotta. Võtke või jätke veniks, pannakuvata kuuega veel ja siis tulevad põnevad tooted veel juurde. Aitäh saates. Tere tulemast. Vigala piimatööstuse tegevjuht, Gerdi asperkija. Me huvitaja saade hakkab kohe-kohe läbi saama. Mul jääb veel öelda, et täna on rannailma küll tõsi, kas nüüd just igal pool ja kus teie olete, aga näiteks Anne kanalis vesi 21 kraadi, Harku järves 19 kraadi on üks koht Kakumäe, kus on millegipärast vesi 15 ja punane lipp lehvib võtta, see, mis see põhjus on. Aga veel on. Emajõelinna ujulas 22 kraadi, vesi ja paralepa rannas 18 kraadi. Siis ma vaatan siit veel kella 10 ajal pikakaris 19 kraadi, roheline lipp väljas, Tallinna inimesed saavad sinna kantimine, Pirital 18 kraadi, ka roheline lipp lehvib ja kohti on, nii et tundke kas mõnu ja augustikuust huvitaja saade tänaseks läbi, homme kohtume taas. Siis ei ole ikka niikaua kui meil ja vihma liita oluga mingi just polegi. Miski päiks.