Koja lood merel, meres, merel. Tere seekordne meresaade salvestatud hundipea sadamas kai ääres seisval jäämurdja Tarmo viib meid kaugetele merereisidele. Jutustajaks on kaugsõidukapten praegu veeteede ameti peadirektorina töötav Renee Arikas. Kellvooli Kõrbaarne Me v. Saatis. Võõraid laevu Jaanil raskeks muutus. Miks küll kestab see nii kaua kooli sirgu kuni sirgunud üks kord peremeheks maa? Ja siis mooli seal Vaarne. Ootas endale kord kapteniks massaa. Meres juba On kündnud laeva kus sinu isa hoidnud rooliratast käes kurss kindel, pealine. Me seisame praegu hundipea sadamas kai ääres seisva jäälõhkuja Tarmo Pardal ja me oleme kõige kõrgemal tekil René orikas plaks. Slovo sild on kõige kõrgemal, siin on ülevalpool on veel nii-öelda Mancy Ailenud. Praktilist jah, võime öelda, et oleme kõige kõrgemal tekil. Hakkas ilusti välja, vaatame, on meil Paljassaare sadam, näeme siin multifunktsionaalsed jäämurdja Botnica seismas ja kui kalda äärt edasi tulla, edasi on meil hundipea, sadam, miinisadam, lennusadam paari ja varsti juba jooma, ringiga siis ilusti vanasadamasse välja. See hundipea sadam kuulub veeteede ametile täpselt neid on. Mis tähendab seda, et teil on mitu sadamat. Veeteede ametil on terve laevastik ja siin sadamas on õige mitu kaid, mida veeteede amet on aastat. Jooksul korda teinud alustame sellest, kui mittesadamat veeteede ametile üldse on. Lisaks antud sadamale siis hundipea sadamale on meil veel rohukülas sadam ja kaikoht siis Pärnus ja oma sadam on ka Tartus, kus siis teenindatakse nii Võrtsjärve suurt Emajõge, Peipsi-Lämmijärve ja ka osaliselt siis Narva ja ülemjooks, mis tähendab teenindajate, Võrtsjärve ja Lämmijärve kui kaks välja valida üks selline suuremaid tegevusi, mis me teeme, on märgistamine. Kui meil kevadine nii-öelda navigatsiooniperiood hakkab, paneme veevärgi, siis meremärgid sisse ja siis sügisel, kui navigatsiooniperiood jälle lõppenud võtame välja toomemäele sadamasse, puhastame nad ära ja valmistame siis järgmiseks navigatsiooni perioodiks ette. Aga lisaks veel toimub siis nendesamade veekogude Võrtsjärv, Peipsi nende mõõdistamine, et me täpselt teaksime, kui palju meil ikka seal kiilu all vett on. Kõlson, kus juursel ajastikamis veeteede ametile kuulub tänasel jumal on meil peaaegu 30 laeva. Meil on lavastajaid ära selline mitmekülgne hetkel siin jäämurdja Tarmo peal, samamoodi on meil multifunktsionaalne jää murdne poilaev reostustõrjelaev. Eva 316. Botnica on vahetevahel meil talvisel perioodil meie või nii-öelda Chartalis kuseda, rendime igaks juhuks, ehk tuleb see aasta korralik talv, tuleb ja samamoodi meil on mõõdistuslaevad Boy laevad. Kaatrid, millega ma teostama järelevalvet ja nüüd ütleme, veedame teoksuselise uue asjana on ka meil parvlaevad, Väikse Barlo, aednik, siin on nii Saaremaal Nasval Baltic poodi poolt ehitatud, kui ta revoshipildingu poolt tehtud on tegelikult meie halduses. Kui nüüd veel siit silla nendest akendest välja vaadata, siit näeb kohe 360 kraadi nii maale kui merele. Siin on teie korda tehtud kaid, mille üle te võite uhke olla. No eks ta on selline projekt, mis on veel poole peale, hetkel on meil tehtud siis kõige nii-öelda maapoolsem osa korda kaist kus me naljatledes ütleme, et on ka kunsti sees, kuna kunsti keemialammutusest tekkiv pinnasetäide on jõudnud siia kai sisse. Aga jah, siin on nüüd see aasta plaanis jätkata selle sadama rekonstrueerimistööd minna tõde järjega mere poole, merepoolset kaid, ära renoveerida tehana selliseks, kus võiks ka julgelt mitte peale minna, külalisi kutsuda, tekitada selline tava, tere, sõitja jaoks ohutu koht ka väikelaevu kai äärde tuuakse tänasel päeval meil siin kahjuks selline võimalus puudub. Ja sealt siis juba lähevad ehitusetapid selliste sadamarajatiste hooldusremondihoonete ehitamise peale üle. Ma loodan, et ka siin perspektiivis kolm kuni viis aastat, meil tekib selline ilus slipp, kust me saame väiksemaid aluseid vette lasta välja tõsta kus vastav siis tõsta seadmega, mis me täna siin puudub. Pikemas perspektiivis on nagu lootus, et jõuame selle etapini, et me hakkame siia uut, sellist suuremat kontorihoonet ehitama. Kuhu siis eesmärk on koondada mitte ainult veed amet, aga ka teised, ütleme merega otseselt või kaudselt seotud riiklikud institutsioonid ühte kohta, et meil tekiks selline riigilaevastiku baassadam, Helme kompetentsikeskus koht tänasel päeval tegelikult me oleme kõik igal pool linna peal laiali. Te olete olnud rohkem kui 15 aastat kaugesõidu kapten. Ja ma olen kuulnud noorusest teha arvestasite purjetamist. Kui te vaatate merele, kas süda kisub või on maa ikka juba nii kindel jalgade all, et enam ei isuta? Ta kisub, ta jääbki viskama, et kuidas siis teisiti, kui nii palju aasta tõi, on Merts sõidetud merega tegeletud, et seda kuidagi enam seal inglastel on kätte ei saa, et ta jääb sulle eluks ajaks ikka vinge. Kas te mäletate, kui esimest korda merele läksite, kas see oli Tallinna lahel? Tegelikult mitte. Esimene kord sai selgel purjetamise poole pealt käidud Väinameres purjetamas seal ümber Muhu ja Saaremaa, aga kui räägime suuremate laevade poole peal, siis esimene selline minu jaoks suure laevaga väljaminek sadamast siis oli tegelikult Peterburis kus me läksime sellise palukeriga talle kuskil 25 tuhandene palker 183 meetrit pikk. Tegime sellise sõidu Peterburist Prantsusmaale tünkerki ja sealt edasi juba siis Ameerika ühendriikidesse juustumisse ja lastiks oli meil siis vili, kuidas siis oli esimest korda yle Atlandi ookeani tale ikka sellise noore poisi jaoks selline suur tabamus olla, tol hetkel oli veel nõukogude aeg saada eestist ära välismaale ja ütleme ikkagi väga suure laeva peale, kus olid väga mugavad elutingimused ja sõita sellise laevaga üle ookeani oli elamus omaette. Vaatad, kui suured nelja kuue meetrised lained tulevad sulle vastu ja sõidavad üle laeva, et sa vahepeal rohkem kui seal kuskil 150 meetrit eemal olevat vöörimasti ja vahepeal on ainult tühitükk Merv sest seal on see, et tegemist on suurte laevadega nad laineid eriti palju kaasa mingi risse Raine mass veemass lihtsalt liigub üle laeva ja kui nüüd minna sealt ülevalt allapoole juba masinaruumi ja vaadata seal tunnel läheb vööri, kus siis on selline väike raudteerelss, saab sõita väiksema Coretiga vööri, seal on tuled sees ja vaatas seda koridori. Selliseid suurema tormiga siis, kes otsani näegi, ta vahepeal kaob ära ja tegemist on sellega, et tegelikult ju laev ei ole selline ikese ta mängib, kus merelainega ta paindub. Täitsa loomulik on see, et ta paindub nii palju, et sa tõesti teiselt otsa ei näe. Vahepeal kaudne tuled ära, vahepeal tulevad tagasi. Et seal, sellisele noorele poisile omaette kogemus mõtled ju tegelikult laevasuur ja mis laine talle ikka midagi teeb, tegelikult laev mängib ära päris palju, ikkagi jutt on siis ikka rauast laevast ikkagi rauas laevast, täpselt nii, et te saite oma esimese tormi kätte Esimese Atlandi sõiduga. Noh, kas ta on torme, tõsime kaheksa, kaheksa pall selline tugevam tuuleke oli näiteks torme, korralikke torme juba hiljem on päris palju kogetud ja siis hakkad mõtlema juba teistmoodi hindama, seda meresõitu. Selleks jah, tõesti, seal ütleme esimese sellise elamuse andmiseks seal ikka päris selline hea kogemus. Räägime teiega, meremehe jutt edasi, aga võtame mõne väiksema ruumi, kus rääkida. Ma lugesin kuskilt teie intervjuust, et te sattusite Tallinna merekooli juhuslikult, kas see on tõsi või teil oli siiski suur igatsus saada meremeheks? Juhuslikkus on selline suhteline mõiste. Ma arvan, et selline väike, selline tõmme on kogu aeg olnud lapsepõlvest saadik kaudselt või otseselt on kogu see aeg nii-öelda olid huvialad, hobid on seotud merega. Veega on nii tegeletud ujumisega, halva ujumisega, edasi juba purjetamine. Ja mingil hetkel sai siinsamas kõrval val Paljassaare sadamasse selline laev nagu Tallinn siis Georg Otsa eelkäija, seal oli noorte meremeeste klubi, kus siis üheks selliseks võimaluseks oli panna kokku väikseid mudellaevu. Ja eks ta hakkas sellises jooniste lugemisest pihta, lugesid laeva jooniseid, mõtlesid, kuidas seda ehita, saaksid kaared välja parite emapuu peale. Kokku tõmbas tekiplangud kere plahutuse paik. Et sealt hakkas selline nagu mõte tekkima ja siis, kui tuli juba kuuldused, et otsitakse siis avatud konkurss merekooli, siis mainiti ka, et need, kes on läbinud selle noorte meremeeste klubis seal kursused ja liikmed, et neile on see pääs merekoolile lihtsam. Ja seetõttu sai siis nagu mõeldud sinna mind osalema, aga lõpuks tuli välja, kuna hind oli niivõrd head, siis sai ka ilma eksamiteta sisse. Ja see asi nagu alguse sai, vastane juhuslik, ma arvan, et mitte. Teie õpingute ajal riigikord muutus. Kas teie eesmärkides ka mingi muutus võrreldes selle ajaga, kui te merekooli astusite, kelleks te siis tahtsite saada? Ja juba 90.-te aastate alguses, siis kui võimalused avardusid, kui meri läks lahti, kui enam ei pidanud olema nõukogude meremees. Alguses seda ei tulnudki laeva peal loomulikult vahetus siis lipp tuli sinimustvalge asemele, aga la meeskonna täid ikkagi suhteliselt samaks, et päris pikki aastaid sai jätkuvalt sõidetud siin Eesti merelaevanduses, kus siis suur osa sellest meeskonnast oli venekeelne päritis endise nõukogude liidu erinevatest kohtadest. Oli ka päris palju neid reise, kui ma olin ainukese eestlasena sai tuldud koju tagasi ja tekkis juba selline väike oskus rääkida oma emakeelt ja siis hakkasid mõtlema, et paganeks sa sõidad Eesti lipu all tegemist osakese Eesti territooriumiga ja sõnagi eesti keeles rääkida. Aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas tulema ka Eesti meremehi laevade poole peale. Selleks hetkeks oli juba likvideeritud ookean. Samasse hakkas tulema ka selline mõte, et võib-olla võiks ka kätt proovida kuskil mujal väljapool. Ja ükskord see mõte saigi nii-öelda teoks ja päris suure osa aja sealhulgas ka kapteri, tema olen sõitnud ikkagi enamasti võõrlippude all, on need on nii siin, hollandi, Bahama panama ja nii edasi, edasi. Ma just hakkasin mõtlema enne seda intervjuud, et kui palju neid laevu siin erinevate lipu all on olnud ja ja niimoodi, kui sa ette ei võta ta merele tassi, hakka vaatama, kui palju seal seal on, millised laevad olid. Ega niimoodi enam ei suudagi meenutada, sest mis oli nagu, mis aga praegult mure, probleem on see, et ei jätku piisavalt palju ohvitsere. Ei mehaanikuid, ei laevajuhte ega kaptenid. Ja päris palju oli ka neid olukordi, kui ma tulin laeva kai äärde olid juba omaneda lepingule sõidud ära tehtud, otsin vahetust sellises kontekstis läbi, öeldi Kuletega. Nüüd on niimoodi, et ega sul ei õnnestugi koju puhkama minna. Meil see kapten, kas ei saanud viisat või tal mingi terviseprobleem. Näete, seal on uus laev, ootab võtta maadokumendid ja kolme tunni pärast on väljasõit. Ja saigi niimoodi, hoidsid laeva dokumendid, vastasid laeva peale vaatasid kiiresti laeva üle, niipalju kui ka seal meeskonda nägid, Läks ikka nendega paar sõna ja sõitsidki välja ja alles siis olid välja sõitnud juba ja oli selline suurem veeala ees ja rahulikum siis hakkasid vaatama, et mis laval, kas tegemist on ja Need on selline, mõnes mõttes ekstreemsuse, aga paraku see on reaalsus, kus tema kaptenipaberid tegite kopteri Nobelisse Eestis tehtud. See on ikka päris päris ammu, et ma olin siis 20 vastane, kui ma tegin oma kaptenipabereid ja siis 28 ja kaks aastat hiljem sai tehtud siis ka esimene merereis kaptenina. Kuidagi juhtus niimoodi, et ma olin kõige noorem laeva peal veel kapten ka tol hetkel oli küll ta selline kokkusattumus mitte planeeritud, et võitsime küll antud laeva peal siis vanemtüürimehena, aga kes selle nii-öelda põhikapten oli kontor nii-öelda tema töövingult rahul, kuna tegemist oli venekeelse inimesega, kelle Weba inglisekeelset oskused ei olnud piisavad ja siis pakuti, et ma teeksin ühe sellise lühikese nädalaajase reisi. Ja sellest nädalaste ajast, jah, nüüd on juba pea 15 aastat kaptenina, seletas, et nii ta läks. Te olete kaugsõidukapten, te võite ühtviisi juhtida nii kauba- kui reisilaeva. Praktilist jah, et see Kapni diplom on nii-öelda piiramatu, et eks igal päeval, kas me räägime nende reisilaevast või on ta nüüd naftakeemiatanker on veel täiendavad koolitused, mis on vaja läbida ja iga viie aasta tagant värskendada ka põhimõtteliselt. Kui huvitavatesse sadamatesse teie kauged merereisid teid viisid? Huvitavad sadamad, mis on huvitav sadam, tegelikult on igal sadamal oma nii-öelda omapära ja midagi sellist mis sind hakkab köitma ja kuhu sa võib-olla tavainimesena sooviksid tagasi minna. Mida aeg edasi, seda rohkem on laevadelt need liinid, kiiremad, oma seisukohad, lühemad sadula sadamasse, seisad seal võib-olla pool päeva päeva ja lähed välja. Ja kui me räägime konteinerlaevadest väiksemates, siis on võib-olla see seisukoht tund aega, võtad osad konteineri peale, lossid teised maha juba teise Kaialt sellist aega, et sa kuhugi minna linnaga tutvuma ikkagi väga harva juhtub, et jah, tõesti, kui me räägime seal üheksakümnendatel aastatel 80., siis oli seda aega rohkem, oli väga palju selliseid, ütleme ilmast tingitud seismisi, kus sul Aafrikas kuskil olid sellised soonvihmad, vihmaperiood, Kaupoli niiskustundlik ja ei olnud probleem seista nädal, kaks, kolm ühes kohas, mõnikord ka neli või oodata uut kaupa. Aga kaasajal see on ikkagi väga suur haruldus. Kui nüüd vaadata sadamate poole pealt, mis sa nagu kohtade poole peal, mis on sellise emotsiooni jätnud, siis on kindlasti Kanada Kanada järvistu, Toronto mandri ja L-Ameerika pole seal juba Missy käänis. Detroit allapoole siia Atlandi ookeani poole Quebec. Seal sai väga palju sõidetud mööda Kanada Järvistut jäiga aega ringi liikuda Niagara juga vaatamas käia. See on üks emotsioon siiamaani nagu väga palju, kui meelde jäänud samamoodi Brasiilia rannik, erinevad sadamad alates siit ülevalt ekvaatori juurest minnes alla lõunasse välja näha seda loodust, lopsakust, erinevaid inimesi ei ringi. See on omaette emotsioon. Ja ka Aasia poole pealt nii Singapuri, Hongkongi, Lõuna-Korea pus on igas kohas oma selline omapära ja kui ei saab seal palju käidud, tekivad kontaktid-tutvused. Tule 10 aastat hiljem tagasi, näe jälle tuttavad inimesed ees. See tegelikult paneb nagu mõtlema ja aru saama, et maailm tegelikult on meil hirmus väike. Aga nii palju erinevaid kultuure, missugune kultuur teid kõige rohkem köidab? Aasia Lõuna-Ladina-Ameerika igal pool oma filosoofia või õpetab meri midagi niisugust, mis on teiste universaal. Eks ta kindlasti õpetab midagi, mis on väga universaalne ja et sa hakka suhtuma inimestesse sõltumata nende päritolust, nende keelest, nahavärvist ühtemoodi. Et me oleme ikkagi kõik ühesuse inimeses, mis siis, et meie kultuuriline taust on natuke erinev ja puhun hinge alati tagasi tõmbab, on kindlasti Brasiilia Ladina-Ameerika puhul inimesed, kultuur. Moody tahaks tagasi minna Aafrikasse. Samamoodi on seal mustal mandril aga palju, kus tahaks tavainimesena ringi reisida, näha, vaadata vaatamata sellele, et ka väga paljudes riikides tänasel päeval ei ole tervislik minna. On ohtlik eriti valgel inimesel. Aga kui me vaatame looduse poole pealt, on seal väga palju näha ja samamoodi ka inimesed, tegelikult on nad väga toredad ja vahvad. Aga kui me läheme nüüd Aafrikast juba ida poole Aasia poole peale Punase mere ümbrusse, riigid, Saudi Araabia, kogu see piirkond on ka järelikult huvitav, väga palju, ütleme sellist ajalugu, mida näha, see on selline huvitav konstruktsioone. Kui kunagi sai koolis õpitud ajalugu, siis talle puhtalt selline nii-öelda õpiku teadmine, pluss siis veel juurde loetud raamatud, aga kui seal ringi reisinud mööda maailma siis hakkab tekkima sellised atraktsioonid ja see pilt läheb paremini kokku. See on selline mõnus tunne. Samamoodi Sri Lanka, India, Malaisia, Singapur, Singapuris ma pea aasta otsa elasin ja töötasin ja tol hetkel ega väga palju ei olnud sellist võimalust ringi liikuda. Just selle aasta alguses sai ka siis perega otsustatud, et teeme ühe sellise reisi ja käime Singapuris ära käima seal, kus ma ise olen käinud ja käia sellistes kohtades, kus tol ajal käimata. Mis oli kõige suurem laev, mida te olete kaptenina juhtinud? Eks nad kuskil sinna 180 285 meetri peale on jäänud. Mõnes mõttes on tõesti seda ta ju suure laevaga. Aga kui me tänasel päeval vaatame suuri tankerid konteinerlaevu, mille pikkus on 300 meetrit. Tänasel päeval, mida aeg edasi, seda suuremaks nad lähevad, et aga eks seal olla selline majanduslik mõtlemine taga, et mida suurem on laev, mida suurema koguse kaupa me saame viia ühekorraga punktist A punkti B. Seda efektiivsem on, oleme. Ja samas on sõidetud ka väga väikeste laevade peal, pigem selline ampluaa oligi siin kuskil kuni 80 meetrit, kus me viimasel ajal sõitsin Põhjameres siis naftapuurplatvormide varustuslaevade peal. Miks see põhjus oli, oli see, et seal olid kohvikud lühikesed kui me räägime sellisest suurte laevade peal väga vitureis, ma olen ikka teinud kusse, pikkus oli üheksa kuud, tähendab peaaegu aasta otsa kodust ära ja kui nüüd vaadata nende eriotstarbeliste laevadel, siis seal oli nõue, et sa üle nelja nädala korraga ei tohtinud sõita. Sul pidi piisavalt olema aega, et välja puhata ja valmistuda uueks reisiks. Talvel, kui olid ilmastikutingimused, halvemad, oli tormi, siis oli see kolm nädalat, maxi võisid sõita ühekorraga. Üheksa kuud merel iga päev ühed ja samad näod, enamasti külg külje kõrval koos. Kuidas inimsuhetele mõjub? Isegi nii suured südamesõbrad kui Jaan Tätte ja Marko Matvere pärast ümber maailma purjetamist enam nii suured sõbrad kuuldavasti ei olegi. Miks paneb pikk merereis ja tihedalt koosolemine inimestevahelise läbisaamise proovile? Kas nad on nii tihedalt koos? Ma just hakkasin mõtlema, et kui te olete suure laeva peal ega sa väga palju inimesi nagu oma igapäeva toimetuste juures ei näegi, kes on öösel hais, kes päeval vahis vahid vahetuvad, pigem sa näedki seda, kellel so ahi üle võtad, seda küll sa vaie üle annad ja võib, aga söögilauas siis veel paari vahetuse naabrist, kellega sa koos vahetuses oled. Ja ongi kõik, et neid perioode, kus oli ookeaniülesõit sinna kaks nädalat, kolm nädalat võisid sa kokku puutuda võib-olla nelja, viie inimesega igapäevaselt kui just ei olnud mingisugune nii-öelda üritus, kus siis kutsuti nagu meeskond kokku ja sa avastasid, oh näe, meil natuke rohkem inimesi, kui need kolm, neli, keda sa igapäevaselt tegid, see kindlasti on selline omaette mikroühiskonda ja kõikidele ei sobi need inimesed, kes hakkavad sõitma, eks nad ta kohe alguses tunnetavad, et kas see väga sellises piiratud mikroühiskonnas elamine, töötamine nende jaoks sobiv. Kas see sobib, et sa vaatad hommikul välja? Ei näe maad, järgmine hommikul toodud jälle välja ilmaatust, jälle maad? On ka neid, kellel selline maa mitte nägemine ei sobi, rääkimata siis merehaigustest. On ka neid kaptenid küll ja küll kohatu, kes tegelikult juba väiksema tormid jäid merehaigeks. Inimese organism on erinev, inimesed on erinevad. Eks selline aeg nagu filtreerib välja need, kes sobivad, kes mitte. Aga mis oli minu jaoks selline? Kõige huvitavam ja üllatavam oli see, et ühe laeva peal oli mul Esko on 12 inimest ja 12 inimestel kõiki erinevatest rahvustest üks kõige paremini koostoimiv meeskond üldse. Muidu on ju see, et on erinevate rahvuste grupid, tekivad omavahel suhelda, ollakse kampades. Aga seal seda ei tekkinud ja kõik olid mere näid, tegid oma professionaalset tööd ja minu jaoks kõige parem meeskond aegadel. Ütlesid, et te olete nii paljude laevade peal sõitnud, kas on mõni laev, mis tagasi mõeldes tundub kuidagi nagu eriti omane, et mida te olete tundma õppinud nagu oma viit sõrme ja ja mille peale te läheksite pikemalt mõtlemata uuesti tagasi? Viit sõrme. Võib-olla on see selline professionaalne suhtumine või lähenemine, kui sa lähed just eriti Katrina laeva peale, sa käid laeva võimaluse korral ikkagi otsast lõpuni kiirust maskini läbi, et sa teaksid, millega sa välja lähed, midagi, harta, mille peale võid kindel olla ja minna laevaga välja, mida sa ei tea, ei tunne. Ta on väga raske, läheb jälle tagasi minna, elab enam ei ole, Need lähevad, kahjuks on juba suure tõhususega nii-öelda naeltega läinud. Pean siin silmas Eesti merelaevanduse oli Poolas ehitatud Lenin kvardja tüüpi laevas, suur laevastik. Mina viisin esimese nende seeria laeva Indiasse vanarauaks ja sinna ka läksid muud laevad järgimata järele. Miks ta oli selline, mis neil läks hinge? Austasin lava peal või nende laevade peal praktigaidina ja hiljem sõitsin tüürimehena, nad olid väga merelaevad, väga hästi ehitatud ja, aga väga huvitavad laevajuhi seisukohast erinevat tüüpi laadruumid, seal olid raskekaalu poomit kraanad, tavapoomid sellele eraldi tank kas siis vede laste jaoks, aga siis oli seal toiduõli või võis ka veini sinna panna. Ta oli huvitav laev, temaga sai väga palju ka sõidetud nii Brasiiliasse, Aafrikasse, Aasiasse ja tekkis selline väga hea laevatunnetus endal. Aga samamoodi on ka temaga väga palju selliseid kogemusi tekkinud mis ka siiamaani panevad mõtlema, mis puudutavad Justatormis sõitu, et oli üks pikem reis ees, sõitsime Sid Euroopast alla Aafrikasse läbi Kanaari saarte planeeritud peatuse ja ees oli selline Biskaia laht, kus tuul iga tunniga tõusis kuskil kaheksa, üheksa palli juba. Ja mul öine oht. Hommikul hakkas juba lõppema, siin seitsme paiku algeks minema, terve öö oli tormanud meri, aga ta ei näe, mis seal toimub, teki peal. Ja hommikul kell seitse, siis kui juba on suur valge oli väljas, siis avastasid, et osa, kumb reilingust oli meil jalga lasknud. Ja ka ventilatsioonis seened olid kuhugi ära läinud. Et see merejõud. Sadam, mida te mitte kunagi ei unusta. Kodusadam Tallinn. Seal on selline mõnus tunne, kui sa kaugelt näed Tallinna siluetti, kui juba hakkavad tulema eestirannik saared ja lõpuks Naissaar Aegna Tallinn. Et see on selline tunne, mida mingi teise tunnemast või kuidagi seda välja vahetada, eks. Eriti kui reisid on pikad olnud ja jõuda koju, on ikka kuramuse hea tunne. Juhtum merel, kus keegi päästis teise mehe elu või au tuleb mõni niisugune lugu meelde. Veel on, eriti kui me sõidame ookeani peal, on lähim kallas tihtipeale kui mitte nädalate, siis päevade kaugusel ja isegi mõnikord mõnest väiksemast terviserikkest võib saada väga tõsine asi. Nüüd öelda konkreetselt ühte juhtumit ma ei saaks, aga neid olukordi, kus meil ikka laual midagi juhtub, kas keegi saab viga? Keegi lõikab näppu ja on vaja osutada inimesele päris sellist tõsist esmaabi ja vajadusel ka õmmelda. Neid olukordi on ikka päris põlv ette tulnud ja abistada teisi ookeani peal hätta sattunud inimesi. Neid tuli ka ikka päris palju ette. Ja seenele see, kus paneksid mõtlema, et ei tea, kas nende jõustub kokkusattumisega. Tühje ookeani peal sa järsku avastad ühega siis abitu kalamehe või purjetaja kes vajab abi. Ja teades, et Weba, teine lähim alus on kolme-nelja-viiesaja miili kaugusel. Neid olukordi tuleb päris palju ette. Ei tea, kui palju on olnud neid juhtumeid, mida sa pole tähele pannud. Just tuleb siit üks selline ookeaniüleseid, kus sõitsime Singapuri, India ookeani meelde. See oli ka kuskil 400 miili lähimast kaldast radari peal seal mitte kedagi, näe, ühtegi laeva ei ole visuaalselt kedagi, näe, 100. vihma, vihma oling oli väga tugev ja ei tea, mis pani sinna ettepoole vaatama ja võib-olla oli kuskil siin paarisaja meetri kaugusel oli selline puidust väike kalapaat ja ega ookeani peal väga palju nii-öelda pingsalt ette vaata ikka teed oma toimetusi vaatelt, radari peal kedagi ei ole. Ja see viimase hetke manööver, et temast sai kõrvale tõmmatud laev ei sõidetud üle. See oli ikka väga suur kokkusattumus. Kui oleks nii-öelda killud läbi käinud, ega temast pole seda midagi alles jäänud. Sellel suurel laeval absoluutselt ei oska midagi olnud, võib-olla paar värvi kriimustuste kõik. Eks neid, selliseid sündmuseid, neid juhtumeid on ikka päris palju. Sellise aja jooksul tekkinud. Eks laevukene koiduvalgel merel tead, mehi pardal oli 22, Nat, merega roosa, lõbusa teadur ja kõik. Ja see polnud üldsegi neid. Esimene sõit aga Cathermann taas Krimmis. Ja mõtles, võta võimet, nii, ta oli oma vana ja tunnis. Meresõitja ei ole. Laevuke kord. Põgus merekarude hord lasid naise ja kõrtsid ja run seal vilkusid viiulid ja mürtsud trump. Tottermancramis. Ja mõtles, kus tema võimete staari Ugavana ja tuhiseb. Meresõitja olevik. Ja kus, kui mehed ükskord laevale said, jahutas kenasti neid haigeid. Pole, torm murdus nakatuda. Läksime korda, jäin ainukesena. Vist aasta. Ja mõtles tema võimed, tädi Aadi jõunavana ja tunnised mehedaid. Lõpp eskord maru ja taevas oli klaar, nägid väsinud mehed palmide saar, kurss minna, siis võeti, lõppes ränk töö. Seal elasid naised, nii mustad kui. Oma võimete ja ta oli olevana ja tunnisega sest me ei ole Pipalisest. Või õnnelik lõpppõld. Soolaleiva tõi neile suguharu patroon. Ma võimed, käbi, ta oli oma vana ja Vere. Ja ta. Ja nii spa. Meremeeste juttudes sageli on niisuguseid seletamatuid asjaolusid kas on midagi näha või tunda või on juhtunud olukordi, millel nagu ei ole loogilist seletust, niisiis öeldakse, et kotermann laevas või midagi läks natukene untsu või bussi või, või vastupidi, nagu teie ütlete. Läks õnneks. Tuleb teil veel mõni lugu meilt, mis teiega on juhtunud, nõnda Te olete pealt näinud ja millele on raske leida loogilist seletust. Ei tea, kas see on seotud sellega, et on olemas nagu inseneriharidusinsenerimõtlemine, et alati üritad igavesel asjale leida sellise loogilist selgitust, miks ta niimoodi toimus, juhtunud on palju, aga üldjuhul ikkagi sa leiad kuidagi selle selgituse, miks ta juhtus. Mis on selle põhjus? Üks selline asi endaga juhtus ja mida mina nagu ei ole siiamaani suutnud kunagi selgitada, oli seotud ühe väikse reisiga meil lelle Euroopast Ameerikasse, Euroopas tavaliselt oli palju sadamaid väga selline intensiivne graafikega siin sadamate vahel puhkepausi ei olnud ja niimoodi praktilist nädalaga järjest selliste pooletunniste puhkepauside etega sai toimetatud ja eks ta siis, kui Euroopast välja lähed, laevaga päris väsinud oled. Aga samas, kui on harjunud sisse selline regulaarne graafik, vaht, magad, sööd vaht, eks see inimese nii-öelda sisemine automaatika hakkab toimima ja vaatamata sellele, et väsimus oli suur, magada tahtsin väga palju ikka kui sul äratuskella helistab või seal vahime sellistele kuule nüüd on kohtul sa reageerid selle peale ja uni nagu käega pühitud ja aga ju siis oli väsimus niivõrd suur, et ma ei mäletagi ei äratuskella ega ka vahimehe helistamist. Üks hetk ma avastasin, et mu keha on, olete ukse juures, aga nii-öelda võimu ei olnud seal sees täitsa nii, jälgisid oma keha liikumiskõrvalt ja siis mingi hetk jõudis nii-öelda see hing vaim sinna kehasse tagasi. Ja ma mäletan, et ma olin siis juba läbi selle kajuti ukseaugu jõudnud ja see nii-öelda tagasi jõudnud veel nii suur, et ikka võttis põlvedest nõrgaks langesid nii-öelda sinna koridori põlvedel maha ja siis istusid üles, siis olid juba nii-öelda tagasi, et see on selline asi, mida kuidagi insenerimõistus ei suuda nagu seletada. Aga muudel juhtudel ikkagi on üht või teistmoodi võimalik siin ära selgitada või seleta, miks üks või teine asi juhtus. Aga jah, võib-olla meresõit on selline eriala, kus sa näed neid juhtumeid ikka, noh, mitte ei või iga päev siis väga palju juhtumeid iseenesest on päris palju. Ma loodan, et kunagi kirjutate sellest raamatu. Tuletame meelde insenerihariduse, te saite Tallinna tehnikaülikoolist, aga te olete ennast ju rohkem kilu seiskunud. Tähendab ma arvan, et see insenerihariduse, see poolakas tegelikult isegi pihta Tallinna merekoolis, mis oli siis Estonia puiesteele, et siin ma arvan, et sobiks nagu öelda suured kiidusõnad nendele õppejõududele, kes seal töötasid sellel vaimsusele, mis seal majas olid, tol hetkel tegemist oli, mida ma olen ka varem öelnud ikkagi Eesti mõistes eliitharidusega see haridus, haritus, need teadmised, mis said, olid ikka sellised, mida võrdväärselt pakkuda kuskil ei olnud ja see on see, mis pani selle nii-öelda baasi. Jah, pärast on õpitud nii, siin Merakadeemias samamoodi õppejõud olnud ka tehnikaülikoolis. Asi on selles, et selle vundamendile täiendavate nii-öelda korruste peale ehitamine No te olete ka mereakadeemia nõukogu liige, kuidas te vaatate selle peale, et mereakadeemia nüüd on liidetud Tallinna tehnikaülikooliga? Positiivselt ma näen, et need rasked ajad, mis siin Merakadeemial veel mõned aastad tagasi olid, need on nüüd möödas, inimestel õppejõududel on uuesti sära silmades ja liigutakse sellest õiges suunas. Aga kindlasti on veel väga palju, mida on vaja teha, paremaks teha, muuta eks, nii nagu kogu ümbritsev nii-öelda maailm meie ümber muutub, nii muutub ka mereakadeemia. Mul on kahtlus, et võimaluse korral käite vaatamas meremuuseume mööda maailma, neid on nii põnevaid, nii huvitavaid. Olete käinud Muuseumi laevades, nii nagu praegu, Suur Tõll on Tallinnas lennusadama kai ääres. Kui paljude hulgast valida üks, siis mis oleks see, kuhu te tahaksite oma lapsi viia? Ma arvan, et ei ole vaja kaugele minna, sama suur tal on selline laev, mida kindlasti tuleks lastele näidata. Seal kaugel ei ole ka meil ju alla Lembitu ja need on kindlasti sellised esimesed laevad, mida tuleks Noortele merehuvilistele näidata. Loomulikult on üle maailma erinevaid meremuuseumid, erinevaid, nii-öelda muuseumi eksponaate, mida külastada, igaüks nendest on omapärane oma ajalooga. See on jälle selline professionaalne, selline kiindumus, kui vähegi natuke aega ja võimalust on, siis ikka proovi käia vähemalt vahepeal ära, kui natuke rohkem aega ikka remuuseumis ära. Nii tutvuda kohalike kultuurimerekultuuriajalooga jälle, et pilt enda jaoks laiendada näiteks London suur mereriik ja samamoodi ka Londonis on ju meil Thamesi ääres mitu ajaloolist laeva, sealhulgas siis khati sahke. Aga samamoodi, kui me läheme üle selle suure lombi Ameerika poole peale, on ka seal väga palju ajaloolisi laevu, mida on toodud kai äärde vaatamiseks. See, kus kas siis on pere lapsed kaasas või lähed üksi, vaatad ja mõtled, kuidas siin mere kunagi toimetasid ja mis on see ajalugu, see on põnev. Et kuulajale jääks nüüd seda muljet, et ikka veel sõidate aktiivselt merd ja teenite kaptenina, siis tuleb öelda, et ta astusite maale üsna mitu aastat tagasi. Miks ja millal? Juhtus see on jah, juba 12 aastat tagasi. Ühel hetkel hakkab mõtlema Ühenduses on võimalik kuskil mujal töötada mõne muu valdkonna peal. Ja 12 aastat tagasi korraldi tdi Detnovski veits, mis on siis üks maailma suuremaid ja vanemaid klassiühinguid konkurss, mille ma edukalt läbisin ja siis sai alustatud tööd maa peal, nii siin piirkondliku juhatajana kui surveierina või seal mitu funktsioonili, seal tekkis selline võimalus nii-öelda merendus näha teise poole pealt eye laevade peal igapäevaselt teostada järelevalvet. Kuna oli ka selline, ütleme, juhi roll, siis väga hea hariduse kogemuse sai ka silla Norra nii-öelda klassiühingud juhtides. See oli kui merendus aga teise nurga alt vaadatuna jätkuvalt sa tegelesid merenduse laevadega majandusettevõtetega, ta oli väga huvitav kogemus, väga palju uusi teadmisi arusaamasid sealt siiamaani ka praeguses töös ma olen neid teadmisi kogemusi kasutanud. See on väga vastutusrikas töö, sest kui laevaga merel midagi juhtub, kas õnnetus või läheb põhja, siis vaadatakse kohe, et kes oli viimane, kes kontrollis laeva. Korrasolekut nii ta täpselt ongi, et sa pead seda tööd tegema teadmisega, et siin nagu mööndusi teha, sa ei saa, kuigi vahetevahel tekib selline tahtmine või proovitakse sind sinna suunata, sest kui sa avastami puuduse, sa pead hindama, kui oluline see puudus on. Ja kas selle puudusega see laev saab välja sõita, aga on ka neid olukorda seisvuda, ei saa välja sõita ja ta peabki jääma sadamasse. Ja tema nii-öelda päeva tunni maksumus on väga suur ja sinu otsus võib-olla mitte kümnete tuhandete, aga sadade tuhandete eurode väärtuses. Loomulikult üritaks sind ära rääkida, et kuule, et võib-olla mõtled ümber ja et ikka lubad lavelle minna. Aga siin on see, kus sa pead professionaalset endale kindlaks jääma. Ja teine selline huvitav pool on seal ka. Aga mis puudutab neid laevu, mis on vigastuse saanud hinnata nende laevade valmisolekut, kas siis reisi jätkata või mis tingimustel, mida on vaja remontida, et ta võiks jätkata seal, kus tegelikult väga palju on vaja sellist, ütleme teadmist, insener, teadmist, kogemust, kui seda tuleb lapp napiks, siis on hea abimees telefon kuses helistada oma kolleegidele ja kuna tegemist oli sellise ja tänase päeva selle suure klassiühinguga, kus tänasel päeval netetnovski lülitas pea 18000 inimest töötab üle maailma, siis alati sul on kuskil, kas ta siis Austraalias, Lõuna-Ameerikas või siis samas lähedal Norras. Kolleeg, kes on antud valdkonna hea spetsialist, sa helistad talle, et kuule, mul on selline asi, mis sinu arvamus on, kas sa toetad minu mõtted või on mingi muu ettepanek ja samamoodi sulle helistatakse, kui oma valdkonna spetsialistile kuuluda sellisesse suute perre. Te olete selles suures organisatsioonis, see on omaette väärtus, kogemus. Tundub, et te vaatate sellele ajale hea meelega tagasi. Kuidas te vaatate tagasi perioodile, kui te töötasite Balti laevaremonditehases? Enam sellist ettevõtet nagu Balti remonditehase ei ole, ta on BLRT Grupp on endine nõukogude ajast pärit nimetus, mida siis kasutas ainult lühendina. Aga põnev, väga põnev aeg. Tegemist on ka tänasel päeval sellise suure tööstuskontserni rahvusvahelises kontsernina kus töötab pea neli pool 1000 töötajat. Ka minu enda alluvuses oli otseses aluses tsirka 500 inimest. Samamoodi sai tegeletud laevaehitusega. Siis ma tulingi Detnovski Veridusest BLRT grupi järelevalve poole pealt ehitaja poole vööle. Ehitasime erinevaid laevu nii siia Norra rannikule, kaugemale suuremaid kui ka väiksemaid sellele lisaks veel ka sai ehitatud kalakasvatuspargas vaid peaasjalikult vara turu jaoks. Tsirka 890 protsenti meie Eestis siin lõhest On tulnud Norrast ja siin Eestis ehitatud kalakasvatus pargastajateles kalafarmides. Ja sai tegeletud ka väga palju erinevate nafta- ja gaasitööstuse projektidega erinevate komponentide tootmisega naftagaase sektorisse. Samamoodi ka nende paigaldamisega laeva peale jälle merendus, aga teise nurga alt. Suvi on käes, juulikuu on poole peal. Kas sel suvel purjetama ka lähete? Prooviks ikka nii palju aega leida korraks mereõhku mere pealt nuusutada? Kindlasti? On teil isiklik jaht kuskil ootamas? Ei ole, eks meil Eestis selle meresõiduga on, nii nagu ta on, et ta on väga selline piiratud lühikesele ajale. Loomulikult kui me oleksime, ütleme seal Vahemere poole peal siis seda aega käia, merel purjetada on tükk maad rohkem, ilma poole pealt. Et Eestis periood on suhteliselt lühike ja nüüd ongi küsimus, et kas nii-öelda enda jahi, isikliku jahi või kaatri omamine on otstarbekas või mitte. Taani on kutsutud, et kuule, tule, teeme ühe reisu kas siis niisama puhkama või on ka neid hetki, kui on vaja Kipparit või siin on ka aeg-ajalt, kui on natuke suuremate laevade jaoks otsitud kaptenite, kuule näe, et ole teine reisid, et neil siin kaptenit ei ole, neid võimalusi ikka on. Ma arvan, et lõpetame intervjuu siin jäämurdja Tarmo ohvitseride Messis ja läheme täname selle võimaluse eest ka jäämurdja kaptenit, et tama laeva külalislahkelt. Meile pakkus. Saate lõpuks oleme saanud teha lühikese äkkvisiidi jäämurdja Tarmo kapteni kajutisse kapten Peedu kass, mida jäämurdja suvel teeb. No mida jahimees teeb, kui jahihooaeg puhastab püssi meie vuntsime laeva, hoiame korras, et siis läheks, oleks valmis. Kas talv oli raske jäämordiale? Raske oli selle poolest, et oli vaja jääd oodata, aga jääd ei olnud, ei tulnud. Meie elu teeb see raskeks. Jäämurdjat elu, me ootasime jäädaga, jää ei olnud. Kas siis saab ennast pakkuda nendesse sadamatesse, kus jääd on? No see ei olene meist, aga me oleme valmis. Nii et üks võltsimine, roostetõrjumine, värvimine, see on suvine töö jäämurdja peal. Muid asju ka ikke, laev on üle 50 aasta vana ja ma ise võrdleks laeva eluiga ja inimese eluiga umbes midagi taolist, eriti jäämurdja kohta. See käib ja tavalaevad Nemad kuluvad varem ära. Aga jäämurdjad on ehitatud väga targalt, pole kokku hoitud ehitamise ajal. Jäämurdjad kestavad, suvel seisavad ka tavaliselt tänavu tuleb meil toki minna, seal plaaniline, praegu minu teada peaks olema hange üleval. Ei ole veel täpselt teada, kuhu me lähme ja millal, aga kuskil suve jooksul peaks toki tööd ära tehtama, vaatame altpoolt ka seda ja siis oleme veel julgemad. Ilusat sõre, kapten peidab äss teljega. Selles saatetunnis rääkis oma meremehe elust kaugsõidukapten rahvusvahelistes laevaehitus- ja laeva ohutusfirmades töötanud praegu veeteede ametit juhtiv Renee harikas. Rääkisime jäämurdja Tarmo pardal Abiks kapten Peedu kass, laulsid Uno Loop, ansambel peoleo ja Loliita. Saate panid kokku Kaja Kärner ja helirežissöör Anna-Maria Currel.