Tere laupäeva hommikust, rahva teenrid on jälle kogunenud vikerraadio ümmarguse laua ümber ja vaatasin annaalidest järeletegemist on juba 341. saatega, nii et varsti on niisama palju saateid kui aastas päevi. Aga aasta tegelikult ka läheneb lõpule on ju jäänud veel jõuludeni veidi rohkem kui kuu aega ja kaks nädalat esimesel advendil. Täna stuudios Mart Linnart, tere. Ainar Ruussaar. Pere, 341. saade, mõtle, Mart, kui noored me olime, kui me siin alustasime. Ära parem räägigi. Ja sa juba ütlesid, et mina siis olen täna Mart Ummelas, mitte Aarne Rannamäe. Ja millest siis rääkida siin üha süngema ilmaga Eestimaal. Eile oli ju suur surm tegelikult, mis selle laevaliikluse seisma pani, nii et oleme tormist sõltuvad ja mitmel pool ka elekter katkes, kuuldavasti just isegi paides lausa poole operatsiooni pealt. Nii et oleme ilmast sõltuvad kõigest hoolimata. Aga peale selle oleme sõltuvad ka varastest oma saate reklaamis, ma meenutasin, ma tea salongist Ainar nii noor inimene, et kunagi oli niisugune nali, pulden, portfell mingis tele komöödias, kui ma ei eksi, see oli vist kas Ervin Aabel, kui kellelgi oli, millega oli ka tohutu palju pahandust, kui see kaduma läks. See tuli mulle kohe meelde seoses meie nüüdseks juba lahkunud ehkki vist ülesandeid täitva kaitseminister, kus Hansoni portfelli kadumisega ja minu meelest on ju varem ka, kas teil tuleb meelde samalaadseid juhtumeid portfellide ja läp toppida ja kõiksugu muude asjadega ega esmane? Kohe ei olnud riigisaladust on ju varemgi kadunud. Ma mulle meenub, kui kunagine minister Peeter Olesk läks Kadriorgu tollasele presidendile Lennart Merile hõrgutist viima, siis tulid talle kallale Kadrioru pargis, pätid võtsid ära hõrutise ja võtsid ära ka mingi paberi, mille peale oli märge riigisaladus, kui kui mu mälu mind ei peta. Viidud viidud ära ka keskkonnaminister Ministri keskkonnaministri arvuti ehkki väidetavalt selles arvutis ei sisaldunud mitte midagi Ma võin eksida, aga kas mitte Tiit Tuuli autosse ei muutunud kunagi sisse viidud selt kaera, läptopi või. Ma imestan, et meie ajakirjandus pole nagu teinud niisugust ajaloolist tagasivaadet kõigist sarnastest juhtumitest, et me oleksime nagu saanud sellise läbilõike sellest, kuidas vargused on mõjutanud Eesti poliitikat. Meenub küll, meenuvad küll need pahatahtlikud hoolimatuse juhtumit, kus kus isikuandmetega paberid on vedelenud mõnede asutuste hoovis. Aga, aga jah, riigisaladust on varemgi ära võetud, küll jõuga, küll küll kogemata. Aga kvaliteet on ju seekord ikkagi uus, nagu on ka meie ajalehed kirjutanud. Ilmselt see oli esimene juhtum, kui meie ministri Maardus on nüüd leidnud rahvusvahelist vastukaja, sest ei olnud lihtsalt kaitseminister valt NATO riigi kaitseminister ja me teame, kui palju saladusi NATOs ringi liigub. Loodetavasti nüüd ei paljastatud mingeid saladusi Nato strateegiast koos selle portfelliga, sest see oleks üsna jube mõeldagi. Väidetavalt jah, seal portfellis mingisuguseid NATO saladusi ei olnud, aga niisugune asi, et kaitseministri portfell võib kogemata kombel kaduma minna või varaste saagiks langeda, ikkagi natukene usaldusväärsust õõnestab, sest meenuvad. Slovakkias oli tõsine probleem, kui oma kaitseministriks mees, kel kes oli ütleme siis tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga, ta oli seotud kommunistlike organisatsioonidega ja siis oli slovakid tõsine mure, et jah, võib minna nii, et meid küll võetakse NATOsse, aga võetakse NATOsse kui niisugune ütleme, teisejärguline liik riikidele kõiki saladusi ei anta, antakse ainult sellised vähem salajased saladused kasvatatud. Hansoni portfelli vargust, portfelli vargusele tagasi mõeldes võib ainult jumalat tänada, et me ei ole suur ja võimas tuumariike Hanson jäävad selle tuumariigi juht, kes kelle tuumakohver koodidega öösel pihta pandud, aga aga tegelikult see on keeruline probleem, ehk siis. Tegelikult ei tea, kui palju saladust, nato saladust meie kaitseministri laual üldse jõud. On väidetud ka seda, et et piisavalt targad ministri nõunikud ei jätagi saladusega paberit ministri lauale, vaid vajadusel võetakse allkiri ja viiakse see kohe-kohe kindlasse paika. Teine asi muidugi tehnoloogia areng, et ther, millel on punane märge riigisaladus on üks asi, aga aga paraku üha rohkem inimesi võtab tööd koju kaasa koos sülearvutiga. Ja kui selles portfellis oleks olnud ministri sülal arvuti, siis, siis noh, inimene, kes teeb taolist tööd, selle sülearvuti sisaldab väga palju huvitavat informatsiooni, kus ei pruugi veel olla punas templeid, riigisaladustest seda ei ole veel välja prinditud või või noh, kasvõi kasvõi e-kirjavahetuses elektronkirjavahetus võib ju olla kaitseministril väga huvitav. Tegelikult on see nagu laiem, et paber paberiks, aga aga kas siis minister näiteks võib liikuda koos oma sülearvutiga või mitte? Ja eriti tänapäeval, kui kuuldavasti on võimalik ka sülearvutit läbi kammida distantsilt kui seal on olemas vastavad programmid, näiteks wifi programm või kuidas neid nimetatakse Mina näiteks mõtlesin küll sellele, et, Noh, ka minul tuleb allkirjastada konfidentsiaalsed pabereid, noh näiteks nagu töölepingut. Ma, ma ei, ma ei ole kunagi tulnud selle pealegi, et neid nagu koju Kaasa või relvastatud valve saati relvastatud valve saatel küll aga küll aga käin ma päris tihti. Kõigele siis röövlitele, nüüd teadmiseks tõepoolest sülearvuti kaasas, mille ma võtan koju ja hommikul lähen tööle, et et see on tegelikult tõsine probleem, kuidas sellist informatsiooni kaitsta, mis ei ole paberkandjal. Aga kui nüüd vaadata seda veel ühest aspektist seda juhtumit, siis see viide sellele NATOle on tekitanud mul niisugused tunded, et võib-olla Margus Hansoni lahkumine mingil määral ongi just seotud sellega, et me nüüd oleme selles organisatsioonis, sest kui me meenuta, vaatame, kuidas ta algul reageeris sellele kaotsiminekule, siis see oli üsna niisugune. Tõrjuvad teisel olnud midagi erilist ega olulist ja nii edasi ta ju teadis kindlasti väga hästi, mis tal seal portfellis oli, aga kuidagi see asi niimoodi keeraskeerase keeras, kuni lõpuks meie. Peaminister Juhan Parts tegi vägagi terava avalduse seoses seoses Hansoni käitumisega küll pärast seda, kui ta oli juba ise teatanud tagasiastumisest või olla ka niisugune teatav surve väljastpoolt, et niisugused juhtumid ei korduks, siis tuleb anda ka selge signaal sellele ministrile, et nüüd on sinu aeg läbi. Mis te arvate? See võib ühelt poolt olla loomulikult seotud meie NATOsse kuuluvusega kas või sama slovaki näide, millest ma enne rääkisin. Teisest küljest võib see olla seotud ka sellega, et Reformierakond lihtsalt tahtis sellele kohale tugevamat ministrit. Ja, ja sellepärast otsustas öelda. Margus rääkis, et ole nüüd hea mees ja. Vot selleni ma tahtsingi jõuda, et tegelikult kuivõrd nüüd ikkagi on see nii-öelda noh, skandaal seotud portfelliga, aga võib-olla palju rohkem Hansoni endaga Jah, muidugi on ka kolmas variant, et tegelikult Reformierakond On ennegi. Üritanud taolistest ebameeldivatest olukordadest välja tulla nii-öelda Lääne-Euroopa likul ohverdab Merilo tardades ministri. Meenutagem kultuuriminister Signe Kivi kes astus tagasi pärast seda, kui Kultuurkapitali juht oli väidetavalt üle kaheksa miljoni kasinus maha mänginud ja see välja tulid. Et mitmed asjad koos olla, ühtepidi Reformierakonna soov leida tugevamat ministrit ja säilitada oma mainet, teisalt kindlasti kuulumine NATOsse on, on teine asi kui kuuluminesse rüüs, eks ole, ehk siis ka sealtpoolt tulenev surve ükskõik kui oluline ebaoluline paber kaotsi läks, aga asi on ju põhimõttes, sest et juba juba programmi partnerlus rahu nimel raames enne veel, kui meiega hakati pidama NATOga ühinemiskõnelusi sõlmis Eesti, sõlmisid kõik teised selle raamprogrammiga. Ühinenud riigid NATO riikidega, konfidentsiaalsuslepped, kahepoolsed. Nii et see on NATO-s väga oluline. Sa meenutasid Signe Kivi juhtumit, täna meenutab seda Kaarel Tarand oma kolumnis Eesti Päevalehes küll teisest ühest küljest, et et huvitav, huvitav, et kui mõni minister noh, ei saa hakkama ülesannetega. Ma ei taha öelda seda praegu siin Signe kohta, aga noh, Margus Hansoni puhul on see selge, et, et siis on nagu see pehme maandumine toimub Riigikogusse. Tegelikult ju see vana tuntud nõks, et kui kaadrit vahetati, siis teda edutati ja praegusel juhul ka siis all seal ju tegelikult edutati tagasi kontrollima valitsuse tegevust. Et selles on ka midagi niisugust natukene kummalist. Praegu ei peaks demokraatias olema väga, väga kena käitumisviis, kui sa ikkagi oled uurimise all. Kuuldavasti vist kriminaalasi on algatatud, et siis kas, kas nüüd on viisakas ka, ütleme, jätkata üldse poliitikas? Mis te arvate? Noh, kriminaalasi on algatatud selles mõttes, et ta ei ole süüdi mõistetud ja kes ei ole süüdi mõistetud, on, on, on süütu ja. Rääkimata sellest, et kui ta riigikogu liige, siis nagu teada, on ta ka süütuse presumptsioon märksa raskemini üldse. Ja mina väidan, et Eesti riigis võib kriminaalasja algatada suvalise õhtulehe kaheksanda külje loo pärast kellele ei, see veel ei ole, nii et nii nüüd tõsine asi. Et kui kellelegi vastu on algatatud kriminaalasi, siis on tema elu läbi, et et ikkagi tõepoolest kohus on see, mis mis siis otsustab ja ja kohtunik on meil ka mitmeid-mitmeid astmeid, et otsustab, kas inimene on süüdi või mitte. Aga see on, see on omamoodi ja tegelikult alles kapo uurib ja see ei ole jõudnud veel, prokuratuur ei ole jõudnud mitte kuhugi, nii et aga, aga see. Riigikogu riigikogu kui institutsioon on, on nagu omamoodi padi. Et madrats, madratseid, tipp-poliitikud haiget ei saaks. Tõsi, aga teistpidi noh, Riigikogusse on inimesed valitud, neid on valinud valija. Valija on andnud mandaadi, ma räägin seda juttu, mida poliitikud armastavad, aga rääkida, aga mis ju ometi teoreetiliselt ongi niimoodi. Ehk siis kõik on ju seaduspära ja valitsus seda ju läks riigikogust moondunud sinna pehmeid, teda ei maandunud sinna pehmet, nii et. Nii et selles mõttes pole jällegi Nagu teoreetiliselt midagi ette heita, aga, aga eetilises plaanis võib, võib nagu alati nende asjade üle vaielda. Aga räägime veel natukene siis tema järglasele otsingutes nagu teada, kõigepealt ilmus tegelikult väide, et nüüd meie tubli riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser võiks saada uueks kaitseministriks. Noh, nii-öelda gaasi selle koha peale, aga see nagu väga kiiresti osutus mulliks. Kas, kas teile tundub, et talle tehti ettepanek ja ja kas see ettepanek näiteks sisaldas kategoorilist nõuet ka Reformierakonnaga ühineda? Ma ei tea, aga mulle on jäänud mulje, et siin tehti seda klassikalist poliitikut poliitilist mängu, et et Mikserile tehti ettepanek läbi ajakirjanduse. Ma võin praegu minna täiesti rappa täiesti vale teed, aga, aga jälgides seda seda nii-öelda Mikseril ettepaneku tegemise protsessi, siis mulle tundus, et see ettepanek testidele just nimelt läbi ajakirjandusse mikser kuulis seda raadiost või luges seda arvutiuudistest. Ja, ja läks küsima, et mis nagu mis nagu toimub, et ja siis öeldi, et noh, et sa oled ju tubli poiss ja oled olnud ka selle koha peal, et tule, astub astu parteisse ja saad, saadki nagu ministriks, sest et sest et olid päris jupp aega selle teate vahel, et mikser võiks olla olla kaitseminister ja selle teate vahel, kui mikser teatas, et tema Partsi valitsuse minister küll ei ole. See võib olla fiktsioon, mis ma praegu esid. Noh, siin spekuleeriti ju päris mitme nimega, mitte ainult mikseri nimega, kuigi jah, võib-olla miks seal oli seal kõige kõige reaalsem aga, aga need nimesid, kes võiks selle koha peale saada, oli ikka. No see oli teine tüüpiline erakonna ja Reformierakonna võtet, siis käia väljat, tubli seltskond inimesi, keda saab kõiki selle väikese uudise rajal jälle tutvustada rahvale, et me saime teada, et Maret Maripuust võiks saada kaitseminister ja ja peasekretär Kristen Michal on korraga toodud nii-öelda tagapingist prožektorite valgusse ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata Jürgen Ligist, keda me teame ammu kui väga tublit kaitseliitlast ja, ja muidu ma kaitse või kaitseväe siukest toetajate popularisaatorit. Kõik on õige, sest mis saab olla ühe partei või ühe erakonna jaoks hirmsam kui kui jätta avalikkusele ja oma poliitilistele oponentidele või partneritele mulje nagu ajakirjandust arvates öelda, et tavatseb öelda, et pink on lühike. Mitte mitte ükski Erakond ei soovi jätta muljet, et meil ei ole ühtegi inimest, keda panna ministriteks. Ehk siis täpselt seesama mida, mida räägiti veel mõned kuud kaaslane Tallinna võimuvahetust, kui esitati poliitilisi fiktsioon, et Keskerakond võib, võiks saada riigis võimule ja arutleti tõsiselt selle üle. Et aga kui Keskerakond peaks saama Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonipartneriks Res Publica asemel, siis kes, kes on need Keskerakonna ministrid. Ja üritati just nimelt võimendada seda sõnumit, et ega sealt ei olegi pärast pärast mässuliste lahkumist nagu suurt ministri hulka võtta ehk. Fraktsioonis Reformierakond. Ta võis kummitada seesama asi, et keda te panete kaitseministriks, kes on ta uus kaitseminister. Taas ikkagi tekib küsimus, et milline siis peab olema üks kaitseminister, mis, milline peab olema kaitseministri taust. Demokraatlikus riigis kaitseminister selgelt ei ole sõjaväelane. Kanna vormi, aga. Tahtsin öelda, et samas käis nende nimede hulgast läbi ka kaitseministeeriumi asekantsler Sulev Kannike ja, ja peale seda hakkasid nii reformierakondlased kui kui Juhan Parts rääkima, et minister peab olema ikkagi poliitik, peab olema poliitiline minister ja, ja siis lõpuks, mõneti üllatuslikult toodi New Yorgist ära 10 aastat diplomaaditööd teinud Jaak Jõerüüt, kes tõesti kunagi oli liberaaldemokraatliku partei asutajaliige, aga aga keda nagu poliitikuks küll, on natuke raske nimetada. Vot see minul tekitaski hämmastust, et sama hetkel samal õhtul kui veel ka peaminister räägib ministris, tähendab poliitikust ministrist selgubki, et nüüd Reformierakond on otsustanud ja, ja see on juba kokku lepitud, et seal Jaak Jõerüüt, keda nüüd noh mina ei julgeks küll selle sõna otseses tähenduses poliitikaga siduda, ma arvan, et et tema on nüüd selline väga tüüpiline ametnik mitte selles halvas, vaid heas mõttes ja, ja küllaltki selline noh ütleme poliitikale väline tegelane alati olnud ja kui tänases Postimehes üritatakse ka kokku lugeda viimaste aastate jooksul tema kirjutatud artiklitest mingisugust poliitilist sõnumit, siis see ei ole küll kuidagi määratletud ei ühe ega teise erakonna maailmavaatega. On nüüd rohkem küll niisugune leiutis, et ta on kunagi liberaaldemokraatlikusse erakonda kuulunud, võiks ju meenutada, kes sinna veel kuulusid sinna kuulas näiteks Andra Veidemann tollal, kui see asutati ja vist oli Ignar Fjuk selle alguse juures ja nii edasi. Et see seltskond oli küllaltki kirju tänases mõttes. Tuleme NATO juurde tagasi. NATO liikmesriigikaitseminister. Ei, ei, ongi väga tõsiselt ellu viia ühte või teist partei loosungit, need, need raamid on suhteliselt selgemalt määratletud, aga ka näiteks valimiste eel, et milliseid, milliseid lubadusi siis siis kaitsepoliitikas olles NATO liige, üks Eesti erakond nii väga anda saabki. Lubadusi saab anda NATOle ja lubadusi saab anda rahvale ka, milliseid. Me me, me kaitseme, me, meie kaitsevägi areneb. Me eraldame kaks protsenti sisemajanduse kogu kogutoodangust. Parteipoliitikat saab hoopis lihtsamini ellu viia läbi kultuuriministri läbi. Läbi põllumajandusministri läbi turismiministri läbi spordiministri. Kaitseministril on päris päris selge, et raamid, kuhu nagu erakonna poliitika väga-väga palju sisse ei mahugi, nii et tegelikult ta ei peagi olema väga tugeva erakondliku taustaga. Muidugi täpsustaksin, et ega siin põllumajandusministri läbi ka väga vist ei saa enam partei poliitikat läbi viia, sest siin kirjutab Euroopa Liit väga suures osas ette, mida põllumajanduses võib teha ja mida mitte. Ei, absoluutselt nõus, aga, aga põllumajandusminister võib alati öelda, et lugupeetud põllumehe, et meil on siin, eks ole, sappardia, muud struktuurifondid alati te võitlete võite taotleda raha, kui te täidate formulari seda öelda enne valimisi. Või läbi ikaldustoetuste kuidagi valijat mõjutada, aga, aga kaitseministril vaevalt et on võimalus ja soov ja tahtmine või ühel erakonnal võimalus, soov ja tahtmine öelda. Sõbrad aitab meile Taani ja Briti hävitajatest meie õhuruumis. Me oleme pisike, aga vahva riike ostame. Järgneva kaheksa aasta jooksul me teeme eelarve prognoosi, ostame järgneva kaheksa aasta jooksul kuus oma hävitajat. See ei ole mingi mahtus sellist lubadusi välja käia, kultuuriminister saab, saab kasvõi kunstiaasta raames kunsti aasta 2005. Noh rääkida igasuguseid ilusaid sõnu. Jah, sest osa on nii-öelda rahvuslikud ministri täpselt nii ja teised on siis sisuliselt juba nüüd Euroopa Liidu masinavärki osad väiksed kolvikesed nupukesed, kruvikesed, kes siin viivad ellu ju tegelikult Euroopa Liidu või siis nato vastavat poliitikat. Aga, aga see on vist üldse nagu Euroopas viimastel aastatel kombeks olnud, et kaitseminister peab nagu rõhutatult mittemilitaarne oleme, me teame, kui palju on ikkagi naiskaitseministreid omal ajal Soomes oli šokeeriv, kui Elizabeth treenist tehti, kaitseminister, niisugune. Rootsis toome veel proua, niimoodi tikk-kontsadel astub Suurtüki juurde, eks ju. Et noh, see oli tollal sokk, aga tänasel päeval see on pigem reegel. Jah, see on ikkagi ikkagi pigem trende. Kaitseministrite demokraatlike õhtumaade kaitseministrite kohtumisele ei saabu sellise kõrge vormimütsiga kuldsete pagunitega jalampassidega sell vaid vaid vaid. Kui ta pigem pigem poliitik või Või ikkagi tsiviiltaustaga inimene täpselt samamoodi nagu Euroopas ei ole ju trendiks, et president riigi president on kõrge vormikandja, eks ole. NATO reegleid üks põhireegel on tsiviilkontroll ameearmee üleni siil, kontrollisime, saaks rääkida, kui kaitseminister oleks kindralipagunid taga. Nii et selles mõttes jah, siin on väga selged reeglid ka, ka siin pole ees, et kaitseminister ei pea olema endine eriüksuse tipa. Ja kui nüüd mõelda ja keerulises, kes on noh, tõepoolest nii kaua olnud diplomaatias ja kes seal olemuselt juba diplomaat, eks, ja kõik, kes me oleme temaga kokku puutunud, minul on, on olnud õnn temaga lausa koos töötada aasta jagu aeg-ajalt kultuuriministeeriumis ja ma võin küll öelda, et noh, on raske leida niisugust noh, parema lastetoaga inimeste Eestimaalt või, või, või noh, niisugust ratsemat inimest ja kindlasti diplomaaditöö on tal ainult neid jooni täiendanud ja suhtlemisoskust ja, ja see tema niisugune noh, ei tahaks teda liialt kiitma hakata, aga see tema avatus maailmakultuurile, et kui siin nagu üritatakse näidata, et kirjanikuna ta nüüd lõpuks ei tea, mis tippudeni võtnud, siis minu meelest on see pigem tema puhul eeliseks kui, kui puuduseks ja samal ajal võiks öelda, et selle töökirjanduses teeb tema eest ära abikaasa. Jah, noh, eks ole, Marko Pomerants ist kui, kui Anneliga sõimetaja harrastusluuletaja ei teadnud, enne kui ta sotsiaalministriks sai ka suurt Mitte midagi, aga, aga nüüd nüüd võiks ta varsti anda välja laiadele rahvahulkadele oma Pomeriini kogu, eks ole, nii et nii et see ei ole nagu küll taolise ametikoha puhul määrav, et kas, kas Jõerrüüdist oleks võinud saada kuulus, veel kuulsam, kirjaliku, vähem kuulsam kirjalik. Tähtis on see, et selle, selle inimesel on tõepoolest maailma mõistes Euroopa mõistes sidemeid, ta on piisavalt kaua olnud diplomaatilisel tööl. Et tekiks teatav ring inimesi, kes tunneks vastuvõttudel konverentsidelt tippkohtumistel ära, et oo, et mister Joerud. Nimi on küll natukene noh, nimi on keeruline, keeruline. Teiste keelte jaoks aga, aga no riik, tema nimeks riik Mistrali Iriid from Estonia, eks ole, et mister Iriit Eestist on, on taas saabunud. Ja ma arvan, et see ei ole, ei ole üldse halb valik. Jah, mind huvitab praegu nagu öelda, aga see on see, mis tast siis edasi hakkas. See tähendaski jätta paneeli diplomaadikohvri nurka ja hakkas poliitikuks, jäeti poliitik. Kas ja kas ta astub näiteks Reformierakonda nüüd ta ei ole liige. Jah, see helistan kusagilt läbi käinud, et ta on lubanud seda teha. See vist on peaaegu et kohustuslik, sest Eestis on portfellid jaotatud ikka erakondade vahel ja see eeldab ikkagi nagu erakonna liikmeks saamist. Tiina, teil ei ole Reformierakonna seisukohalt halb valik, ma kujutan ette, tulevastele valimistele mõeldes. Jõerüüt on kindlasti üks arvestatavaid ministrikandidaate ka tulevikus. Kui temaga nüüd midagi seal kaitseministeeriumis näiteks ei juhtu, et tal ka midagi ära varastatakse. Küsimus on selles, kas ta ise tahab jätkata poliitikuna. Mulle meeldib, nagu viimane näide oli Raul Mälk, kes toodi Londonist natukeseks ajaks välisministriks eelneval kokkuleppel, et ta on need mõni kuu nüüd ära ja siis jätkab diplomaadina, sest tema nagu ei tahtnud poliitikud pannakse hakata ilmselt värvidega on see asi praegu teistmoodi, aga. Jõerüüdi kohta ma võin öelda, et nii palju kui mina mäletan, tema ei ole kunagi armastanud portfelli kanda. Tema olin sihuke galantne meesterahvas, kes on alati armast, armastanud pikka musta mantlit ja sinna juurde, et kui kuidagi ei sobi käe otsas. Nii kujunebki välja portfellid. Kaitseväe nagu ma kui sa meenutad Otsinud seda portfelli, siis ma hakkasin ka mõtlema, et kuidas, kuidas ajakirjanduses tekivad mingisugused mingisugused kujud, millest millest varem ei räägita, aga äkki nüüd on äkki viimasel nädalal olnud ajakirjanduses üks üks tõeline kujundanud on, on olnud portfell. Kuni selleni, et arutletakse, et kas ministrile, nii noores riigis tuleks usaldada portfelli, võiks talle usaldada ainult tooli. Ehk siis naljakas, kuidas need kujundid tekivad ja kindlasti kindlasti meenutatakse aastate pärast Eesti ajakirjanduses seda, kui kui näiteks portfelli skandaali, nagu on meil olnud kilusõda ja kõik muud taolised lahing Portfell läbi aastate aegade olnud üks väga konkreetne sümbol, kui sa meenutasid siin Martin Ervin Abeli sketši, siis tegelikult juba ammu varem, kirjutas Oskar Luts sõletanud portfell. Ja võib-olla siis natuke teise nimega, aga ühesõnaga see oli küsimus sellest, kuidas mehele kingiti soliidne seanahkne portfell, midagi eriti sisse tal polnud sinna küll panna, ta pani sinna paar vana ajalehte ja saunavihaga, igal pool suhtuti temasse hoopis teistmoodi. Ta muutus ühiskonnas hinnatud ühiskonnaliik. Ja loomulikult ja mõelda, kui palju nalja oleks seal olnud siis, kui oleks varastatud ära portfellita ministriportfell. No meenutage või mõelge Nendele nendele piltidele, mida te olete kas, kas teles või siis ise näinud, kui kui käib kohtuvaidlus ja kui kohtusaali sisenevad kahe poole advokaadid, ükskõik, kas siis Ameerika ühendriikides või Eestis. Advokaat mäe otsas ei ole sellist hästi kallist, paksu, paljude sahtlitega läikivate lukkudega, mis on kodeeritud mille koodi teab ainult advokaat. Diisel kui see, kui siseneks advokaat, kellele jule Sest taolist riistapuud siis tassi suhtutalist kuigi tõsiselt ehk siis advokaadi juurde kuulub lisaks lipsule ja sädelevale mõistusele sõnaseadmise oskusega just nimelt portfell. Ameerika filmides sageli vilksatavad kullerist, kellel on portfell lausa aheldatud käe külge. Nii et portselan on sümbol ja kas teil on portfell, mida te kannatate leil on seal meil on portfell. Aga ma just mõtlesin praegu, et kuidas näeks välja minister, kes käiks seljakotiga. See oleks ju ka päris huvitav turismiminister võiks seda täitsa ja keskkonnaminister sellele seltskonnale ka matkasaapad NAGU TEMA imidži täienduseks immitsa täienduseks. Aga noh, nüüd me läksime juba liiga kergemeelseks, aga, aga kuna see nädal on veel veidi kergemeelsed teemasid pakkunud, siis ma lihtsalt noh, ma ei taha pikalt peatuda. Kallool, mis. On juhtunud Pirita tee 16, F-hoones püha müristus. Loomulikult, ma pean teadma ja kus toimuvad meie Eestimaal tähtsamad sündmused naistevahetuse, paari ja muude selliste teiste oluliste sündmuste kõrval, aga sellesse samasse ritta võiks ka öelda lausa Mehhiko seebiseriaalide. Rita on siis nüüd järjekordne meie, noh, kuidas nüüd öelda politsei Keit asetunud. Et noh, selle põhjal, mida nüüd ajakirjandus on kirjutanud tundub, et tegu on küll mingi väga segase ja seletamatu looga, kui siin nüüd tõepoolest ei ole lihtsalt juhuste kokkulangemine, mis siin segast. Kui, kui, kui kogu maailmas võidab üha rohkem vaatajaid, selline teleformaat nagu reality show, kus, kus inimesed pannakse 24-ks tunniks pilgu all vanem vend, ükskõik kuidas me neid nimetame? Peeglid. Paar aar, kaks paar, siis, siis inimesed, kes vaatavad neid Tõusid mõtlevad, et aga see on ju täiesti loomulik tänapäeva maailmas, et inimesed ongi 24 tundi kaamerate ja, ja pealtkuulamisseadmete valguses. Küsimus on ainult selles, kas nad teevad seda vabatahtlikult. Ja eraviisil ja Eravi. Põhiliselt või on see kellegi jaoks üllatus. See on ainus erinevus reality showst. Aga neid kokkulangevusi on ikkagi kuidagi veel, et huvitav, et niimoodi aru saab, millest me üldse räägime juhtumist, JAAN Pirita tee 16, Pirita tee 16, FC on see kõige hirmsam Tallinna maja, mis seal üldse olemas, mis rikkus ära üldse mõjutama mingi sõjalennukit. See rikkus ära kogu Pirita tee ja Kadrioru vaated, aga noh, see on iseasi ja lauluväljakut aga rikkus ära. Aga, aga seal siis luksuskorteris 11. korrusel siis elas väidetavalt või Urmas Sõõrumaa on seda kinnitanud ühele firmale kuuluvas korteris. Keegi Kati Toots neiuna midagi taolist nagu šašmaatuv, aga võin ka eksida. Ja selle korteri siis aida kasutada, seetõttu Jaan siis vabandust, Robert Andropov, politsei peadirektor, siis niimoodi parus umbes Sõõru maalt kui healt tuttavalt ja vist ka politsei nõukoja liikmelt. Nüüd noor töötaja on tulnud meil politsei peavalitsusse või kuidas seda ametit politseiametiks just nimetatakse ja näed, oleks vaja hea vaatega ja elada pinda, hea vaatega elamispinda, inimene on maalt ja nii edasi ja, ja siis huvitaval kombel niimoodi samuti teine nõukoja liige Jaan Toots. Segase nimega telekapitalile kuuluva firma World ilvest või midagi taolist. Selliseid nimesid kannavad tavaliselt firmad, mille kohta nagu täiendavat infot on võimatu hankida. Siis selle firma esindajana siin ja mitmelgi vastuvõtul Eesti kallimate autodega käinud Jaan Tootsis, nagu mina saan aru, kohtus seal selle neiu Kati Tootsiga, kes siis nagu ma ütlen veelkord juhuslikult on sama nimega nagu tema aga ilmselt siis sugulased ei ole. Ja, ja nüüd siis mingil hetkel nad pöörasid tülli ja Kati Toots vist leidis uue sõbra. Ja siis väidetavalt siis Jaan Toots olevat siis nagu esitanud talle sellise noh, ütleme ultimaatumi või teatava ähvarduse, et nüüd kõik see, nende Nende elu on seal üles võetud. Aga nagu ma olen nüüd lugenud Kati Toots nagu väidab, et tema ei ole nagu seda avaldust KAPOsse tegema läinud ja nagu võib ajakirjandusele informatsiooni põhjal aru saada, saabus Kaitsepolitsei kohale kiirabi autoga. Seal on informatsioon, et saabus kiirabiautod ja, ja siis tuli sisse ja hakkas otsima sellest korterist. Pirita tee 16 Effmajas peidetud seadmeid. Teine allikas väidab, et nad saabusid sinna hoopis paigaldama neid seadusi. Nii et, et noh äärmiselt segane. Kui keegi kirjeldaks mulle, et Tom Clancy on kirjutanud uue menuraamatu ja kirjeldaks umbes sama samamoodi nagu sina võitsid praegu kokku eesti Agrans ilmunud informatsiooni, siis ma kohe kindlasti seda raamatut teostaks, sest et. Liiga segane sõnul põnev, et meie nii-öelda politseiga ja turvateenistustega seotud tippjuhtkonnas toimuvad nisukesed lõbusad lood. Vot nüüd ootaks küll seda, et Eesti uuriv ajakirjandus kuidagi nagu asjasse valgust või selgust heidaks tegelikult üsna suur väljakutse meie meie uurivale ajakirjandusele on minu meelest ka, et me võiksime siin paari nädala jooksul raadiokuulajatele ikkagi öelda, et jah, et nüüd me teame, mis siis tegelikult toimus. Aga olete te aru saanud, miks seda asja uurib kapo, et kas see on nagu see ebaseaduslik jälitustegevus sellepärast või? Või sellepärast, et sinna on seotud nagu kõrged politseiametnikud. Politsei ise seda ei saaks uurida, siis. Jah, sest et ka väidetavalt käsu oli see jäänud peale, mida ja milleks seda jagatud. Aga samas, kui sa ütlesid, et keegi ei ole avaldust esitanud, siis mida, mida sa üldse uuritakse? Vähemasti Too Kati Toots on ju öelnud seda minu meelest rest Ekspressile. Politsei. Palgatud uurimisega ajakirjanduses avaldatu põhjal, nii et selleks ei pea kindlasti avaldust, kirjuta. Jah, aga selles mõttes, et kui kuriteo koosseis on ebaseadusliku jälitustegevuse alusel, siis see, kelle suhtes ebaseaduslikku jälitustegevust korraldati Ja siin peaks ikkagi olema jah, see nagu vanasti vist nimetati hageja või või see, kelle, kes on nagu ohver praegu, et noh, kellel on nagu siis liiga tehtud, kellele siis need liiga on tehtud. Olete te nüüd aru saanud, kellele liiga on, minu jaoks on see Pirid, Urmas Segane, Urmas Sõõrumaa ka nagu ei ole väitnud, et talle oleks liiga tehtud, kuidagi ei andud, vaevalt väidab, et talle oleks liiga tehtud. Siis on veel olemas Veiko Kulla, kes paistab olevat sisse nagu tehniline hajusel. Aga kõik kokku on ikkagi väga kummaline ja ma loodan tõesti meie uuriv ajakirjandus ikkagi teeb selgeks, kas tegemist on lihtsalt ühe niisuguse seebiseriaali likku armuloo, aga kuhu on sekkunud lihtsalt teatavat kõrgemad jõud või on siin ikkagi midagi midagi muuta? Tegelikult oleks võinud, oleks võinud need salalindistamise, dolla internetikaamerad või veebikaamerad, et poleks nagu mingit probleemi olnud, et oleks kogu eesti rahvale 24 tundi seda näha olnud läbi veebi ja siis me praegu ei arutleks, et mis, mis nagu mis, nagu tegelikult toimus, et siis nagu teaksime, võiksime otsad kokku, võib-olla ei räägikski sellest. Aga seal, kus reality hea mõte, meie ei ole telekanal ei olekski midagi uurida. Jah, sina oled ka telekanali juht, äkki ETV viib selle ellu, jah, kui avalik-õigusliku asefoorumi asemel. Selge, et näha, mida siis, mida siis kõrged riigiametnikud tegelikult teevad, et mitte mitte oletada õhtulehe antud noore tütarlapse intervjuude põhjast ühte või teist või kolmandat sest seda oletada ei saagi. Ma ütlen teile ausalt, minu jaoks kõige suurem küsimus kogu selles segases loos Pirita tee 16 s ümber oli see, miks noored neiud annavad taolisi intervjuusid nagu ilmus hiljuti õhtulehes, et mis need, mis need sunnib sellist asja tegema. On nad, ei, nad ei tunne lihtsalt meedia käituma, mis üks minut kuulsust või, või kuidas seda nimetati, aga ma just mõtlesin selle peale, et vot kui hea, kui oleks kõigi ministrite kodudes kaamerad. Niisiis Margus Hansoni portfelli varas oleks juba käes ja nii et ettepaneku, nii nagu varivalitsus teil teeb aeg-ajalt ettepanekuid ka ETV-s. Et võib-olla võiks hakata mõtlema selle peale, et ministrite kodudesse oleks veebikaamera, et rahvas saaks naha, mida nad tegelikult teevad, kuidas avaliku elu tegelased tegelikult täpselt ei oleks enam mingeid saladusi. Aga noh, lõpetame selles, et ma arvan, et äkki äkki me läheme üle viisakuse piiride ja hakkame rääkima asjadest, millest me ei tea midagi kogemata kloppima. Räägime veidikene ka maailma ajalooliselt kõige olulisemast sündmusest siis. Palestiina rahva suure juhi jah, seal Arafati surmast mida oodati, võiks öelda pikisilmi mitmel pool ja mõnel pool vastupidi, jälle suure hirmuga, aga nüüd on ta siiski teoks saanud, ehkki ma ütlen tõepoolest viimase paari nädala jooksul oli see asi ikkagi väga segane selle sellega, kas ta ikka veel elab või, või enam mitte. Et kuidas, kas siis ikkagi nüüd juhtub nii, et siis selline suur maailma ajalugu mõjutanud isik ära sureb see on üks, siis on väga lihtne, ei kao nad seda, seda juht on ajaloos ikka juhtunud tema sellele, kas ta on surnud või ole surnud. Kuidas see ikkagi võimalik on? Tänapäeval? Kui sa mäletad, siis nõukogude ajal oli alati suur segadus, kas järjekordne juht on juba surnud või veel ei ole. Ja teada saada sellest tavaliselt umbes nädal aega hiljem, kui asi juhtunud oli. Ega me vist täpselt ei teagi, mitu päeva hiljem Brežnevi surmast teada saime. Noh, jah, eks ole, Stalini surmapäev ka väidetavalt ametlikel andmetel on üks ja tegelikult teine. Aga miks on tema surma põhjus salajane, mis ta arvab? Arafati. No siin on nüüd kaks võimalust, kas ta on salajane või, või tõesti ei teata seda väga täpselt algas gripist ja siis nagu käis seal mingi leukeemia vahepeal ja. Kas võib moslemeid lahata, ma ei tea seda. Ma ka ei tea, aga, aga aga kuulge, nii vana inimese puhul võib ka gripp olla surma põhjus. Et, et nii vanad inimesed üldiselt on haiged ja ja meenutades nüüd nüüd seda rahvat, keda, keda ma lapsena mäletan teleekraanidelt juba kui palestiina rahva liidrit, ühte liidrit ja meenutades seda Arafati, keda näidati paar kuud tagasi, siis siis jah Seal mingi tõsine tõbi on teinud oma töö ja ta oli vanasti ka priske ja kokku kuivanud. Ja noh, selline selline kätevärin ja mitte väga selge diktsioon andsid tunnistust, et arvatavasti inimesel on vanadusest tulenevad tulenevad probleemid või haigused, mida kasvõi kerge külmetus võib ju mõjutada, sest noh, Andropov ju Andropov omal ajal paar päeva enne surma ei olnud punasel väljakul seitsmenda novembri paraadil õigesti mäletan, sellepärast et tal oli kerge külmetushaigus. Ja paar päeva hiljem ütlesid neerud üles. Ehk siis Jah, kui inimene on juba enne riskigrupis, aga Arafati puhul, miks on see surma põhjust tähtis sellepärast et on ju esitatud juba ju väiteid palestiina äärmuslaste poolt, et ta mürgitati ära, nii et noh, selles mõttes ju sellised sellised asjad hakkavad levima. Siin see on, see on loomulik, et taoliselt. Liidriliidri surm tekitab alati esiteks kõikvõimalikke vandenõuteooriast ja teiseks me teame, et taolise, karismaatilise ja pikka aega võimul püsinud liidri surmaeelne seisund või surm tekitab kindlasti ka ka alati võimuvõitluse. Ehk siis ühtepidi tekivad vandenõuteooriad kõikvõimalike paleepöörete kohta teistpidi jama ajaloost väga hästi, et need ongi need hetked, kus paleepöördeid ja võimuhaaramist saab läbi viia. Jah, kui hammas ütles, et niikuinii Iisrael mürgitas Arafati, siis samahästi võib väita, et mürgitas ta mõni palestiinlast enda organisatsioon, kes, kes tahtis saada suuremat mõjuvõimu No ma arvan, et Mossadile oli nüüd viimastel kuudel selge, et, et ei ole vaja viia läbi Prantsusmaal erioperatsiooni selleks et Arafati lahti saada, et aeg on teinud aeg ja aastad ja haigused on teinud oma töö ja kindlasti must saad ehk siis Iisraeli salateenistus teab seda diagnoosi suhteliselt lihtsalt ilma Arafati lahkama. Ta nii arvestades milline milline tugev arstide potentsiaal on, on selle riigiteenistuses nii Iisraelis kui üle kogu maailma. Aga läks nagu läks surnud anda maha maetud ka juba ka mingite segaduste saatel, aga ma tahtsin martsionalt küsida, et, et tegelikult see, millele Ainar viitas, et et noh, ta tema surma järel võib puhkeda nagu võimuvõitlused, mil mingil määral sunnib kodeeritud nüüd sellesse skeemi, kuidas võim ära jaganud, seal tekitati nüüd mitu, on nii-öelda võimukeskust, kes hakkavad nüüd ilmselt võitlema selle pärast, kellel on kõige suurem sõnaõigus, kas sulle nii tundub? Ja see on täiesti kindel, sest et noh, kui sa ütled, et oli palestiinlastele mitu võimukeskus, siis tegelik võim oli ikkagi Arafati käes ja Nonii võimu keskusele ütlema, siis peaminister, Hamasi liider, Peeello liider loomulikult hakkavad omavahel võitlema, kes saab siis nüüd see uus uus ja üks liider, sest et võib-olla nad nii-öelda reaalsetel tasanditel on enam-vähem ühe tasandi võimud. Ja need valimised, mis peab vist nüüd 60 päeva jooksul, kui ma õigesti mäletan, läbi viima ma väga hästi ei kujuta ette, kui ei ole seal praegu nagu selget mantlipärijat siis siis võib arvata, et neid valimisi läheb seal veel kõvaks madinaks. Nojah, potentsiaalne mantlipärija võiks olla Mahmoud Abbas, kes on nagu PLO, liidan nüüd, samas võiks alla peaminister Ahmet Corey, kuigi kuigi tema oli ilmselgelt ei ole rahva toetust taga, nii et teda mingiks formaalseks liidriks panna ei ole vist mõtet. Ja kui, kui nii Iisrael kui Ameerika ühendriigid ilmselgelt loodavad, et nüüd, kus Arafat on läinud, et siis võiks rahuprotsess paigast nihkuda ja nende stsenaariumi järgi nihkuda, siis see ei pruugi sugugi nii kindel olla, selles mõttes, et jah, võib saada seal mingi mõõdukam tegelane kas või Mahmoud Abbas liidriks. Aga samas võib haarata ohjad enda kätte ka mingi äärmuslikum organisatsioon Hamas näiteks islami džihaadi või kus iganes. Ja võib tekkida olukord, kus küll palestiinlasi hakkab esindama tulevikus rahuläbirääkimistel mõõdukas liider, kellel tegelikult ei ole riigis piisavalt võimu ei ole piisavalt emotsionaalset toetust sellises äärmiselt delikaatses ja nüüd juba aastakümneid ja kümneid verises võitluses Palestiina riigi eest. Riigi eest, mis mida, mida, mida, mida ei ole olemas ja mille üle siiamaani mõned ikkagi vaidlevad, et kas ta peaks olemas olema. Ja kui sa rääkisid jälle Aino ränne noorest Arafatist see tüüpiline mingi, ma ei tea, kuidas seda nimetatakse nendeni rätik, eks ju, nagu soomlased nimetavad Type Arafat, eks ju. Siis seondub temaga tavaliselt võib-olla niisugune palestiina rahva vabadus, püüa, aga nagu me teame ikka viimastel aastatel ju kogus ja tema valitsus kogu see, tema lähikond oli ju sügavalt korrumpeerunud ja ja on väidetud, et ta oli üks kõige rikkamaid poliitilisi liidreid maailmas, sellepärast et suur osa nendest sellest toetusrahast või abirahast, mis Palestiina rahvale suunati, sattus Arafati oma Klandiga. No on kõlanud juba neid hääli, et Arafat oli küll küll väga armastatud inimene ja ja osaliselt armastatud just reaalema ema noh, neid kahte inimest ei saa muidugi võrrelda, aga, aga armastatud muuhulgas ka sellepärast, mis praami, mis praegu enamuses läänemaailmas on, on täiesti taunitav ehk siis armastatud nooruse terroritempude pärast. Aga teisalt on öeldud ka seda, et Arafat, noh, vähemasti viimasel ajal justkui soovinudki, et rahuprotsessis toimuks mingisuguseid edasiminekut etappidel, pigem ta pigem nagu tahtiski säilitada taolist taolist olukorda, kus, kus taas pidid kõik osapooled Ameerika ühendriigid, Iisrael tunnistama, et, et me ei, me ei ole kuhugi jõudnud. Kuhugi ei ole võimalik edasi liikuda. Jah, sest selles protsessis oli temal oma kindel koht ja liidripositsioon ta ei ta võis aru saada, et selles uues palestiina riigis ta ei pruugi leida endale niisugust kohta, sest et noh, olukord on teine ja vajatakse teistsuguseid inimesi etteotsa. Ja küllap oli selja taga ka tõesti tema lähikonna survega. Madis niikuinii, et ega siis teda kauaks ei ole, aga, aga nemad tahavad säilitada oma positsioone ja oma omakapitali. Aga tõepoolest, kui me meenutame jah, seal Arafat ju oli ka vastutav näiteks 1972. aasta Müncheni olümpiamängude rünnaku eest. Väidetavalt. Jah, aga noh keegi ei eita, et Arafat alustas oma karjääri ikkagi. Nonii kahjuks ei saanud, nojah, võivad nad ise on öelnud. Et ta ju ta ju on, on alustanud oma suurt võitlust maailmas, kus terrorism ei omanud praegu. Kus tähendab nojah, selle peale ütlevad palestiinlased alati, et Iisrael alustas tegelikult terroritegudega Jordani jõe ääres nii-ütelda omal ajal, et oma riiki luua, eks ju, mis ei ole ka pole mis ei ole ka vale, nii et noh, ma kujutan ette, et, et kaasaegsed Maailmas, kus terrorism on omandanud hoopis teise märgilise tähenduse, kui kui see oli 72. aasta Müncheni olümpiamängude terrorirünnaku ajal, mil siis tapeti ma ei mäleta, üle 10 küll vist. Iisraeli sportlase siis mõelgem, kui, kui nüüd varem või hiljem juhtub sama asi ka Kuuba liidri Fidel Castro Ka väga vana mees ja 20. sajandi suurtest on ju veel alles ainult tema 20. sajandi suurtest on ju nüüd veel jaht? Tõepoolest, alles ainult Fidel. Kui see juhtub, siis, siis kindlasti arutletakse ka, kuidas idel alustas ja kaasaegses mõistes oli judo Fidel Castro tegelikult koos C6 vaaradoy. Ei, ei, rohkemate vähemalt kui terroristid. Jah, ma 20 sajandi suurtest rääkides ma lisaks siia juurde Gaddafi jah, muidugi, ja kes on need, kellel on mõnevõrra leebunud, nagu ma asjast aru aastad on teinud oma? Nooruses harvem nagu maha. Ja jah, see on tõesti huvitav, et 20. sajand hakkab nüüd 21. sajandi alguses lõpuks läbi saama, et lahkuvad need viimased suured isikud, kes ajalugu kujundasid, aga, aga Taanil võikski noh tegelikult ju öelda, et üha vähem suured isikud enam ajalugu mõjutanud võib-olla üks viima, aga praegu on George W Bush, eks ju, keda võiks ka nimetada suureks isikuks, ainult et ma ei ole niivõrd veendunud, et ta 21. sajandi ajalukku samasugust jälge jätab nagu ütleme näiteks on Kennedy või või mõni mõni teine tema eelkäija, jah, vaadake, meil on alati tänapäev. On väga raske hinnata ja väga kerge on hinnata kaugemat või, või lähemat minevikku, et meil on päris päris hea rääkida suurmeestest prantsuse revolutsiooni ajal, ajast või siis 20. sajandi suurtest meestest, suurtest mõtlejatest, suurtest kirjanikest. Meil on väga raske öelda, kas Choost W Bush on 21. sajandi suur mees või, või ei jääda ajalukku taga väga tõsise tegijana, et ma arvan, et kui 21. sajand on poole peal, siis hakkavad esile kerkima vähem suured ja rohkem suured. Aga yldiselt, kas ei ole nagu tendents sinnapoole, et enam ei ole selliseid suuri suveräänsed liidrid, et et ikkagi isiksuse roll ajaloos muutumas üha väiksemaks. Mina ei julge seda öelda kas või kas või vaadates president Putini rolli kasvu. Meie mina vaataksin seda ka 50 aasta pärast äärsel tõusaga. Ma ma ikkagi julgen väita, et, Gorbatšovi arvati ka, et ta on suur tegija ja ta oligi mõnes mõttes nõrkuse tõttu. Jah, oma nõrkuse tõttu sai temast suur mees. Aga ma ei vähendaks isiku isiku osa ei riigi, ei maailma ajaloosuunamisele organisatsiooni juhtimisel. Jah, ja Bushi puhul ma isegi ei räägiks nimed isiku osas, kui push nagu esindab mingit väga konkreetset seltskonda või ütleme, mõttemalli Ameerikas mis on esindatud, noh mis on tema nagu selline tipus, aga ta on nagu sellest üles lükatud, selle, selle armus konservatiivse neokristliku Ameerika seltskonna poolt ja, ja väga suurt rolli tema poliitikas, nagu üldse kõigi Ameerika presidentide poliitikas etendavad tema lähimad nõuandjad. Aga ikkagi ikkagi isiku osa aja, räägi enda juurde, kui me mõtleme kahekümnendat sajandit tagasi oli, et moodsad on ja oli tava, Harlal neeru ja mitmed sellised maailmanimed, siis ikkagi tänaseks päevaks selliseid kogu maailma ühendavaid nimesid enam eriti ei ole peale nüüd Bushi ja Putini lihtsalt sellepärast, et nad on suurriikide juhid, aga mina küll nüüd Putinit eriti karismaatiliseks liidriks ei nimetaks. Selliseid KGB lasel nähtud enne kuule kuule järele jääks mulje. Me siin oleme omavahel eriarvamusel, siis ma jagan sinu sinu nostalgiahõngulist sõnavõttu ja tunnistan, et ka mina arvan niimoodi, et 21. sajandil. Nüüd hakkame aru saama, et 20. sajandi ideaalid on kustumas. Saavutasid need väga filosoofiliseks, aga sama asi juba teeb ka Eesti kohta, ega Eestiski ei saa ju eraahekümne, esimene sajand oleks meile juba suuri isiksusi toonud, kui nüüd. Võib-olla välja jah, ja no on ka teisi, keda võib leida kroonika esikaanelt ja mujalt, sest et noh, Eestis asi kipub küll natukene farsilikuks minema, et meil on need sajandi suurtegijad tõepoolest pigem kroonika kangelased kui, kui poliitikud, poliitikud ja pigem on meil need, keda ainult sõimatakse kellelegil vähemalt kangelasteks ei peeta sageli ilmaasjata sageli ilmaasjata. Aga ma arvan, et me oleme nüüd selle teema ammendanud. Jaa jaa. Aeg hakkab lähenema lõpule. Ma tänan, Ainar ja Mart tulemast siia stuudiosse, saatejuht Mart Ummelas ja järgmine kord on Aarne Rannamäe, aga ma juba ütlen ette, et kuu aja pärast siis vaatama, kuidas selle aasta ennustused on paika pidanud ja siis võimega jooned alla tõmmata. Muide enne seda peab vist ei riigieelarve ka veel vastu võtma, aga meie seda ei tee. Õnneks. Küll on, aga meid puudutaks otseselt ja, ja me ei pea öösel sellepärast üleval olema kuulmiseni.