Uue Eesti maja ongi peamine meie koondumised. Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa on seal, aga Isamaa väidab, et ta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere, Helsingi Nonii kalmistu on kultuuriajalooliselt oluline ühtviisi nii soomlastele kui ka eestlastele. Paljude Soome suurkujude kalmude kõrval on seal eestlaste Eesti ajalooga tihedalt seotud soomlaste kalmud. Eesti ainetel kirjutanud soome kirjanik Aino Kallas ja tema abikaasa, Eesti rahvaluuleteadlane Oskar Kallas. Eesti päritolu Soome kirjanik Hella hoolijogi, poliitik Artur Sirk ja paljud-paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hiedenjevi kalmistul on arvestatud mõni aeg enne võidupüha. Teejuht on suur Eesti sõber Pekka linnaine. Olge valmis üllatusteks. Thierry Migalemistun asutatud 1829. aastal ja pole siis Helsingi vanim kalmistu, siin oli juba õigeusu kalmistu kurvalthan, vanem. Eelmine kalmistu asub südalinnas. Noh, soomlased tunnevad seda katkupargi nime all, aga ametlik nimi on vana kirikupargi kalmistu ja seal asub siis ka Eesti vabadussõja mälestussammas. Mitmele eestlastele tuntud ja Eesti vabariigi kingitus Helsingi linnale. Aga tõesti, nüüd oleme, oleme siin Daniemi kalmistule ja sinna mitu osad on mitmes arengufaasis on laienenud ja uuem osa on siis krematooriumi kalmistu urniaiaks kutsutud, kus hetkel viibime. Ja siin on tagasihoidlikumad hauad. Aga see, mis, mis need hauad räägivad rohkem Nad räägivadki, nad hauvad meil näiteks see, mis meil hetkel siin ees on. Siin jäägri kapten Albert Penttile. See mees suri Eestis esimest korda, jah, esimest korda 16 aastaselt. Nimelt Lagedil Eesti vabadusvõitluse muuseumis Johannes tõrsi muuseumis pale seina peal näinud loo, mis on Soome ajakirjast zoomi kuvalehti ja selle räägitakse, kuidas soome kangelane suri jah, suure võistlusega ja kuidas temal ja tema oli juba osalenud Noori argul alguses Priske saeveski vallutamisel ja muud surnud ära. Aga jah, kahjuks ma pidin temale ütlema, et ta ei surnudki. Tema tema surma lugu avaldati mitmes Soome ajalehes ja siis ka seal suures ajakirjas Soome kuvalehti. Alles mõni nädal hiljem juba ajakirjanduses räägiti järgmisest seiklustest hiljem Taali luureretkel, siis Saarimaatsetus, siis kuramaale ja hiljem Rootsi ja mujale. Ja selle mehe loosung, see huvitav asi, et tema hiljem sattus president Roosevelt'i Ameerika presidendi eraautojuhiks. Aga sellest ametist ta pidi loobuma, kuna tuli Talvesõda. Ta pidi ütlema, et härra president, ma pean ikka lahkuma, kuduma kutsub. Tulin siia, aga peale talvesõda, naasis siis Ameerikasse. Aga tema põrm ikka puhkab siin Vietnami kalmistul. Kui palju siin vabadussõja kangelasi soomlasi on? No ma olen kuulnud, et vähemalt siis vabadussõjaajaloolased Eestist on öelnud mulle, et siin oleks üle 100, nemad koguvad hetkel pilte üle kõigist vabadussõjakangelastest. Ma ise pea neid kavalere ja neid võib-olla võib-olla neid ka isegi on siin kümneid ja kümneid aga millegipärast siis Albert ventilatsioon ja vabadusristi kavalerile ei saanud. Sellesse ajakirja loos märgitakse, et ta on vapruse eest ordeni saanud, aga nimekirjast ma kahjuks ei leidnud. Võib-olla seetõttu tall taliliiga omaalgatuslik tuli siia omaette juba enne enne Soome vabatahtlike gruppi, mis tulid siis Eesti abistamiskeskuse poolt Soomest. Ta oligi juba seal, teisel vaata isegi jõudis prantsuse võõrlegi joolisse. Ta oli veel Mehhiko armees ja tean, mis tõesti siin. Meil on juba mees, kellest võiks teha mingi mingi filmi järgmine Erki film hetkel nad filmivad minu teada seal Sillamäel mujal igiteed või, ja, ja siis võid 1144 aga Albert penti lukus. Aga kas need Eesti vabadussõjas sõdinud soomlased, kas nad on üle kalmistu laiali või? Kas neil on ka mingi üks kõige olulisem mälestuskivi? Me tahaks nimelt küünalt panna, no küünal oli siin nad üle laiali, siin aga esimesed ohvrid, kes oli siis, kes oli nõndanimetatud esimeses vabatahtlikkus, sealhulgas kolm meest, langes Kahalas ja siis üks mees Lagedil siis teel vabastama Narva sideme leiame küll üles hiljem ja kas on seal teisel pool käinud vaatamas seda siis. Aga kuula, lähme vaatame, siin on veel mõni mõni teine, teine huvitav eestlane. Indrek kalmistul siia maetud, minu teada kuus, Tartu Ülikooli professorid. Siin on isegi audoktoreid, teised kuus on dotsent, on projekti ja taolisi, aga, aga on üks mees, vaatan, kas leiame tema. Tema hauakes oli professoriks. Nii Helsingi ülikoolis. On kuulda kunagi Dairy ala, anna vihjeid, no tema oli jumala Gaabriel kraan järeltulija Tartu Ülikoolis. Kraane. Kraanikeskus hetkel Tartu ja Tartus on, on tema endine perekonna maja mille projekteeris Alvar Aalto ja küsimus on professor tammekannust August Tammekann, kes sul on maetud siia, see kivi, muuseas on uus, siin oli vana vanasti marmorist kivi talvel minu teada, aga perekond elab siin ja ongi näha, siin on teised ka, on, on sündinud Tartus ja mujal, et jah kas see on nüüd üks, aga võib-olla see teiselt poolt leiame siis järgmiseid. Aga kuna ikkagi ma arvan, et siis ajakirjanik peab näitama midagi Eesti ja Soome Soome loost eriti ajakirjanduse ajaloost ja teod, millest surfi suurest sündmusest saab 60, ei 50 aastat, saab 18. septembril, 11. septembri, mis on selline Soome-Eesti, ütleme selles meediamaailmas sündmus või televisioonimaailmas suur sidus, millest saab 50 aastat tolla televisioonimaailmas siis laaduri Haabury visa, ma arvan, otsimegi külvile, sest nüüd essco kivikoski haua kõik soomlased, veeretame Hardi tiidus, Hardi tiidus, aga Esko autonistkonga maetud siia otsima ja üles, kus siin on? Ongi kivikovski, essco kivigoski ja tema on juba aastaid 914 on sündinud ja näha on õnnete 100 aastat on temast tema sünnist juba üle. Aga ma olen käinud mõlemale siis Hardi tiidus on maetud metsakalmistule tahan kohe siis seal on need arhitektid ja kunstnikud künka taga ja, ja eriti mulle nüüd meelde, mis tema, tema hauakivis loeb. Mis lood, mis keeles loeb Harn kiiduse? Ladina keeles, seal loeb Viveeri Est Kukid staarielu mõtlemist. See on, ma arvan, isegi tema poolt kommentaar sisenes kartulile, kes ütles, et Kuki ergo summ. Et mõtlesin, siis olen, järelikult olen. Kivikoski oli siis Soome, Soome meeskonna see kõige kõvem mees ja nad olid tõesti suured sõbrad. Et kui siis hardi seda elulooraamat vaadata, seal nad on ikkagi noh, nagu need suured vennad, maksud ja muud sellised nagu aga siin on ka väiksemaid asju, me ütleme seda, ma näen seal kohe kaugemal on kivi. 1000 900170 oli ka teine ühissaade Soome Kasper nuku käis kohtumas Burratiinuga. Ja, ja ongi mutt, piranin oli siis, kes on siia maetud, see tuntud Soome näitleja, tema maetud jälle siia siia ja, ja tema, tema surigi, tema asi, see Casper nukkudele alati Kaspar nuku hääl ja aga ta ei tuntud näitleja Soome tundmatusse uduris ja mujal teame, aga. Nojah, siin on palju, Andreas, ise nii palju son täis Eesti ajalugu, kus on tõesti Eesti ajalooteemapark, kus me hetkel oleme seal teises otsas on välisminister Rudolf Holsti, kes oli välisministrist tol ajal, kui Eesti diplomaatia Eesti algas Eesti diplomaati, algas Eesti Padarit ühtse, tunnistati hiljem, ta oli saadikuks Eestis. Siin on ka siis teisel pool on Sulovooliiduki hella puhul, Yokib abikaasa, noh, nad lahutasid ja nad on, jah, eks me läheme ikka hella pooli hauale juures tema temal temaga maetud ja tema isa. Jah, arvan, et lähme siis sinna teises pooles sinna uuele kalmistule. Aga vaadake juba, see on suur ja seal on puisteala ja siis mäletan siit, ütleme seda. Teisel pool. Paar vabadussõjalast ja noh, keda siis öelda? Kirta kuulsin, ta oli tuntud Soome kommunistid, ei juhtu tema isa oli ju siis kelle ettepanekul NSV Liidu ülemnõukogus siis sõitis eesti rahva palve. Kuna. Võtame tema ettepanekuid ja temale anti kohustus esitada seda, et võtame Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi nõukogude rahvaste koosseisu, rahuldame rahva Sof ja tema oli kassist Trio valitsuse esimees, aga tema tütar on siis maetud sinna, kes hiljem kolis Soome ja oli ka siin Soome. Loomusliku parte juhte. Vahega meeter. Aga jah. Kas see on kõige soliidsem ja uhkem? Urho Kaleva Kekkonen, no need kurjad keeled ütlevad, et ta on seetõttu nii suur, et ta ei tuleks välja. Aga mina muidugi seda ei öelnud. Aga, aga tõesti suur ja suur ja uhke pärist Urho Kekkonen, aga siia kõrval on näha ka siis viimase ja hilisema ja poliitikuid, siis on peaminister intellitamist Harri hoolgeri kaugemale kalevi Sursa uut teisi kohti ja ka juures, aga kõige huvitavam asi asi ma armunud siit, kui võtame siia kõrvale peale sõda. Sõbraliku naaberriigi tahtel meil oli, meil oli kohtuprotsess, sõjasüüdlase sõjaroimarid, oli vaja saata vanglasse ja kõik need, kes pidid kannatama. Suurem osa neist on siin kõrvuti. See on ju meie vastus. Risto Rütik, teisi oli siis rahvasaadikuid, Reinikalingumi ess, ministreid olid ja siis on ka läinud kantsler, kes oli sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Kivimägi, Toivo Kivimägi ja sellist. See on selline koht, aga ma arvan, et meie vaatame nüüd Lähme vaatama. Hellowooli hella voolioki on ju sinna maetud. Kallased on tema lähedal hallastunud kaugemal kallased on palju-palju kaugemale, siis teises vanas osas kallased maetud kruuli perekonnahauda Aino Kallas oli ju tema perekonnanimi oli kroon, kirjutakse kroon. Ei teagi, mis keeles hääldakuna tema perekond olid pärit. Saksamaad peaks häälduma kroonaga rootsikeelse sisu. Kruul. Kuule, aga läheme vasakule, siile vihmalt läbi minnes ei lähmegi siis. Nagu täitsa kenad korras on siin sool uuendatud viimasel ajal, et need on kivid on välja tõstetud, siis on see puru uuest korda tehtud ja. Kas see on muidu tüüpiline soome kalmistu, ma mõtlen, et siin on hekk taga, heki ees on üksteise kõrval hauakivid ja siis on muruplats. Üks ühine muruplats vanasti siin on olnud need äärekivid ka aga need on, need on kaotatud just selle hoolduse tõttu, et meie logistikat. Et muidugi on siis vana osasisene, Valjala vanajalgne saun on säilitatud sellise tagasi, suurem osa ikkagi. Inimesi tuleb juurde siia, uuemal ajal uuemal ajal saaga sama asi on toimunud ka siis minu kodulinnas Tamperes. Aa, sinu huvitava huvitavat viimaste ajalugu on matki Lucari, tema oli Soome, Soome Karetikuga kadetikooli, tähendab kursandite ohvitseride kooli direktoriks tule kui Eesti iseseisvus. Ja tema oligi see, kes võttis vastu esimesed ohvitseri õpilased Eestist. Hiljem siis, kui ta jäi pensionile 93. aastal ta läks veel konsultandiks Eestisse ja kari on ka hea, siis tuletan meelde, tema oli kas siis soomepoiste soovikusti pärandi jäädvustaja, tänu temale ongi metsakalmistul see, see mälestusmärk, soomepoiste mälestusmärk ja hauaplatsilt ei muudeta. Jah, väga tähtis, oleme ikka teelsele uurijaga juurde jaga. Kogu aeg tuleb uut ajalugu vastu. Kas siin on niimoodi, et siin võib iga natukese aja tagant mõne Eestiga seotud päris eestlase või soomlase või Eestiga seotud inimese hauale? Siin on võimalik sattuda täitsa nagu eestlase hauale, nii et sa ei teagi, et otsime siin, oh vaatamine, järv ongi kohe näha. Järv, Johan järv kindlasti Eestis. Aga jah, nagu näha, neid on, neid on siin, mina, tema taustast midagi eriti ei tea, aga me näeme, siin perekonnanimi soome keelest oleks järvi, aga siin ta järv. Kalmistul on päris päris palju eesti autosid, kellest me midagi ei tea. Ja mõni aeg tagasi õigeusu kalmistul jalutasin. Ja sea seal tuli vastu, siis luges Jaagup Kuulber. Aga siis oli Venegi, mine tekstiga, oli kvartiir meister, tähendab ta siis kord Barbarus, trüvend, varustusülem jah, varustusülem on see, see nagu jah, aga ta oli maetud sinna ja see tähendab seda, et ta jõudis täitsa reamees ta ikkagi kõrgemal seal, kuna õigeusuga sinna maeti, need selle Vjabury Gesele tänasest sumelina ohvitserid ja lihtmehed maeti siis natuke kaugemale kalmistule, mis on kahjuks saraga tulnud. Sel puhul muuseas, on Taivale vanal Taivo lahti kalmistul on, ma tean, kas neli, viis eesti mehe hauda, seal on ka, on, on pärit Muhu saarelt ja Hiiumaalt ja mujalt. Ei jõua iial sinna kooliga juurde. Ella pooljoki surnud soomes 54. aastal, tõrjub terve elu, tema ju elas siin Soomes põhimõttest, siis selle aasta sajandi alguses saabus Soome abielus siin ja illust, Murrik on siis tema isa, murran tema, isa. Ta mattis oma ema Taagepera kalmistule Lõuna-Eestisse ja ta seal emapoolse perekonna haua juures, siis ta oli kokamägi, oli sealtpoolt pooldaga siis isa surnud 42. aastal. Ta pidi noh, ei olnud võimalik kimata enam Eestisse. Ja tema, ma leian seal Taagepera kalmistuga käinud seal kivi peal, loeb, et ema on surnud Soomes. Aga Hella läks sinna ja mattis sinnapoole. Ja selle valge sildiga, mis siin on selle järgi siia on maetud ka tema tütar, vappu, millegipärast tema nimi siia märgitud, aga aga jah. Et see on, see on tõesti küll, et nüüd ma tean, et need lilled, mis siin on, need on toodud lahtipiirkonna Tuglase seltsi poolt siia. Mul oli nendega koos siin mõned nädalad tagasi atašee teisi eestlasi. A. Kes on eestlasest kõige tuntum Soome spordikuulsus või kangelane eestlaste hulgast Nonii, kes, kes on nagu selle selle nagu Soome riigi nimel võidelnud. Jah, ma arvan, et see on ikkagi odaviskaja Tiina lillaks ja tema tema vanavanemad on minu teada siia maetud, kui vaatame, vaatame. Ongi Ilze ja Verner Ilze neiupõlve nimi, kui ma ei eksi, oli laupäeva. Ja tema oma Ta oli, olid tõesti nagu puidujõed Eestis, eks, ja ta oli mitmekordne Eesti meister ujumises ja Werner, tema, tema mees siis. Ta oli motosportlane sõnul oli, kui ma ei eksi. Tõesti, eesti nimesid tuleb vastu, siin midagi ei saa teha. Aga meil on nüüd kohe siin vasakul on kangelaskalmistu. Osa Eesti vabatahtlikest, jätkas, oli vabatahtlik, kes on maetud mõngalamist tulle. Aga kaheksa poissi on, on leida ka siit kalmistu ja lisaks on ka üks mees, kes oli pärit Viru Ingeri kullakülast, tähendab selle vana Tartu rahu äärelt temaga siia siia maetud, aga vaatame, kas leiame, leiame süles kohe paar eesti nimesid. Valter tunnistan, minul on on eesti mees surnud 44. aastal, siis lõpeb voolokon soome selles kapral ja siin on ka. On ka paar Üks mees on Vallo Lindsalu. Need on tavaliselt kuni 44. aastal, tol ajal suve lõpupoole, septembri alguses alguses surnud, nüüd on laiali vajuda mark Karjala maakitsusel. Sealkandis surnud ka siin. Vaatame aga ka teised, teised on siis rohkem seal kangelasristi juures. Ei, ma tean, üks üks on selline huvitav küll, et siin on kirjutatud Eesti vabatahtlik Ühe ööga. Eestis Eesti Eesti ja see ongi see asi on selline, et ega see soomlastele enne sõda nii selges eesti sõna rootsi keeles eega Estland. Et tead, et see, kes siis seda on teinud nii kirjutanud sinna ühe ööga lähen kirjutamist kah, vähem kirjutamist ka, jah. Kokkuhoid siin on umbes, kui ma ei eksi, siis siin on 3164. Bussi maetakse handavad kalmistule ja nad on põhimõtteliselt nad on Helsingi mehed, kõik. Aga nii palju on siin näha, et kui siis Soomes üldiselt käia, siis kirikute juures tavaliselt on kangelaskalmistu. Üllatav on see, et mõne kiriku juures olnud ainult mõned muistsed maetud ja siis siis on mõnikord päris palju, aga see ongi see, et need kompaniid alguses alustati teatud piirkonnast. Aga siis oligi, kui oli, oli mingi väga karm lahing, nii, kaotused olid suured. Aga vaatame, siin on arvu formuna, mehe nimi, kui exit leida, siin. Jäta uuesti horm, hurra Arv, hormondajate mehe nimi, leiab Hormi. Haatame, kes leiab üles. Me oleme liiga kaugel juba, haar, Salo madi, Kaini. Ma arvan, et ma. Kõnel Kinnunen, lahtine end on, siin ongi siin nii. Arva torm, Eeess odamees, Eesti vabatahtlik Arvo torm ja seal on surnud. Veebruaris 1942, ma mäletan seda sünni järgi surnudki luureretkel sismine rinde tagalas, kuhu saadeti ka neid eesti poisse, et nad on, nad on ikkagi kes sinna saadeti, suurem osa neist tagasihullus, kahjuks on ka suurem osa eesti postitatud teenida siis jalaväe rügement 200. kelle puistu maetud malmi kalmistul. Aga jah, kui tahame, siis rohkem raha, nii, peame siis edasi kantama. Miks ainult üksikutel on kirjas, kus nad langenud? No ei ole teada alati ilmselt ja ja, aga nad on tol ajal juba tehtud, Siilats jäänudki. Punasüvery Hango. Pango vallutamisest Hankos osalesid ka Eesti poisid. Siis nad tavaliselt on mingisid punaste õitega, taimed on siin väga kenasti ja ka nendele veel istutatud. No mis me siin näeme? Kui Soomes on riigi visiit siis tava tavaliselt panevad pärja vabadusristile kangelasristile ja siis marssal Mannerheim ile kelle haud on siin poiste juures. Ja, ja viimane riigivisiit, mis ma olen, kus ma olen ainult sind, pärjad oli, ta oli Luksemburgi suurhertsog, tulid mõlema peal, olid siis need tuumad Mannerheim, Mannerheimi hauakivi peal on näha siis tema tema papp jälle ladina keelt, no meil on siin Hardi tiidus, ütleks meile, kohetkanud liidab roog, Rausa kandino tähendab puhaste relvadega puhta seest. 867 kuni 1951 51 oma suri Šveitsis. Sealse rahulikum olla, ütleme niimoodi peale rahulik rahulikum Soomes ja ei, aga ta oli ikkagi tervise tõttu ja muud, aga eks eks võib-olla oli soovitatud küsida masinaga siia sama. Niimoodi ja ka eesti poissi on maetud siia kohe. Ühe kurval elan. Niisugust ühiskivi, kus on need soomlased, kes on vabadussõjas olnud, sellist ei ole. Soomlastel on siis esivabadussõjas ja seal on kivi, kus on neli meest, aga meiega sellist ühist muud ei ole, aga siis jõuame veel seemnest. Tallinnas on. Vaatame, kas jõuame seal kunagi käinud seal selle reeglistada eesti sammast südalinnas ei ole. No vaatame, kas me jõuame siis sina, lähme. Lähme sinna, magan, vaatan, vaatan, siin on ka näha kohe kes leiab, esimene esimene mees, kes tuleb vastu, peaks tulema. Kobrusepp. Ongi kapral Elmer kuprussepp. Ja siis läheme siit edasi. Leidub ka. Neis on alati kirjavigu Lembit palundi. Kenasti kirjutatud. Uudu Martin MüürMan, aga seoni y iga kirjutatud. Jah, siin on kindlasti müür, kaljuesna sõjamees ja üks on saksa keeles suisa soldaaten, Bergman. Müür man, sõda sees. On noh ja ongi jah, soldaaten jah, eks siin ikka rootsi keelt, aga siin ega siin midagi rootsi keel muidu odamisse optilas kärna. Pruun ja sa arvad. Aga üks Germale keele. Aga siin on kas siis üks kivi, mis on üldiselt nagu hõimuvendadele või, või siis ütleme Hõimuvendade abi eest jätkus, hoiab ära ja kogu aeg räägin sellest jätkuda, kuna jätkusõja suhtes põhimeie põhimõtteliselt jõudsidki abilised ükski eestlane ei langenud talvesõjas, noh see üks poiss, kes Eesti Ingeri-Virumaa hinge risti tema, tema langes, Johannes London oli tema nimi õitsema, seal ta maetakse kangelaskeskel, aga vaatame, mis siin on. Hõimuvendade mälestuseks hõimuvendade mälestuseks. 1039 kuni 1945 ja mis see siis on? Kas te teate, mis rist on? Siin on kohene roosiga võilillega Ristnas vapiroos on siin keskel, aga siis on jah tõesti selline huvitav kuju mida, mida nagu eri eriti kõigile ei meeldi tänasel ajal ikka ajaloolised, see on ikkagi siis vana, on India Indiast pärit õnne märg Kristoga, see üldiselt tervikuna, see on Soome vabadusrist, kes siin on ja näeme kolm vapi keskel on, noh, see on ikkagi Eesti oma. Nüüd on, mis on, mis on see Ingeri, Ingeri on jah, see teine on Inger, kus on siis tõesti nagu jõgi ja müürid ja teine on siis, kui ma ei eksi, et seal on kujundanud kunstnik Akseli kallein, kallela. On Karjala vapp ja siis see, mis on kunagisel soome vabastatud karja ja nende nii-öelda, aga, aga tänase aja siis Venemaa Karjala, seal on ka seesama see on nad, midagi sarnast on ja isegi isegi nende hümni son Soome rahu viisistanud oma oma osa teisele põlevkivi on siis need kõik väeüksuseid olla? Õhtu, kus, kus on märgitud, mis siin on ja, ja see, mis on Eesti Eesti meeste oma, on jalaväe rügement 200. Ja ka sinu eraldi neid on, on hõimupataljonidest kirjutatud ja teistesse, aga mis, kus need on üks puudub tõesti see kiirnelikümmend, seitse jalaväe järgnenud 47, kus kõik need kaheksa bussi teenides, noh, mis siin ikka, et hiljem hiljem kujundati 1000-ks ta või siis hiir, kaks 200. Mul on kolm küünalt, ma panen ühe siia ära. Aga nüüd ma ütlen, nüüd on selline legend, mida ei ole kuskil kirjutatud, aga mina räägin, räägin nüüd, siis on see tõde või mitte seda tahutud. Nimelt küsimuses on Käinast pärit juuksur. Ja kõik soomlased teavad, et 10 marga peal oli kunagi president paasikivi ja paasikivi. Tema, temal oli iseloomulik siilisoeng. Aga kust ta selle siilisoengu sai, kes, kes oli siis tema juuksur ja tema juuksuriks son perekonnale märgi oi kui tore, siin on isegi vikerkaar vikerraadiosse Vikerkaar. Aga aga jah, Villem tisler, tahvli pärit Keilast Hiiumaad ja ta vähemalt siis perekonna perekonna jutt, ma olen tema lapselapsega rääkinud, rääkis mulle seda, et ta sattus sõjavangi Saksa sõjavangi ja seal sakslastel oli olnud siilisoengut siis need ohvitserid, kes seal olid ja ja peale seda siis temal oli seal väga lähedale magasini terminaali, kohe oleks nagu 50 meetri kaugusele seoni oli siis see niukseid salong ja tema püsiklient tuligi hilisem president paasikivi. Ja tema siilisoeng oli tänu villem tisleril näitas viimasele SSH kirjutatud, aga ikkagi ma olen sealt kirikuraamatust vaadanud, Käina kirikuraamatus, seal Kiisler eesti moodi ühes. Ja ma tahan, et ta on just selliseid autosid, mida ma olen ise siin leidnud, kuuldki kellelgi ja siis otsitud nüüd andmed ise üles. Tisler kenas korras on, et kas on tänu sellele arvan, et siin on 2010, on viimane, kes on siia maetud. Perekonnas ma tean, seal oli mingi saksa sugulasi või midagi setungi näha, seal saksa perekonnanimi. Jah, aga see oli, see oli Alsoni kõrval õige, ega, ega selliseid tühiasju tasu rääkida. Läheme kohe väga asjalikuks, vaatame, siin on üks Tartu Ülikooli professor. Aga kahjuks keegi teda kunagi mäletab. Ta ütles, et ma kivi on alati ei ole ühtegi õitega. Tegi tema juures käib aga ikkagi ta oli, ta oli suur suur nagu selline õpetaja kunagi Helsingis ja ka Tartu Ülikoolis. Vot vot, kas veise leiame jah. Seeder Berk, loeksin ja üllatav asi, et tema oli Tartu Ülikoolis Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, esimene, vist isegi esimene, esimene esimene jah, talle üllatavad sedasama asi seal Getule oli jälle eestikeelset professor ja. Jah, aga tahan tõesti kadunud, ma olen seda hauda vaadanud. Vastase keegi selle haua juures ei käi. Aga aga kui me siin vaatame valget siin-seal võib alati kui mitmeks aastaks ostetud või renditud kuidagi. Tavaliselt sellise koha 2999 ikkagi 2000 aastat on veel aega. Keegi tema juures ei käis, paneme temale ka küünlad. Hiina paneb Ei ole ilmselt sugulasi tol ajal tuntud nimi ja vähemalt noh, niimoodi teadusajaloo raamatutes tõstis, käib ikka läbi. Nojaa, aga näiteks veel. Aga nüüd aga vaatame, kes meil, kes me üles leidsime vabariigi president Lauri Kristian relander. Eestiga ta muidugi seotud sellega, et ta oligi see esimene Soome president, kes tegi riigivisiidi Eestisse. Sageli räägitakse ju selles, et asi selge, kui Kekkonen käis Eestis aga sama uhke rewalderi isid, et seal oli, siis valan kuskilt vanast-vanast postimehest ja mis Eesti ajakirjanduses lugenud neid lugusid, kus seal on siis, kui rong sõidab, siis Tallinnast Tartuni peaaegu iga igas suuremas raudteejaamas peatuvad ja alati on sõjaväerivistus ja puhkpilliorkester ja ja kõik vastuvõtjad tulid jälle, seal oli ka siis Tartu Ülikooli aulas sulid kui need ja tema eesti keelt ei rääkinud, aga Soome haridust Sitele pidi kõne seal ka eesti keeles. Et see on unustatud ja siis käisid ka rahvamuuseumis. Aga seal ei ole seal ka Soome juhataja, see oli direktor, kes, Truud teenija on ka maetud siia samale sama kivi all presidendiga. Sõbranna juures on perekonna juures jah, ja ta on ikkagi teenindanud teda siis 51 aastat. Ta on ametisse astunud esimesel märtsil ja kaks kuud hiljem ta saabus Eestisse. Minu üks minut, Jako lemmik, hauakivi on? On siin, on või kust ta nüüd on? Soome naisluuletaja immi Helleen, eestlased teda ei tunne, aga, aga siis Soomes Soome lastel, soome meestel naistel kõigil meil on võimatu kasvada üles kuulamata. Nüüd juba juba 100 aastat tagasi kõigile lasteluuletusi ja laule ja taolisi, aga jah, see on seetõttu temalegi üür. Kas on kena armas? Kas on teada ka, missugune on kõige esimene eestlase, hautsin kalmistul. Kas me sinna ka ma ütleksin, et siis kõige esimene. Dissündinud mehe haud on ja ta on ikkagi, ta on grafast Ainhailikes sündinud Soome kindralkuberneri haud. Sellegi, selle kivilegend ongi huvitav, parem oleks, rääkides sealjuures jah, me jõuame sinna. Aga, aga nüüd läheneme, läheneme väga olulisele hetkele. Eesti ajaloos kõlavat juba traagilised hetked ehternahhil linnas. Luksemburgi riigis oleme Artur Sirgu haua juures. Miks Artur Sirk on siia Helsingisse maetud? Esimest korda Justyna ehternahti, kus ta ka suri? Hotelli aknast kukkus nagu öeldi aga, aga ikka tema, tema toodi siis. Põrm toodi siia Helsingisse ja maeti siin ja taustal olid muidugi sume nõnda parim postinimesed või, või need, kes olid siis seotud vabadussõjalastega. Matused oli suurt poliitiline sündmus, demonstratsioon, mille järgnes siis ka nootide vahetus Soome ja Eesti riigi vahel. Jah, ikka siia, siia ta maeti tänaseni püsinud, nüüd ei ole midagi eriti ilustatud tänasel ajal veel, aga siin on sageli väike Eesti lipp ja ma tean, et Sakala korpuse mehed käivad selle juures. Siiski, et ma olen ka Eesti ajakirjanduses leidnud ka selle teksti, kus loeb, et tema visatakse Välja Sakala korpusest. Vaikival ajastul oli kõik võimalik nagu, nagu teame ja siia on maetud ka siis tema naine Arnoveryde perekonnas, Hilda juda Sirkki ja tema, tema elas Rootsis ja Rootsis on ka nende järeltulijad. Aga on võetud siin siia oma mehe mehe juurde enne siis oma surma, tema oli ju paguluses Soomes ja siis ta viibis suhte linnas. Minu käest küsiti, miks ta Lohja linnas ma arvan, et Lohja oli seotud ka Eestiga, kuna seal oli luteri vabriku tütarfirma povi Faner abi. Võib-olla see oli, kas oligi sellega seotud, et sinna sinna saadeti? Jah, tahan küll, huvitav osa Eesti ajalugu, ta sinu kaks poliitiliselt huvitavat hauda teise juures seisame hetkel teine kapten treiali oma. Kes oli siis nõukogude ajal, 1949. aasta juulis Karjalast Soome põgenenud mees, keda Nõukogude Liit nõudis enda juurde, aga ta suri siin ja maeti ka siia ja ta nimi kalmistule, aga ta oli juba rahvusvahelisi, aga syda jõuame ka vaadet väga hea siis edasi, siis edasi. Kohe kuivas lüürani, siis on alati alati siis luuletaja, perekond või midagi ja siis ta on ta mannil, oli ka kirjanik jaanist. Van oli tuntud lastekirjanik. Kes sinu maetud tema, tema isa siis selle anni isa oli. Kaardus Stefan oli teine soomlane, kes osales esimesel laulupeol 1869. aastal. Tarts. Rinne. Rinne ja ta ei ole, meie ei, olete. Teie rinne mulle ka hea, mul on ka üks hea tuttav rinne, kes elab, elab Käinas seal Kassari saarel, Harri Rinne, laulutegija Agaseerimine, tema on üks Soome tuntumaid filminäitlejad. On on komissar Palmu või mis on tuiksiniseerija, et tema ongi see jõerinne. Aga see, miks ma siia tulin, on siin vastaspool. Ja siin on, siin on isegi hauakivi, mis mina olen paigutanud vähestunud niin, taliläinud, talvel kummuli. Ja siia maetud. Konsul Eduard hõbevalve on väga oluline osa Eesti diplomaatia ajalugu. Tema on Eesti vabariigi esimene konsul kõikide aegade esimene konsul, kes nimetati kohe alguses siia Helsingisse Taali jalatsiärimees. Ta toetas ka siis Eesti vabadussõjas tema suuri saapaid, tellis Tamperest, saatis Eestisse ja taolisi asju. Jaa, jaa, sepasetterberg, minu hea hea sõber või suur austus ja sama on tema on öelnud seda, et kogu see Eesti diplomaati algus käiski selle sellele valge rahakoti kaudu. Need tulid, need Eesti diplomaadid siia Helsingisse käisid tema juures sõitsid siis edasi. Aga ta oli ainult aasta vaikses kahjuks juhtus niimoodi, et et tuntud Hans uus ja, või mis ta nüüd on ja, ja Johannes Semper siis sotsialistide revolutsionäärid, nemad asutavas kogus kaebasid seepeale, et tema on Venemaa nuuskur ja Eesti riik vahetasid konsulitelt. Kahjuks ta pidi loobuma seda, et sellest kohast ja tema, tema naine jälle adis valla pedaali põhimõttes oligi. Ta oli ka Tartu sealt Eestist pärit Stahli eesti kogukonna imaks, võib-olla siis kuni surma lõpuni. Siin Helsinkin Helsingis ja üldiselt, sest et nende koduoliga siis diplomaati ahel, kuna Oskar Kallas kui ta, Ta tuli siia Helsingisse kui esimene diplomaatiline esindaja, temal, konsul diplonseni, Eestis asuski tema juures kodus. Hetkel see maja on tsehhi, tsehhi saatkond Helsingis. Sinna oleks palju, hakkab mingi silt seina peale, siin algas eesti diplomaat. Aga eesti tüdrukuid, tema oli konsulteerinud väga lähedal ka teine teine konsul nimel Soome riigi Soome riigi konsul Rüütli, kes oli ka rikkamaid mehi Oskar Rütli Tartusse. Tema memuaarid on ka ilmunud eesti keeles. Läbi kunagi lugesin seen läbi, loob asi, oli, oli siis võistlus Tõnissoni vastu või midagi taolist ja ja muidugi seal oli ka see nõndanimetatud vaikiva ajastu ajalugu oli, oli seal sees, aga, aga miks ta siia on maetud, tema naine oli pärit Soomest. Tampere lähesto lähedal on Limbele kihelkond sead kärit tanki maetud. Vaatame, mis seal on leida Tap kura perekonnahauda, tema ämm ja äi nendega perekonnanimi oli Tapura. Väga huvitav perekonnanimi, aga siis tema lapsed võtsid perekonnanimi, au, ver, kurval ka näha, au, aula, kivi, aga siin vaatame Oskar Rütli ja Wilhelmina Rütli. Arvad Miina nimega teda tunti siis Tartus, aga on leida, leida tõesti seda aeda maetud siia. Vaikival ajastul tema ju saadeti Eestist välja või soovitati, et parem ikka lahkuda. Ta elas siin Soomes, aga siis ta küll naasta Eestisse. Hiljem põgenes. Põgenes Nende Jaku, mäletan Oskar Rütli, kas sul Saksamaal kuskil siia maeti ja on näha, siis on, on teisi ka algussündmused perekonnast vaja. Kurval on siis auri perekonna auks, siia on maetud minu de tähenegi Ilmariover, kes oli Eesti vabadus. Vabadussõja ajal Soomes oli Eesti abistamiskomitee ja ta oli selle nagu propagandaosakonna ülem. Hiljem ka Soomest minister ja haaraline muiste märki. Ja need ohtlikud märgid on, siin on lagunemas, kahjuks on see maapõhi, ei ole kõige paremini, muidu sööd Rütli Soomest naise võttis, see oli natuke selline poliitiline programm ka ei ole kindlasti selline Soome silla ehitamine ja, ja, ja kindlasti kindlasti kindlasti. Kuidas ta nii rikkaks sai, siis? Kinnisvara tehingutega? Peamiselt küll Talle kuulus palju kinnisvara ja ta üüris välja ja tal oli kortermaju ja ta ostis, müüs ja vahetas. Ja, ja noh, siin on selline huvitav lugu, on siin siia maetud ka. Rico Paulo, kes oli algselt ta oli Setumaa tedrekülast pärit Grigori Pauli poeg. Aga peale sõda Ta jäi siis siia soove ja talitanud, näed siin Soomes no siis seal välja perekonnanimi tegi esiteks perekonnanimi Pavlovi siis Pavlov hiljem temast sai Paulo eesti mehega ta muutis selle, Grigori rikuks, aga, aga tema tegi väga häid tõrjeid, kinnisvara kinnisvaratehinguid ka. Tal seal Helsingi südalinnas kaisa nimi tänavas oli, oli kinnisvara kohe siis peale seda Soome iseseisvust kuidagi muretsetud ja siis oli ka teine teine kadenok seal vigilaanide sadamasse minnes, seal on restoran Bellevjuum. Mis oli tema restoran, restoran ja see oligi, see oli ka üks selline on säilinud tänaseni veel. Minu teada nad ka austavad seda tänaseni. Laulu, perekonna ajalugu ja iga viie aasta eest toimub rahvusvaheline sellistite konkurss, mis on finantseeritud kaalute perekonna sihtasutuse poolt. See on ka selline eesti riigi kingitus Soomele või siis eesti mehe tume setu mehe ei tohi vallutada setomaad, need on rahvusvaheline seltskond, soomlased, eestlased ja setud. Jah, jah, nii ta on. Noh, see oli siia. Kui suur see kalmistu üldse kokku on? Ma ei tea, üle 10 hektarit? Jah, ei tea täpselt seda, et see peatee on üle kilomeetri siin keskel. Aga kui siia igale poole maetud kõik need Soome ajalootähtsad ja vägevad, et natuke mõne haua puhul tekib küsimus, et kuidas nendel mõnel eestlasel õnnestus vahele pugeda? Ei ole mingi probleem küll siia maetud, tavalised inimesed, nad on elanud siin ja mis siin ikka ja kohe, muuseas, see on huvitav, sellist sellist risti näete kogu aeg, siis on see nõndanimetatud jäägri riist võiks öelda, jääger, tähendab pütid ja need on need, kui on 27 kunagisi embleem kujul loodud, nii ei olnud, teid, ei piisanud numbrit, seitse sirutus, nukk kaks korda, see kaks ja teine kaks on keeratud ümber. Aga kes siis enne esimest ilmasõda koolitati Sõjamäe sõjakoolitustel Saksas. Ja siis kes osales ka siis esimesest ilmasõjast Saksa Saksa vees, aga siis aastal 18 neetud Soome. Aga see tähendab, et nemad neid on ja nii tuli palju siis Eesti vabadussõjas vabatahtlikena näiteks teist meest, ma tean, see ei wind, Ahunius taas oleks minu teda Narva vabastamiskindel olla ei saa, kuna juhuslikult sattusime haua juurde. Need on väga levinud soome nimi vist, no neid nägin, enne kirjutan okei siis loodusnimetus tähendabki just sellised ja ninn selline enne imelakese algupära on ju see, et ta kunagi olnud ees ta aalsemati mägise Mati ja siis keerati ümber ühes seonsaludelliks nagu Eestis kauneid kasina silmusid, sest see ei ole Eestiga seotud, aga see on alati olnud huvitav vaadata, et mis kõik on leida kivide pealt. Mõtlesin, esiteks siin on see naise pilt hingel. Siis on mingi laulu muusika vait, tema magab tema vaid ühe nupu lihtsalt selline tekst on vaadatud siis, kui sa näed sellist siis kohe kenasti. Tema on jah, need on. Aga väike asi siin Eesti muuseumiühinguga ja nende püha koht oli, siit. Pidime kindlasti peatuma. Oli Ilmari mannise haud, tema oli Eesti Rahva Muuseumi esimene juhataja. Ta oli ka siis juhatajaks kui president veerandi. Kas Tartus ka noori leo, hea suuri, nagu näeme siin. Et uut, 41 aastane sellini kõrvale suurelt kiri leinaga Leinoseid, leina see ei ole Leino leinud algupärane perekonnanimi oli Öönbum, aga ma, kas, kas peame tõesti Leenu juures käima läinud? Meil on muidugi siis selline huvitav tegeledes, ema tahtis ju Eesti kodanikuks, kas käime siis tema teda ikkagi? Täname selle eestlasi. No eks me siis ei juhtunud vist tihti, et nii niipidi Ja ta saatis ka Soome presidendile kirja, et ehk tõesti Eestis seda, et ikkagi. Siirdaniemi kalmistul Eesti ajalooteemapargis Käisi estofiil Pekka linna ise juhtimisel Peeter Helme Eesti loo helirežissöör Vivika Ludvig pilte tegi Ülle Karu ja Piret Kriivan. Meie jalutuskäik jätkub nädala pärast. Välja hõisatud kalmud leiame üles ja palju põnevat veel. Lisaks pilte näitab raadio kodulehel ja Facebookis ja sealt leiate viitega virtuaaltuurile, mille on koostanud Pekka linnaine. Kõike head Kuulmiseni nädala pärast.