Kalamehejutud ahoi olen saatejuht Arp Müller ja tänase jutu salvestamiseks. See on kõigepealt munalaiu sadamasse ja sealt edasi parvlaevaga Kihnu virve ülevee Kihnu. Sinna läksin ikka selleks, et, Kohtuda ühe põlise Kihnu kalamehega Margus Larentsiga. Margus on üks neist, kes kannab mitmendat põlve edasi saare kalapüügitraditsiooni. Saadas kuulete, mis teda kaluriametis paelub. Kuidas see räimepüük õieti ikka käib, aga muidugi ka seda, mis on mehe lemmikala. Kuidas ta seda sööb. Head kuulamist. Kalamehe. Me istume Kihnu kaluri Margus Loorendusega praegu siin Kihnu sadama lähistel. Teie hallid paadid on siin, on siin sadamas täna, miks siis paadid ei ole praegu mere peal, miks te praegu ei püüa? No praegu on Tuuli Naevia pole minna kuhugi. Et, et see nagu ei tähenda minna kuskile, kus ainult seda muda saab, mõrvestad Miche läheduses. No minu silmale tundub meri täiesti sile, praegu lainet pole peaaegu üldse. Aga kuidas kalur silmalase meri on siis? No see ei ole Easid pealt, tuul on praegu ja see nagu ei tähenda riskile. Tööd on kodus muutu küll nii palju, et mis ma praegu ikka sõnale No me räägime seda juttu, linte siin jaanipäeva nädalal. Mis tööd kalur üldse praegusel suvisel ajal teeb, kas rohkem ollakse maa peal, kui merel? Väga sitasti, eesti keeles. Ei tea, mis järgmine aasta saab, et mehi on vähe. Lõpeb ära vägisi abi eest mis seal oli üle 30 tonni ei ole tänavu. See nagu on selline asi, et kui need sotsmaksud ära maksta asub, siis kulub maha, et võib-olla, et 400. Taavi kõige parema kuu eest, mis oli vanasti nagu vägev Ja see 30 tonni oli siis, mis kala? Räim räim ei ole kahekastiga, püüdsime. Orhidee on rohkem kahe madalakastiga, et siis, kui kevadel tuleb teda rohkem sees Vaatame elame-näeme, noh järgmine aasta või hoopis tõesti tulebki veel. Praegu on sihuke nerts tunne natuke kevadesse jälle nii vähe ja räim ei ole siukest head tõttu tuju õelangu. Kõigil huntidel ei puudu mingi portsustel ega neilgi nii hea rääkida ei ole. Kogused oled seal suurem, on natukene üsnagi röövlite sadade tonnidega. Milline siis oleks olnud üks hea kevadest? No meil on kastil limiidid, noh 45 tonni on limiite, meil kahekastil luba, praegu on. Kas järjest on olnud halvad aastad või mõni aasta on heaga olnud? Oligi aastal 2000 2011 ja siis me saime alla 200 tonni ketta siis niuke toika, morsi sai ka asju ostetud muidu vahva tööriistavärki, et muidu ei arene. Seal hea aasta siis oli, ma ei tea, kas viis tonni tuulehaug isegi. Jääb meelde. Noh, peale seda on küll ainult allapoole On mul õigus, praegu olete. 42. On kui vanade olite, kui te poisikesena merel käima hakkasite? Tööl esimeste aastaaega ja siis hakkas kõlama, eks. Siis aastal 92 kevadel esimest hakkas nagu õieti kalameheks võeti kampa. Kes kampavõtja oli oma isa, kes oli ka kalur? Võivad olla selle inimese nimi kes nagu oli seal brigadel. Tollal oli see nagu nagu määrava tähtsusega kuskile kampa sisse said, et mehi oli palju ja nagu kõik tahtsid kalamehed olla, aga nüüd on nagu vastupidi, et ei ole enam mehi, kes tahaks kuhugi tulla. 92, palju siis oli kihnu peale? Nojah, ütleme niimoodi, 50 mehe ümber võis tegutseda räimepüügi. Praegu räimepüügile jääned. Praegu on kolm kramp. Aga mis valikud need toona olid, koolite 15 või 16, et kas oli juba lapsepõlvest kindel, et hakata kaevuriks või, või kuidas see otsus sündis. Tase koht teeniti hästi. Seal olles Vene aja ei ole, kui mina hakkasin noh, 92, siis oli veel kolhoosi. Kroon tuli, olles ju jaanipäevaks või? Mina sain nagu esimese räime osas onnide kroonides. Kevadel nagu kalapüügiees sain alles rublani, seda siis uued sooned, et see hästi meelde. Sellepärast. Aga kas te terve elu olete siin Kihnus elanud? Kõik kõik need 42 aastat. Ikka ikka kõik see elu. Ma ei tahagi kuskile mujale, on mandripealset elu, ma ei kujutaks ette kuskil linna tänava ääres kusagil seal väikses putkas oled seal kvartalis, et see, see ei sobi. Aga olete proovinud, mainisite mere, koolisin. Jah, see oli küll vägev aeg olla jah, aga tallinnas Tallinnas? Aga ei sobi, linnaelu ei sobi kohe üldse. Mina tahan ikka kodus olla. Kõlada igal pool laevade peale koht, kus seal öö veeta. Seesugune hulkur elu tundub rohkem. Siis paratamatult. Osalejatega rüüpama öine nad hiina lõvist, üks tonn raiududega. Kuidas selle kaluriametiga on, et kas kas kaluriks saab õppida või õige kaluriamet saadaks ikka isa või vanemate meeste käest? Siin on vesi ümberringi. Ega erilist maatööd sellist ju siin ei ole. Et põllumees ära saaks elada, selleks peab olema ju sadakond hektarit igal põllumehel number, et ta saaks hästi olla. Aga siin on loodud ikka nagu merega. Et raske on ära elada kutselise kaluri näoga, kuidas siis mehed ära elavad, et kas käiakse suvel Soomes ehitamas või, või kuidas? Kõike tehakse iga inimese oma teha, ega see rohkem võid veritseda suitsukaladega ja asjadega. Kaua seda suitsu võla? Kolm kuud võib London aastase. Ikka kõlab, et põhiline, ma arvan, siin kalurite jaoks Teie tegelete ainult siis räimepüügiga. Ei, ikka kõige püügiga, mis siin saab sügisel? Kui on Elle inimesi ilma on, siis ikka peaks sügisräime ka püüdma minna, et see on ikka kõige parem. Kõik oleneb ilmast. Väga nõrk siin paar-kolm aastat olnud, et peab vaatama ise remondime pote. Ikka saab tugevaks jälle. No kui vanad need need hallid paadid on, mida me siin sadamas nägime, millega merel käite? Vahel on ümber, nende pärast olnud, aga mureta, aga vot suurelt vaata et need. Need on ilma. Mitme paadiga käite üldse merel, teie meeskond? Aga me saame kaebadega ainult panna. Meil on inimesi või. Nii, et kõik kolm paati on kambal olemas, et siis on hästi, neli on parem, kui on kaks suuremat paati. Rääkige lahti, miks kolm paati, hean. Ankrut pannes. Kaks paati põneva tontrullide vees on sissekastmõrd sees, siis veetakse nagu lapata vaatajatega laiali, mõõdad räimi, nautlane taguvamusi on püünis ankrutega paika pandud. Kastikujuline ja sinna sisse tuleb räim esiaedu mööda. Siis lapatakse seda kasti ühest servast teise. Seal on nagu mutipüük. Ja selle kastmõrra sisse panekuks on hea kolme paadiga minna. Jah. Kelle toidulauale teie räim siis jõuab? Kuhu teisel ära annate? Teie viite siia valgesse majja, mis siinsamas paremal paistab. No ma käisin laupäeval Tallinnas kalaturu peal, kui ma nüüd õigesti mäletan, räim maksis euro ja 30 senti. Aga palju räim siin Kihnu saare peal maksab, kui kalur selle ära annab? Meil oli algul oli 20 senti. Ravimine maksab ja külmetamine. Kõik vesi või ma ei tea, põhjuseid leiab alati. Aga ise ei ole mõelnud, et tuleks tooksis ise oma kalaturgu ja küsiks kogu selle euro ja 30 senti endale. Te olete 42 aastat vana. Kõige noorem kalur ta vist Kihnus ei ole, aga aga peaaegu kõige noorem kalur vä? Ei ole, minust on ikka nooremaid mehi veel. Ikka üle kolmekümnesed, mehed on olemas, alla selle ma nagu ei tea, ikka ei hakka keegi, enam pole mõtet. Soome kruvisid seinale, on rootsi, käiakse nagu, sa saad ju mitu korda rohkem raha, kui siin. Ja ka aastakümnete jooksul, kas kas on ka merel õnnetusi olnud või kas olete hätta sattunud kunagi? Aga endal, kas ohtlikke juhtumeid mere peal on olnud, kui ilm on tahtnud ära uputada? Pahade suured laupäevadel ja mis seal ikka keerata? No praegu on, ilmateade on niivõrd head juba kuulatakse vaadatakse internetist ja see on nagu Tormi ajal oma võrgud ikka sisse viib ja see peab. Ta ise ei ole tarni kätte, siis nii ma tean. Ikka neerudega see loeb, vahel sunnib seda ainult, et kala hind on kõrge. Lääts soovime, siis võid saada kõikjal katkisi võrke. Kõik oleneb ikka endast. Kust te seda ilma vaatate, mille järgi te otsustate, et kas võib minna võrke sisse viima või, või ei, või? No kuidas on, kas looduse märke kavandata? Võiks olema meedikasin, ootavad, et tuuleluuad on taevase. No mina ei ole sellist asja, Erginud nagu ei vaata. Me kuulame ka rohkem nagu ilmateatevärki. Mis ilm kõige hullem mere pealeminekuks on? Udu ja lumesadu talvel võib-olla et see nagu ei ole meeldiv. Kes ikka nii hasarti Kalamees olnud ilmale õleke vaheta, olete ära eksinud udus, vee või lume sees? Pika elu on ikka leksitud või? Need on ju GPSid, et need nagu ei v Alt praegu. No aga varengu GPS-i olnud, kuhu siis välja jõudsite? No ikka sai maa, saime ikkagi ette, aga noh, vahel nagu trehvab kõrvale natuke sadamast etet. Oli oli ka oma maa, ei olnud. Ruhnu saar. Ei, ikka omavahel siin, natuke ballemale, vahel osakule, kompassiga, enam-vähem tulevik ele. Kertši külmade ajal ei teab, et see, keda sa olnud Hompaska ean ei, valetan, palju. Minule pumpasid. See paneb küll sellega mööda lähe kuskilt. See on see, Ruhnu meister oleks, tegigi kompesse. Eta. Kuidas eri sadamate või eri paikade kalurid omavahel läbi saavad, kuidas on, kas, kas Kihnu ja Pärnu kalurid omavahel sõbrad või konkurendid või vaenlased? Mõrraplatsid ei ole kõik Pärnu lahes olemas, aga no kes seda tunnistab? Asunud, kui Kihnu mees praegu oma kakuami või mõrraga ovskile läheks sinna, et rapitakse nii ära, et lõhutaks ära, et ei tähenda minna sinna. No tehke väike ülevaade üldse, mis kalad siin siin liiguvad, räimest oleme rääkinud, tuulehaugi mainisite. Mis kalad siin kihnu ümber on, mida püüate? Nendel lemmikala on lemmik no. Ma ei tea, miks on mulle lapsepõlves kuidagi meeldima hakanud, kui isa tuli talvel vahel mõnelt siis eriliselt meelde, et kui on ikke ütleme, lõhega. Kuidas te selle siiakala ära teete? Koostatakse ära ja siis pannakse soola. Kuidas Kihnus kombeks on, kui värske kala tuleb, kes siis kala teeb, kas naised teevad kalamehed teevad kala? No ja enne naistiga tegin ise kala. Praegu naine teeb kale, naine nagu vileerija öö. Nii et tema ainus asi rohkem käpas, et mul läheb aega kauem. Ma teen nii põhjalikuks. Kellel parem kala tuleb kas kaluril või või naisel kodus? Kuidas Kihnus kombeks hulgas naisi lubatakse ka kalapaati kaasa kalale või ei lubata? Võtate naise kalale paati kaasa võtma. Et mitte lõbu pärast, vaid töötajatega koos. Ikka töötame koos, on siin päris mitmed käivad niimoodi, ma arvan. Vanasti see niimoodi kindlasti. Taxi ja saate juurde muusikat ka mängida. Tahaks mõnda merelugu mängida. Aga kas mõtlete välja, mis teie? Võib-olla lemmikmereteemaline lugu võiks olla? Kas Kihnu virve laulud on, on ka ikkagi Kihnus kõigil kalameestel meremeestel teada? Kui Kihnus pidu on need kelle järgi tantsu lööte Kodus mootoreid korda seada ja valmistatud hommikul minna võrku välja tooma. Ei no kõike ikka kõiki asju ikka targemat on kindlustada, kui laulda. Laevadel. Jooks saatma sind ju? Tema on mees loo sööma. Kördi, käipeedu, soolume, laagruudaar. Ja maaste märga magu. Poole roosa roos, mis elu see Ei käi. Nii on no kui ka Kihnu Kalamehejutud. Me räägime siin Kihnu kutselise kaluri Margus Larentsiga kaluriamet tervise peale ka hakkab. Millest võrgud? Kõik annab tunda, muidugi kui on. Mul soovitati küsida, et kas vastab tõele, et kalurid käivad suvel ka villaste sokkidega. Ma vaatan praegu jah, et ei ole villased, sokid jalas, aga kuidas? Kuidas, kuidas ennast riidesse tuleb panna, kui kui mere peale minna? No mere peal on alati külmi Kui püügilt tulete mere pealt, et kuidas esimene ring on, siis osa kala läheb ära külmutushoonesse, aga viite kilo peale ka vä? Kihnus inimest, kes kala ei söö, ei ela. Kas mingisuguseid rituaale või ebausku kaan kihnul kalurite seas, et mida enne enne merele minekut täidetakse või merel täidetakse, et saaki tuleks ja et meri põhjeviks? Millest oleneb see kala on? Arvata, et ikka ainult ilm ja ilme, tuul või juust, mõisust. Aga millest see oleneb, et miks mõni Kalamees saab rohkem, teine vähem? Võimud võrgud on võrgud või aeg, millal ta võrgu heitis. Vahel hakkama hommikul kala paremini peale. Vahel hakkab päeval. Nii ta on. Kõik oleneb ikka inimesest, mis ta teeb. Kas teie enda võrgupüügivahendeid pärinevad ise tehtud? Kas on tavapärane, et et ise tehakse omale võrgud, kas kõik kalurid teevad või ainult teie? Nii palju ei tule midagi muud ette või? Miks see omatehtud värk parem on seal teistmoodi on? Rangemad. No kas aastate jooksul on, on kummalisi juhtumeid ka kalorina kogetud, ma ei tea, kas mere peal või siin rannas või? Kas teil on oma kalamehe jutt olemas, mida üks mandrimees tuleb siis, siis räägite? Toona võis aru nagu oluline, et alla 20 kilo olla selline ilus sihuke lõhe kõlale, aga see oli nii ammu aega tagasi. See oli niisugune kõlada üks seib mahtus konservikarpi nagu tolle ajastu sisse, kui läbilõikes kõladegitsuse suure konservikarbi sees. Et see oli niisugune ilus ta. Ma arvan, niimoodi öeldakse lühike hästi paksule. See nagu on meelde jäänud kaladest Jutt käib siis ikka sellest suurest konservikarbist, mitte sellest pisikesest. Maikuus oli oli Pärnu meestel segadus siin mõrdade silmamõõduga, kui siin hakati elektroonilise seadmega mõõtma. Kas see, see teid siin ka mõjutas? Mis mõttes sulle tööinimese kallal kaldutakse, mina küll aru ei saanud. Kõik need esemed peaks tulema ise näitama mere peal ette, kuidas asi käib ja kuidas need asjad on. Tavainimene ei oska lihtsalt mõelda enam. Milleks selliseid asju mõeldakse. Mõned ametnikud ütlevad, et see on selleks, et kala kaitsta. Kalagreid stan. Tulge pere peale ja näidake mulle, kuidas seaduste püüdmine. Ma saan kõik aru, et kolonn 500 silmaga saab ilusa mõõduahvenat, kõik värgid saab petega. Lesta püüda ei tohi. Kas mina lehendis see põhja ja ütlen lestal, et ära siia võrku tule? Mõõdulestad on võrkus. Aga sellega sa püüda ei tohin, kuidas sellest aru saab, tavaline loll inimene. See teeb kohe närviliseks, teeb niisugune, asin. Mõõduline lest tuleb õige silmaga võrku ja sul ei tohi siis tähendab lesta parteis olla. Jääd siis yle parda välja, labida tuleb välja, on see seadus, tuli nüüd hiljuti. Te olete kohtumas ka käinud ametnikega, kui nad, kui nad siin saare peal on käinud või ei ole. Kuidas see kala hulk või või kala saamine üldse muutunud on, alates sellest, kui ta kaloriks hakkasite. 90.-te alguses oli, oli kala palju. Laanejõe et nagu kolhoos Aga kuidas praegu kalaga on, vahepeal kurdeti, et kala kadus päris ära, aga aga kuidas see muutunud on? Nüüd? Kaluri pilgu läbi vaadates, et millest see nii on läinud, et vahepeal kala kadus ära ja nüüd nüüd jälle jälle on paremini. Väetistega mürgitamine ja kaduslikele, kui mina kalluriks hakkas, on, siis palun adru näiteks üldse meres. Kahe tuhandete alguses või viisakasse adru tagasi ilmuma. Pold imelik olla, nüüd on seda liiga vali veel Elleriga. Seda nagu keskmutistorli abistaja, sihuke vastik meri on muutunud kogu aeg. Ole hea, aga nüüd on ahvenal sihuke noh, lima kordades niisugune on peale. August ei lähe midagi, seda arenedasi. Julge paremuse poole läheb kuidas kutseline puhkab? Praegu puhkagi näiteks tuulise ilmaga? Ei puhka kunagi sellepärast, et kodus on tegemist valju talveks, on puud juba tehtud. Nii et igalt poolt Valu et aeg läheb paika, nagu öeldakse. Aega väheke palju pole kunagi. Kas teil merega on ka mingi oma oma eriline suhe, kas mere peal tunnete ennast kuidagi teistmoodi kui kui maapealne? See on vastik ja võib-olla on sihuke klaariumika. Okkanärv puhkab, mitte kõla kaitse pärast. Mille pärast siis puhkab ja tunne? Mõtted, mis mere peal tulevad, tulevad ka teistsugused. Kas mingisugused asjad on ka mere peal, et mis on mere peal juhtunud, see, see jäägu mere peale mis mere peal räägitud, see, kui mere peale või sellist tava ei ole. Ikka on, ikka, on, kõik, ei saagi kõiki teada. Nii et igasugused jutud on ju kõikjal, ei ole merre, paluksin. Mehed mereväe räägivad omavahel kõigest mis on, mis on kuidas öelda? Me oleme täna nii palju nendest muredest rääkinud, et kas rõõmusid ka mõnikord on seoses selle rannakaluriametiga Selline sai jutt, mis salvestatud Kihnus, kalur Margus laurentsega. Soovin südamest, et sügishooaeg ja järgmised aastad tookstal mõrrad võrgud taas kala täis ning oleks põhjust lilledele kaluril taas rõõmu tunda. Mina olen saatejuht Arp Müller. Järgmises saates aga kutsun teid kuulama usutlust Vahva kala naisega. Kuulsite õigesti näitleja Inga Lunge ka, kellele meeldib väga hobi korras kalastamas käia. Kuulmiseni kalamehe.