Koja lood merel, merest, merel. Nii annab kahemastiline kahvel, kuunari kaisa mor vile märku sellest, et oleme alustanud lühikest meresõitu lennusadama kai äärest Tallinna lahene. Meri on vaikne, päike särab taevas, seepärast tõmmatakse üles ainult üks väiksem vööripuri. Me ei kuule neid etapi ära, neid. Viis laene voolule. Meil orje. Reisiseltskonnas annavad tooni Väike-Maarja töö- ja puhkelaagri lapsed, nende poole Kaisa moori kapten Herkki Haldre, pöördubki. Mere tuur ütleb ka oma sõna sekka. Nõndaviisi mõniteist märka, sõidab paadiga. Kala püüab isegi kala, keegi ei püüa. Nii. No nii, no nüüd me sõidame, kuidas selle ehtsa vanaaegse purjelaevaga ja sellised sellised vanasti olidki kaubalaeval. KMD, kus teie siin istute praegu punase riidega kaetud asi ole diivan, koodi nagu mõned inimesed arvavad, vaid seal trümmiluuk. Ja siitkaudu varastades anti kaupa sinna sisse ja see on kõik siin üleval säilinud täpselt nii nagu nii, nagu need laevad olid ja see laev on niisugune elav muuseum. Kui te lähete kuskile muuseumisse, siis on kõik pandud kappidesse klaasi taha, mitte midagi ei tohi katsuda. Ei tohi, võib-olla isegi piltide. Aga siin võid nööri sikutada pärast saate rooli minema. No ja kes julgeb, võib isegi mind katsuda, mina olen ka muuseumieksponaat. Sellisena laevatüüp nimetatakse kahvel Huunariks. Sellised tekkisid 19. sajandi alguses ehk siis umbes 200 aastat tagasi. Ja nendega veeti kaupa igal pool meredel ja ookeanidel. Mis te nüüd arvate, laev on suur laev või väikelaev äge. Oh, kes pakub väikerjas, pakub suur. See on diplomaatiline vastus, eks ole. Kas ta sellist tegelast tänu Christopher Kolumbus teate puhul, mida see mees tegi, miks ta kuulus üle maailma riigid? Ei täi. Teema avastas Ameerika. Ja nüüd vaadake siin laevas praegu ringi ja mõelge sellele, et Kolumbuse päev oli sellest laevast tervelt kaks meetrit pikem. Ehk siis tegelikult umbes sama suur laev. Ja kuulus admiral ja piraat Francis streik, tema laev, kloun, hind, millega ta sõitis ümber maakera. Tema laev oli täpselt sama nagu see laev siin ja Põhja-Kanadas Hatsoni laht, mis on oma nime saanud kapten Hatsoni järgi, kes läks sinna briti kuningliku eks traditsiooniga otsima loodeväila ema, briti kuninglik ekspeditsioonil päev oli tervelt 17 meetrit pikk, ehk siis poole väiksem, kui see laev selliste laevadega vanasti sõideti. Praegu on muidugi palju suuremad, nüüd ma siin vaikselt kulgema sinna kruiisilaevade juurde. Need on umbes 300-ni. Ta oli seal laevas, Tallinki laevad on 180 meetrit pikad, suured tankerid on pool kilomeetrit pikad ja praegu ehitataks maailma kõige suuremad kruiisilaeva. Pidi valmis olema juba see aasta, aga nad ei jõudnud natukene edasi lükkunud. 400 meetrit lai ja kaks kilomeetrit pikk. Kuni tuul natuke järele andis, rääkis kapten Haldre juba Tallinna lennusadamast. Aga lennusadamas nimetatakse seda sellepärast, et kui need hooned ehitati, siis siin asus Tallinna lennuväli tol ajal nimelt kasutati mesi lennukeid, mis tõusid õhku siinsamas väikeses lahesopis. Tallinn on olnud sadamalinn juba 900 aastat. Ja see sadam, mis siia kunagi rajati, asus täpselt sealsamas kohas, kus sadama praegu. Tõsi, maapind on kerkinud, meri on taganenud sadamani, veidi rohkem veel maa suunas. Sadam asus seal, kus praegu Paksu Margareeta juures trammipeatus, kui kellelegi ette tuleb, oled sa sealt mööda sõitnud, eks ole. Aga nüüd on ta muidugi siit suureks kasvanud, vähenenud, aga Tallinn oli siinkandi kõige suurem sadamalinn üldse tol ajal ei olnud Helsingit, ei olnud Peterburi, nii et kõik kaupmeest siia maailmajakku oli tarvis tuua, käis kõik läbi Tallinna sadama ja Tallinna linn, nii rikas sadamalinn. Siia otsustati ehitada maailma kõige kõrgem hoone kui teenusel. Vaata see kõige kõrgem torn, mis on Oleviste kirik oli siis väidetavalt 14. sajandil maailma kõige kõrgem hoone. Aga hiljem need pagana ameeriklased ehitasid oma pilvelõhkujaid ja Me kaotasime kogu see laul, no missa hing hädaga ära teed. Kõrguselt teine torn, see on Niguliste kirik. See on meresõitjate jaoks väga tähtis, sellepärast Püha Nikolaus, keda me täna tunneme jõuluvana nime all. Tema oli endistel vanadel aegadel oli meremeeste kaitsepühak ja kolmas kirikutorn, mis on kõige parempoolsem? Seal paistab kõrge torn, toomkirik, see on kahjuks väga tähtis kirik, sellepärast et sinna on maetud üks väga kuulus meresõitja. Ma räägin sellest natuke pikemalt. Enne me võtsime siin läbi Kolumbuse, kes avastada Ameerika, eks ole, kõik teavad või enam-vähem kõik teavad. Mitu manner, mitu kontinenti üldse maamuna peal. Milline üldse on maakera, kas maakera lapik nagu pannkook või on selline munakujuline on ümmarguse ümmarguse kujuga ja nii mitu kontinenti üldse on, kes oskab nimetada? Ameerika me juba nimetasime Kolumbus avastas Ameerika. Aafrika jagas Aafrikat, oli tarvis avastada. Kas Aafrikat päris avastada. Ja teda küll Aafrikast on inimesed pärit, nii et Aafrikat ei olnud tarvis avastada, siis on Euroopa jõge nimetatud veel Austraalia, mis veel tuleb? Aasia veel midagi? Loeme, näeb praegu viis, oleme kokku saanud. Ma luban varbaid, ma ei pea appi võtma. Loetakse ja Põhja-Ameerika lõunaameeriklane, paneme Lõuna-Ameerika ka veel siia otsa puudu. Mis on puudu? Mis te koolis õpite, mis need geograafia hinded on, pole veel. Ei olegi veel geograafiat. Vaat siis sellepärast te tulite siia praegu laevaga sõitma, et tahaks natukene geograafia tundi on seal päris all all otsas, seal on veel üks kontinent Arktika. Nii, ja nüüd me jõuame siit kuulsate meremeeste juurde, Kolumbus avastas Erika Eesti meresõitjad on avastanud ka ühe kontinendi ja kontinent ongi seesama Antarktika. Jah, sellist asja peaks ometigi teadma. Kuigi palju ei ole maamuna peal neid mehi, kes on mõne uue kontinendi avastanud aga see on üks pikk lugu, nimelt kõigepealt oli mees nimega Krusenstern emane Rapla külje all sündinud ja tema ongi maetud siia toomkirikusse. Tema 1803. aastal pani kokku ekspeditsiooni roni ja hakkasid nemad purjetama ümber maakera ja otsima sedasama taktikat ja tema võttis kaasa Saaremaa mehe Bellingshauseni ja Tallinna mehe Kotzebue. Ja niimoodi nad läksid, otsisid, otsisid võta näpust, ei leidnud, tulid tagasi Bellingshausen ele jäi see asi südame peale kripeldama, tema pani uue ekspeditsiooni kokku ja läks küll otsima. Ema leidiski lõpuks selle Antarktika üles ja see kõik see jama kokku kestis 20 aastat, nimelt Bellingshausen leidis Antarktika lõpuks 1821. aastal 1803 läksid esimest korda. No vot, nii et selline tähtis lugu on meil siin juhtunud. Nüüd saate natukene lainet ka, eks ole, tunnetamis maadise meresait tegelikult käib, muidu te arvate, et merel ongi selline vaikne kulgemine ainult? Kui nüüd niimoodi mehed sõitsid tundmatutelt vetel sõitsid, eks ole, neil ei olnud kaartega midagi, mis te arvate, kuidas nad oskasid kurssi määrata, kuidas nad üldse teada said, kus kohas nad asuvad? Õige, mida kompass meile näitab? Lõunaid, õige kompass näitab meile suunda, tähed näitavad meile asukohta. Kus kohas me siin maamuna peal oleme, et päike ja kuu kõik taevakehad. Aga mida kaptenil veel selle jaoks vaja, et oma asukohta määrata, tal on kolme asja vaja, tal on vaja kompassi, tal on vaja ekstanti. Secstant on selle jaoks, et seda päikese asukohta mõõta, aga ühte asja kellaajakaardi tal ei olnud, sellepärast et ta sõitis tundmatutele merede laev, mis äsja tuult sõitmiseks vaja mitte asukoha määramiseks. All on vaja velg kella. Ja sellepärast, et mitte mingit kasu ei ole sellest, kui me vaatame siin taevased, ahah, päike on seal, kui me ei tea, mis see kell on päikesekella lava peal pidada, sellepärast päikesekell peab olema monteeritud täpselt õigesti ilmakaarte suhtes. Laev keerutab kogu aeg ühtepidi ja teistpidi. Õudselt keeruline. Inimkonda kella välja mõelnud juba palju tuhandeid aastaid tagasi kell, mille inimesed kunagi ammu aega tagasi välja mõtlesid, see oli pendelkell, olete näinud pendelkella, teate, mis asi see on? Ja, ja Pembel kella laeva peal ei saa kasutada sellepärast et laev kõigub ja bänd on kell, jääb seisma. Niimoodi ei jäänud meremeestel läbi aastasadade mitte midagi muud üle, kui nemad olid sunnitud aega mõõtma liivakellaga. Seda teate, mis asi on liivakeha mis on. Õige siia liiv jookseb ühest faasist teise sisse, keeratakse ümber, aga kogu aeg keerad seda liivakella keerata, keerab lugemine läheb sassi, eks ole. Kuidas sa seda aega pead ja sellepärast on laevadel kellad, vot seal ees on läikiv Kell, võite pärast minna helistama. Ja see laevakell oli hädavajalik selle jaoks, et aega hoida, et liivakellakeeramise asi, et see kogu aeg siia ei läheks. Iga kord, kui liivakella keerati, siis helistati laevakella ja kui ta nüüd loeta teinekord mereteemalisi raamatuid, siis te võite sealt kohata sellist väljendit. Laevas juhtus midagi siis, kui oli löödud kuusk klaasi. Näiteks see tähendab seda, et oli seda laevakella kõlistatud, aga seda nimetatakse klaaside löömiseks, ehk siis tuli nende liivakellaklaaside pööramise järgi. Muidugi, ega see liivakellaga mõõtmine väga täpne asi ei olnud tõepoolest. Ja niimodi eksiti hullusti, selle asukoha määramisega sõideti kividesse ja karidele. Kuni lõpuks Inglismaal sündis üks mees, tema nimi oli John Harrison seitsmeteistkümnendal sajandil ja tema hakkas välja mõtlema Hella, mis oleks täpne. Ja kulus sellel mehel selle välja mõtlemise jaoks 40 aastat. Terve oma elu tegelikult ta muudkui mõtles ja tegi neid kellasid, ta tegi hästi palju erinevaid kellasid, kuni ta lõpuks jõudis selle kellani, mida me tänapäeval teame vedruga üleskeeratav kell, teate, kus sees on niisugune väike spiraalvedruga? Narkokäib selline väike rattakene, tema mõtles lõpuks sellise asja, mõtles välja ja selline keldrisse tasand mere peale kaasa võtta, sellepärast et ükskõik, mis pidi seal keerad, loksutab see kell seisma, ei jää. Siis sa juba ilusasti merd sõita ja kõik oli kena. Aga nüüd oli meremehest veel mere peal üks suur murevad. Praegu õnneks tuul puhub, saame täitsa liikuda. Tõsi, me väga kiiresti praegu ei liigu, sest ma panin ühe ainsa väikse Burjasin üles, teisi purjesid. Praegu ei pane selle lühikese sõidu jaoks, aga teinekord on merel tuulevaikuseperioodid ja niimodi ookeanidel, tuulevaikuseperioodid võivad kesta kaks, kolm nädalat. See on hirmus tüütu. Muidu, mis seal on, peesitavad seal kõik ilus, tore, aga meremeestel oli üks suur mure, meil ei olnud laevades elektrit. Ma ei tea, kust nad oma mobiiltelefone laadisid aga nendel ei olnud külmkappe. Mis juhtub vorstiga, kuidas seda külmkappi ei pane? Külmaks läheb, eks ole, meremeestel külmkappe ei olnud, nad pidid kaasa võtma sellist toitu, mis ei lähe halvaks, nagu näiteks soolaliha kuivikud. Ega see kõik väga hästi ei maitse ja niimoodi meremehed võtsid kaasaga elus proviant. Mis asi see võiks olla elusloomad, eks ole, kuni nad on elus, nad püsivad värsked. Aga seal on jälle omaette häda, kui sa võtad selle lehma või tapad ära meeskond sööb osa värsket liha ära, ülejäänud tuleb ikka sisse soolata, muidu läheb halvaks, eks ole, jälle, neil on see vastik soolaliha. Ja niimoodi kujunes 16.-st sajandist alates välja üks meremeeste lemmikloom. Tore. No kes on oma nime saanud selle järgi, et meremehed teda sõid? Kala merisiga väga õige, sina, tubli, sina tead tööd ka merisiga. Merisiga sellepärast nimetataksegi meriseaks need meremehed mere peal, pruukis ütelda sea eest, ehk siis söömiseks. Vaata laeva kokal oli väga hea, mugav teda võtta, niimoodi portsjonite kaupa, nii palju, kui täna lõunaks vaja, nii palju võtab, ülejäänud piiksuvad puuris edasi, ootavad homsed lõunasööki ja püsivad seal värskena. Merelt pärinevad veel mõned toiduained, mida te väga hästi teate, näiteks ketšup. Teate, ketšupit. Ketšup on hiinakeelne sõna ja selle mõtlesid välja Hiina meremehed ja esialgne ketšup ei olnud punast värvi, sellel ei olnud midagi pistmist tomatitega. Mis te arvate, mis värvi võis olla ketšup vallale? Kollane? Õige musta värvi. Ketšup oli musta värvi ja see oli tehtud pipraste vürtsidest ja see oli mõeldud toiduainete säilitamiseks. Aga kuidas ketšup tänapäeval frikate peale jõudnud, seda ma ei oska teile rääkida. Küll, aga Preikad on samuti meremeeste välja mõeldud, nimelt prantsuse meremehed avastasid vaata, kartulid, sa ei saa ka merele kaasa, võtab teda, ei säili pikal läheb üsna kiiresti, läheb pehmeks. Ajapidusid on selline vastik. Prantsuse meremehed avastasid, ku viilutatud kartuleid õli sees keeta. No siis see säilib, heasti saame neile kaasa võtta. No ma usun teiega, teate kui teil on pursist teinekord friikad järgi jäänud, kahe nädala pärast leiate oma mustade sokkide seast ei ole halvaks läinud, eks ole, on ilusasti säilinud ja võib-olla naljaka lõhna sokkidest külge võtnud, ainult. Nii saite midagi tarka teada. Aa, ma räägin teile veel paari asja, muidugi. Just räägin paari asja veel. Poisid veel Teil ülikonnad, pintsakud on pintsakule teil käise peale väiksed mõttetud nööbid on, on ja ei oska nende nööpidega mitte midagi teha, nendega ei panda kinni mitte midagi, nad on üldsusele mõttetud ja veel hullem, nad aeg-ajalt kaovad ära ja tuleb uusi õmmelda. Akustanud nööbid pärinevad. Koosnevad nööbid pärinevad nimelt kunagi oli selline kuulus meremees nagu admiral son. Ja sel ajal, kui tema oli meremees, sel ajal oli kombeks niimoodi, et kui poisid tahtsid ka meremeesteks saada, siis nad läksid laevadele Jungadena tööle, kes on Jungad laeva peal. Õige õpipoisid läheksid, õppisid mere asja, aga tihtipeale nende Jungade töökohustuseks. Ärge nüüd lärmaka seal, jah. Tihtipeale nende Jungade töökohustuseks oli ka ohvitseridele härrad ohvitserid, viia moosisaia ja piima. Aga mere peal on ikka vilu ja nina jookseb tatti ja mis on kõige lihtsam viis tatti pühkida? Varrukad see väga õige varrukas, admiral nõelursonile see asi kohe mitte ei meeldinud need junga poisid, eks ole, loomantati siia käidesse pühkisid ja tema andis käsu õmmelda siia käiste peale, suured vasknööbid ei saaks enam nina pühkida ja sellest on kujunenud välja selline traditsioon, mis on tänapäev vabanenud pintsakud ta käis peale, on täiesti mõttetud väiksed nööbid. Nii et kui ta neid nööpe järgmine kord vaatate, siis saate aru, et need nööbid ei ole tegelikult mitte midagi muud kui tatinööbid. Admiral Nelson, neist pärineb veel üks asi, teate kaptenit, kui nendel on nii pidulikul mundrid seljas, siis on käise peale, on kuldsed pelada sõlme kujutlus, olete näinud filmi vähemalt või ei ole mõnda elusat kapten mul praegu ei ole seda pidulikku mundrit seljast villasest kangast igavene, igavene paks. Palav hakkab sellega. Aga kust need triibud pärinevad? Vaat seesama admiral Nelson Kadiisi linnust piirates. 1798. aastal raiuti käsi otsast ära. Vanasti olid sellise barbaarse kombel vehiti mõõkadega, nii, teie, ärge ärge kunagi vehkige mõõkadega, muidu satub ka äkki kogemata raiuti kellelgi käe otsast ära, kellel seda pahandust vaja. Pioneer sona raiuti käsi otsast ja selleks, et verejooksu peatada, haaras ta kõrval oleva ohvitseri kaelast kuldse vilenööri, mässis oma käekõndi ümber ja puupulgaga tõmbas sõlme peale ja selle mälestuseks on levinud terves maailmas igal pool kaptenit, seal on käise peal kuldsed lindid ja see sõlme kujutas seda sõlme nimetataksegi nelsoni sõlmeks. Mälestab admiral nelsoni ära raiutud Kärt. Sellised lood. Nii, kas nüüd keegi tahab minna rooli? Aga ei trügi, eks ole. Keerake, laske käia. Et räägime veel laevast ka natukene, mis laev see on siin niisugune on. Laev on ehitatud 1939. aastal Norramaal. See oli tavaline kaubalaev, vedas igasugust kaupa Põhjamerel ja Kesk-Atlandi ookeanil. Selliste laevadega veetigi kaupa. Enne teist maailmasõda oli selline kaubalaevatüüp oli meil siin Eestis ka kõige levinum. Laev on 33 meetrit pikk. Selline või sellest suurem kaubalaev ei olnud ta sugugi väike. Tol ajal teise maailmasõja ajal oli see laev briki merele väeteenistuses. Inglastel oli selline sõjaline operatsioon, mida ajalugu tunneb Shetlandi pussi nime all, mida inglased tegid, nad korjasid kokku umbes 40 niisugust selgelt mitte sõjaväelise väljanägemisega vana puulaeva. Ja nende laevade abil organiseeriti Norra vastupanuvõitlejate varustamist relvadega laskemoonaga. Asja mõte oli väga lihtne, ära petta Saksa patrull-laevad, kes arvasid, et ei saa ju tõsine jutt olla, et inglased selliseid laevu kasutavad sõjaliseks otstarbeks. Relvad ja laskemoon oli peidetud heeringapaatidesse ja sakslased arvasid, et no need on ilmselt mingisuguse purjus Norra kalurid, kes siin vaikselt tuiavad edasi-tagasi. Pärast sõda läks laev tööle põhja poole. Polaarjoont postidele vedas kaupa kaugel põhjas. Põhjameres siis müüdi Hispaaniast baseerusse viljas ja sõitis Kesk-Atlandi ookeanil. Siis müüdi laev Saksamaale ja sõitis jällegi Põhjamerel uuesti ja 2010. aastal me tõime selle laeva siia Eestisse. Laeva nimi Kaisa Moora pärineb vana norra mütoloogia energiast ja see tähendab tuule, Petrolli ema. Kas teil siin kampas on ka mõni Kaisa? On Kaisa, sina oled laisa väe. Nonii, kaisa Nemi kaisa pärineb vana norra mütoloogias ja see on tuuletroll. Te teate, kes on trollid, eks ole, trollid on need igasugused haldjad, metsahaldjad ja puuhaldjad ja kes nad seal kõik on, need, kes päevavalguse käes muutuvad kiviks ja trollid. Aga tuuled, roll on siis see, kes tuust tegi. Our norra keeles on siis ema kaisa noor on tuuletrolliema. Sa oled väga sobiliku laeva peal praegu. Aga miks me sõidame Norras ehitatud laevaga, miks me ei sõida eesti laevaga? Ei, meie ajalugu on hästi nutune ja kurb nimelt 1944. aastal, kui pärast sõda Eestist sai õnnetul kombel Nõukogude Liidu osa ja siia tulid Nõukogude sõdurid siis meie rannarahvalaevad ja paadid võeti kõik ära, hävitati, lõigati puruks, uputati ja põletati. Inimesed ei tohtinud enam merele minna, inimesed ei tohtinud paljudes kohtades isegi ujuma minna. Randa. Teile tundub see uskumatuna, eks ole, aga niisugune kordoni sõdurid valvasid igal pool. Ja sellepärast meil kahjuks ei olegi eesti vanu laevu alles, et need lihtsalt kõik lõhuti ära. Nii kurb lugu. Ja igas laevas elaka kotermann, kes Hermann ka mees, ta ei ole paha mees, ta laevakaitseingel on üks niisugune pisikene vana mees, kes elab siin kuskil, meie arvame, meie laevas elab ta siin, pesaan masti all ja siis me käime, viime talla ikka siin, aeg-ajalt viime natuke juua ja süüa ja. Ja, ja muidugi sööb ära. Loomulikult. Ja eriti meeldib talle rumm, valame talle rummi, seal hea tuju ja hoiab hoiab laeva ilusasti kenasti. Aga miks need meremeeste rummi kogu aeg on midagi nii palju? Ja, ja sellel on kaks põhjust, seal on kaks põhjust. Üks põhjus on see, et vesi, mis võeti vaatides kaasa, läks, riknevad täpselt sama mure nagu selle selle muude toiduainetega hakkasid igasugused bakterid kasvama ja seda oli vaja kuidagimoodi desinfitseerida. Üks põhjus, aga teine veel olulisem põhjus oli see, et meremehe amet endistel aegadel oli väga raske vilets ameti ega vabatahtlikult keegi eriti merele minna ei tahtnud ja niimoodi merele viidi mehi vägisi, aga sellisel viisil sattus merele palju neid mehi, kes merehaigeks, kes ei kannatanud merd. Tänapäeval, kes valib meremehe kutse? Merehaigust ei tunne. Mille kuradi pärast, kas ma peaksin sind merel olema, kui mul pidevalt süda paha, eks ole? Ma ei tule siia. Ta toodi vägisi, mis põhjustab merehaigust, kes teab? Seda küll, aga füsioloogilisel meie organismist, milline meie organ põhjustab merehaigus? Aju, tasakaaluorgan väga õige, mis asub meie keskkõrvas, aga mida teeb alkohol, meie tasakaal organiga? Ilmselt kõik teavad ja. Kõigutab täitsa hoolikalt kõigutab. Nii et meestele anti rummi selleks, et nad ei oleks haige ja meremeest päevane kohustuslik rummiratsioon läbi aastasadade oli pool pinti rummi päevas, mis on umbes 300 grammi. Ja tegelikult nad olid pidevalt vine all. Sellega seoses. Ma räägin teile veel ühe huvitava loo, mis puudutab sedasama, admiral Nelson, keda ma siin enne nimetasin, väga kuulus meremees Nelson. Nelson, käidud ka Tallinna lahe 1803. aastal, aga Tallinnas tema käinud ei ole ja seda sel põhjusel, et kui tema oli juba admiral väga kuulus mees, siis tema enam kunagi Paki oma jalga maa peale ei tõstnud, tema ei lahkunud oma laevast mitte kunagi ja kõik, kes tahtsid temaga rääkida, pidid tulema tema juurde laeva peale, kaasa arvatud Inglise kuningas. Kui kuningas tahtis midagi oma admirali rääkida, siis ta pidi admirali juures ajakirja panema sõudepaadiga sõudis niimoodi sinna tema laeva juurde ronis nöörredelist üles, juhul kui neil seal 15 teda vastu võtta. Neil sonil oli muide ka hästi palju naisi, igal pool erinevates sadamates, kõik käisid ka tema juures laeva peal. Ta oli väga hurmav mees, ta meeldis naistele. Tal oli üks silm, üks käsi. Aga admiral Nelson paraku sai surma Trafalgari lahingusse. See on ka üks väga kuulus merelahing maailma ajaloost hakata seda ajaloos tõenäoliselt õppima selle lahingu tulemusena. Inglismaa võitis Hispaania Prantsusarmaada ja selle lahingu Mosena Inglismaa sai ülemvõimu maailma meredel ja muutus üliriigiks. Inglismaa oli selline riik, kus päike ei loojunud mitte kunagi ümber terve maakera olid tema valdused. Aga sedasama admiral Nelson, kes Inglismaale selle kuulsusrikka võidu tõi, sai sellest Trafalgari lahingus sai surma. Rajal tehti tavalised mere matused, see tähendab seda, et surnukeha visati üle parda. Aga tema oli nii kuulus meremees, tema surnukeha taheti tagasi viia Inglismaale. See oli pikk reis, Nad pidid teda kuidagi säilitama, haisema ei hakkaks. Nad tõesti ei tahtnud admirali sisse soolata ja niimoodi pisteti Nelson rummivaati viidi rummi, vaadis see see Inglismaale tagasi. Aga kui laev Inglismaale jõudis, rummivaat avati, siis selgus, et reisi vältel olid meremehed sinna augud puurinud ja tekkinud, likööri ära joonud. Ja sellest ajast alates meremehed nimetavad rummi nelsoni vereks. Nii et lapsed, kui teie suureks kasvate, ärge kunagi rummi. Kuulge sellepärast, et seal selline vastik nagu, mille sees leotatakse vanune mehi. Ja just pedagoogiline lugu. Meremehed tihtipeale kannavad kõrvarõngaid, teata ja vanasti oli neid rohkem, tänapäeval on neid vähem. Ja tegelikult õigupoolest on päris vähe neid meremehi, kes tohivad kõrvarõngast kanda. Et kõrvarõngast tohivad kanda ainult need meremehed, kes on purjetanud ümber Kap Hoorni neeme. Kus on Kap Hoorni neeme, kes oskab arvata ja geograafiat ei olnud õppinud, eks ole, oli. Korjanud, et jällegi seda maamuna, eks ole, ja seda maamuna käisime seal allpool otsas, seal oli Antarktika, oli nüüd on Ameerika ja see Ameerika Lõuna-Ameerika lõunatipu ulatab sinna üsna Antarktika ligi välja. Täiskasvanud võiksid ikka teada, kus asub kapordine. Ja oli väga ebalev ja tuli sealt. Ja just lõunat Ameerika lõuna tipp, mis jääb sinna üsna Antarktika ligi, siis on Antarktika, vot seal on Kap, Hoorni neem on seal Lõuna-Ameerika lõunatipus ja seal väin on siis Antarktika ja, ja Lõuna-Ameerika vahel. Ja seal on vanasti käiski laevasõit, käis kõik sealtkaudu sellepärast et kuidas vanasti toodi, toodi Aasiast kaupa. Purjelaevade ajastu nimelt maakera peal on hoovused ja tuuled on kogu aeg ühes suunas ja selle tõttu ei saanud teha purjelaevaga niimoodi, et sõideti siit Euroopas näiteks Indiasse ja tuled tuldud teed tagasi. See oli vastutuul, eks ole, sellepärast et on kogu aeg, ühtepidi pöörlevad need tuuled ja hoovused. Seetõttu iga selline kaubareis pidi käima ümber maakera, järgis neid tuuli, mida nimetatakse passaatideks, ehk inglise keeles on fassaadi nimi, on draid Võnn, ehk siis juba tuul. Ja üks tavaline kaubareis kestis tavaliselt aasta. Ei olnud nii nagu praegu meremehed lähevad sipsti, käinud siin natuke Soome vahet ära, kahenädalane vahetuse jälle korras, läheb koju ei aasta või rohkem, võtsid reisid aega ja ümber maakera tuli sõita alati sealt alt ümber Kap Hoorni. Sellepärast et Ameerika on ju seal vahel kõik Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika lõuna, Ameerikas, aga see oli hirmus ohtlik ja pahasõit oli seal ümber Kap Hoorni neeme. Sellepärast et seal saavad kokku Atlandi ookeani vaikne ookean ja seda nimetatakse segaduses olevaks mereks. Väljend on, selle kohta on süüst prii. Ehk siis segaduses olev meri. Seal saavad kokku kaks ookeanit ookeanide hoovused ja põrkuvad tuules ja seal on kogu aeg tormid vahetpidamata lugematu hulk laevu seal põhja läinud ja sadu meremehi on seal hukkunud. Kuni lõpuks tuhanded 914. aastal kaevadki panama kanal ja siis hakati sõitma sealt panama kaudu panama kanali kaudu hakati sõitma, see oli palju turvalisem merede ja siis lõppeski sealt sealse kaubavedu ära. Aga oli selline komme, et kui nüüd meremees on sõitnud ümber sellega Borni ja seal jäänud, siis on tal õigus kanda kõrvarõngast, et kui ta järgmine kord sealt läheb. Kes esimene kord seal juba surma sai, väärinudki meremehe nime, eks ole, see sai surma oligi asi korras, aga et on ühe korra suutnud juba ellu jääda suutnud seal sõita, kui ta järgmine kord seal surma saab ja meri uhab surnukeha kaldale, siis rannarahvas kõigepealt saab võtta meremehe kõrvast selle kõrvarõnga, sellel surnukehal teeb selle eest mehele korralikud matused. Nii et see oli tegelikult matuseraha. Tänapäeval sõidavad sealt ainult hullud purjetajad, kes midagi muud tarka ei oska siin maamuna peal teha. Ja kuidagi on juhtunud niimoodi, et mina olen ka üks nendest nendest hulludest purjetajatest, kes on sealt sealt sõitnud, praegu on maailmas elus alla 300 inimese, kes tohivad kanda seda kõrvarõngad ja kõrvarõngad käib sellesse kõrva. Millise kõrvaga sa oled sealt kompordi neemest mööda sõitnud, ehk siis mina sõitsin läänest itta üle vaikse ookeani ümber Kap Hoorni neeme siis üle Atlandi ja minul jäise vasaku kõrva poole sees on, minul on kõrvarõngas vasakus kõrvas need, kes sõitsid teistpidi, eks ole, idast läände, nendel on kõrvarõngas paremas kõrvas. Jätame kapteni oma lugusid jutustama ja saame tuttavaks Kaisa mooriburzeri Avega. Aeg, kui kaua teie aisamoori pääl sõidate? Mina olen aastast 2010, sel hetkel läheb, tõime. Kas te olite toomisel ka kaasas? Sel hetkel ma ei olnud peal, sest oli paberimajandus, ootas Tallinnas vaeva, saaks ilusti ära tuua. Mis teie ülesanne siin laeva peal konde teete? Vist kõike? Elus on ikka niimoodi, et kui teed midagi hingest teed, siis sa teedki kõike otsast lõpuni, aga ametinimetusest olema pursar eksis majandus, ohvik seal. Kuidas teie tööd päev algab ja kuidas see kulgeb ja millega see lõpeb? Algab sellega, et hommikul kõigepealt vaatame meilid üle, teinud tööd, mõned tunnid varahommikul istume merele puhkama. Lõpetame arvuti taga tööd, merel, puhkamine, ma arvan, et siin laeva peal on tegelikult väga palju tööd teha. Mis on need asjad, mis on niisugused igapäevased hooldustööd ja mis on need, mida tuleb erakorralisel või plaanipäraselt teha? Kuna me pakume kõikidele külalistele alati mõnusat päeva, siis meil on toitlustus, mida me pakume, mida me kõike korraldada, ehk siis minu ülesanne on otseselt hoolitseda kliendi heaolu eest. Kapten hoolitseb meeskonna eest ja laeva tehnilise heaolu eest. Kapten ütles, et on üheksa kurje, kui sageli neid on vaja, kas parandada või täiesti uued osta. Parandame neid regulaarselt. Varakevadel õmblesin õla seitse purje. Mis tähendab õmblesime üle. Õmblused lähevad lahti saadisele, õmblemist, tuulega rebib purjed katki, peame lapse peale panema ja kõige rohkem loomel tegelikult päike purjesid enda UV-kiirgusega. Aga palju lappimist. Tegelikult üks purjekomplekt peab vastu umbes 10 aastat ja sellega on siis kõik, kus valmistatakse niukseid, uhkeid punaseid purjesid nagu kaisa moorilon. Tunne, et Eesti oludes enam ei ole kedagi, kes oskaks selliseid purjesid õmmelda. Me oleme iseendal suuremat parandustööd lasknud teha Ahvenamaal. Seal on üks väga tore vana purjemeister ja tema nimi on jooni. Demandakse uusi. Aga kuna nagu ikka, on ka temal hädas, et ei tule noori peale. Siis loodetavasti saame ikka järgmise komplekti tema käest tellida. See, kes tekki peseb. Jungad palju neid on vastavalt sõidule täna hetkel praegu seal olla ei ole ühtegi. Aga hommikul käsi Tungad peal ära ja läksid teise laeva peale toimetama. Kas laevateki Jaan pestakse iga päev üle? Tegelikult mitu korda? Ära kasta hoid, pind tahab saada niisutamist, ta muidu kuivab kokku ja hakkab vett läbi laskma. Ja kui on sõidud sõitude vahepeal peab pesema peab olema puhas. Siis ma vaatasin, et mõned detailid sinul ikka uued näevad välja, et need on asendatud ja uuenenud tatud. Kust te neid saate tellida, kas on veel niisuguseid oskajaid mehi, kes neidsamu nende asjade nimel naabrit? Langley täitsa treitakse, mälestis? Laagrites saamine ei ole probleem. Aga palju raskem leida laeva puusseti? Meil on endal on olemas üks väga tore laava, Puusepp, Jaak, kes on saarlane. Ja siis ta käib, ta toimetab meil siin natukese siit ja sealt ikka. Vana asi vajab hoolt ja armastust. Pärast seda on kivi huvitada nii tore, et on vana, et ta ei ole mingi uus niisugune, sest päevalgi ma kujutan ette, et tehakse vanade puulaevade koopiaid, aga need ei ole ikkagi need 80 900 aastat vanad. Jah, nii see on, et iga vana asi vajab palju, palju hoolt seal võrreldav mõisapidamisega. See on nagu tavainimesel kõige lihtsam arusaam, et et uut maja oskan kõike ehitada, aga tuleb hoida vana ja väärtustada seda. Aga jah, Eestis on hakatud ehitama reppikaid, ehk siis laevakoopiaid ja need on väga tore. Kuidas Kaisa Mori suvi nüüd edasi kujuneb, mis puhul minnakse merele, nii et kõik üheksa purje tõmmatakse üles? On tegelikult on lood niimoodi, et mitte kunagi tõmmata üheksat turja korraga sel väga lihtsal põhjusel, et erinevad purjed on erinevate tuulte jaoks, aga meie põhisõidud on siin Tallinna lae peal ja kui on ilus, piisavalt tuuline ilm, neli purje võtta, mitte ülesse. Aga tänane tuul on täitsa more, natukese väike, et hakkame liikuma, tiik on 10 meetrit sekundis do. Kas te võite rääkida mõne niukseid, müstilise loomislaeval on juhtunud igas vanas laevas, ma arvan, juhtus niisuguseid nagu natukene huvitavaid lugusid, mõni meelde Ave, seda laadinud, müstilised lood jäävad siia müstilise laeva sisse. Aga jaa, loomulikult toimub igasugust põnevat meil siin. Aga selleks, et seda kõike teada, lõhtud tulla paisa Murile. Nii et sellel Kaisa Moril on omaette hing ja sellest natukenegi aimu saada, siis tuleb kohale tulla, no igal juhul oksi pööret purjesid päästeveste. Siin on nii palju vaadata ja kõige toredam on ikkagi see, et tal on niisugust vanaaegset hõngu. Just Kaisa moori roolist me leidsime, Rauno. Kas siin peab kogu aeg keegi valvama ka vä? Me oleme ka kukla taga. No mis on kõige koledam asi, mis nii ilusa vaikse ilmaga ja peaaegu et peegelsileda lahe peal võib juhtuda. Ootamatu taevake, kui sa vaatad, seda, ütlevad kõik, et kui need suured liinilaevad lähevad mööda, siis laine tuleb nagu mööda siledat vett, et ei saagi aru enne, kui kohal on ootamatult suured lood, mis määrdunud ta tuleb, aga sa pead juba ette aimama, millal sa peaksid hakkama sellele lainele vastu keerama. Et siis kõik asjad laevas ei lendaks laiali. Tähendab, nina tuleb keerata vastu lainet kaudu külglainet ja te keerate seda siin sellest vanaaegsest rooliratast. Ja ikka see on täiesti töötav ja toimiv. Ja kui ta nüüd siia tulevad, siis pöörimina nii-öelda paremale poole minema ka. Rauno keerab rooli ja tõesti hästi-hästi aeglaselt, aga muudaks kurssi. Nüüd keerab raamatut gaasi. Arvestama natukene selle tuule suuna ka, kui palju me keerame, et tuul on see, mis meid praegu ikkagi edasi viib. Kust te õppisite? Mina õppisin kunagi Revale merekoolis. Oli 97 98, sain nii-öelda oma esimesed paberit. Eelmine hooaeg sõitsin Kallas Robertiga circa 150 päeva oli 6500 meremiili selja taha. Ja see aasta olen laisa mo Relooliselt pootsmani tööd, nii et kus see on kõige kaugemad mered, kus te olete saanud rooli keerata või olla ikka laeva peal. Kaubalaevaga on käidud nagu kõige kaugemal Namiibia lõunas, Ameerika Ameerika kuus korda Atlandi ületanud ja circa 40 riiki on juba selja tagant. Momendil on veel mäletan, neid on palju palju. Kas Atlandi ookean olemine ei olnud väga ilus ja rahulik? Sihtil on hirmsasti vedanud, žestid ikka ütlevad, et, et kui üle Atlandi minna, siis need kuue, kaheksa ja 10 meetri kõrgused lained, neid tuleb seal ette nähtud, aga minu ajal on neid vähe olnud. Õnneks. Inimesed on toredad. Kes siia mere peale tulevad, mis te arvate, mis see on, mis niimoodi köidab inimeste, vanade laevade ja meresõidu juures? Haigus vaata kahte tüüpi merehaigust on ühed on need, kellel halb ja teised on need, kes ei saa merelt minema tagasi merele. Igal juhul laevan ilusti, kuidas hetkel on meri vaikne, nii mõnus, ei kõiguta liiga. Ja kes just teravaid elamusi ei otsi, siis ma arvan, et nendele see meresõit on igavesti vahva. Ja panete kuni siis sügiseni välja selle raisa Moriga, kuni meri jäässe läheb. Kuidagi rahvaste sõitjaid on Cisco torinaga veel detsembris ka, kus käia, Varres, Kaisa morje, Katarina talv mööda läheb. Eelmine talv oli lennusadamas voolanud, äkki saab see aasta gaasid seal olla? Kapten Herkki Haldre, mis kõige kummalisem või müstilisi lugu, mis kaisa moori peal on juhtunud? Ikka tuleb mere peal ette lugusid, mida ei ole võimalik loogiliselt seletada, kuidas kaisa Morigal. Eino, eks kotermann on siin igasuguseid tükke vahel ette võtnud ja neid asju on raske seletada, aga pikem on sellised meeldivad, meeldivad toredad seigad ja mõned purjetamised, mis on hästi-hästi vahvad olnud ja aga need on ka ilusasti seletatavad. Miks asjad on nii, nagu nad on, et noh, näiteks üks selline tõeliselt tõeliselt ilus juhtum oli meil, kui me olime lastele laagriga, tegime sõitu nädal aega olime lastega merel, nad õppisid siin mereasja ja asusime Jussar Soome saarestikus, üks niisugune ilus saar Jussar saarelt asusime siis teele Paldiski suunas, kuhu me pidime jõudma. Ja see oli, see oli fantastiline ilmastikuolud, kokkulangevus, kus me saime sõita siis sellisel viisil, et me ei kasutanud terve selle reisi vältel mitte kordagi mootorit. Saime just saare saarelt, saime purjede all ilusasti minema, ilma mootorit käivitamata. Saime üle lahe ilusasti Paldiskisse, Paldiskis ka. Ja vot see oli, olen, aitas meid, ehk siis tuul pööras kogu aeg meile selle reisi vältel soodsas suunas, et sa ei, ei puhunud kordagi vastusest, eks purjetajatele on ju täpselt seesama häda nagu jalgratturitele, et kogu aeg on tuul vastu ja mägi on kavas. Kuidas kaisa voorisuvi läheb edasi siit juulikuust, mis on ees, mis on põnevat? Ma ei oskagi öelda, et see aasta midagi väga põnevat meil plaanis oleks. Suvine koormus on päris tihe, meil siin peetakse kõikvõimalikke erinevaid üritusi ja sündmusi ja see on ühelt poolt meeldiv, sellepärast et laeva tuleb korras hoida, laev vajab hoolitsust. Nii nagu selle kohta on see vana ilusat elus, et enne lõpeb põrgus tuli otsa kui puulaevas töö. Ja eks see nõuab ju ka raha, nii et me peame meie eesti lühikese suvega siin tööd tegema ja teenima, et laeva üleval pidada. Jah, see suvi ilmselt mingisuguste põnevate pikkade sõitude jaoks seekord aega ei jää. Aga inimesed armastavad kaisa moori, mul tuleb meelde, et Kukerpillid on ühe oma plaadiesitluse vist kaisa moori veel teinud. Ja Marko Matvere salvestas oma muusikavideo siin kaisa moori peal ja siinkohal ma pean kohe ära nimetama, et mina ise mängisin veelgi selles muusika videos. Nii et siin on rahvast, rahvast käib palju, meil on, meil on palju, on lastegrupp, õpetajad toovad siia lapsi, et nad natukene õpiksid ajaloost midagi lähemat, kui seda on ainult filmide vaatamine või mingite raamatute lugemine. Siin saab ikka käega katsuda, mismoodi Kihnu Jenny aegadel see meresõit tegelikult ka käis. Kui sa oled nii palju käinud mööda maailma ringi seilanud, meresid käinud sadamates missugune on üks klassikaline sadamakõrt või tuleb sulle meelde üks konkreetne meremehi tõmbav kuskilt päris sadamast. Me teame piraadifilmidest raamatutest, milline on üks klassikaline sadamakõrts, paraku, kui me praegu sõidame mööda maailma ringi, siis klassikaline sadamakõrts on üks väga puhas ja steriilne Jahtklubi, kus õlle toobi eest tuleb maksta hirmus palju raha ja seal istuvad ainult klannitud ja viisakad inimesed, aga ma olen sattunud ühe korra ehtsasse sadamakõrtsi ja see juhtus Aucklandi saartel kus me tulime pikast merereisist ja jõudsime sadamasse. Seal oli selline väike vana, läheb vabajunud sadamakõrts ja ma tegin selle ukse lahti ja seal oli täpselt see, mis on filmides, ehk siis kõrts oli täis purjus kerkivaid kaklevaid meremehi. Põrand oli kookidest libe. Kuna me olime just sinna saabunud ja mul sularaha sobilikku sularaha ei olnud, ma mõtlesin plastraha ikka kehtib igal pool maailmas, aga võta näpust, plastrahaga ei olnud seal mitte midagi teha, nii et kõrtsmik valas mulle minu topeltviski ja ütles, et küll saamaks Järgmine kord, kui siia tagasi tuleb. Neid merelugusid, võiks lõputult rääkida. Mis see on, mis inimesi niisuguses vanas purjelaevas hirmsasti köidab. Ma arvan, et ikka see emotsioon see tegeliku meresõiduhingust, sellepärast et nagu need suured kruiisile Nad on ja see on nagu ujuv hotell, lihtsalt sa õigupoolest ei saa arugi, et sa üldse mere peal oled, siinset tunnet, tegelikku merd sa nuusutad, sa kuuled, sa katsud seda merd käega, sa. Ma olen tihtipeale purjetamist võrrelnud tegelikult hobustega ehk siis ratsutamisega. Seepärast, et hobune on samamoodi, ta on lemmikloom, kellest inimese jõud ei käi üle, see ei ole nagu nagu väike krants või kas, eks ole, et nüüd ta on sul lemmik, kui ta ei tee seda, mis sulle ei meeldi, siis sa võtad natist kinni ja saputad, eks ole. Ei, hobusega sa sellist asja teha ei saa, ta on võimas, ta on tugev ja inimene saab temaga toimetada ainult siis, kui ta armastab hobust ja oskab temaga käituda. Meri on täpselt samasugune, see on suur ja võimas loodusvigu, ta ei andesta. Ja inimesed puud ei käi loodusest ja merest ei käi üle. Need on mingisuguse maarotid, kes on siin läbi aegade aeg-ajalt mõelnud, et oh küll nad panevad jõed teistpidi voolama või teevad mingisugust muud niisugust asja. Meie inimesed selliste rumaluste peale ei tule mitte kunagi, vaid sa pead ikkagi loodusega koostööd tegema, täpselt samamoodi nagu ratsanik peab hobusega koostööd tegema. Vahepeal oli Väike-Maarja reisiseltskond Kaisa moorit rõmmist kambüüsis üles leidnud, kus sooja sööki pakutakse. Küsime muljeid. Tead, mis koht see on, kus me praegu oleme? Tallinnas oleme siin taevas oligi see, kuidas laeva peal kööki nimetatakse? Kajutiks öelda ei ole? Selleks äkki on Gambiis? On küll jõhvis. Sa oled esimest korda elus kambüüsis. Kuidagi teistsugune päev saan igasuguseid uusi kogemusi, teade, kust kuulisti muidu olete Väike-Maarja Gümnaasiumi. Nonii, kas see oli teie kõikide endi soov, et pääseks Kaida moori peale või seri? Õpetaja soov? Muide, me, me oleme siin töö plusskraadidega. Võivad olla, need saavad siia tulla, siis, siis ma mõtlesin, et võiks siis selles kinni võtta ja tulingi siia. No kas on olnud huvitav? On küll, et igasuguseid huvitavaid lugusid Nad on saadud ja kui teil on mingisugune praegu on siin tekkinud ja natuke ka geograafiat õppinud. Aga minu meelest on kõige toredam on see, et see on niisugune vana puulaev, mis on täiesti ajalooline ja selle tõttu ta nii teistmoodi kui need suured reisilaevad, mis praegu maailma meredel sõidavad. Muidu need tuuled vahepeal on mingi raudkolaka kaldaga puus ning siin kuueteistsugune lähtus seal rauas laevas. Mul on tunne, et sellel laeval on hing. Nii et siin mingisugune vain sees, kes hoiaks laeva tervena. Mis su nimi on, kael ja kas tänane päev Tallinnas sellega lõpeb, kui te nüüd maale lähete, sõideti koju tagasi või on veel midagi täna kavas? Lähme. Tennaavele erilisi plaane pole, võib-olla natuke, saame seal siin vaba aega ringi, jalutad välja, natuke kohaga tutvuda, sadamat vaadata. Vahva aitäh sulle. Nüüd on siis meresõit nii kaugel, et mootor on pandud tööle ja vöör suundub otse lennusadamasse ja ja Rauno meeskonnast lööb meile nüüd siin hüvastijätuks Kaisabori kella aastast 1939. Kaljas Kaisa Moor kinnitas kai ääres otsad. Kapten Herkki purse, Raave ja pootsman Rauno jätsid reisijatega hüvasti ning ajalooline purjelaev ootab nüüd uusi huvilisi. Mõnusas Tõnnikesest. Merel tegid saate Kaja Kärner ja helirežissöör Anna-Maria. Ilusat suve kõigile, kes purjede allkoja lood merel, merest, merel.