Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa on seal, aga Isamaa elab, et ta mulle Eesti Eesti lugu. Tere Helsingile lääneosas Klabin lahtis on hiietoniemi kalmistu, kuhu on maetud soomlaste kõrval ka palju eestlasi ja Eesti sõpru, soomlasi. Paljud tuntud inimesed, Oskar ja Aino Kallas, Eino Leino, Artur Sirk, Hella hooli Jõgi, kellest oli juttu eelmises saates aga ka Eesti vabaduse eest võidelnud soomlased, loomevabaduse eest võidelnud eestlased ja paljud teised põnevad inimesed, kelle kalmude juurde satume nüüd meie jalutuskäigu teises pooles. Teejuht vikerraadioseltskonnal võidupüha eel oli ikka estofiil Pekka linnainen. Nom omnis Moriaarlasimerioor, mitte täiesti surnud, täiesti surnud. Kena lugu ongi sellise aru, et, et siis see mitte täiesti surnud. Ükski inimene ei ole nii surnud Itaaliast natuke elusam, kui me tema haual juures käime, arutame neid asju ja teda, eks ta alati väike ülestõus. Ilus vaatame, siin on Sakari Tuomioja, tema on. Hella pooli joki ei mees. Ja siis tuntud Erkki Tuomioja isa kandideeris presidendiks, oli ka peaminister ja muutja ja keda me siit leiame president paasikivi. Kuidas teda nüüd Eestiga seostada, muidugi, seda, et tema siilisoengu tegi, tegi temale eestlasest või hiinlasest Villem tisler. Aga tema oli ka siis kolmekümnendatel Soome-Eesti seltsi aseesimees. Ja nüüd, kui vaatame siin on neid, kes teisi tema juures juures magab, on andmebaasi kivikile tiitlik Su Wow pioneer, vukesed Arsioon, nagu riiginõuniku, proua proua ja siis on seal teisel pool on Alli Paasikivi presidendiproua, temal on siis see proua suri see diskohutust vastu, temal on kaks naist, puhkab temaga kuusk. Juho Kusti paasi said oma tiitli sai oma tiitli ja. Aga, aga me oleme juba siin. Vaatame jälle selline hauakivi, mis on. Nagu viktoriin või selline detektiivitöö leiad mõne hauakivi hakatuurimakistaun, kuidas ta siia sattus. Miks see hauakivi ongi selline, millele olen jutlust otsinud mitmeid aastast siloeks. Muusik Robert Johannes Kalbek. Sündinud 1800 90, kolmandale aastal surnud 1943 ja mis siin loeb? Siin lõpeb igatsust. Piin. Kõik küsimuste vastused on siin. Selgunud on see tänu siis täna 100 internetile ja teistele allikatele, et ta oli Helsingi linnaorkestri fagotimängija. Ja samuti ma olen leidnud üles, et 30.-te alguses on Pärnus toimunud laulupidu kus on siis lauldud Muni, tema, tema, tema, tema pala, temal oli ka naine siis, kelle nimi oli mari Kalbek Nad, mõlemad töötanud Endlas hiljem elanud Soomes ja Stockholmi Eesti päevalehest olen leidnud ka siis sele. Maris tan, kas ta oli surnud seitsmekümnendatel või hiljem, alles siis ja muud, aga aga jah, fagotimängija, kes on 43. aastal, keegi tema juures ei käi, aga me käisime siin. Aga ütle meile nüüd, meil juba enne arutasime seda, vaata, siin on need valged sildid, kus on peal mingid aastaarvud, et mida näidata Need on, need on ikkagi selle, et kuidas hoolitseda nende haua kivideeessioon viletsas korras, aga vaatame, kus siin on number 1943 kuni 9000 900 ja siis ta jätab, kaotab õiguse selle hauapoolest sel aastal 10000. Aga seni, isegi kui keegi ei hoolitse, keegi hoolitsen niisiis, kui ta ohtlikuks ei saa. Ka see kivi nüüd ohtlikuks, nii et sinna ka sellel on mingi mingisugune tugi, on vaja otsida kuskil vallas elama kenamad ja kuna ma võtan selle vastutuse, ma panin siia paika, kuule nuhk. Neid õppejõudusid jälle kuidagi silma satuvad. Nüüd on neid koos suurenenud, no need on, need mõningad on siin kohe, et Helsingi Ülikooli eesti keele lektor võtta ja Villem Grünthal-Ridala siis Ridala oli tema luuletajanimi, nagu näete, on muhu on sünnikohaks teisi Grünthal ega saad samast perekonnast on tänase laiali disEestis Helsingi sõnumite korrespondent Kaja Kunnas, kes Grida Grünthal ka neiupõlve nimega siis Leo abikaasa. Et niimoodi on siin aga ta siis surnud kahjuks lubatud on ju 1009 42. aastal. Jaga, kui jalutame natuke edasi ning ma arvan, et leiame ka paar Tartu Ülikooli professori juurde. Tartu ülikooli üldiselt need Soome professorid, suurim üllatus oli see, et väga varsti, võib-olla siis poole aasta pärast või aasta pärast, kui kiiremini nad hakkasid õpetama oma eriala eesti keeles. Aga kõige nagu see suurem üllatus oli siis talle väisele matemaatikaprofessor saabunud Eestisse ja Lauri Getule sellest kirjutas professor, et ega siin läinud, kui mõni nädal, kui tema juba õpetas eesti keeles ja ja tõesti ei hakka, aga tema oli matemaatik. Vaatame, siin on. Siin on väisale vähisele kalle väisraetaalise suurest teadlaste perekonnast väisa. Ilma ja muud, aga tema kalle väisele oli matemaatik. Aga kuidas oli võimalik, et kalle raisale õpetas juba kuueks hiljem eesti keeles oma eriala juba mingisuguse ettevalmistus, kuidas oli võimalik? Sa pead ise vastama. Mis on nagu selline kõige parem nagu rahvusvahelise nagu keeleõppe alus sest tema oli tunnistanud, et mõni tütarlapselik aitanud No muidugi see matemaatika on ka, seni on sümbolid ja siis need asjad Et see ei ole, see ei ole siis kõige nagu keerukam, siis seda, et seal on ka need, need toetavad, aga nii ta oli. Tulime Bergidest mööda, kas need on seotud meie rukkikrahvi ka? Ei ole. Sina rukkitrahvi, oma on ka siis leida siid, aga ta ei ole siin, Hermes Berkun seal eemal, aga see on ju soome keeles mägi kutsuge ja Bergides siis Sangaste Bergide perekond oli ju pärit, nad olid baltisakslased, nemad ühedasid, Pirk, nemad Berkimistenaki tehtavas, arvati rootsi moodi päri. Aga ikkagi noh, siin on näha. Mauri Kettune. Jah, suur Eesti sõber, Dali suuresti sõber, ta juba alustas, seal, suusatas ja Tartus siis soome kelguga sõites ja muud, aga, aga juba siis selle nagu tsaariajal ta käis seal, tema tegi selle oma esimese nagu lõputöö Kodavere murrakut. Seal ta oli siis tõesti Peipsi järve ääres ja mujal, jah, aga hiljem siis oli tõesti selle eest Tartu rõhusly kooli asutaja, et seal saaks öelda niimoodi, et kuna tema oli esimeste hulgas seal ja ja tema naine hilja, kes siin on, oli ka siis soome keele lektoriks Tartu ülikoos väga tähtis mees ja temal on ka osa Eesti vabadussõjas, kuna ta oli Soome riigi nõndanimetatud niinimetatud emissar Tallinnas enne diplomaatiat, siis tema oli siis selle Soome-Eesti abistamiskomitee esindaja Eestis emissariks. Mees on Getuna kütuse juures tasub alati peatuda ja tõesti siis nüüd on tagasihoidlik kivi, aga see, et missugune kivi välimus ei võiks selle väärtust? No ma mõtlen, et meie sõidame teise otsa autoga muidugi. Muidugi juba jah, selgem. Kas siin on nii Kaadu, need viron, vabaust Taistelusse Julius Brander, Artur liiganen, Georg Lanxtrem, Knut nissan 919. See kivi, see suur must monoliit, mis meil ees seisab, on esimene Eesti vabadussõja mälestussammas Soomes. Ja seda püstitas siia Eesti abistamise peakomitee erakondade poolt moodustatud Soome riigist lahus olev nõndanimetatud lahus olev organ, mis saatis kinet abiväed Eestisse. Ja need neli meest on need esimesed, kes langesid kolme, sest neist, kui ma ei eksi, Brander, liiganen ja Nyirson nemad langesid juba Kahalas tänases Kuusalus ja lonks Dream, siis tema jõudis juba Utria kaudu rannale, aga siis Laagna juures Ida-Virumaal langes ja Nemad mehed on maetud siia inimestest imestatakse küll seda, et mis siin nii vähe inimesed käivad, võisid õigustatud, aga noh, tavaliselt jõulude ja mina olengi see ainuke, kes siia selle küünla toob. Eks seal on päris palju rahvast on alati jõulude ja et need on need erimeest, Artur liigan, see on liigase perekonnaga. Suhtlesin sirgusid nende samast perekonnast, kui on ka üks Garibaldi mees, kes osalenud siis Itaalia vabastamisel, et neil on kaks suurt kangelast Artur, liivane ja Herman liivane. Et malevale läinud roomas, siis seal on Janiculumi mäel. Seal on Garibaldi see püstid ja üks neist on ka Herman liigani kõrval. Muuseas, Herman liigase püsti taga on villalant, mis on Soome kultuuri instituut Roomas väga kenas kohas. Aga me proovime nüüd viga parandada ja paneme enne võidukeha siia ka küünla. Hakkas tulema või? Või kui kena? Ma olen korduvalt maininud siis sellist asja nagu Eesti abistamise peakomitee. Siis kui oli Eesti panus Soome Tabi. Soome riik ei julgenud otseselt pakkuda, aga loodi siis erakondade poolt Eesti abistamise peakomitee, kuhu kutsuti esindajat kõigist parlamendifraktsioonidest. Sotsid ei osalenud, kuidas nemad ikka kutsuti, jaga, ega nemad ka nemad keeri vastu pannud. Ja peakomitee esimeheks kutsuti senaator Oskari loogi puuri ja seisamegi nüüd Oskari loomivoori. Esimestel esimesel aastatel oligi niimoodi, et kui me näeme siis, kui Eesti ise sest aitab ühe või kaks aastat nii eks seal Pätsi kõrval seisabki alati Oskari loojuva. Ja temale korraldas siis need nende Soome vabatahtlike nende varustamise ja saatmise Eestisse. Selline mees aga, aga kohe kaugemal, seal on näha siis selline suur graniidist kivi. Ma arvan, et see on see kindlasti, oleme täna mitu korda rääkinud mees, kes taotles Eesti kodakondsust 1940. aastal. Luuletaja Eino Reinu Eino Leino oli suhteliselt perekonna hea tuttav ja ta elaski osaliselt nende juures siin Helsingis ja aga aastad 1000 921. aastal tema Eesti visiidi korraldas Aino suits, kirjaniku naine, kes memuaaridesse kenasti reisi siis etanud ja tuletad meelde, mis kõike seal toimus. Sõitsid pukkide perekonna autoga ja Tartus käisid ja kohtusidki Jaan Tõnissoniga. Nüüd seisame siis tema haua juures ja 1000 temale meeldis Eesti nii palju, et tema saatis taotluse nii riigivanemale kui soovib sisendile Stolbergile, teisest tab alust vabastamist Soome kodakondsusest, esitab, palus siis saamist Eesti kodanikuks. Ilmselt kuidagi see asi läks nii, et, et nad ei sahtlisse ja mõlemal pool, et gaasi, kui Lydia Koidula staadionil Soome kodakondsusest, et. Nii ta on Eino Leino, aga kui nüüd vaatame, et keda siin kõrval on, rääkisime. Kohtusime äsja vabadusvõitleja Artur liigasega sinu kõrval Herman liigani Garibaldi sõdur, suu oma laene osta, Eesti ja Soome vabadusvõitleja. Aga sa nimetasid Puhki mõni puhkvõiks ka olla siin Edward Konsispukkide Bentodest üks ju tuli, 30. Soome asutas siia Helsingi Helsingi Mülli ehk Helsingi viljaveski, mis tegutseb tänaseni, siis nende kaubamärk oli, on ju Veski töö- ja puhkeedukad töötavad tänaseni seal ütleme, kalmistud teises osas on siis Eduard uhkun maetud. Ta suri juba neljakümnendatel. Aga nüüd siis, kui vaatame, mis siin on, kõrval olete muidugi kõik näinud filmi tark, tarka filmis on juhtum 1009 13. ja kui siis mees ja naine saabub siis tarka juurde. Naine oli Anna Raudkats, aga kes see teine siis oli, see olite armastatu väisenen. Seisame nüüd tema haua juures. Meie lugumise tarkas on see toimub siis 1913. aastal, kui neuron setode elu on uurimas. Aga üks huvitav asi oli siis 1023. aastal, kui ta kohtus andama Barnaga ja tema oligi see, kes tegi Hanna Vabarnad tuntuks. Väisenil. Ja üks selline asi on, millised ajaloost ei rääkida üldse, tema oli ka Narvas Narva vabastamisel jaanuarist 1919, kuidas sa saad ja kuna kõik pildid, mis on avaldatud Soome ajakirjas soone kuvalehti, seal hoidval fotograaf. Ja ida poolt oleme nüüd siin natukene siia maetud ka Soome viimane saadik TJ hündinenu maetud siiakanti lähed talle ja päris palju, ma arvan, et nüüd lähme siis kunstnike küngas. Ikka sinka leida. Me leiame nii et CO2, Alvar Aalto sammast. Järkude, perekonna hauaplatse rahula on näha, seal on mitu. Erko tomat on eero, Erko. Tema oli vabadus lavale ja väga tema naine Maria-Aurora ehk maissi oli, oli ka siis vabadusi kavaler ja Elias Erko, kes on mainitud ka siin aluse juhi Heli, kas seal on mingi Soome saatkonna ametnik Toompeal kunagi nii palju neid asju, aga lähme mäel. Kuidas sellega on väga lihtne näha, et milles küsimus, allveelaevad oma? Helilooja silm, Tancredi haud, aga minna palm konkurentsi, ema neiupõlve nimi oli taolik. Well loojaga valitsuses oli heliloojad, heliloojad, teine naine, tähendab, esimene naine oli tema õpetaja. Selline lisaks ja siis tema õpilase. Ja see on püha koht küll peatuda, eks ole. Kõigile, kellele meeldivat laialdaselt raamatut peame ikka peatuma miga Waltheris juures, aga näe, näeme miga oli ju tagasihoidlik mees, et esiteks on naise nimi ja siis seal on Mika nimiga juures. Käisime Oskari Loughi puuri juures, tema oli Eesti vabastamise abistamiskomitee esimees Sander Ivalo oli aseesimees, kirjanik eesti keeles ilmunud vähemalt raamatut Viiburi plahvatus, juhu Vesainen ja tema. Tema poeg oli Asko Ivalo, kes oma diplomaadikarjääri alustaski Tallinnas aadressil kohtu neli Toompeal Soome saatkonnas. Tema naine meeliki oma memuaarides kirjutas 10-st aastast, missugust Eestis oli? On ka sina? Kaugemal on kivi, kus on ka siis Eesti diplomaatia ajalugu. Perekonnanimi on võib-olla tuntud, kes tunneb Nokia ajalugu? Alfred Oswald, Kairamo üheksa 19. aastal Soome riik saatis tema diplomaatilise esindajaks Eestisse. Aga ta jäi lühiajaliseks, siin oli need oma keerukad küsimused, mis oli suhtumises Saksamaast. Väga imelik asi on muidugi see disSoome kodusõjas, isegi vabastajaks oli kindral von thercolts jälle Võnnu lahingus. Sakslaste juhiks oli Wonder Colts. Et see, nagu see suhtumine sakslastest olid olla väga keerukas. Ja, aga, aga kui ma ütlesin, et Kairo Monime siia maetud ka tema pojapoeg karika hirmu, kes oli Nokia peadirektoriks enne olivad. Aga nüüd läheme siis nakkuslikke küüt. Läheneme kunstnike künkale läheneme kunstiline king. Noose on ta kaasaegsed hauakivid. Meie kunstnikke, Laos on näha sind Just sireen, kes siin on näha, tahan harilik sirel temaga seotud Eesti. Tema kujundas Eesti vabadussõja mälestussamba, mis asub Helsingi südalinnas. Teine oli into saksa liin, kes seda tegi, kui kes Soome? TVd vaatas nõukogude jaanipäeva, Spede pasast pere juures alati vahel täitsa sbedevis pere on. Ja teistes peres Helsingis on ka mõne maja seinas on olla Spede pilte. Kes on siis Aino Kalda raamatut teha klient, mis räägiks selle Koidulast? Lugenud nii, siis seal on, seal on aga selline armulugu, mis on seotud anti jalavaga või siis algupäraseid rootsikeelse nimega Anton Aunbergiga. Temaga maetud siia kõrvale anti jalava, ta alles oma viimastel eluaastatel võttis sellise Soome nime. Aga enne seda ta oli, anti Anberg. Ta käis ka Eestis, siis ta kohtusime ka kirjavahetus temal ikka käis koidule, aga esimene kirja Koidula saatis temale kenasti prantsuse keeles, kuna ei teadnud, et siin on, aga siis jala vaimselt ütles temale, et ega ta nüüd seda prantsuse keelt nii arusaalina siis hakkas vahetama mingisuguse segakeeles kirju ja aga jah, kui vaadata sellele vanale sõjale kroonileni ega soome mees julgenud öelda jah, siis kui, kui tuled teda peaaegu otseselt kursis. Kahjuks nii ma mainisin, et seal üks mees, lastekirjaniku isa oli teine soomlane, kes esimesel laulupeol osales muinasteadlane rastaliin, kes on maetud siia. Oli siis teine mees, kes seal viibis ja temal hiljem ka siis, kui muinaskihelkonna muinastulen olen, aitas ka siis oskaks kallast õpingutes eluteel hiljem. Mis sa loed siis soome-ugri muinasteadusloojale plahutaja jah, ongi? Jah, on jah, loetki Soome muinsuskaitse ühing. Väga hea ja seal on ka jälle näha, et kui kauaks aastane 90 ehk siis. Läheme nüüd vaatama selle kõige kõige kultus, kust tuli loobima hauakivisse tähendab kroonide perekonna haud, kuhu maetud Oskar ja Aino Kallas. Jah, nüüd hakkame lähenema kaudselt see hauaplats on Julius kroonil, perekonna rahula, Julius kroon, tema emakeel oli saksa keel. Aga ta kuidagi üllatav asi on see, et temast saigi selline nagu soome keele arendaja ja tema oli esimesi soome-eesti keelesillaehitajaid, tema nimelt tegi ka soome-eesti kramaatikagi. Emagi oli ikka saksa Ki Soome nagu hümni ja meie ühise hümni ajaloos tema loga osa. Millega meie Soomest seda hümni laulame, see on ju siis on muidugi Ruunbergi pikk-pikk-pikk lugu, mis rootsi keeles kirjutatud, aga see esimene ja viimane, mis, mis me soomes laule laulame, need on põhimõtteliselt tema või tema juhitav grupp vibud, kirjutatud. Järgmisel aastal, 150 aastat sa sellest kui soome keeles laudininga, nii nagu meie tänasele laiali laulame ja peaaegu sama vana koja, need Jasoni omad. Kaks aastat hiljem. Aga kui vaatame, et kes siin teisi on maetud, siia on maetud tema Siret Elmi kroon ja ka Aino Kallas. Ja samuti siia maetud Oskar Kallas, Oskar Kallas Surju Rootsis, aga Aino ise kolis siia Soome ja siis tema mattis oma mehega, aga siin on ka tema lapsed Illar Kallas ja virve Kallas. Isa juures ja tema kõrval on siin Kaarle krool temale selle Juliuse poeg ja siis Aino Aino vend, ja tema oli ka õpetajaks, siis, kes oli siis aasta rendi alguses hella puu oli joki Oskar Kallas, kes siinolijate stendid olid. Jah, see on tõesti skulptor uuest väga-väga huvitav haudes sellest rääkida umbes pool tundi, kas räägime, küsin parem veel hoopiski hümni helilooja patsiuse kohta, temagi peaks see siin siin ja tema oli kast Tali sündinud Hamburgis, et Soomes meil on tõesti väga saksapärane, ma arvan, et me me jõuame, kas me peame peaaegu koheselt sinna suunduma, et me leiame? Arvan küll, et aga siin on all on küll üks selline ka see politist huvitav asi. Kapteni haudunud, vaatame, mis siin on leida. Topeeli juhul ta sugulane küll kindlasti seal oli see Sakari tobeda kirjaniku autole ka sai üle. Vaata, see oli väga nagu selline inglisskulptuur kena ja selles kuklis tegijaks on Valter Uusberg, luuletaja Ben Foster kindlustab otsida. Sees, aga eks me saame siis vaikselt nagu oleks tore, tore. Kapten treiali haud, olete näinud seda kunagi. Ja issand surres jätan maha sinu sinna ei lähegi, et mis sa loed täpselt. Aga jah, meie seisame siis kapten Herman treiali kivi juures. Ja siia on maetud ka Rein riitsalu. Kapten Treial põgenes Nõukogude Liidust 1000 940 59. aastal suvel ilumansi juures. Ja mitte üksinda temaga koos põgenes Artur löökene. Siuke saadeti Soomest tagasi ja Soome riigi otsusel ja no sellest midagi head ei ole, tema ikka hukati minema. Aga Hermann, seal oli haige, temal kopsupõletik ja ja öeldi ka, et haavata seal piiriületuse või midagi. Samal ajal, kui siis see protsess käis, käis Venemaal, mis lõppes siis nii nagu nii nagu Venemaal kombeks on. Temaga põgenesid haiglast soomlast AIDS. Ega siin kaua läks nädal aega või midagi, saadi, saadi kätte. Aga juhtus nii, et ta siis suri. Suri Soomes ja maeti siia kalmistul, et et Sindil käivad inimesed tema juures, seda on alati selline väike nagu peatumise kohtil Rein riitsalu, siis. No tema jäädvustas, kirjutas tema loost sellest isegi soome rubiin tehtud Treieri loostaga, aga Rein riitsalu siis enne president kirkuse Eesti visiiti 1000 964. aastal. Tema kirjutas presidendile teatud soovitused, mis oleks sõnum Eesti rahvale. Üks neist sõnumist oli näiteks sata tärk Koidula haual ja need teised asjad ja tõesti küsinud nõu oma tuttavatelt ja tegin nii nagu Priit Soboli soovitanud. Ja, aga siin on tõesti siin on, see on ka selline krematooriumi alasined, urnid maetakse siia piirkond. Kivi on täpselt seal, mina olen, kui on konsul valve oma. Et arvan küll, et selle kivi on siia muretsetud tänu siis konsulus valge naisele, Iida Kadima valvel. Ja kogu selleks eesti kogukonnale, kes sina siin Soomes, tolle 51. aastal. Jah, võtame kõik Clintekaid. Lili. Jõudo vaipa vaja, aafrika tantsija kunagi mänginud aafrika tähtsuse mänd laulank ajab ja siis Tarifarimannerla. 70 aastane, kui ta ta tegi selle mängu seal iga iga boksikümnendate lõpul ja iga iga boksi peal load, kari, vannerla nõmedus siia. Naabrivis lisa, kuna kuna rääkisime naabri visas ma näitan teile ka seda naabury visa kuuekümnendatel naabury visa kohtunikeks olid Eesti poolt Paul Ariste. Ja Soome poolt oli Lauri Post. Lauri Posti oli suur Eesti sõber. Ta oli juba enne sõda siis neis Soome-Eesti ühingutest ja peale sõda siis noh, pragmaatiliselt oli ka siis seal Soome NSV Liit ühingu ühingu nagu Eesti osakonnas tegutses ja ta oli alati nagu abiks sekusele neist Eesti asjadest jahjah. Aga tõesti, ta oli kaks kolleegi, kes tundsid juba teineteist kindlasti kolmekümnendatel, Paul Ariste ja Lauri Posti kohtusid siis 1000 966. aastal Helsingis. Aga tema maetud siia, aga seal juhtumisi käisime siit. Ja päike paistab silma. Eckerbei ta tunti nimega Becker, peida oli siis ta teenida erinevate riikide kaitseväes, aga huvitav on see, et tema tema, see naine oli kuskilt, siis sealt kommunil regunest Kumnenustasid olid vana Bütsantsi keisri perekond ja siis on ja selle tõttu ongi aga tema temal kuidas öeldakse, nagu selle Soome rahvusliikumise tegelasi saatis kirju Soomes ja siin ongi mõõgas tema nagu sele sõdulin, Ilmarinen sarkofaag kahele hargava kahele ja kuidas üldse jalutad? Üleeile tõesti siingi nüüd oleme, ongi lihtsalt, kelle oma, see on see ruuni kividega. Tänane Friedenthal muuseas, tema oli ka seotud Eestiga. Tema uuris, rootslasi sööstis ta meie nagu Soome, Rootsi era erakonna, selline patriarh aga ikkagi Eestiga seotud, aga nagu näed tõesti kaasata. Nüüd oleme siis kalmistu kõige vanimas osas. Kalmistu avamispidu toimus just seal kohal, kus me hetkel viibime 1829. aastal. Ja taina haili kanali perekond abikaasat. Teisiti. Nädal ja tema oli viibulist pärit kaubane tütar seal jah, kes oli abiellunud grafas tainhailiga. Ta oli ikkagi baltisaksa päritoluga ja sakslase modi Wonstaynhal algselt aga kui kuna ta oli hiljem, oli siis Soome kindralkuberner Nad tõmbasid. Samamoodi tegid Bergid mudelid Eestis vulbergiti Soomes lihtsalt Bergid. Aga nagu soome soome rüütelkonna liige ja Natalja Stein hail ütles siinkohal, et, et siis on kena koht. Ma tahaks küll siin puhata. Ja uus nädal hiljem ta saigi teoks. Tema maeti siia ja hiljem siia maeti siis ka tema tema mehed, abi atrainhail, kes oli Soome kindralkuberneriks väga olulisel ajal, siis eriti Helsingis. Helsingi arendamine toimus tol ajal ja, ja Helsingi südalinnas ongi Fabiani tänav. Ääres vana hoone, valge hoone on näha kui seal ja ja seal oli ka siis hellowooljoki töötuba, kuna tema oli, oli peale sõda üles ju peadirektor. Et niimoodi need asjad seotud. Aga nüüd, kui te vaatate, mida te arvate, et need kivid, mis sinul siin olla viis sellist suurt neljakandilist kivi, mis kuubikut need on? Kes seal on? Peeter juba uurib sealt midagi. Loe selle valgusega. Nemad on Eesti ajalugu. Tingel arhitektide Engel, jah, ja just see kivi ongi arhitekti engili oma kaaru Engel ei oma, kes oli ka Tallinna linnaarhitekt enne siia saabumist, kui nüüd vaadata pikast jalast üles, see on õiguskantsleri hoone büroohoone ja see on tema oma ja kui see on, see fassaad on sarnane nagu Helsingi ülikooli oma talles kommuni bar muuta toon näiteks vanalinna muusikamaja on tema projekteeritud ja siin on tema. Aga Engel on siin valgete Roostal täitsa kõrvuti on, aga jah ongi niimoodi, et siin on, siin on lähedal, on Helsingi pealinna Helsingi loojad on leida siit, kuna see on see koht, kuhu dollar maeti. Nüüd läheneme siis, kes on parim laulja, nüüd läheneme kivile. Mis on meie ühist ajalugu? Freerik patsius, lisame stuudiost pärast, haha. Siia on tõesti maetud Fredrik baasius, Helsingi Ülikooli muusikaõpetaja. Esimest korda tema viis mängiti Helsingis 13. mail 1848 floora päeval ja Flora päev oli traditsiooniline tudengite päev. Ja kuidas mängiti ja siis see oli ikkagi, see oli poliitiline asi ja isegi siis või tule riigivõimu ja linnavõimu poolt korraldatud. Alati, kui mina koolis õpetati, et see oli mingisugune nagu selline volbripäeva taoline pidulik asi, aga ikkagi kujuneda hilines. Uurides selgub, et aasta oli ikkagi 1848 Europa hull aasta kus siis tudengid mässasid ümber maailma ja kõik kukutati võimed ja tead kus tahes Baieris ja Lõuna-Saksamaale mujal, aga Soomest siis kindralkuberner ja siis ülikooli juhatus otsustati, et anname ikka aastal neil korraldada selle floora päeva peo. Sinna pandi sõjaväe orgist Terry, Fix, Trinity ja kui ei ole lubatud, niisiis telliti ka siin aga muusika. Kui palju arvates Sispaatius väljas haiga siis selle hümni loomiseks kirjutamiseks päevi, nädalaid ta ütles, et on vaja neli päeva, kaks päeva oli nagu selle heliloojate niukses koori harjutamis kurja, umbes kaks päeva orkestri jaoks. Temaga ta tuli välja asjad ja väga hästi on siis, kui ikkagi kriitikatonitiaat mingi mingi saksa kõrtsi kala seal taustal ei muuda ka. Väga hästi elanud siis tänaseni muusika, et ega siin midagi, et tubli poiss ja mitmel pool mitmel pool jah, jah, tõesti, ega siin siin midagi. Ja seal oli tõesti nagu ikkagi selle hümni esimesed. Algus on kivi peal ja kenasti. Martin Vetšer, jalaväe kindral, Martin Vetšer, temaga seotud Eesti Vabadussõjaga, Taali Mannerheimi poolt valitud Soome abivägede ülemjuhataja Eestis. Alguses ta oli protokollilist natuke problemaatiline, kuna tema oli kindral Laidoner oli alguses ainult kolonel Laidoner sajukindraliks alles peale Narva vabastamist vabastati 19. jaanuaril. No aga temal oli, neid jutte on, et ega need kõik need koostöö häiritud töötanud, et üldiselt räägitakse sellest, et lõunarindel võidelnud Hans kalmi vägi oli ja siis oli Martin ekstreemi poolt juhitud Puhjerinud vägija. Temal jäänud seal peastaabis. Aga selline selline meest need saadeti, aga tema on ikkagi eesti Vaborošizzi kavaler. No see on nüüd suur suur suur monoliit ja küllamehel omapärane nimi, eks ole, Esmionärie ja perekonnanimi, aga jüriöö, jüriöö, jüriöö kovskine, tähendab TEMA põline sünnist sünninimi oli Georg forssman. Pursmann oleks, kuidas öelda otsetõlkest, Alex, kes aga tema kirjanikunimi oli siis Jürjo koskinen. Ja hiljem siis ta oli riigimees Soome erakonnas ja keiser tõstist aadliseisusesse ja ta võttiski perekonnanimeks Jürjo, koskinen, sidekriipsuga, eestikate söödud, ta oli jah, selline perekonnasõber. Jeans Johnsonit käisid isegi tema juures, ta kordas nende ringreisi siin Soomes, nad käisid Tamperes ja nad käisid ka lobby vallas, kus nende talu suvila ja muutke siis järve, kusjuures seal oli siis suur kivi või mis, mis kivi seal oli ja siis ta kinkis isegi kui see kivi ainult selle tingimusega kivi ei tohi koju viia. Tänase kutsutakse Koidula kivi ja seal on väike reli eestlanna juures metsa sees seda raske leida. Aga ta seotud siis, kuna ta oli jah, seal, mitte perekonnasõber enne 1000-ga 869. aasta laulupidu, siis? Jah, see on paljuski, et me tahame need soome rahvalaule või soome muusikat, muidu laulame ainult saksa värsse seal ja ja saatis sinna siis noote, pika nimekirja, saatis, tantsis hümni, olen kuulnud, et siis hümn oli tuntud juba Hiiumaal ja mujal tollal, aga vähemalt need noodid ja muudes edendas seda ikkagi asja ja ja ikkagi Janssen, papa Jansen tegi sõnad sünnile, tollal saatis ka siis Soomes tollane populaarne teine laululist sabulaisel laulu, siis tähendas, saab oma laulja, Koidula tegi selle sõnad ja siis oli veel kaks huvitavat, oli meloodiat, oli siin need rahvalaulu, teine oli krahvi süles istunud mida Kunileid kasutas siis, kui ta tegi melu diasind surmani. Me arma Soome ma ja siis kuningaid kasutas ka teist siis kui ta tegi esimese viisi. Mu isamaa on minu arm ühte ja sedasama jäljest rahval hulgast, Sibeliuse hiljem ühes kirikulaulus. Ta tuntakse ka Eestis, ta on ootoot sukk kiituseks looja. Huvitavad, aga need, need Niiner laual laulud käivad, aga see on jälle see krahvi süles istunud, on Kalevala kurvale teine teine kogumik, mille nimi oli kandele tarkaantele. Esimene lugu ongi ju see krahvi, selles istunud ta natuke selline õpetuslik lugu, et tüdruk ei tohi istuda krahvi süles. Aga ikkagi sellest siis lõpptulemus oli see, et saime kaks kena lukku laudikul sead juurde. Aga jah, Jüri üüriakovskine, väga tähtis PSV ajaloos soomlast aru. Ma mäletan seal ainult riigimees, aga ta ikkagi eesti sõber. Noh, ja kõik see on üks kõige populaarsemaid, kõige rohkem pildistatud, haudasid seoseid Victor Janson ja siine hammastel Janson on ju tubli Janssoni vanemad Tove Janson ka siia maetud. Teiselt poolt, kui vaadata sealotovia sinu alati alati käib inimesi näo ja juurest, eriti kuna siin on nii kena Scutursioone Viktor Janssoni oma. Siinkohal meie retk Heathaniemi kalmistul, Eesti ajalooteemapargis peatub estofiil Pekka lindid naise juhtimisel läheme meie Peeter Helme Eesti loo helirežissöör Vivika Ludvig Ülle Karu ja Piret Kriivan. Eesti vabadussõja Helsingist pärit vabatahtlike mälestussamba juurde vana kiriku pargis ehk pargis. Saate lõpetuseks hümni me siiski tänasesse vaata, see ei mängi. Meil on ühiseid laule teisigi või laule teineteisest. Teine teisel pool silda. Georg Malmsten, soome laulja, üks neist meie jaoks olulistest soomlastest, kelle kalmule me ei jõudnudki soomlastele ka eestlastele jori Malmsteni-na tuntud Soome kergemuusikaajaloo suurkuju on tähtis ka meie kultuuriloos. Ja mitte ainult seepärast, et ta on esimesena eesti keeles laulnud oma laulu Miki merehädas Erich remmelga eestikeelsete sõnadega. Miki laulud oli tema leivanumber nii Soome, Rootsi kui ka eesti keeles, niisiis aga esimese Eesti helimängufilmi päikese lapsed. Muusika telliti just nimelt temalt. Ja Georg Malmsten laulis nimi laulu selle filmi jaoks ka ise sisse.