Pane puhv kaela, täna on külmem ilm, olen oma pojale mõelnud, mõtlemata täpsemalt, mis sõna ma nüüd ütlesin, on ta nõrga p või tugeva p-ga alguses, kas lõpus on effid või HV. Tegemist on kaelus pilliga, mida saab kanda mitut moodi peapaela, salli või suisa randmesoojendajana. Selle kahekihilise riidetüki looja on Hispaanias, täpsemalt Barcelonas tegutsev ettevõte Puff. Ütleme p-u FF. Ettevõte on tegutsenud aastast 1991, meie mail on nende kaelus populaarsust kogunud ehk viimasel kümnendil, kui mitte vähemgi aega. Tahaks jubedalt kirjutada seda sõna tugeva p-ga, samas tavaliselt nii kiiresti toote nimetusest, üldnimetust ja seega mugandite. Teisalt ei tule eesti keele suulises jutus sugugi hästi välja, kas sõna alguses on tugev või nõrk sulghäälik? Vahet teeme konteksti järgi, kas jutt käib bussist, mis sõidab või bussist teatavat sorti noast. Nii nagu koolipõlves peab igaüks selgeks saama, mis tähega algab garaaž. Eks selle sõna Puhhi muganemist näitab ainult aeg võimalusena, et kasutatakse siiski muid üldlevinud sõnu, mis asja sisu samuti edasi annavad kaelussall või liitsõnana kaelussall. Teine uus riideese, mis sarnasel moel oma ettenimetusena käibel on, tuub. Värskendaval kombel on see päris Eesti enda oma ja kirjapildiga ei ole vigurdatud konditee UP kirjutame nagu hambapastatuubi. Tegemist on taaskasutatud materjalist tehtud riidetükiga mida saab kanda kleidi seeliku särgina ja samamoodi nagu puhvika sallina kaelas. Teatav sarnasus tuubiga on täitsa olemas, hoiab tihedalt keha ümber nagu tuubki ümber hambapastat.