Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud sünnimaasõjaks, aga Isamaa, võta mulle eesti mõõk, eesti lugu. Tere Peterburiga on seotud paljud Eesti suurkujud, akadeemik Wiedemanni härma, Rudolf Tobias, Heino Eller, Amandus Adamson, Johan Laidoner, Ottostrandman, Jüri Uluots, Johan Köler, Jakob Hurt, kes töötas Peterburis aastatel 1880 kuni 1907 Peterburi lähedal. Kroonlinnas elasid ja töötasid Lydia Koidula aastatel 1873 kuni 86 Miina härma aastatel 1903 kuni 1915 Matthias Johann Eisen 1800. 88.-st aastast kuni 1912. aastani ja nii edasi ja nii edasi. Seetõttu on Peterburis palju paiku maju, tänavaid ja linnaosi, mis tähendavad eestlastele meile meie ajalugu. Juunis oli 1000 eestlase heas ühel hulgal võimalus osa saada ringsõidust mööda Peterburi eestlaste paiku. Tõepoolest, see oli ringsõit bussiga, sest Peterburi mõõtusid arvesse võttes teisiti ei ole võimalik. Teejuht oli programmi eestlased Peterburis eestvedaja, Eesti vabariigi konsul Peterburis aastatel 1999 kuni 2002 Jüri Trei. Mikrofoni hoidis saate toimetaja Piret Kriivan ja startisime Peterburi eestlaste Jaani kiriku ja üsna kohe tema kõrval asuva õigeusu kiriku püha Isidori kiriku eest. Kolomna. Et ma lihtsalt tahtsin näidata neid kahte kirikut, sellepärast et kolm kohuta Vassili saar, Olomnaa ehk see siin ja Narva väravate juures, need olid need Kustislukakseerusid või kogunesid eestlased, kui nad loobusid Eestimaalt, otsisid tööd ja elamispinda ja nagu te näete, seesama Isidori kiriki 1903 kuni 1907 ehitati seda Viljandit Talumees, plaaton, kes õppis algul Riia vaimulikus koolis, nii nagu paljud teised eesti mehed vaestest peredest Riia vaimuliku seminari lõpetasid kooli ja seminari ja nagu te teate, peale seda Riia kooli tuli ta juba siia Peterburgi õpitsiin vaimulikus akadeemias ja siin oma elutöö tegi, ehitades selle Isidori kiriku koos lisamajadega ja nende juurde kuulusid sil raamatukogu, vaeste varjupaik, Rõõm ja nii edasi ja ta kujutate nüüd ette, näete, siin on see isi Tori kirik ja näete siin nurga peal otse läbi hoovide on Peterburi Jaani kirik kaks-kolmsada meetrit ja kogu see kant oligi see põhjus, miks 1917 just siia hoonesse kolm 40000 eestlast, kes sinimustvalgete lippude all rivistuda siin ohvičerskaja tollal tänav praegu Deckabristide tänav ja liikusid läbi Peterburi tollal ümber nimetatud Petrogradi üle Nevski laulja palee linna teise otsa, need väiksed spikrid sedelid, mis te saite, seal on see liikumise skeem näha ja miks me nii õhinal räägime, miks meni õhinal oleme kaitsnud seda Peterburi liini, selle Jaani kiriku taastamist. Et lähenemas on Eesti vabariigi 100. juubel, et kui me räägime Eesti riiklused Eesti 100.-st juubeli, siis me ei saa üle, ega ümber Peterburist Peterburi eestlastest Peterburi Jaani kirikus, Peterburi yhidoni kirikus, Peterburi Eesti Seltsi olnud siis spordiselts Kalev, üliõpilasseltsid, abiandmisseltsid Peterburi Eesti koolid ja nii edasi ja see oli see, nagu öeldakse, kaitsekilp, kui me kohtusime erinevate peaministritega, selle 11 aasta jooksul sul presidentidega riigikogu liikmetega, et seda ideed kaitsta ja see Jaani kiriku taastamine lõpule viia. Muide nüüd me uuesti keerame, tegime selle väikse ringi Jaani kiriku juurest mööda, täpselt samamoodi nagu see igitori õigeusu kirik. Täpselt sama siin see komplekt oli esimesena valmis, Peterburi Jaani kirik, 1859 Cornelius Laaland pani nurgakivi ja 1860 poolteist aastat hiljem, 27. novembril. Kirik avati kõrval see punane maja, son Burda ehk pastorite maja hoovis, see on punasest tellisest Eesti kool ja eesti varju paitakse ja siis kõlbas väga ilus maja valmis 1909 kuni 1911 ja oli niinimetatud tulundusmaja, muide selles elas ka üks korter, oli Mihkel lüüdikune meie organismile siin ja meie tulevasele konservatooriumi. Kui me vaatame praegu seda ajalugu, siis selle kogudusega olid seotud väga väljapaistvad Eesti inimesed, mitte ainult muusikud, nii nagu ma siin olen maininud, et tobias Bel kreek saar, süda härma, vaid ka sõjaväelased eesotsas Laidoneri kalid siin ja mis on väga huvitav teada, et see Jaani kogudust seal need numbrite nägite, millal anti luba selle kasutamiseks ja nii edasi. Aga kogudus oli Eesti ala sõja ja maaväe ohvitseride kogu töös, nii et Vassili saarel, mis on teine eestlaste kogunemispunkt just Vassili saarel, esimese kadetikorpuse sõjaväe nagu ruumides sai alguse selle koguduse loomine, selle koguduse tegutsemine, areng ja sealt hiljem liiguti siia saagi maalapp ja ehitati ja avati Peterburi Jaani kirik. Jaani kirik oli Peterburi suuremaid luterlaste kogudusi on natukese aja pärast räägin edasi paremat kätt, lause või vasakule enam, nii et praegu me sõidame mööda Maria teatrist, mis muide on ka väga tihedalt seotud eestlastega eesti muusikutega, kes siin mängisid. Ja muidugi vaadake siin praegu paremat kätt meie jaoks A ja O. Peterburi konservatoorium tellingutel 1862, kui Jaani kirik avati 1862 aastat hiljem avati Peterburi konservatoorium 1862 ja muidugi nii nagu me mainisime kogu Eesti muusika eliit. Eller, kreek, saar, süda, nagu ma nimetasin, Tobiaalsed, Härmat. Need kõik on olnud selle konservatooriumi üliõpilasi. Ja siitkaudu kes liikus Eesti poole, aga väga paljud Eesti muusikud, kuna Eestis tööd ei jätkunud, Tsaari-Venemaal olid laiali üle Venemaalt. Õpetasid muusikat, kas muusikakoolide sõnu nagu kapid näiteks, nii et selles suhtes jälle politsei on meile väga vajalik. Siin tänaval asusid kunagi Eesti peakonsulaat siin kanali ääres see maja oli üürimaja, oleks olnud nagu Moskvas Eesti saatkond ostetud maja, siis me oleks saanud seda tagasi nõuda. Nüüd taasiseseisvumise. Ja me läheme otse silla peale. Tiik paremat kätt, nüüd me ei hakanud nagu põikama kõrvale, aga pärast tuletage mulle meelde, siin Iisaku kiriku kuplid olid näha ja siis, kui me läheme praegu paremat kätt, veel kord näete, kõrval on ka üks väga huvitav koht, mis nõukogude ajal enamus eestlastest käis siin koju helistama, see oli Lopačham pärast, tuletage mulle meelde ja ma mõtlesin, et ma täna räägin sellele, aga teil aga hiljem. Aga see on üks väga huvitav stoori, mis on seotud Eesti vabariigis noaga. Nii, ja nüüd mulje jutt pooleli Jaani kirikus ka. Et Jaani kiriku ja hetkel nüüd on meie jaoks jälle üks väga huvitav koht. Me läheme, lähme paremale ja, ja nüüd vasakut kätt. Jälle üks eestlaste kogunemiskohti kunstide akadeemia. Ja siin jälle, kui me räägime meie ajaloost, esimesed meie, meie professionaalsed kunstnikud, Peterburi patriootide liin, tööler, Russo, kes said hariduse siin samuti, kui te olete lugenud Peterburi ajalugu, Mercury, nagu öeldakse peakunstnik oli Amandus Adamson just enne revolutsiooni, nii et need mehed õppisid samuti kõik siin rütme, sõidame otse siit mööda seda kalda äärt ja paremat kätt näetegi Iisaku pall särab ja kui teil on teinekord aega, siis kindlasti minge sinna Iisaku üles torni ja kui me räägime sellest Peterburi arengust 1703 siis just siit hakkas areng peale, praegu eestpol tuleb jänesesaar siit paremat kätt, admiraliteedi hoone, need olid need esimesed niinimetatud kindlused, mida Peeter esimehe ehitas 1703, kui ta paadiga sõitis, siin sildasid olnud parve mehed. Niisugused Kaheksas gruppe vedasid üle ja need olid esimesed kindlused, mis piditsi maitsema Peterburi, mis oli soine metsale ala, et ehitada välja Nevski prospekt 4,5 kilomeetrine ja muide, seda ehitasid välja Rootsi sõjavangid seda sirget Nevski prospekti. Ja siin te näete vasakut kätt koolihoone ja sellest täiesti eraldi. Kindlasti peaksime rääkima, et Peterburi ülikool, see oli sepikoda, mis valmistas ette kogu Eesti riigi ja ütleme, diplomaatia eliiti, kui me vaatame seda meie ajalugu, siis enamus nad on õppinud kolm-neli aastat siin või on seoses esimese maailmasõja puhkemise on jätnud kuskil kolmanda kursuse pooleli saanud Lipliku auastme läinud rindele ja peale sõda olla siis nad lõpetanud juba hiljem Tartu ülikooli, kui me vaatame seda meie ajalugu paremat kätt Ermitas muide, üle Eestiga tihedalt seotud, mitte nüüd see aga Ove ja Ermitaažis, et need no kuidas seda öeldakse, karniisid ja et need on eesti kivist estonski, kamin, räägiti seal, et teades, et meie balti parunite eliit oli ju tsaari õukonnas esikohal, siis oli selge see, et Eestimaa ja Liivimaa kubermangu parunid, kes olid siin Peterburis seotud tsaarikogukonnaga, Nemad saatsid siis no kasutades võimalust teenisid raha ja, ja kindlasti mitte ainult põllumajandusliin, vaid ka kõik, mis oli seotud ehitusega ja nii edasi. No te olete lugenud kuskil seda, et Peterburi algusaastatel, kuna ta sohu tõttu siin on nagu öeldakse, sajad tuhanded talupoegade voldid selles maas iga talupoeg, kes Peterburgi pidi tulema, pidi kaasa võtma vankri peal kive. Nii et jälle hea näide, aa siin me läksime pragu mööda, Peeter Esimese tatud kunst, kaamera ei alla, lihtsalt et te teate ees muidugi Zaitsev Ostruv, see, millest ma rääkisin ennem, siit sai alguse Peterburi linn 1703. Me tulime siit, jõuame selle jänesesaare tahaküljele. Eile siin avati klaasi, näiteks kui mu mälu ei peta ja siin vasakut kätt on väga kitsastes jõudes Peterburi loomaaed siis ikka siin, kuigi see pidi kuskile linnast välja viidama. Aga tänaseni on siin ja ka kohe mõnesaja meetri kaugusele Baltiiski Dom ja Baltiiski Dom on nüüd see, mis on tihedalt seotud praegu eestlaste tegemistega. Kõik Eesti teatrid on siin käinud, Vanemuine, kõik need draama, teatrid, Linnateater, teater ja selle direktor on sukk, kes on väga aktiivne, asjalik mees ja siin oli üks väga huvitav juhus minu töö ajal, kui Vanemuine tuli ja sõjas Raus Volkonski rolli mängis Volkonski kogu saal tõusis püsti ja need ovatsioonid olid võimsad sellepärast näha Volkonski Volkonski rollis laval on päris huvitav. Ja sealt Baltiiski Dom Isonseni kuulus kuldne mask, see teatrifestival, millest siis meie teatrid on osalenud ja kus Nüganenilt ja kõik, et meie, meie kuulsad lavastajad on ka osalised olnud, siin on vasakut kätt jääb veel ajaloomuuseum, teinekord kui sõjaajaloomuuseum, kui teinekord on aega tulla läbi ja tutvuda, siis selle päri päris huvitavaks ekspositsiooniga, mis on seotud, ütleme, tsaariajast juba ja, ja mis on seotud ka meie nende tuhandete tuhandete näkrutitega, kes tulid siia teenima. Muide, seda märgitakse ära esimesed olidki need pruuti ja koduseeni, kes Peterburgi tulid. Ja algul see eestlaste arv oli väike, kuid ta oligi, koosnes Lekrutitest 25 aastat, kes teenisid ja koduteeni annades, hiljem juba lisandusid siia siis juba, kui tuli see tööstuslik areng, lisandusid siia siis juba väga palju niisugust töölisklassi esindajaid ja see on välja toodud, et see vahekord algul oli ikkagi niimoodi, et kuskil kuus, 70 protsenti tuli mehi ja naisi oli vähem, aga hiljem siis hakkas nagu öeldakse, läks enam-vähem pooleks. Eesti jaoks just tähtis moment, et oli, oli olemas niisugune. Jah, me läheme siit üle. Tegelikult me peaks game. Moskovski on siin vasakut kätt kohe, et katsume kannapöörde teha niimoodi, et siinne mööda kamenastrovskit läheme edasi. Siis tegelikult vasakut kätt on ka kuulus Aurora. Nüüd sõidate mööda kamina, strovskid, siin ees tuleb abstrichi krossade kausteria väljak ja muide, siin selle tänava ääres on ka muide Eestile väga tähtsad kohad, näete, Lenfilmi peakontor, liin, tuhanded naised seisid järjekorras, et Georg Otsale saada partneri filmid kõige ilusamad, nagu öeldakse, Peter Leningradi tol ajal naised soovisid saada selle osa. Jaa jaa, aga laulis peale teine inimene, aga noh, oli vaja niisugust ilusat naist ilusa mehe jaoks. See on austria väljak siin muide Lensiimi ka, kui me räägime Eesti juubelit. Lenfilm tähistas ka 1908 oli algus Lent filmil, kus paljud eestlased Jüri Järvetit ja nüüd paremat kätt on Eesti peakonsulaat, see kollane maja ja seal hoovis te näete kaks noort tamme ja need on meie istutatud üks on Peterburi Teataja taasilmumisega, meeskoor laulis ja teine 10 aastat laulus lutsioonist. Muide siin näete, kus on Lenin, selle koha peal oli vanasti Puškin. Aga kuskil nõukogude ajal, siis veeti minema ja teon Aleksandri lütseum ja Eesti peakonsulaat ongi ühes Aleksandri lütseumi majas ehk Õpetajate majas. See leping on tehtud 49-ks aastaks ja see tehti veel Sobtšaki ajal, kui Sobtšak oli muide linnapea ja kõige vahvam on see, et seal on ka Putini Walkeri, kuna Putin oli tollal Sobtšaki, nagu öeldakse, välisosakonna juhataja. Muide, sellel tänava ääres on veel mitmeid asutusi, mis on eestlastega seotud. Ülle hulla ja Baskin olid siin, tegid oma elutööd siin, mitte nüüd varietee, aga ta oli estraadi, no niisugune liin ja, ja see Veski tänav oli nõukogude ajal kiilovski tänav ja patrullisime a, me peaksime nüüd hoidma mingil hetkel tegema tagasi, ma sattusin hoogu, et meil on vaja minna sinna Smolenski kalmistu poole, aga vaatame, kas me saame selle teha, et sinikad. Mul tuli meelde see lugu, mis jääb teile aga meelde kroonina ja see on selles mõttes unikaalne. Minu kätte sattus lihtsat materjali Eiseni materjal, Eisen oli nii nagu Hurt oli siin 21 aastat kirikuõpetaja ja veel peale pensionile jäi oma teaduslikke töid, tegi nagu te teate, 1907 hurt suri, aga 1901 ta lõpetas, nagu öeldakse kirikus õpetaja tegevuse ära siis temast kauem 26 aastat, kui mu mälu ei peta, Eisen tegutses kroonini Nikolai kirikus koos seal Härma ja noh, seal selles ajavahemikus, kui Koidula seal oli ja nii edasi ja nüüd kui minu kätte sattus Eiseni materjal, siit me läheme üle. Oota, kas me saame siit üle? Kui ei saa sinul remont võtta vasakpööre ja meil ei jää muud üle, kui me peame mööda Lähme vasakule, üle silla tagasi ja mööda seda kanali äärt minema. Teiselt poolt lähenemasid Smolenski kalmistule ja nüüd kui. Suunaliseks tehtud ja paremalt meil selle viimane sild, mine vasakule. Siin ma ei tea, see jalgpallimatš toimub, toimub veel eestlastel, näete, siin see peaks toimuma siis. See on see Zeniidi staadion, siin oli alati nii, kui selle järgi kuuled ära, et kui peksa juba vaikselt lombiti ära, kui Zeniit võitis töö läbi käis jube mingit liiklust siin ei toimunud, ainult rahvuslikus ja siin paremat kätt on ka see hoki juubelistaadium, kui oli maailmameistrivõistlused. Tee siia, näete paremat kätt, siin on Eesti sõjaväeorkestrid kõik käinud, totoob mängimas nii piirivalve, orkester kui ka Sauni orkester ja need plakatid olid ülelinnad karjatšestonski paarini väga kihvtilt, nii et siin asjale läks peale ja piirivalve orkestri Tiido plakat. Kuna ta on pikk sale poissi siis isegi kui kaitseväe orkester tuli, siis ikka Kiido plakat pandi välja, mis siis teine orkester oli, nii kuulus poiss, oli Tiido piirivalve orkestri peadirigent. Linnas tuli kodaniku kaebus 1845 kodaniku kaebus, et miks tema ei saa käia eestikeelset jumalateenistust külastamas ja tema lapsed ei saa eesti keeles õppida. Ja nüüd väga huvitav moment on seda nõmme, võime oletada ja ma olen alati öelnud, et Eesti ajaloolased on jätnud midagi väga-väga palju tegemata. Et kui eestlased Peterburis mõte tuligi sellest, kui minu kätte sattus Roomat Tom kriiginevski peal või raamatud, sakslased Peterburist, sakslased Venemaal Neeva kallastel, soomlased ja vot sealt tuli see mõte, et kuulge, aga miks me siis eestlased Peterburis ei tee ja tullapile ja akadeemik Veiderma Lile veider manile ma tegin ettepaneku veider maale, et me võiksime mõned konverentsid teha ja käivitada selle programmi eestlased Peterburis. Eestlased erinevatel andmetel muidugi olid kolmandal-neljandal kohal. Tähendab erinevatena nende rahvuste sakslased olid, poolakad olid ja nüüd siin vaidlus käib, et kas soomlas oli mõni 1000 rohkem kui eestlasi, aga need andmed enam-vähem on võrdsed, et Peterburis endas 1917 oli 50000 eestlast ja 50000 soomlast. Aga Peterburi alguses oli veel üle 60000 eestlase. Nii et loosungid, et me esindame seda kümmet tuhandet eestlastel kolonnides võib ka õige olla. Ja nüüd Kroonlinnas juhtus niisugune asi, et selle kaebuse peale konsistooriumi arutas ja kujutate ette, sõjaministri käskkirjaga anti käsk avada kroonlinnas eestlastele eesti kool ja nüüd te ei usu. Esimese taastatud Paet rääkis siin, et, et see oli ainuke eestikeelne või pool esimesed alustada õpetatakse Belgia kestnud õpetajad. Linnalaevade madrused, kes on paremat haridust saanud, kui nad on merel, jäävad tunnid ära. Kui, kui merepealton maal siis on kahes kohas, annavad tunde või on seal, et niimoodi käin kroonlinnas, aga muidugi nii nagu ikka need Valtikud noh, ütleme niimoodi, jutumärkides, lõid intriigi ja mingil hetkel siis söödina madrused välja ja pastorid hakkasid ise andma, aga need ei osanud siis muidugi nendel tekkis muid probleeme seal ja, ja kiil muidugi visati nad sealt Roonu kasarmust välja ja siis tuli juba lahendada ja siis ehitati see Nikolai kirik seal. Ja muide, tollal usute või usu eilseni raamatu järgi kroonlinnas elanud selle väikese saare peal 5000 4000 tükk 100 rootslast ja üle 1000 soomlase, see oli puhas eestlaste saal. Sel hetkel on, praegu on tamme ühendab mandriga tol ajal ja nüüd tekib see küsimus meie jaoks väga huvitav etapp, mismoodi neid eestlasi nii palju oli ja vastus tõenäoliselt on väga lihtne. Tuletage meelde baltisakslasi, kruusestan Bellingshausen, kes seal ta teki koolid käisid, kes ümber maailma reisi tegi ja seal erinevad andmed jälle, et 13 ohvitseri huuled olid baltisakslased seal ümber maailmareisil, mida kruusesteni Bellingshauseni juhtisid. Et tõenäoliselt sõjaminister mereminister, kes ta siis oli? Tõenäoliselt see oli üks nendest kruusisteni Bellingshauseni osuvatest. Hiljem nad olid ju selle saare kubernerid, meie need Oderalit ja väga võimalik, et selle kaudu tuligi see, et Saaremaalt, Hiiumaalt, kust tulid aurikutega eestlased tööle voodi ja Hitleme. Või siis nüüd läheme nii, nagu see vool läheb. Meil on vaja hoida, et me saame selle seitsmeteistkümneni peale. Ega muid variante polegi, need siit ei saagi mõelda. Et lähme lööme ikka hoiame seda praegu. Otse. Ja 5000 eestlast saarte pealt ja Läänemaalt tõenäoliselt olid need, kes toodi laevu ehitama, algul ainult puitmehi lubati, aga hiljem lubati ka juba abikaasadega ja lastega. Ja nii need 5000 liitlast sinna sai, istub ja nii ka oma kirik ehitati hiljem, nii nagu siin Peterburi luterliku kiriku kõrvale. See oli ka õigeusu kirik. Simo oli seal õpetaja ja lähme sedakaudu, ma arvan, me jõuame ikkagi sinna, kus me peame jõudma. Liigume siis Smolenski kalmistu poole Vassili saarel. Seniks aga kuulame Peterburis tegutsenud eesti helilooja loomingut. Miina Härma algatusel asutati Jaani kiriku juurde lastekoor, mille koosseis ulatus kuni 80 Eesti laulu lapseni. Miina härma kirjutas sellele koorile ka hulga laule. Miina härma rahvalaulu töötlust laulavad nüüd 1984. aastal Tartus, toona Tartu teise keskkooli segakoorilapsed. Ja nüüd, enne kui Vassili saada Vassili Ostrovskaja tänaval sisse astuda Smolenski kalmistu väravatest siis enne seda ja oleks huvitav sisse astuda ka kuplitega majja vasakut kätt, mille peal on siiamaani sildid Eesti. See on tõesti kunagine Eesti pood, kus Eesti juustu, eesti võid ja eesti vorsti müüdi omal ajal. Smolenski luterlikku kalmistut. Sul on Eesti konsulaadi ja Peterburi Eesti Seltsi eestvedamisel aastaid talguid korraldatud ja Eestiga seotud inimeste haudu korrastatud. Peterburi Teaduste Akadeemia liikme Ferdinand Johann Wiedemanni haud on tegelikult hävitatud. Wiedemanni haud oli nimelt kalmistu tagumises osas hauad ligi veerand sajandit tagasi buldooseriga maatasa lükati, sest sinna oli otsustatud rajada tuletõrje depo mistõttu püstitati akadeemik Wiedemanni üle 2005. aastal uus mälestuskivi ja sellele leiti koht teise Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemiku, Tartu Ülikooli rektori Georg Frederik parrati haua kõrvale. Ja see on kohe, kui siit kalmistu väravatest sisse astuda. Munakivi sillutise, paar sammu edasi vasakut kätt. Meeskooridega lauldakse nüüd kaude haamust ragani Wiedemanni-le. Kui ka parratile veel mälestuspaikadest rääkida, siis Peterburist paarikümne kilomeetri kaugusel Levassovo metsa alla rajatud memoriaalkalmistul on maetud ligi 47000 inimest. Kui palju on nendes varajastes ühishaudades, kuhu maeti represseeritud eestlasi, lätlasi, leedulasi, soomlasi, venelasi, sakslasi, veel teistegi rahvuste esindajaid. Kui palju on sealsetes ühishaudadesse maetud hulgas eestlasi, ei ole täpselt teada. Mälestuskivi kannab kirja, siin puhkavad eestlased. Stalinliku repressioonide süütud ohvrid 1000 937938. Ja kroonlinnas on Lydia Koidula mälestustahvel selle maja seinal, kus Lydia Koidula pere elas Kroonlinna luterlik kalmistu, kuhu jäid maha Liidia Koidula poeg ja abikaasa, sai sõja ajal ja ka pärast sõda tugevasti kannatada. Talgud võsast puhastamise käigus leiti üles haud, kus puhkab Saaremaal sündinud ja ühena esimestest Antarktikas näinud admiral Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja eestirootslasest admiral Robert von vireel Kroonlinna komandant, kelle torkasid soldatid 1900 seitsmeteistkümnenda aasta kevadel rääkidega surnuks. Aga veel kord sõna jüri treile, sest rääkimata on ju üks lugu, mis on seotud postkontoriga millest reisi alguses mööda sõitsime. Leitnant käärik, kes organiseeris koos mõttekaaslastega Petrogradis seitsmeteistkümnenda aasta aprillis eestlaste suure meeleavalduse. Aga kuu aega enne seda veel võttis leitnant käärik koos eesti sõduritega Petrogradi pea postkond. Ta oli oma kaitse alla ja päästis selle rüüstamisest. Leitnant kährik, kes oli siis üks nendest korraldajatestele autonoomilise siin marti korraldaja, leitnant käriksis võttis ennem just siin naise ja see naine, Pärnu tüdruk siis neid laulatati siin Jaani kirikus. Leitnant kärik läks ise rindele ja saatis naise, nagu öeldakse, Pärnusse ja maapakku sugulaste juurde kõigele juurde sealt nii. Ja nüüd see ootab last viimase vindi peal, leitnant kääriks saab rindel haavata ja parandab oma paabu siin. Ja kuna ta lonkab rindele tagasi saadeta, määratakse Peterburis kuhugi siia raudteejaamadesse mingi polgu juurde leitnandina siis ülemaks, kes peab kamandama valvepulk, mingi nüüd leitnant kährik, nagu kõik mehed on närvis, et kas naisel tüdruk sünnib, kas kõik läheb hästi, tema tahab õõnsaks pidada, aga on revolutsioon, sõdurid ja madrused lõhuvad neid, noh, mis ta tollal õlisid telegraafijaamas, nii et mitterindega öeldust ei oleks, et neid kuhugi ei kutsutaks. Ja nüüd leitnant kääriks siis otsustab, et hoida ühendust rõivaliga Tallinnaga, eks ole, võtab nagu öeldakse oma sõduritega, seal selle, kuulutab ennast, selle komandandiks isiklikult mingit mingi Lenin, revolutsioon valjut, tähendab tema, kuna ta tahab iga pühendus toidud, kas naine on sünnitanud? Kuulge, kas on poiss või tüdruk ja niimoodi ta hoiaks siis seal mitu nädalat seda oma käes, kuni tuleb teade, et on sündinud poeg ja kujutad ette, mina olen nüüd 90 aastat hiljem Stockholmis kui Eestimaa. Kuna siia Eesti majas kord ja Eesti Majas vaatan, mingid lauad kaetud ja siin tuleb juubel, aga siin üks kährik peab oma üheksakümnendat juubelit. See on see poiss, kes pärnus, sündis. See kärg. See oli meeleolupildike väike osa ekskursioonidest Peterburis mööda eestlaste vaiku, mida juhtis programmi eestlased Peterburis algataja ja eestvedaja Jüri Trei. Kohad on võimalik enamuses üles leida ka Peterburi linnakaardilt, Kolomna Alt, Deckabristide Rimski korsakovi tänavalt, teatri väljakult, Vassili saarelt, University Etskajana pireesnajalt ja siis muidugi tuleks tagasi tulla üle Neeva ja võtta suund Ermitaaži ja letis Raadi suveaia taha, kus spalierna ja tänaval ajanumber 47 Tauria palee, mille ette kogunes seitsmeteistkümnendal aastal 40000 eestlast, et nõuda Eestile autonoomiat lauldes eesti laule. Missuguseid ja kuidas need laulud võisid ka kõlada, seda saab teada ühest varasemast Eesti loost. Eesti loovaramus on ka saated Peterburis eesti intelligentsi kujunemisest, Jaani kirikust, Peterburi patriootidest ja pilte näitab raadiosaate kodulehel ja Facebooki seinal. Ja kodulehel on ka viide sellele kaardile, mis ekskursantidele bussis kätte jagati ja kus on ära näidatud Peterburi eestlaste kohad. Saate lõpulaulu pealkiri on koduluuletaja Lydia Koidula ja helilooja Urmas Petti esitaja folk trio. Ja. Kui juba oli Kuus k. Hiinas põlvini me lapsed, jooksime. Nii ma näen küll rooohuga koos Ja ta see siis Taago. Oota, kostis ta. Ongi irtuule. No ei, ma ja. Ma. Arva.