Vikkerraadio tere tulemast kuulama huvitaja saadet. Praegusel merekultuuri aastal räägime tekstiilikunstnik Ilme Rätsep, aga mereteemast kunstis ja sellest, kust meremood alguse sai ja milliseid muutusi on see aja jooksul läbi teinud. On ju ka eestlaste olümpiavorm Riios läbinisti mereteemaline. Me teeme jutuga muust moega seonduvast ja jõuame kaasaega välja. Saate teises pooles räägime Eesti parima toiduaine konkursil pronksimärgi võitnud mustikas näkist ja loomeraadiosilla Tartuga, kus on selle looja André Sevastjanov, saatejuht Ene Vaiksaar. Head kuulamist. Nii-öelda tere tulemast huvitaja stuudiosse, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep, tere hommikust. Me alustame oma tänast juttu nagu lubatud mereaasta puhul ja teemal meri ja muud. Kuhu me välja jõuame, eks aeg näitab. Räägime eelloo ära. Mulle tehti kunagi Eesti naise jaoks fotosessiooni, mis tähendas hästi erinevate stiilide katsetamist ja ma pean ütlema, et pärast seda ei alahindama mitte mingil määral modellide tööd, see on raske, päriselt on raske. Aga selle tulemusena tuligi välja, et näiteks mulle kõige sobivam moestiil on just merestiil sinivalge. Ja ma mäletan, et ma olin tõesti omas elemendis. Aga kust see mereteema tulek moemaailma üldse alguse sai? Ilme? Kui meie nüüd mõtleme, mereteemaline mood, see tuletab meile meelde kõikvõimalikud filmid, kus on laevamehed, kaptenid ja nii edasi jooksmas ringi ja siis lööb selle pildi ette. Selle pilt, mis meie mälus tekib, see võiks pärineda kusagil võib-olla et 19. sajandi keskpaigast päris tükk aega tagasi, aga meremeeste moed või ütleme, mereteemalised rõivad isegi mitte mereteemalised on valesti öeldud, vaid meremeestelt laenatud rõivad, nendest me võime rääkida juba 1789 siis on see aasta, kui algab prantsuse revolutsioon ja siis tulevad ju tänavatele ühelt poolt realistid ehk kuningavõimu pooldajad ja teiselt poolt vabariiklased. Ja see on see niisugune alamkiht, kes enam ei saa niimoodi elada ja nemad teevad esimesed laenud, tekib sanskriti rõivas või selline revolutsioon jooni pooldava lihtrahvarõivas, nii teda kutsutakse. Ja kui see lahti võtta, siis seal on kaks laenu meremeestelt, esimesed on püksid. Püksid on kindlasti hästi olulised. Kummaline on just see, et mehed ju ei teagi, mehed endast lugu pidavad mehed on kandnud kuni sinnamaani ja tegelikult ka pärast prantsuse revolutsiooni annavad nad Põldakse. Ja nüüd võtab lihtrahvas kasutusele meremeeste püksid, mis on valged, pikad ja laiad. Ja nad tabavat moepilti. Ja nad on 19. sajandi alguseks muutunud kitsaks. Alguses nad on puuvillased, nad on surujad ja kujutage nüüd ette, kui mees istub, ta tõuseb püsti ja need püksid näevad välja nagu vihmaveetorud, sest neil on sellised horisontaaljooned sees. Põlve kohas, Inglismaal võetakse kindel seisukoht vastu, selliseid mehi selliste pükstega mehi kirikusse ei lasta. Aga samas. Me ei saa keegi ilmselt teatud selliste muutuste vastu ja muud on väga palju teinud ajaloos selliseid. Niksakaid võiks nii-öelda, kus, kus kõik on vastu ja see ikkagi läheb käiku ja läheb käiku täiega ja need hakkavad neid pikki valgeid pükse kandma eesti aktilile tripid jala alla, et nad natuke paremini istuksid ja kantakse neid koos fraki kuuega seal Inglismaalt tulnud 18. sajandi teise ole koob. Ja ühel hetkel siis 19. sajandil leitakse, et no need valged püksid jätame nüüd kõrvale, mustad on ikkagi ilusamad ja sealt juba võib siis rääkida. Vaadake nüüd, millise ringiga on siis meremehe pikad püksid juurdunud meestemoes ja jõudnud lõpuks nagu frakini välja. Kui need algselt need pikad valged püksid tulid, siis nad olid laiad mugavuse pärast sised laius tuleb sellest, et merel tuleb teha igasuguseid töid, ronida masti küürida laevadega ja lai püks andis ennast väga hästi üles keerata, sest tali ju hele. Ja kindlasti ei olnud seal võimalust neid riideid nii palju pesta ja korrastada. Mis materjalid olid? Kõigepealt räägitakse just nimelt puuvillastest Vinostest, aga 19. sajandi keskpaigaks, kui see valge püks on nüüd meremehe sellise rõivastuse juures juurdunud, siis me räägime juba villasest püksist ja siis tulevad igasugused spekulatsioonid juurde, et miks need püksid ikkagi nii laiad on. See üleskeeramise moment jääb, siis järgmine hetk on see, et hakatakse, räägime, need püksid peavad olema sellepärast nii laiad, et kui mees kukub vette, siis ta saab need püksid siva jalast ära üle jalanõude mida on väga raske ette kujutada, eriti kui arvestada seda, et ja siis alati mainitakse püksid kinnisega mis on eriti naljakas, et seda, need kinnist, et kui mees on juba vette kukkunud. Keeruline, seal on kindlasti väga keeruline avada. Et siit võiksid jätkata, et miks siis need püksid on need kinnisega, et kui me vaatame kinnitusvahendeid, paelad, nööbid, pandlad, lukud, Lulid hiljem on patenteeritud tegelikult esimene lukk, mida võis nimetada riiete automaatselt Pideva sulgumise, see oli niisugune keeruline sõnastus sellele lukule. Se patenteeriti 19. sajandil tegelikult täpselt 1851 patendeeri oli õmblusmasina looja. Aga kuna ta läks õmblusmasinaäris nii hästi, seda ei viitsinud selle lukuga rohkem tegeleda ja siis läks mööda veel aega, kuni sisse püüti uuesti seda lukuideed päevavalgele tuua. Esimesed lugudele hästi eredate hammastega kujutame luku ette. Ja tegelikult see tõeliselt hea niisuguse seosega lukk saabus 1913, kui mu mälu ei peta. Ma võin siin võib-olla paari aastaga eksida, aga selle kohta on väga hea legendet. Selle patenteeris lõpuks mees, haige seljaga mees ja seda lukku ei kellelgi ei tulnud pähe seda kasutada pükstel või seelikule vaid see lukk oli mõeldud jalanõude jaoks. Hoopiski saaks jah, et saaks avada paid ja panna neid kiirelt jalga. Ja siis järgmisena rändab see lenduri jopeta. Esimene lukpükstel meeste pükstel on aastast 1937 ehk siis siis tuleb Pariisis lavale püksipaar lukuga meeste püksipaar. Ja seal on ka kindlasti teatud protestikoht sest need olid ikka harjunud nööp kinnisega, seda peeti soliidseks ja intelligentseks ja endast lugupidavaks. Ja ma ei julge väga konkreetselt öelda, aga ma arvan, et üks väga hästi õmmeldud rätsepa frakt tänapäeval. Selle püksid võiks ikka veel nööpidega olla. Küllap nad vist ei tea muidugi. Aga millal lastemoodi tuli madruse teema. Tegelikult see madruse teema, kui ma ütlesin, et 19. sajandil ta on esimest korda niimoodi umbes pildis, nagu me ette kujutame. See ongi seotud lastega. Ja esimene Meil oli kaks aastat tagasi oli lennusadamas tohutu mereteemaline näitus ja seal oli eksponeeritud see nõndanimetatud esimene madrusekostüümis. Printsi pilt. Ta oli isegi olid koopia koopia, riided selga tehtud, et neid originaal ei ole säilinud. Aga 19. sajandi lõpuks juurdub see, see on see moment, kogu aeg on lapsi rõivastatud nagu vanainimesi, et kui nad tulid sellest särgi heast välja siis järgmine oli see, et et nad pandi riidesse täpselt nii nagu nende emad ja isad. Aga 19. sajandi teisel poolel hakkab see õiva kultuuris väga tugevalt pihtas, et et kuidas on tervislik ja mis materjalid on head ja see korsetiteema on juba väga kõvasti õhus, et kas sellest saab juba loobuda naisterõivastuse juures, no ei saa. Aga lapsed püütakse siis panna nagu teistmoodi riidesse, noh, lastel oleks mugavam. Ja 1903 on minul siis selline moeajaloopilt, kus sellisesse ütleme siis gümnastika tunnis või noh, kehaline kasvatus tol hetkel kindlasti ta veel ei olnud. Aga kus siis natuke tõstetakse käsi ja, ja on rööbaspuud millalgi võimlemine, ravivõimlemine, seal on selline mere just nimelt sellise meremeheteemaline kostüüm, nii poistel kui tüdrukutel poistel siis põlvpükstega ja tüdrukutel volditud seelikut ega ka koguse pluuside kraede ja kogu see osa on nii, nagu ta oleks tõesti koopiana maha võetud kusagilt meremeeste pealt. Kust see jalgrattasõiduriietus naistele tuli? Naised jah, see oli ka 19. sajandi lõpp tegelikult 19. sajandil oli piisavalt emantsipeerunud daame, kes panid püksid jalga, istusid hobusele, mitte enam naiste sadulaga, vaid läksid meeste sadulaga ratsutama. Et selline selliseid oli, aga nad olid erandid. Aga sajandi lõpuks tuleb käibele jah, jalgratas ja tegelikult hakatakse uisutama, hakatakse jalgrattaga sõitma, et need füüsilised tegevused ja nüüd kujutage ette istuda pikas juugendkleidis jalgratta otsa ja kujutada ette, et nüüd saaks veel sõita ka. Võib-olla, ja konflikt on juga seljas, korsett muidugi alguses. Aga siis tehakse seelik püksid, need on hästi niisugused laiad ja tegelikult kui naine seisab, siis ei ole aru saada, et need on püksid, aga kuidas istub sisse, oldistik läheb laiali, siis on tõesti üks säärane ühel pool ja teine säärane teiselpoole, ta saab nagu norm Moonselt ratta peal istuda. Need tulevad ka moepoodiumile, need seelik püksid sajandi 20. sajandi alguses. Ja siis on neile tohutu vastuseis, et kui jalgratta seljas see daam võib veel nendega olla, siis moepoodiumil, palun hoidke sellised asjad eemale, on seal meeste sõnum just eeskätt. Mis ei kannatanud seda mõtetki, et naised kannavad kiks? Aga räägime rannariietest ka rannakostüümid ja need on ju teinud. Tohutu arengu ajage läbi. Ja eriti kui vaadata nagu sedapidi, et mida siis kõigepealt rand ei ole ju, algselt ei ole ta ju see, et võiks päevitama minna, vaid algselt rannakultuuri tekkimine tegelikult on merega seotud. Kui olid vannimajad ja igasugused sellised supelmajad, kus inimesed oma tervist parandasid erinevate heade vetega, siis ühel hetkel selgus, et ei ole vaja nii palju hinda maksta, võib minna merre, mõjub ka väga hästi tervisele ja, ja siis tekkisid esimesed kuurordid just nimelt mere ääres. Meil siin Tallinnas täpselt samuti Kadriorus oli meil supelkuurort kus olid siis majakesed vees, kus sai riideid vahetada ja siis mindi, tavaliselt oli ikkagi pikk särk daamidel, millega mindi sissevete kuurorti. Riietus ise oli alguses hästi keeruline, seal olid flanellpüksid pikad kell ja loomulikult, sest andmas sooja siis loomulikult talikorsett, siis selle peal oli selline poolde säärde ulatuv tuunika, see oli juba isegi väga suur saavutus, et ei olnud pikk kleit. Käin vees ka siis nüüd. See karmituur oligi nii, et kui rannas kõigepealt oli promineerimine vanemad daamid, Te ei kavatsenud minna, nendel olid siis ikkagi sellised nii-öelda suvised kostüümid, nemad istusid korrutada koolides, varjasid oma nägu päevavarjuga käsi kinnastega, noh, täielik selline suletud süsteem, sest noh, ühtegi päikesekiirt näol ei tohtinud ikkagi tulla. Ja nooremad, kes siis kavatsesid ka vette minna, promineerisid ja seal oli siis mitu varianti. Mina tean ühte sellist momenti, väga täpset kirjeldust, kuidas see oli, selleks hetkeks ei olnud enam pikad flanellpüksid, vaid olid mustad sukad korsett, et siis oli see Tuunika siis olid kindad päevavari loomulikult ja siis, kui mindi vette, siis kindad ja päevavari pandi või vahele. Ja kui veest tuldi, oli kõik läbi, sest tegelikult nad olidki nagu mere äärest päästet. Siis oli kõik läbi, siis mindi, mindi oma sellesse ööbimiskohta, pandi kogu see karnituur kuivama ja ausalt öeldes mina ei usu, et see mõjus. Ma võib-olla oli mitu paari Gazas 100 kuurordis ja võib-olla iga päev ikkagi seda merevanni nüüd väga kõvasti ei võetud, et see oli niisugune eriline sündmus, kui siis ikkagi merre mindi. Aga see oli nüüd, kui juba käidi nagu meres tõesti, nii et mindi. Aga olid kal supelmajad ja supelvankrid, mis viisid selle tere nautija, siis kaugemale rannas vankrid, supelvankrid Narva-Jõesuus olid näiteks supelvankrid, et seal oli hobune, kutsar, see, see oli ilmselt kal silmaklappidega Kobunegi tõld oli taga ja, ja seda sai siis rentida, seal olid tasud, et kas sa lähed veerand tunniks või tunniks või nii edasi ja sinna võis minna kogu seltskonnaga, et ei pidanud üksi seal selles tõllas nagu sõitma ja see viidi sisse hobusega merele, nii sügavale kui tarvis, sealt tulid ja olla otse vette. Ja siis võisid minna ka, nii et sul oli, ei olnud seda kohustuslikku korsetti, võib-olla seljas oli daamide seltskond meeste juuresolekul oleks olnud täiesti võimatu. Ma isegi kardan, et et oma abikaasa juuresolekul ikka niimoodi vette minna oli kohutav. Sa mainisid seda valge nahaperioodi, olid küll, ajad jah, et meil leiti, et nahk peab olema helevalged, lisab nagu aristokraatlikus juurde ja siis tulid ajad, mil vaadati nendele lubi valgetele hoopis kaastundliku pilguga, sest oli näha, et nemad ei olnud enesest hoolitsenud, nad joonud, puhanud, nad ei olnud endale aega võtnud. Justkui haiglased. Jah, aga see tuleb juba 20. sajandi kahekümnendatel aastatel ja see tuleb pärast esimest maailmasõda, esimene maailmasõda muudab inimesi väga palju ja suhtumisi ja arvamusi. Ja kõigepealt on ju pärast esimest maailmasõda naisi on tunduvalt rohkem kui mehi, sest kui me võrdleme kahte sõda, siis võib väga lihtsalt öelda, et esimeses maailmasõjas olid kaotused meeste hulgas äärmiselt suured sest ei pommitatud ju mitte tsiviilelanikke konda, vaid ikkagi said kaevikutes mehed sõjas surma. Naiste naised, noored naised pärast esimest maailmasõda võisid endale deklareerida, et ma mitte kunagi abielu mitte kunagi ei sünnita. Ja see tegelikult looka teatud mõttes selle naisnaiseliku, sellise vabaduse ma võin kõike, mida ma tahan, ma võin proovida, katsetada ja teha, sest kogu aeg oli naine ju perekonna ütleme siis esindaja, tema ehted näitasid, millisel järjel on tema mees. Tema käitumine näitas, milline on see perekond, kõik see oli väga rangelt reglementeeritud, nüüd on järsku see naine on üksi tegelikult ei sõltu, ei sõltu ka sellest mehest ja naised lähevad tööle, nad on sõjas, nad enne ei teinud ju mitte midagi. Nad olid kodus. Jah, nad tegelesid koduse majapidamisega, aga nad ei pidanud tegema mingisugust teeninud teenistust, aga sõja ajal nad pidid järsku olema kõik, nad pidid trom juhtima, kingi tegema, varustust muretsema, toitma seda sõdurit seal rindel. Ja nüüd nad nad hakkavadki tööd tegema. Ja, ja sellega selle vabaduste suurenemisega muud kahekümnendatel on ju mini täiesti üle põlve 26. kõige lühem 1926 siis. Ja, ja sinna tekib ka juurde, siis teete mängida, tennist, käia purjetamas ja loomulikult käia suplemas ja rannariietus, valged, laiad püksid, naistel rannas, see on täiesti normaalne seal tsikk. Ja noh, selle taga on kindlasti ka üks väga tuntud nimi son kokku sanell. Ja, ja tekibki selline suhtumine, et kui ma ei ole kergelt pruunikas kui maha või noh, kergelt jumekas ja, ja selline liikuv ja aktiivne, siis ma järelikult elangi kehva elu. Et see on kohe selline suhtumine, suhtumise küsimus, et ma pean olema energiline ja noh, seal on ju see käibefraas, et naine ei ole kunagi. Liiga saleja, liiga rikas, võib-olla noh, nii kolmekümnendatel parasjagu, aga kahekümnendatel ka on see, et pidev dieet sest naised tegelikult olid tunduvalt kaalukamad, aga siis järsku see kitsas puus tuleb ju päevakorda ja peab olema väga sale. Et pidev dieet ja selle juurde pidev liikumine, sa saavutad selle vormi, mida sa vajad ja kui sa siis seda kõike teed veel looduses ja vabas õhus ja mere ääres saavutad selle kuldse jume, sa oled eriti kaunis välja. Mõttekoht ka seal täpselt samamoodi ekspeaaegu mereteemalise riietuse juures on väga oluliselt olnud ka nööbid, on see oluline, mis materjalist nad on ja kas nööbirida? Pidi olema kaherealine. Praegusel hetkel võib olla nii ühe- kui kaherealine, aga jah, metall, nüüd tuleb tegelikult ajaloos esile esimest korda. See on rock koos, on, see on? See on 18. sajandi lõpp. Ja siis tulevad metallnööbid, millel on pildiseeriad, igaane, hüpon, erineva süžeega. Metallnööp. Jah, ta tulebki järgmisena anda jälle seotud vormi rõivaga. See, see puudutab nii nüüd meremehi kui sõdureid, sest tegelikult sõdurid pannakse mundrisse juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Ja, ja sealt hakkab siis ka see ilmselt, et see kultuur, et ka nööbist muidugi metallnööpi. Ta on ilmselt dekoratiivne, eriti sellel meremehe kostüümi, kus on valge, sinine ja see kuldne nööp annab seal nagu väikse sellise sära juurde ja kindlasti peab olema see need reljeefiga ja sellel on ankur. Selge see, et vormiriietus peab olema praktiline, aga kust tuleb see triip, mida me oleme harjunud mereteemaga siduma? Sinine, valge Siinalge, see, kust see triip, kui me nüüd räägime, tripun kahel juhtumil üks on see alumine särk, mis on põikitriibuline, kus valge sinisega vaheldub ja teine on see krae, mille servas on triibud ja mõlemi kohta on omad legendid. Valgekrae, millel on kolm triipu, selle kohta on üks legend, räägib, et see on nelsoni aegadest, admiral Nelson Inglismaal. Et see on sellest ajast ja et need kolm triik puu sümboliseerivad just nimelt seda õnne merel on ju väga palju õnne vaja ja lahingus on väga palju õnne vaja. Et see on see õnne sümbol, kolme triibu sümbol seal krae ääre. Just nimelt selle suure valgekrae. Nüüd selle, see krae on ju eest matud kolmnurkselt ja siit peab paistma nüüd see põikitriibuline, aga see põikitriibuline tuleb nagu hiljem. Miks ma arvan nii. Sest kui me kõiki triibu ajalukku hakkame uurima, siis esimene variant, mis mulle nagu on silma hakanud, on see, et nappuljonil oli 21 võitu. Särgil oli 21 triipu sümboliseerima Napoleoni võite. Ma ei ole neid triipe kunagi kokku lugenud aga ei tea, kas neid 21 on, aga kui ma loen sellist asja, siis mulle tundub, et see on see hetk, kus see triibuline särk on nagu kuidagi juba olemas. Et nüüd on see põhjendus siis, miks ta on triibuline, miks ta niisugune on. Et ja kui ma mõtlen oma visioon mälus, siis tõepoolest Egonit Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus seda triibulist särki nagu väga hästi ei meenuta, aga 19. sajandi algusest pärast Napoleoni võite ja seal hakkab see triibuline särk domineerima järsku, et ta on kusagil seal tekkinud täpselt, mis põhjusel, seda me enam ei tea, aga legend? Põnevaleid endaga, krae on ka oma tähendus ja see neljakandiline krae selja peal neljakandiline. Sellel on hästi palju erinevaid variante, kuidas teda nagu kuidas temaga suhestuda. Kõige esimene, mis mind muigama pani, oli see, et see puudutab ilmselt seda, et kui kast rummi on juba ära joodud ja kui mees hakkab üle parda kui ma seal võimalik kraest haarata ja see on selline jah, nali. Just. Aga siis järgmine variant oli selline, et kui mees on juba üle parda kukkunud siis valge suur krae hulbib seal laine Nende vahel ja näitab, kus ta on, teda on lihtsam päästa. See on ka väga kahtlane, sest ega need tolleaegsed peremehed väga hästi ujuda ei osanud. Ja noh, hea küll oli näha, kus talle köit visata, see on nagu see teema. Ja kolmas variant, mis on suhteliselt tõepärane, on see, et see valgekrae oli eraldi kõik Roet vanadel kostüümides täiesti iseseisvad. Ja see krae oli selleks, et kaitsta ülejäänud seda särgi või seda jakki, osa, mis oli ju ka valge ja mille eest kaitsta, need on pikalt merel. Neil on tavaliselt pikad juuksed, need on hobusesabas. Nüüd räägitakse sinna juurde veel, noh, ilmselt seda peapesuvõimalust ei ole. Räägitakse sinna juurde veel, seda patsi määriti tõrvaga, aga teatavasti vägagi must materjal ja nüüd tuli seda kraed ju krae pidi siis kaitsma. Kui see krae läks mustaks, oli teda lihtsam puhastada tervet kostüümi, kui terved kostüümid. Meie järgmise muusikapala sissejuhatuseks, mis on Riio teemaline, kommenteerib mõne sõnaga ka Meyeri. Ju olümpiavormi. Mulle see väga meeldib, mina vaatasin ka seda pilti ja mõtlesin, et ei ole ilusamat asja maailmas. Ja mull ainult üks kiusakas küsimus. Ja see on. Kui ma vaatan seda pilti d, vaatan seda delegatsiooni ilusad inimesed ilusates riietes ja see vorm peab olema, sest positsioneerinud ennast Eesti meeskonnana ja Eesti esindusena. Ainult et üks väike kius on selle juures, see on tehtud ainult. Lennuliin. Piri karnevali dema, tantsida päevale. Ja me jätkame huvitaja, saate jutu, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep, aga mina olen saatejuht Ene viiksar. Ilme, kui me nüüd vaatame tagasi selle meri ja muud teema peale, mida me siin täna jutustame. Et NSV Liidu ajal, siis, kui sa Lembitus töötasid, oli sügav defitsiidi aeg, kus midagi eriti saada ei olnud ja pidi olema hästi leidlik. Meenutada mingeid naljakaid juhtumeid, nagu sellel ajal oli, et ma olen kuulnud näiteks prantsuse rinnahoidja märk õmmeldi sametpükste külge, et oleks nagu rohkem välismaa moodi. Ja seda kindlasti tehti, aga manid tuletan meelde, et meil olid tootmiskoondis Lembitu, mis tegeles põhiliselt siis valmisrõivaste müügiga, mis olid poolfabrikaadid, ehk siis kõik need nii-öelda servad olid lahti, et varruka pikkus ja pükste pikkus ja kitsa seeliku pikkus ja kõik see oli mantli pikkus oli valitav ja siis oli see individuaalõmbluse Ilynio Lembitus ja seal oli ikkagi niimoodi, et inimene astus uksest sisse, tal oli oma kangas juba kuskilt saadud hangid tud muretsetud sõna otseses mõttes. Ja kunstnik siis joonistas ja õmbleja õmbles juurdelõikaja lõikas et meil tegelikult ei olnud vaja teha seda nägu, et paneme nüüd selle paremat sorti asja siia külge ja teeme näo, et see on väga välismaa oma. Aga siinjuures hästi huvitav on see, et et kui ma tagantjärele mõtlen, siis me ajasime seda eesti asja tegelikult nagu rohkem kohati. Noh, ma ei saa nüüd öelda, kui praegu praegu on niikuinii vaja on, aga aga siis, sest ma mäletan, et ma tegin moedemonstratsiooni-le väga mitu kollektsiooni ja näiteks üks oli Klementi kangast, Elna Kaasik oli kanga out. Tor noh, täielik niukene, noh, rohujuurteni Eesti asi. Ja ma ise maalisin kahel korral siidile kaks pidulikku teemat, ühel juhul pluusid teisel juhul kleidid, mis olid siis lõpuks valmis õmmeldud ja poodiumil ja ei olnud vaja ühtegi rinnahoidja märki ega mitte midagi muud sinna külge, need olid niigi väga Ka ja loomingulises mõttes tegelebki peamiselt siidimaaliga. Räägi sellest, palun. Sellest ei ole midagi rääkida, tuleb lihtsalt tuleb lihtsalt teha seda, mis kõige rohkem elus huvi pakub. Ja ma pean ütlema, et ma läksin, ma läksin moodi õppima tegelikult ainult sellepärast, et ma tahtsin just nimelt kangast maalide siidi maalida. Olla tuli nagu hiljem, aga just kangast maalitsusele minu see oli see, mis mind kõige rohkem huvitas. Ja ma ei läinud tekstiili sellepärast et mulle tundus, et ma ei ole võimeline istuma kangastelgede taga ja kuduma seda peenikest lõnga rida-realt. Ja see oli ainuke põhjendus. Ja loomulikult. Ja moekateedris oli tol hetkel vist ka sellist trükkimiste maalimist nagu, võib-olla isegi natuke rohkem. Ja mul vedas tohutult, et meilt ühel kevadsemestril keerati kapiuks lahti kõikide nende värvide ja asjadega, öeldi, et selles syydi te võtate sealt tagant saate meistri käest ja meid nii-öelda unustada ette sinna. Ja mina unustasin siis omakorda sinna ennast. Noh, niimoodi, et ma mäletan oma ühte kevadsemestrit, kus ma tegelikult hommikul läksin selle mõttega, et ma teen seda. Ja, ja siis õhtu lõpetasin kell üheksa, mõtlesin, et ahaa, kaunema teen seda. Aga ütle, kust sinu loomingut praegu näeb? Minu loomingut näeb muidugi galeriides, aga mul on praegu see hetk, kus ma ennast üldse ei ole Afysseerinud. Tähendab, jah, ma olen. Kuidas ma seda nüüd kõige lihtsamalt võiksin öelda? Olin, ma olen terve suve ikkagi tegelenud oma loominguga aga mul on praegu selline hetk, kus ma ühesõnaga olen astunud sammu tagasi, hüpata kaugemale. Ehk siis ma hakkan oma loomingut eksponeerima, ma kujutan ette, et see saab olema kohe peatselt sügisel ja siis ma siis ma kavatsen ennast eksponeerida natukene teises valguses tootedisaini alguses, aga minu toode jääb ikka valitud asjaks. Kaasaegse moe kohta oled sa öelnud päis paljutähenduslikult, et ma vaatan moodi, kui vabadust ennast positsioneerida, mis sa selle all. Alates 90.-test mood on suur diktaator olnud kõikidel sajanditel ja ta on teinud inimestega imesid. Noh, tõesti, ta on teinud kitsa pusaliseks, kui vaja, kõrge rinnaliseks, kui vaja ja nii edasi. Aga alates 90.-test, kui tuleb disainer, muud ja disainereid moes on ju hästi palju ja neid tuleb järjest juurde. Siis kui minu käest küsida, et aga mis on moes, siis mina ütlen, et aga kõik on moes, kui välja ilmus. Küsimus on selles, et mida sa tahad, et millist stiili sa tahad esitada või millisesse stiili sa tahad ennast mahutada. Aga teine moment on siin veel tegelikult me läbi oma rõivaste positsioneerib ennast. Ma toon selle väga lihtsa näite, et istub toolil 10 meest, üheksa ülikonnas, üks on kampsunis, keda me näeme kampsunis, meest näeme. See tähendabki seda, et kuidas ma positsioneerinud. Kui ma tahan gruppi kuuluda, siis ma riietun selle grupile vastavalt. Ja kui ma sinna kuuluda ei taha, siis ma erinev sellest grupist võimalikult palju. Ja see on meie positsioneering ja ma saan aru, et ega me oma igapäevases elus ei mõtle selle peale, selle peale võib minusugune mõelda, kes ennast teab sellest asjast natukene, et mina näiteks teadlikult Deaneda ka nüüd ma lähen sinna, mida ma tahan. Kas ma tahan liituda selle seltskonnaga, kuhu ma lähen, või ma tahan vastandada sellele seltskonnale, kuhu ma lähen, see ongi positsioneeringu küsimus ja teadlik valik, jah, jah. Aitäh stuudiosse tulemast, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep. Me kuulame natuke muusikat ja siis jätkame saadet toidu teemal, sest huvitaja saatejärg on jõudnud Eesti parimate toiduainete tutvustamisel pronksimärgitoodete juurde. Ja jätkame huvitaja saadet, meil on nüüd loodud raadiosild Tartuga, kus meie Tartu stuudios on Eesti parima toiduaine konkursil pronksimärgi võitnud aktsiaseltsi Maris kilden tootelooja ja turundusjuht André Sevastjanov. Tere, André. Tere. Me oleme Eesti parima toiduaine konkursi võitjate ringi tutvustamisel jõudnudki nüüd pronksimärgi saajateni kildeni toode, mustikasnäkk, Watef ruut on üks nendest, mida see endast kujutab. André. Mhm, see on siis suhteliselt ainulaadne sneak, mis koosneb siis pooles koguses šokolaadis ja pooles koguses siis põhjamaa põhjamaiselt armastatud marjadest vaarikad, maasikad, mustikad ja nii edasi, et noh, kõne kõne all olev toode siis muidugi mustikatest, mis parimad. Nii kahju, et raadio pilti ei näita. Ja mismoodi see konkurss teie jaoks? Või on see tegelikult väga lihtsalt, et võib-olla see kõlab natukene nagu noh, mitte üleolevalt natuke liiga enesekindlalt, aga ma nagu teadsin tulemust ette, et, et kui ma sinna saadan, eksisime seal ka võidame selle auhinna. Nimelt siis sellepärast, et, et me tegime vähemalt Eestis teadaolevalt ka kogu Euroopas midagi, midagi küllaltki enneolematult, et me võitsime päris ehtsad marjad ja segasime neid väga palju sinna batooni sisse, et kui tavaliselt on igasugused batoonid tehtud baasainena, siis rosinaid või datleid, eks ole, mis on üsnagi sihuke odav massitootmise puuvili, siis me tegime seda meie enda marjadest, nagu, et seda varem ei ole tehtud. Meie teada. Sa oled ise selle loomise juures, nagu ma tean. Aga mis on see, mis teeb ühest tootest võidutoote kuidas katsetamise järk täis näiteks räägi sellest? Tegelikult katsetamise värk tuligi sellest, mis me, millele ma vihjasin, et teadsime, et turul on niisugune lünk või nende lünk, vaid nii-öelda katsetamata ala. Et batoonid iseenesest on väga populaarsed ja kui maitsesime nägi siis nagu ühte mustika nii-öelda siis maitselist batooni Saksamaalt oli ta pärit ta oli täpselt nagu mustika maitsega nagu mustikas, isegi suu värvis siniseks, nagu mustikas teeb, eks ole, ja siis come backi pöörasime, nägime, et seal on üks protsent mustikad siis me hakkasimegi mõtlema, et, et mis oleks, kui, kui see oleks tõesti mustikas, noh, tegelikult ka. Ja siis sealt hakkasime järjest katsetama ja ega see protsess oli üsna pikk, et võttis aastaid ja peaaegu aasta aega, et tootke välja tulla, kuna šokolaad teatavasti on niisugune üsna kapriisne tooraine, et kes vähegi šokolaadiga, töötlen šokolaadi püüdnud nagu midagi teha šokolaadist teab, et seal tilgakene niiskust ja kohe tekivad suured probleemid. Töötlemisele. Eksas marjades ikka on seda omajagu kunsta niiskus nii välja saada ja samas maitse sisse jätta. Et see oli see asi, mis, mis, mis tegi pikaks sadanud protsessi. Kas te maitsesid ainult omas ringis või lasite teistel väljastpoolt? Tootmist ka proovide nii ja naa, ütleme et need kandvad otsused võtsime ikkagi vastu omas ringis. Et aga, aga mis, mis töötab hästi sellise ütleme väljastpoolt, siis maitseb maitsete paneeliga või siukse kohe konsiiliumiga on, on siis sponsorkauba näol, et meil on teatud partnerid juba, kes küsivad aeg-ajalt meilt sponsorkaupa ja kes meile meie ettevõtte profiiliga oma eesmärkidelt väga hästi sobivad ja siis teinekord me annamegi sinna ka tootearenduses olevaid tooteid ja küsime neilt tagasisidet, sest ühtlasi kuna nad on meile valitud selleks sponsorpartneriks, see tähendab ka seda, eks ole, et nad sobivad meie ettevõttega, nende tegevused ja ehk nad on ka meie sihtgrupp, et see on üsnagi hea moodus nagu katsetada ja saada rohkem tagasisidet. Kas nad teevad vahel kriitikat ka? Kindlasti jah, et enamasti enamasti kriitika on selline üsnagi viisakasse vormi lihvitud, et sealt omajagu lugeda, oskama seda õiget ära kätte saada, sest tegemist on ikkagi inimestega, kes tahavad sponsorkaupa teinekord saada. Kas te olete enda jaoks analüüsinud ka, et mis tagab edu ja mida tuleks kindlasti vältida tootearenduses? Mina arvan, et siin on nüüd väga, väga erinev jutt, mida räägiks teile suurettevõtte turundusjuht, mida räägib väike turundusjuht, et kui suurettevõttel on põhiline reegel see, et tuleb mängida üsna turvaliselt, et isegi kõige sellised innovatiivsemate geniaalsema toote näiteks mulle endale väga meeldib see valija, kama, kama, keefirist, toode, tegelikult on ju vana armastatud Toode, eks ole toodud nagu uudsele kujule. Et kui suurettevõttel on selline eeltingimus, et ta peab seda uut toodet, mida iganes ta välja töötab, siis peab väga suures koguses müüma, et vastasel juhul on see projekt läbi kukkunud, siis väikeettevõtjal on natuke teistsugused reeglid, väikeettevõtja oleks rohkem mõtlema oma ärikliendikeskselt, mitte lõpptarbija. Läheb lõpptarbija keskelt ikkagi ka, aga ütleme siis, et ärikliendikeskselt sama vähemalt sama sama tähtsana Adleri klient ja tahan nii-öelda sellega seda, et kui suurtootja tuleb välja järjekordse šokolaadiseeriaga koos oma turundustegevuste ja muude kavadega, siis sellest võib saada suurepärane toode väiketootja, kellel ei ole nii suurt jõudu distributsiooni ja turunduse alla panna tuleb välja järjekordse šokolaadiga, siis äriklient sellest suurt midagi ei võida, lihtsalt riiulis on üks toode. Rohkem. Tuleks mõelda nagu selle keskelt, et pakkuda midagi sellist, mis seda tootekategooria ulatust tõmbab nagu laiemaks, ehk siis paneb sinna midagi juurde. No näiteks seesama marja sokolaadi snäkke, eks ole, kui see laiendab kategooriad niimoodi, et ja need inimesed, kes ei taha nagu väga magusat või ei taha puhast šokolaadi süüa. Nendest võiksid seda šokolaadi isegi siis, kui sokolaadi tuleks hapu Marianne, eks ole, või kui sellest oleks poolmarjad. Kus tegelikult väga huvitav kombinatsioon, et ühelt poolt see magus šokolaad ja teiselt poolt natuke hapud marjad Et jah, see ongi, see ongi täpselt selliselt mõeldud, et, et see laiendaks šoko ühelt poolt laiendab, ta ühendab šokolaadikategooriat ja siis kuivatatud marjade puuviljade kategooriat, on seal vahepeal nagu. Aga mis on olnud teie kõige põnevam tootekatsetus, on jõudnud ka turule või jäänud siis katsetamise faasaneid. No kõige põnevamat muidugi rääkida, sest seal käib, et aga, aga, aga kindlasti on, seal on seal tihe rebimine, sedasama vaata Froidiga seal tipus, et kogu see kogu see protsess on tegelikult olnud fantastiline ja eks meil on, eks meil on palju väljund ka, et on õiged inimesed, Rephant partneriteks ja meeskonda ja eks kassid uude jääb üksnes Eesti turule või näeb väljapoole ka. Tegelikult ta ongi tehtud tähelepanu karbija paneb ka, et kõik peamised tekstid inglise keeles, et eks ta ikka põhirõhuga on tehtud eksporti. Et praegu reaalselt oleme siis müünud Belgiasse, Hollandisse, Leetu, Hongkongi. Ja läbirääkimised on veel päris mitme selle Euroopa riigiga. Et noh, suur lootus on, et hinnaga saab, et eks ta niisugune toode, mis peab olema paljude kvaliteet poodide letile, et sellega teha nagu niisugune väga hea tulemus, et ta on ikkagi nišitoode selgelt. Te olete väiketootja, nagu ütlesite, palju uusi tooteid aastas lisandub. No nüüd on jällegi niimoodi, et kas vastata, vastata, selliselt vastata ja nii nagu on, see ongi. Et kui, kui me võtame uueks tooteks, võtame selle, et ma mõõdame mõnel mõnel tootel silti või maitset, siis võib-olla seal kuskil 10 10 ringis, aga kui me räägime tõsiselt uuest kontseptsioonist, et noh, et teha midagi sellist, mida ettevõte varem pole teinud, siis ma arvan, et see pigem sinna ühe kahega ja heal aastal Aga kuidas sellise konkursi võitmine teie edasist arengut mõjutab? Et kui oluline see Eesti parima toiduaine pronksimärk teie pakendile. No esiteks ma räägiks natukene sellest pronksimärgist, et, et võib-olla pärast toidu Liidungest saan, aga noh, see selleks, et noh, väikeettevõtja saabki ainult pronksi mängile kandideerida täpsuse huvides, et minule on see igatahes märk kullasäraline, aga mis on selle märgi juures kõige tähtsam minu jaoks tegelikult on tunnustus meeskonnale ehk siis inimestele, kes seda aitasid selle retseptiga, kes selle retseptiga tööd tegid, inimesed, kes kogu selle brändi ja pakendiga aitasid, kes seda kujundust tegid samamoodi ettevõtte juha juhataja, omanikud, töötajad, et me oleme teinud nagu õiget asja, see on pigem selline tunnustuseta. Eks see on selline toode nagu nišitoode on ja noh, meie meie jaoks kindlasti küllaltki uus suund, et sellega on palju väljakutseid, väga palju väljakutseid seal on noh, kui me, kui meie maris kilde muidu on tuntud, eks ole, präänikute käes jumalast vaata, Freid pannes näete, et need on väga erineva kontseptsiooniga tooted. Ja eks ta, eks ta, eks see, eks see auhind ongi märk nagu meie meeskonnale, et et väga hea, teeme õiget asja, et et kui me nüüd edasi õiget asja teeme, et siis sellest võib saada midagi suurt Ütle lõpetuseks, mis su enda lemmik on, kas sa konkurentide tooteid ka näiteks tarvitad? Tarvitan, et see on mul üks tööülesanne. Luure mõttes juba. Kas luure jah, et luure jagama, ega mulle meeldib ka paljud konkurentide tooted, et seda on palju korrutatud, et Eesti Eesti toiduainetööstus ja toiduaineturg üldse on väga heas seisus ja tõesti on väga heas seisus, et jah, tõesti on, et ma isegi ma isegi oleksin rumal kedagi konkreetselt välja tuua, et. Darwin muidugi, et kõik on toit ja kõik need inimesed, inimesed, vahet hoitakse. Aitäh Andres Sevastjanov, aktsiaselts Maris kilden, turundusjuht Eesti parima toiduaine konkursi tooteid tutvustama edasi järgmisel nädalal. Nüüd kuulame veidi muusikat ja siis vaatame üle veetemperatuurid Eestimaa randades. Eile oli vihmaga rannas isegi veidi rahvast. Tänane pilt näitab mulle praegu, et jah, Kuressaares on 10 inimest, rannas, aga vee temperatuurist ka Anne kanalis on 17 kraadi. Teesi. Harku järves 15 kakumäel 15, Kauksi rannas 16 kubjas 17 Kuressaares 17, Emajõelinna ujulas 16 pluss 16 Paala järves 13 kraadi paralepa rannas 14 kraadi pluss 15 kraadi. Pirital 15, Põlvas 15 pühajärvest 17 Pelgurannas 16, Tamula järves 17, Viljandi järves 17. Selline sai tänane huvitaja saade. Saatejuht oli enne väiksar kuulmiseni.