Et avanud Aviaci silluenn verre lehti ja mina eroidin sinul edendada Silmesi Iso helisteni tiirem Myden oi, soe helistani avandasta rägaste Tusta endeeremmide. Kuningal Luiat ovat silmi Koluniut jaga usku ilmaagunnan, raja kuningal, rähtameta käelet ja kooleman rühmine ja kuulutuuta kargiana. Is tuisu äidi istuja Katso Mil raiskas sadu. Isend maxi. Väge ville ja kooleman väsib neil Runani tein Kunsüks Lehret negahisivat Heilen Jaloissaan kumme kuungivad eden päi. Maadanista tuli ise. Maada. Seoidus. On Urhoolisi jäismise on Urbolisi Küllin niide jotka eivät Läänes selge ja sõnu täna ei kuulu minu niida jotka häired on ainuAsta limi paika tee sisahtamata hiiennostuneesti vaiedend, kun naabrisse. Jüri, see on urgholysijaismi. Siia on. Järgmist laulu laulame. See on Sibeliuse Südamelaul. Kooril on südamesooviks anda üle vanameistrile meie koori rinnamärk. Tervitame vanameistrit Sibeliuse ja soovime talle jõudu ja tervist palun vastu võtta rinnamärki. Suomalaisen vajutus, kuna tervet tuleks kontserti, sega püüsiseni jälgi, valdus kulda, Piemen, muganan, professori Sibeli uksele, suomen, kuueron kulda, haisen, jäsemmergin, kuueron kunni uksel ja iha elul osoiduksena Tähele puhese professori postivastases Euravasti. Soome külaliste nimel lubage mul ütelda, et meie oleme väga rõõmsad selle austus avalduse eest mis nõnda on saanud meie tuntud ja armastatud helilooja Sibeliuse osaks. Meie Me peame väga lugu selles sõpruse avaldusest. Meile on meeldivaks kohuseks professor Sibeliusele koori otsusest peatada ning kooriliikme märg temale edasi anda. Suur tänu. Märgin jälgeen kuuldu laulu, oliteedistik haigele tuttu, Sibeli ukseni, toonen Lehtu öine Lehto tala, Kerda eesti keelele laulatuna kontserti, jätkuivi lause, ela Suomalaisen ala ja Eesti laisile. Mutta kudenhooman elemasse on paljon, käsitame tönde enge maades sillemmiden. Eedeeemmeeri kuubidukeseni on Rajoy'd. Minule on tärginde teede ekassina Elet Kool, et ka sina, Joida, minu, Minul reipourium laulussani ei oleka muudagundu üksi sana jazzerry. Sirle tuuliend Uiver, ta ei Meren Mölder ta eide korrigeerinud hääletannier, lumi, needuste, jääde, eleme. Ragas kaalulist süsterani. Elena Sinusta Eros. Uskonni SN Etoopiassenne tundema minut teiste tundu lähisel ta käibki, see, minge olin targutanud üksi Michelini ja Sembukside nüüd tunded olema leigem kuivastusse miinuste Weberi eest. Talun uskuam ja stseen ette minusse ananikuden, kirjutate, Valoivad Aleksandril ise taandub võima Eikese siis ollut minu süüvida nii et ta taistelu jo tähen Kädi elemendi hinnalla ei väetanud Voitu. EDT heriaadite minusse Jeemen kiin Toobaaessembooksi kuna Aleksander oli teisigi innustunud Tunnen, et ei minul ole oi kihutav menetleja surumid heidet. Mine joka olen therle kauga, Estagin kauem bana. Soodelen, Kaitlejad heide kui nüüd Elliani kögeeaa, Lulina Taistel ka väsimete kirjutan teile ning võin rinda Malle ja Orodondeerian tegelenud urodegoya keste käe Vuina. Teidan. Videnungi nüüd Berghele küsinoveenetwani kirjed majorile. Olete kuulnud eesti jo taine? Tähendab, ootamata ühendvastase yhe Elle stiihiline väljend külle kerioodi mehenellesse loenedi looside osta. Ja mine püüsin luba saareietaja kirjedid selleni. Häälon ja kuulen, toostab anna oigi edeva poige lisasi ülbiale ning olisi hullud Bojan iidre.