No see peab ütlema nagu nagu rändlinnudki igatsevad, igatsevad tagasi sinnapaika, kus, kus nad on, on nii sündinud ja kasvanud, niisama on inimesel ka enam ei, ei saa õige sellest ja igasuguseid aru, kui kauem ära olla, siis päris päris. Meil on ikke igatsus, mis sind tagasi. Inimesed tulevad oma lapsepõlvest nagu ühelt maalt seda maad kannavad nad endaga, mingu nad või maailma. Ja vaat seesama vana laud Ma mäletan, laud minule tundus tohutult kõrge, ma ei tea, kui vana ma siis küll võisin olla, aga ma ei suutnud kuidagimoodi silm üle selle selle laua ääre tõsta. Siis ma mäletan, et niisugust aega, kui ma sain, mõtlesime nüüd lauapraod ja toppisin nüid näppe siia pragude vahele. See on ka veel meeles, kas ta siin majas kamakirjanikutööd olete teinud? Olen silmas ka kirjutanud ühe raamatu. Nimelt pakkuda tule, ma näitan veel, kus toas kirjutasin. No vot siinsamas, ma kirjutasin oma oma valkude pile. Inimese lapsepõlverõõmud ja mured võivad saada hiljem tema. Teoste allikaks ilma tol perioodil, kui need rõõmud ja mured on, et inimene sellest ise mingil kombel kib, teadlik oleks ja minu lapsepõlvekodu oli ka võiks öelda väga valguse ja varjuderohke. Kodu oli küll kehv, nagu te ise nägite madala laega ja meenutab seda liivi laulu. Must lagi on meie toal on must ja suitsuga seal ämbliku välk. Võrkurage on. Aga selles kodus oli siiski soe ja, ja harmooniline perekond, isa ja ema võtsid väga teineteist nagu võib-olla 1000-st abielust üks abielupaar teineteist hoiavad. Ja see lapsepõlves janud soojus, see päike, see jäi kuidagimoodi ehk südamesse, kuid teiselt poolt oli ka meie kõlas tohutu mure. Mure oli pidalitõbi ja see külamure ja isegi isiklikke hirm pidalitõbe eest, see jäi südamesse. Ja vot niiviisi tekkiski niisugune siis tugev valguse ja varjude vastuolu hinges. Nii nagu jõel tekib nivoode vahe ja sellest tekib elekter. Ja võib-olla ehk sellest sellest kurbuse ja rõõmu nivoode. Vahest on siis pärit minu kirjanduslike tööde nii pinge. Torgu kaheksaklassilises koolis juubelipäevil. Kagu-kooriv kogunes avaaktusele ETFi urjeme klassi ehk Pühtimeenaaremad kiilutud kaali piltidest suuremat seedid pingiridade vahel. Klassi ees oli äärmoonia, epete seisid selle kõrval. Mängis garani, sellisena algas uus, et päästa, mis oli esimeseks tea taks noorele pette adu hundile Stahli kevadel lepet ainult Saaremaa ühisgümnaasiumi pedagoogid ja vähki ja valitud 1929-l äärte augustis raatsigi häält, kali õpetajaks. Gif peaga halli pluusi väel pükste ja pikkade sukkadega tõmbad endale. Kogu minu tähelepanu hullem praegugi veel silmateed Aadu Hindid, siine asjalik nägu. Ta seisis, rihid, kael. Aadu Hindi mäletan veel selle kohta seda, et äkki säärmooniumil esimese klassi õpilaste laulu küll on kena kelguga. Känkette kolib, joon. Jätame nüüd hetkeks seisma mälestuste lugemise ja küsime lugejalt, kus ta seda kõike teab, kui vana sina oled? Ja sinu nimi käi, kes on need mõtted öelnud? Seda teab Ado Hint, kellele need pidulikult Öeldi, et on teie õpilaselt August tõkmanilt Rootsi küla algkoolis. Ma olin sel ajal Rootsi küla algkooli õpetaja ja tema on praegus samas koolis. Koolijuhataja. Mind on Sõrvega juba 10.-st eluaastast alates sidunud mõnigi kallis mälestus kas või see, kuidas ma isaga võrku lasime ja neid ühel hommikul üha tugevneva tuulega välja võtsime. Kuidas me kartsime, et me peame purje üles tõmbama ja Lätimaale sõudma Lätimaale purjetama, kuidas siiski? Isa ja minu ühine jõud leppeks? Ta hakkas ja me saime Mõntu sadamasse tagasi, kui teie olite seal võrku tõmbamas ja ei jõudnud, siis ütles isa ja jõuad suudad. Vaat see see lugu ongi pärit siitsamast. Mõntus Sõrvest. Mis on, mis paistab kaugel merel. Juhan Liiv. Navikaare nekessest, Viveere õnnestnekesse Plutarhas eelkõige on tähtis kohusetunne, vastutustunne. Kas te olete omavahel tuttavad ka ikka veel kõik vä? Kuigi ka lapsest saadik niiviisi. Kui vana sa oled, sa oled vist ilusti umbes üks viis-kuus aastat varem. Sa oled üle 60 juba 68. Ma olen nüüd just 60 jälle millast, tulite siiani, sugulane, tulime, miks? Me tulime, eile tulime? Öös olid ööbime, olime, olime linnasetuttava juures. Kuidas selle tuulikuga need on, kas see on niisama vana kui teiegi siin olete? 10 aastat vanem 10 aastat vanem jõel täpselt 10 aastat ja töötab tänaseni. Ei midagi remontida, on ju küll taastanud saade. Perenaine tuligi, just parajasti tuulikult, lõi mis jahu, see on loomajahu toitriegi. Paremaid jahu kõrgaaneliaga. Mul paremaid olnud tuua, nii et sellest, eks näärinäärisaia ka ei tea jah, juba kohal olles. Ainult sander on teinud ju küllalt püüli, millest on meilgi jõulusai ju tehtud, vanasti naer sai. Oli ju veel ja kui tituulingu veokeid, teised tuled veel viletsamad, aga ikkagi tehke käit lastermeli, nii magus, siia parem derbi, praegune valge saia sander vist on üks hea meister küll seal seda paremini me ei saa seda juba mõtlema, et ma olen vara küll, ma pole leppinud ennem ära tulla. Ma olen siin varem veel elavret, seal pole, enam ei piirdu, siis ei ole kusagilt saada. Ja Sander teeb ju tangu ka TTV Kalhoosilmadi IGA PÄEV vaest angu peaaegu kui vähegi aega. Räägiti vanasti niisugust asja, et kui mehed ei tahtnud minna rukist lõikama, siis siis pandi tuulik käima, olgu küll, sööda vaikne ilm, aga siis oli ikka ametit tuulikkusest minna põllule rukist lõikama, eine tegema raske, kui tuulikus olla olnud, Sander. Seda see oli küll ükskord vä. Kas Sandril on aega olnud ka mõnda Aadu raamatut lugeda? Pole lugenud? Mul pole aega olnud, meie naabruses on nendel, kel kõik läbi loetud kalger loved, nad ju kõik on korraldanud, läbi, lugenud. Saaremaa rahvateatris esietendus 19. detsembril Aadu Hindi uus näidend. Ennustus. Kõigepealt kohtu ülesandeks on abielupooli lepitada asja esmakordsest arutamisest on möödunud kaks kuud, see ei ole küll pikk aeg, kuid teie, hageja olete vahelist asja uuesti kaalunud ja olete nõus oma hagi tagasi võtma? Ei. Miks? Te olete mõlemad haritud inimesed, olete arhitektid, koos kavandati oma kaaskodanikele kauneid kodusid. Miks tahate te oma kodu ära lõhkuda? Teil on alaealised lapsed, neile nii isa kui ema vaja, mõelge oma laste peale. Just laste peale mõeldes tulebki lahku minna. Te siis arvate, et teil on neid kergem ilma isata kasvatada? Ja loodan, et kergem. Aga kui kohus mõistab lapsed isa kasvatada? Niisugust asja ei sünni kunagi. Nõukogude kohus on õiglane. Nii et olete siis asja kaalunud ega ei ole nõus leppima? Mitte mingil tingimusel? Ei? Elusidemed saarerahvaga. SÕNA tunneb huvi selle vastu, kuidas ehitab. Seda tuleb huvi ka selle vastu, ka maamees on alati värske kalaga, kuid merepilte sellepärast nende väga tihedate sidemete eest oma kodusaare rahvana. Kirikuraamatute järgi 60 aastaseks rajooni parteikomitee ja täitevkomitee aukirjaga. Ja kui räägime Saaremaast Saaremaa inimestest, neis, kes Saaremaad on kirjutanud siis olen mina võib-olla pisut ehk loomingu suhtes bioloogilisel seisukohal, üksi pole veel keegi sülitanud last, selleks on ikka kahte meistrit tarvis isa ja ema. Ja pole mina ühtegi oma raamatut üksinda kirjutanud vaid see on sündinud ikka koostöös ema vahestanud Venemaa ja mina olen siis, kes need Saaremaa lood on kirja pannud. Nii et siin Saaremaarahvast tänades tänan ma õieti seda oma. Ma kõiki saarlasi kes on andnud minule jõudu, kui räägime raamatutest, siis võib ütelda, et need on sama palju teie raamatud kui minu raamatut, minul on üks niisugune kaasaaitaja osa, selles on. Aitäh teile, Saaremaa. Minu inimesed. 10 aastat tagasi, ühel sügisel. Aga kuidas laululisi Adolf Hitler tahtis ammu katsuda oma rammu siit ja sealt, otsis, tuli sõda tuli kuule. Nonii siin on nüüd pime, Mihkel Aadu hindil on pime Kaarel. Kas nende vahel on ka mingit sidet? Laulumeest on mõlemad. Ja ja see pime Kaarl nüüd kas minu romaanis on? See on ka elusast pääst pime, pime mihkli või laulumeister Mihkli suguvend oli Kotsma külastaks. Kaarli võib-olla teate seda teema käis korvidega ringi üks väga tasane mees vaikselt rääkis käisiga kepiga maal ja sa tead kust perest? August tõkmann. Kumb nüüd kumbast rohkem teab, kas koolipoiss oma õpetajast või õpetaja oma kooli past? No minul on August tõkman jäänud meelde kui üks väga korralik ja kohusetruu ja need sõnad ei ole isegi sobivaid, vaid vaid üks niisugune õpilane, kellest isegi õpetaja võiks õppida. Te ütlesite niiviisi, et õpilane, kellest õpetaja võib õppida aga see ei ole niiviisi, et see kunagine õpilane, kes nüüd on õpetaja, on ka sellelt õpetajalt õppinud. Ma usun kindlasti, eks igal koolipoisile oma eeskujud tegi oma maalid, advendi, eeskuju, koolitöös, mina mitmete oma eeskujuks seadnud ja võib-olla ka noortele pedagoogide samu töömeetodeid soovitanud võiks öelda praegu mitte sugugi. Pole iganenud, need väga lihtsalt riides tahad, hunt kandis põlvpükse. See sobis talle väga, sest ta läbi spordimees sel ajal. Ja ei saa öelda, et tema teeneks tuleb lugeda ka seda, et just võrkpallimäng hakkas rohkem elama siin koolis. Ja just ründemängu hakati õpetama, mida me kõik kuulma ei pea. Missugused võiksid olla need jooned, mida te nüüd teistele pedagoogidele Ki edasi kõnelete Esmäe sealt võiks öelda nõudlikkus enda vastu ja muidugi õpilaste vast töö korralikkus olgu korralikult tehtud. Aga Ado hind kui kirjanik temas oli sellel ajal kirjanik peidus juba see pidiga kuskil kirjanduse tundides või avaldama ja muidugi sel ajal Me seda ei teadnud, et Aado Lint kirjanduse tegeleb. Aga muidugi isegi käsitöö tundides. Vaike nokitsemise töö raamatuköitmine oli tol ajal väga moes bee kartonaaži tööd ja seal, mida sai tavalises koolipingist ealist tol ajal koolitöökoda polnud. Ja siis iganes vaikselt nokitses advent istus õpetaja laua taga ja luges neile ette kirjandusteost, katkendeid ja vot need olid tõesti niisugused momendid, mis seal tähed eluks ajaks meelde jäänud. Ja muidugi need hiljem mõeldes sellele, vaat siis papp. Kuivõrd sel ajal pidi kirjandust armastavatele ka ta seda teed kaudu meisse süvendada armastust kirjanduse vastu? Tol ajal igal klassil oli oma väike gene raamatukogu, mida siis selle klassi õpilased pidid läbi lugema ja mäletan just neid raamatuid adunud, pidisete lugenud, mida õpilased ei tundnud ja tavaliselt Advinterise laenutaja. Ja siis tõusis kümneid käsi selle teose järele, millest katkendeid oli ette loetud. Me olime Kingissepas ja vaatasime Aadu Hindi uut näidendit. Ennustus, kas mäletate Hinti ka tegelemas näidendite, ka koolides on alati oma näiteringid ja. Meie koolis oli tol ajal ka õpilaste näitering ja mitu näidendit mängiti maha. Mulle meenub praegu vist oli Renaldo Rinal teeni. Kas tuleb meelde? Mul see näidend ei tule meelde, aga siis üks näidend külmul meeles, mis me mängisime kas oli France'i järgi või kelle järge. Õnnelikku sälk. Sealsamas koolis oli õpetajaks ka Margot koel, kes Saaremaa rahvateatris ennustuse lavale tõi. Saaremaa rahvateater tegi siis meie juubilari laaduv hindile. Suurema kingituse tõi tema uus näidendi esik ettekandega. Jah, see Aunid jääb küll meie Saaremaa rahvateatrile tükk oli raske, võiks ütelda, et ta on ikkagi kirjutatud kutselise teatrile aga me siiski selle pähkli hammustasime katki, kuidas muidugi, seda otsustas publik. Aga ühte võib öelda, et publik jälgis väga tähelepanelikult, kas te ise olete ka saarlane? Saarlane, täiesti põhiline, saarlane täielikult. On ehk ennegi süstee taadu hindiga risti läinud. Jah, me oleme isu mõlemad Saaremaa ühisgümnaasiumi kasvandikud koguni koguni nii. Ainult et tema on minust noorem ja ega neid nooremaid poisse seal koolist palju ei, mäletate, aga pisut ma siiski peletan teda. Ma tean seda. Ta mängis päris hästi overit ja ta oli koguni Saaremaa ühisgümnaasiumist teatud aeg vist üks aasta, kui ma ei eksi, oli jo kestriks ja kuidas ta sinna sai, ma mäletan, meil räägite nisust jutte, see koht jäi vakantseks, tähendab, see lõpetas, kes orelit mängis, aga raha sai 10 krooni kuus. Ehk siis Aadu kandideeris ja tuli väga hästi oma osaga toime. Selle vastu, et ega seda raha koolibossil kunagi palju sellel ajal ja pärast ja kõik. Jah, kindlasti, küllap see peamine põhjus oli ta abale kohal, ise kandideeris ja tundub nii, et kui on mingi murre probleemgi Aadu Hint nagu õhust tunneb seda nagu merelinn tormi ja nii on ta alati oma saarlastest väljas kaitsmas, kus vähegi võimalik. Jah, ADO hindil on Silima laias perspektiivis ja ma lausa imestan, kuidas ta haarab ja kuidas ta valutab südant niisugust suurte probleemidele. Kas see on siis meie kala, pildiad seal nõnda edasi see ongi, annab temale suure austuse, et ta haarab laias kaares ja näeb kõike meie saarele edasi ja näeb ka meessäraga ilusatel seda ta oskab ka nautida, Velzil. Kui vana võib-olla see kask ja see kuusk siin Saaremaal nii ühte on kasvanud, noh see on ikka ikka 100 aastat kindlasti see, see, see kaske. Aga kuusk on, on hiljemalt kasvama ja ta on kindlasti ka oma oma viiekümneaastane, ta nagu kääbus on sellepärast kaske ja nad juba vaba volikasvatuseks. Kui vanad, mäletad neid niisugust kooselu nendel siin noh, nii poisikesepõlves, kümneaastasele, nii oli juba siis need siin need puud nii kasvamas. Aga ega see sümbol nagu niisugune ühtekasvamine ja üksteise toetamine ja ma mõtlen, nende juured on tugevasti Saaremaamullas, nii nagu kahel hindil tänatendile Aadu hindil traheksin. Paistab jah, et selle juures me oleme veel ühest kännust ainult teisel teine elukutse, pärnart, inton. Meremees, mina olin kooliõpetaja kirjamees aga minu vanaema ja tema vanaema olid õed. Mis võiks olla, mis tõmbab ikka jälle siia Saaremaale tagasi meremeest ja kirjaniku. Noh, eks ta ole nii kodu- ja nagu öeldakse, et sündiva ja kodu on ju kõige kõige kallim kõige arson ikkagi sinnapoole Öeldakse, et siis tunned ainult kodus, kui sa oled seal, kus sa oled sündinud ja kasvanud, iga asi on tuttav, kõik sulle siis rahulik tunne. Aga muidu nagu väljaski kusagil kaugemal sätib inimene omal elu, aga ta ikka ei ole see, mis ta on seal, kus, kus sa oled ikka sündinud ja sinu vanemad sündinud ja nii edasi. Isegi spordimeestele öeldakse, et koduseinad annavad tuge, mis siis seda enam veel tavalisel inimesel, kus kõik sind kaitseb ja toetab küll loodus, küll inimesed, küll majad. Siin. Koduseinad on isegi võiks ütelda kodus enda hulka kuulub isegi see, see taevas, mille all sa oled tuuled. Ja mulle tundub, et isegi tuuled on Saaremaal pisut teistsugused, kui nad mujal on. Tuulteroos siin puhub rohkem vahest nii lääne- ja vesi kare, Tuuligi kusagil mujal. Ega see Saaremaa küll suur maa ei ole, aga kuulata risti ja põiki läbi sõitnud, siis kuskil pärastlõunapoolel tunned, kuidas kõht läheb tühjaks ja siis on vaja Saaremaal oleks tuttavaid inimesi. Et oleks uks, millele koputada ja oleks lahud, kuhu istuda. Siin on minu sugulane pärnal tint elab oma abikaasa. Aadeelega. Poeg on meremees, teda jule, praegus kodus. Korter on Tallinnas, aga siin pärmi juures on ikka niisugune koht, kuhu alati võib sisse astuda. Ja kust sa tühja kõhuga kunagi ära ei lähe. Aduse press silmadega, lasen silmadel käia. Ma tean Pärni, et sina oled siitsamast ojast saanud, sa rääkisid ükskord, kui palju sa oled saanud, mis sa said särgi või korviga peatselt kohe välja. No räägi, see kevadetel on jah, siis kui on särje kude umbes aeg, siis tuleb nii massiliselt kohe. Sarri, vesi kohe paks. Täna oli niisugune lugu, tahtsin Adeleti Pärnit kutsuda oma juubelile ja siis oli palvet Pärni teeks juubeliõlu õlle valmis. Tema on nii õllemeister ja selle jaoks on koguni õlletegemise laul, hakkab pihta, mitu asja läheb tarvis õlletegemisele. Ja siis tuleb vastus kõigepealt see kallis tervis. Kas sina nüüd tead? Ma ei tea, nüüd olen Google, segame, järjekindlust pole, sellel on siis Umale viha ja mis seal ikka pidi olema, päris muidu ei saa. Ja puhtalt panid ja, ja mismoodi see mees ise peab selle juures väljanägemine ja ja kuidas ta peab enne seda eranud olema puhast elu. Nii nagu kihnlased enne enne hülgepüügile minekut. Kihnus on ju ka niisugune hülgepüügilaul, mis ütleb niiviisi, et kes öösel katsun oma naist ära, rikun hülgepüssi. Jõuad sa kõike välja mõelda? Ja Aadu Hint ei olegi seda masti mees, kes välja mõtleb, nagu te ise ütlete ikka, just sellepärast ei saagi välja mõelda, et elu on alati palju rikkam kui ükski kirjanik suudaks välja mõelda ükski kirjanik või kunstnik loodus kasvõi siit sama kandi looduski. Ma ei ole ühtegi nii kaunist pilti näinud, mis oleks nii kaunis kui näiteks kui päike läheb sinna ootama taha looja, ja kui siis tõusevad need kõrged lained, murdlained pisut, seda on nagu maalinud Adamson-Eric mõned suvised imekaunid pildid. Eerik Haamer ja nüüd jutt otsusest. Kala läheb külmaks. Navikaare mekkes seest. Inimene tuleb oma lapsepõlvest nagu ühelt maalt ja ta kannab endas kogu elu vastutust selle maa ja tema rahva pärast. Hint tõi oma loomingus saarerahva läbi revolutsiooni balangu tänasesse päeva. Ta läheb oma rahvaga koos k. Ja seal on tema tugevus. Sellepärast ta ongi rahvakirjanik.