Lugupeetud seltsimehed, lubage avada tänane kirjanduslik kolmapäev, mis on pühendatud rahvakirjanik Aadu indi 60.-le sünnipäevale. Õhtu kava korraldab ja kommenteerib kirjandusloolane kaljule. Andmed kinnitavad, et terase juubilari peateos Detroloogia tuuline rand kuulub eesti nüüdisaegse lugeja eelistuses pingerea tippu. Seda väites osutan helberoodriku uurimusele eesti nüüdiskirjandus ja lugeja publitseeritud ajakirjas. Keel ja kirjandus. Paraidanenud mure motiiv on indi jaoks püsiväärtuslikuks jäänud. Ei olnud üllatuseks selle motiivi tulek katuulise ranna neljandasse raamatusse. N tihu suur mure algab juba lapsepõlvest, põimleb parase armastusega ja areneb koos Aili traagikaga püsivaks sisepingeks. Aili teemaarendus annab romaani ühe sügavama sisevaatluse tõsielus sageli esinenud merre mineku motiiv areneb siin ilu ja kohutava haiguse kontrastiks. Kuulame seda näitleja Meeli Söödi. Kui Aili üks kord kõrvalistelt metsateedelt mööda mereranda looklevale maanteele jõudis oli ta mõlema konstaabli võimupiiridest väljas. Õhtu jõudis kätte päike suureks ja veripunaseks paisudes veeres kaugele sütik laiu taha merre. Tuul vaibus kalde lõugade vahele rannaroogu. Ning ainult neis paigus, kus järsem kallas lubas maanteel otse mere äärde keerata oli ka suurelt merelt tulevatel lainetel veel päevast hoogu. Nagu mingid vana viha haududes, jooksid lained siin tumedaähvardusega randa ise seejuures vastu kive, valgeid vahuhambaid paljaks kiskudes. Kuid rand oli vaikne, kannatlik. Ja kui hämarus laotas oma vaiba nii üle maa kui vee vaibus ka mereJürin ning muutus randa hellitavaks osinaks. Umbes säärast laadi sosinaks, millega päeval tülitsenud abielurahvas õhtu saabudes lepib ning teineteist emmates hellitussõnu sosistama. Ei olnud Ailil palju vastutulijaid. Kuid kes tulema juhtus, seda teretas ta kartmatult. Maainimesed ütlevad ikka üksteisele tere, ütlevad ilma, et nad seejuures teineteist tunda tarvitseksid. Ja miks ei pidanud ta neile kolmele võrgulaskmisel tulnud pikkades veesaabastes kalamehele tere ütlema. Kuna tere tähendab teisele inimesele tervist soovida sest talle eneselegi varsti tervis käes, on. Oleksid pidanud seisma jääma ja küsima. Et kus merelageda Peeter praegu on. Kui tuli veel vara. Sõrve oli veel mitukümmend kilomeetrit, siin oli alles lahetaguse lõugas ja vaevalt need kalamehed midagi Peetrist kuulnud olid. Järsku kuulis ta selja taga vankripõrinat, enne kui vanker ta kohale oleks jõudnud pöördusse, vasakut kätt kõrvalteele ning põrises siis edasi küla poole. Ei, Sõrve oli veel kaugel. Ja kui keegi kutsukski teda vankrile, istuks ta nagu snii siin. Las saab enne Peetriga kokku, eks siis näe, mis edasi saab. Tõusis kuu ja tõusid seejärel ka tähed üksteisest ette, rutates kribinal-krabinal taevasse. Mõne hetkega oli kogu laotus neid äärest ääreni täis. Taevas oli selge teeväärsetele madalatele, karjamaadele hakkas aga hiilima udu. Varsti sirutas udu oma niisked kombitsad ka üle maantee ning hakkas tasapisi levima üle rannaru. Kuni kogu lahesopi madal meri oli uduvilla pehmeid tompe täiskasvanud. Kuid tütarlast ei heidutanud. Tal oli kindel tee jalal, ta teadis, kuhu minna. Ja tähed, olgugi, et udu neid vahel varjama kippus sirasid endiselt ta pea kohal. Siis aga hakkas merelt mingi laev paistma. Algul tütarlaps ei uskunudki seda otselaevaks pidada, vaid arvas, et udu talle vingerpussi mängib. Mida samm edasi, seda selgemaks muutus laevade silme ees. Ei, see polnudki suur laev vaid ühemastiline kaljas. Toosama, millega mere lageda Peeter halupuit Tallinna vedas. Pakane, udu oleks ometi pisut selgem, siis näeks ehk laeva nimegi ära, sest laev polnud ju rannast kuigi kaugel. Kas ikka on Peetriciirius? Aga kelle teise ta siis ikka võis olla. Ning kas kostnudki laevalt siia randa Peetri jänese hääl? Tuulenuhk puhus maa poolt mere poole. Sellepärast ei saanudki Peetri hääl selgesti kosta. Aga kui tema, Aili, isegi jaks, Piiter. Aga Peeter vist ei kuulnud sest näe, juba tõusebki puri juba Gustabki ankruketikolin, kui seda pillile keeratakse. Peeter Peeter issand jumal, nad hakkavad tõesti ära sõitma tuule nuhkon maa poolt ja nad tahavad hommikuks veel üles suurde merre jõuda. Kes aga siis teda enam kui Peeter ära on tarvis kiiresti-kiiresti laeva juurde jõuda, enne kui nendele ankur räägi, purjed üleval. Ning samas tütarlaps pöörduski maanteelt ja jooksis vette. Need piisad üles kõrgele lendasid. Siin kalda ääres oli vesi alles soe, hiljem juba rinnuni tõustes muutus külmaks. Kuid ta oli ennast kogu talve ennu õpetust mööda Milleri süsteemi järgi karastanud ihu pärast igahommikust võimlemist koguni lumega hõõrunud. Ja selle tühise vee külma pärast ei tohtinud nüüd ometi tagasi pöörduda mil kogu elu ja õnn mängus oli. Nüüd ta juba ujus. Ujus kiirete tõmmetega tüdruk üles Sõrvemaa. Küll ta juba laevani jõuab, sest ankrukett on ju pikk. Ja võib-olla on juba peeterdav hüüdu kuulnud. See oli halb, et ta enne vetetulemist polnud ennast riidest lahti päästnud. Riided muutusid raskeks. Aga imelik oleks olnud ju ka päris alasti mere lageda Peetri sülle ujuda. Adu hindil on tuulist randa luues väga tungivalt silme ees seisnud pimeda rannalauliku kuju. 1943. aastal, kuhu ulatuvad romaani esimesed sugenemised, sai tekstilise kuju. Esimene lause. Pine Kaarli jadad teejuht kukkumisest veidi lonkama jäänud lasteanne Joosep läksid mööda rannateed Pitka nina poole. Sealtmaalt ta kujunes ja küpses, et siis Detroloogia esimeses peatükis vallutavalt lugeja ette astuda ja kirjaniku kõige sisimaid mõtteid vahendada. Pangem tähele, et see tõugata-lükata sõjainvaliid säilitas tahte elada, tõde otsida. Ja peale selle värsimeisterdamise lusti. Jaa, pimegaari laulud ei saa ometi keegi salata, et nad toredasti ilmestavad romaani ja selle inimesi. Need on kohaliku päritoluga vemmalvärsside tabavat mugandused ja edasiarendused. Kõlagu üks neist ka tänasel juubeliõhtul esitajaks konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilane Tõnu Tepandi, kellele kuulub ka laulu muusikaline vorm. Käi ringi kappa kunsti jooma ka taba laia kivi mari, kunstihõlmast kinnitari, Kunstihõlmaski ennitari. Muu käte, juudi skaapa ja härg. Jah, oli tõesti duubli märg. Võingi ta r valla. Ei rohkem tarvis toopia. Rohk Harry Sto ja. Maks läksi jutud Siigi saagi naiste ruudud tagatoas käi stan, Suu müüdi tüdru kud ru seedin tüdru. Naeru. Ja pillimees. Tuul, saa see võib saale, põrand nõrk, või on. Või on su ruumorg? Meister poisi laeva ei karda. Hermanni laev on ka karta. Nii palju kui lugejaid, nii palju ka lugemismuljeid, mis isikuti suures ulatuses varieeruda võivat. Kui suuresti võiksid lahkleda tuulise ranna lugemismuljet, ei ole meile teada. Ühes tahaks ometi veendunud olla nimelt selles, et valdav osa meist jaotab Tõnis tihu monumentaalsust ja ainukordsus meie kirjanduses. Detroloogia viimases köites näeme omasuguste poolt üle mängitud vanameest kes mängureegleid küll tundist kuid kinni pidada. Ometi ei suutnud. Juba esimesest köitest alanud kahe mina dialektika jõuab omapärasesse finaali. Tõrises elab edasi Kaugatoma kuningas, kes ei taha lahkuda elu näitelavalt Ove narrina. Ja nii üllatab Aadu Hint lugejat Tõnise surnust äratamisega. Andes lõpuks romaani romaanis. Millise uperpallina Tõnise metamorfoos ka ei tunduks, jääb Tõnis ometi Tõniseks hilissügiseses kiindumises kehviku noorikusse estrisse. Kui ka selles paradoks, siis ETAle elu lõpu künnisel tuleb hakata teisene last kasvatanud. Järgnev episood meenutabki Tõnis tihuelu finaali jõudmist. Selle esitavad Milvi Koidu ja Einari Koppel. Kuidas järsku sa tulid siia enam kui aasta tagasi ja hakkasid kohe esimesest päevast peale mind vahtima? Mis seal salata ava hingab praegu sind nagu imede imetada. Solit kolm kuud ära ja. Ja oled näost ära langenud? Imelik see paistab ainult läbi sinu silmade niiviisi. Ega mul ei ole jah, näos suurt näha, muidu kõik rasedad langevad näost ära, üks vähem, teine rohkem. Ma arvasin kohe, et ega see sulle ei meeldi, aga rääkimata ei saanud kah jätta. Kuna kasvõi praegu sinuga sängi heidaksime, sinus veel õiget meest on? Ikka jääb paar kuud puudu. Sind on vist maailmas juba küllalt petetud. Ma ei taha sind enam petta. Tõnis, hall habe ei ole sina ise nii vaga ühti, et see nüüd nii jahmunud nägu teed, kes teab, kui palju teisi mehi oma laste pähe on pidanud sinu lapsi üles kasvatama ja mis seal siis nüüd nii väga üle sinu mõistuse naba käib, kui sa teise mehe lapse aitad oma noorel naisel üles kasvatada? Vaata, Tõnis, kui ma siit märtsikuus ära läksin, siis sa vaatasid minu kätt. Ma olen nüüd kah kätt vaatama õppinud, on oma käsi siia. Ma vaatan nüüd sinu kätt. Selle sinu pika elujoone viimase veerandi peal sa elad, kaua-kaua? On üks teine joon mis hakkab sinu elujoonega kõrvuti jooksma. See joon olen mina ester. Sinu kõige viimane naine. Ehk ei teagi, missugune see sinu kõige viimane naine on, aga näed siin, selles joonte rägus on kõik ära öeldud. Kui see kõige viimane naine sind esimest korda nägi, siis ta mõtlesi. Jõuluvana. Sina aga sihtisid oma kõige viimast naist pealaest jalatallani. Ise tegid seal mehega juttu, silmud, kui kiiskas minu poole. Su kõige viimane naine, mina ikka ei armastanud oma endist meest. Sellepärast oligi ta laisk, lohakas muutkui magas. Pealegi oleme me Villemiga sugulased. Vennaste lapsed, Su kõige viimane naine, mina ikka läks ainult sellepärast oma lellepojale, et ta enne seda armastas ühte teist meest. Ühte naise meest. Aga kätte seda ei saanud. Ja kui siis su kõige viimane naine, mina ikka sind nägi, mõtles ta. Vanamehel pole viga, paistab teisel nodi olevat ja kui habeme maha ajab. Ometi oli tal sellel sinu kõige viimasel naisel endiselt meeles ka see mees keda ta kord oli väga armastanud, aga keda ta ei olnud kätte saanud. See naisemees. Ja siis kõige viimane naine mõtles kas nüüd või mitte iial. Ja läksid märtsikuus, et seda naise meest jälle uuesti jänesele ahvatleda. Sest su kõige viimane naine, mina ikka mõtlesite armastab et ta väga armastab seda meest. Ja armastuse vastu ei saa ometi keegi. Aga ka nüüd ei saanud ma seda meest päriselt endale. Mehe naise pärast oleks saanud mees oma naisest nii väga ei hooli. Aga hoolib oma suurest lastekarjast. Ja nüüd on neist üks veel juures. Aga see on juba siin, minu südamel. Ja nüüd hakkan ma sinu naiseks ja taha neidsamu siit ära viid. Mida kaugemale, seda parem. Et ma enam iialgi seda meest ei näeks ja ma enam iialgi tema peale ei mõtleks. Teisi lapsi tahan ma sinult saada, kui sa veel mehe eest väljas oled. Müüritud ei. Ma olen liiga uhket meelitada, meelitus on pettus, ma ei ole petis. Mahvatlen. Comend. Kas sa mõtled, et sa ilma minu ahvatlused oleksid julgenud mind tahtma hakata? Sellepärast ma ütlengi vii mind siit ära. Mida kaugemale, seda parem. Mida rutem, seda parem. Tõusin sealt ära, heinast teisele poole Pärnu lahti. Sa läksid ikka tagasi. Nüüd ma enam ei lähe. Nüüd on mul selle mehe laps. Oled alles laps, kere kaitsvad, miks? Mis ma kurja olen teinud, kas sellepärast, et ma sinu juurde tulin? Mitte sellepärast, et sa minu juurde tulid vaid sellepärast, et sa siit jälle ära lähed. Sa oleksid pidanud nüüdsama tema eest edasi võitlema. Asjatu. Ma ei saa teda iial endale. Võib-olla ei saa, aga varsti on sul jälle saba seljas, jooksed Einaste poole. Kas sellepärast ma tahangi, et sa mind siit ära viid, vii teise maailma otsa. Teisest maailma otsast veel pikem tee tagasi Veinastesse minna, ma teen selle sulle ainult tüli juurde, kõiki, siis sina, mis ma pean tegema? Sa oled ju mees. Vala mees, tahtsite seda enam? Seda enam peab sul tarkust olema. Ja sa teed kõik, mis ma ütlen. D kõige nimel, mis mul püha teen lapse nimel, kes mul südame all on, teen sinu laste nimel, keda ma sinult saan, teeb? Minu laps suurt ei usu. Mitu last sellel sinu lapse isal Einastes olla? Oma naisega koos ühe kabli rannatüdrukuga veel kaks. Sa hakkad asju kokku panema ja paati kandvam, tuul annab minna. Iga tühja-tähja ei tasu Rootsi kaasa võtta. Ajab paadi liigalasti. Jaagu Villemile. Aadu Hindi juubeliõhtu tervituste osa avas Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Aleksei Müürisep. Partei ja valitsuse tervitus, teie olete ka Saaremaa poeg. Meie lubage. Teid Eesti NSV rahvakirjaniku oma aukirjaga palun aukiri vastu võtta ja ühtlasi ka minu südamlikud õnnesoovi tervitused ja palju palju edu teie loomingulises töös. Lubage mul ka teha teatavaks järgmine auaadress. Lugupeetud Eesti NSV rahvakirjanik, Nõukogude Eesti preemia laureaat, seltsimees Aadu Hint. Eestimaa kommunistliku partei keskkomiteed, Eesti NSV ülemnõukogu presiidium ja Eesti NSV Ministrite nõukogu õnnitlevad teid südamlikult teie 60. sünnipäeval. Teie loomingu läteks on alati olnud rahva elu. Nii hästi kirjanikuna kui aktiivse ühiskonnategelasena uue nõukogude eluehitajana oma kodusaarel ja kogu vabariigis. Sellepärast ongi teie looming tõeliselt rahvalik Teie romaane ja jutustusi, näidendeid ja filme mõistab. Ja armastab miljonitesse ulatuv lugejas ja vaatajaskond ka kaugel väljaspool koduvabariigipiire Nõukogude üldsuse kõrgest tunnustusest. Teie rikkele jalu teele kõneleb ka teie autasustamine kahe tööpunalipu ordeniga, ordeniga austuse, märk ja medalitega. Soovime teile, kallis seltsimees Aadu Hint, veel palju loomingurikkaid, aastaid tugevat tervist ja edu uute teoste loomiseks ning aktiivseks osavõtuks ühiskondlikust elust alla kirjutanud Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretär Käbi Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees, Müürisep, Eesti NSV Ministrite nõukogu esimees Klauson, palun. Saaremaa mees ja Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumis. Tallinna partei linnakomitee ja täitevkomitee poolt seal selles väljas kallis rasvakirjanik Aadu Hint. Kui nüüd jutujärg seltsimees müürissepp poolt üle võtta siis mull, kui hiidlased isehakanud tallinlasel on ka Heame sarnast ja isehakanud tallinlase tema juubeli puhul tervitada. Ja tekib nagu koolipoisi Koeruse tahtmine kirjutada see sõna rahvakirjanik, vastupidi keelemeeste ja kurjade koolmeistrite tahtmisele lahus. Rahvakirjanik. Ma usun, et ega vist ei ole ühelgi töö tegijale, sealhulgas ka kirjatöö tegijale mitte midagi suuremat kui rahva austus, armastus ja lugupidamine. Etsaga kallis Aadu Hint, teie puhul nii on küll vist selle tunnis meesteks, siis ongi need 17 kapsaks loetud tuulise ranna väljaannet, milles tänases juubeliintervjuus jutt. Paneme nende õnnitluste juurde teie kaaslinlaste kõige paremad soovid, noh, küllap ta need ise läbi loete ja siit ka südamesoojust saate kuupäev on õigesti pandud, 10.. Järgmisena tulevad siis kirjanikud tervikuna, Kalli saar, meie tunneme sind hääleka mehena ja selleks, et sa veel häälekam saaksid olla, siis me tõime sulle siin väikese mälestusesemed, nagu nüüd moodsal ajal öeldakse meene ja loodame, et selle pilli, selle sinu nüüdsest sinu pilli järgi hakkavad ka Läänemere kalad paremini tantsima kui seni. Pääle selle arvame, et me selle abil, et sa selle abil saad natuke edukamalt täita. Kihnu Ruhnu mängude moodsa kaasaegse mini Vanemuise osa. See on nii põnev asi, et nad on näidanud Kultuuriministeerium välisjuubilar sinus oli vist öeldanud. Suulanne eht Muhu visadus, millega oled pannud saarerahva elukalde vahele, mida loevad kõik suure armastusega. See visadus, mis on pannud saareid omavahel võistlema. Ja kui sust ei oleks nii suurt kirjalikku tulnud varmalt ja isetegevuse juht oleks suhtes kindlaks teha soovime vabariigi kultuuritöötajate nimel sulle palju jõudu järgnevast teoste loomiseks. Ajakiri Looming kalli saadud mäe saarlasena, Robert kuidas ta nüüd oli väärt, me oli vist nii, lased sa ütelda oma kaksikmina kohta järgmised sõnad? Juusa ennast ikka tsipa-tsipa Kukeks pead, et sa raamatut kirjutama hakkasid, mis on nõnda palju vaeva. See oli see pikana kukk ja meie tahame sulle tuua selle pikana ookeanid uuesti siia kätte. Kas ta nii vägev oli kui sina, aga me arvame, et ta paljas fantaasia puhkaa ei ole ja meie Domendada sellepärast et me tahaksime, et sa nõnda kogu aeg oled nagu sinu kaksikmina n. Mõtle, ma pean oma laulu laulma ja sa oled oma laulu nõnda hästi laulnud, et tahaks soovida. Laula oma laulu, laula romaani, laulad draama, laulab Novella selleks kõige paremat laululisti aitäh, palun. Riiklik kirjastuskomitee lugupeetud rahvakirjanik Aadu Hint, riiklik kirjastuskomitee tervitab ja õnnitleb teil südamliku 60. sünnipäeva puhul kirjaniku kommunistina olete te seisnud sotsialistliku Eestimaa sünnija sirgumise juures, andnud talle koguma andrikuse ja vaimu mehisuse. Teie publitsiste sulg on jaganud alati töörahva muret ja rõõmu. Teie olete kündnud kirjandus põldu, nii laiuti kui sügavuti. Teie tuulde rand kuulub jäädavalt eesti kirjanduse paremiku hulka. Teie nimi, rahva töö ja võitlusajalooraamatusse, raiuja kirjanduslukku, soovime teile raugematud loomu jõudu ja indu uuteks ettevõtmisteks. Tekstiväliselt kallis alu int. Tahaksin soovida jätkuvat tugevat tervist paljudeks aastateks aastakümneteks. Öelda südamlik aitäh viljaka koostöö eest. Ootame uusi tõsiseid tuumakaid teoseid. Sest mul ei ole trükivabriku Vannale. Kirjalegi liit tõi vägeva suure pilli. Meie Dove väikese lauluraamatu. Tuleb juubilari esimene õpetaja, kooliõpetaja Seppel. Kallid läbi Mullen kinukkum koolipoisi päevil väga mitmeid ja mitmeid ilusaid mälestusi. Ja hiljem lisandusid nendele mälestustele veel segavad ja muljet Suberaskiskis kiusamist. Kuid ma pean ütlema kõige kaunimaks üllamaks kujuks sinu töödis. Sinu ema, see tubli ja töökas saare naine ja ennastohverdav ema, kes väsimatult võitles oma laste tuleviku. Sina vestiga, ema ja tema vististi. Aga õpetaja soovib oma kasvandikke on samad, mis on vanemates hoidume, laskelik ja nende soovide täitumine on neile suurim rõõm. Ma olen südamest rõõmus, ilus saavutusstiilid ja ma tänan selle rõõmu, lillasid Sovinsulek. Palju õnne tänasel juubelipäeval. Kallis koolivend, kui ma tänanit juubelil siin istusid ja kuulasid meid Hännitlusi ja, ja katkendid sinu raamatust, siis mulle äkki silme ette tuli kaugest kaugest minevikust üks biit, üks väheldane koolipoiss Saaremaa ühisgümnaasiumist oli kirjutanud väikese artikli, küllap see oli viste esimene katse sul kohalikus ajalehes oli muidugi alandusest millegist, nii merest nagu see ikka su südant lähedane ja meie siis mäletan seal tüdrukud, hakkasime Elaguue norima, aimasime, et see sinu ava, häbenesin hirmsasti punastest sellele ja tänava, äkki mõtlesin, et kuidas siis nii, kas see oli see esimene nii-öelda seemne emakene või kuidas öeldakse, mis nii kaugele on viinud ja mille eest meil suur-suur, aitäh, on sulle, et sa oled nii palju andnud meile lugemist ja ma sooviksin, et sul oleks palju peks aastateks, jätkuks tublit tervist ja nooruslikku reipust napsul siiamaani teda on olnud. Aga ma ütlen sulle ka midagi. Kas sa mäletad seda asja, et teie olite tüdrukud, ka minu esimesed kriitikud? Te panite minule kas sel puhul või panete mulle voodi nõgeseid. Kallis, sõber kooli veel ja oma valla mees. Luba mul õnnitleda sind suure pidupäeva puhul ja ühtlasi üle anda sulle tükikene Saaremaapinda seda pinda, millest sa oled kasvanud üles, millest sa oled kirjutanud ja saanud oma loomingulist pindu. Soovime saarlaste poolt, et sena jätkaksid seda tööl ja veelgi suurema innuga. Minu kohus paar sõna öelda kunst kunsti pärast nii või teistsuguse professionaalsuse pärast ei tasu minu arvates üldse sulge pihku võtta. Nagu oma esimese raamatu kirjutasin viimase seesmise hädavajalikkuse sunni. Kui seejuures mu raamatud on ühiskonnale vajalikuks osutunud ja kaasinimeste poolt tunnustust leidnud siis on see muidugi suur õnn. Me kõik oleme oma aja lapsed ja meis kõigis on peegeldanud nii või teisiti see aeg või ajad, milles oleme elanud ja praegugi elame, aitäh, saarlased, kihklased, muulased, pruuklased, hiidlased, eestlased, soomlased, lätlased-liivlased, leedulased, venelased, kes te olete koos mu sõprade omaste sugulastega kodakondsete tunud pühitsema. Kuuendat kümnendat sünnipäev. Aitäh. Kiituksi täna asu.