Ilusat nädalavahetust teile, armsad kuulajad ja tere tulemast taas ooperigurmaanide saatesse. See on üks selline saade, kus juttelile ja mitte ainult ooperi ümber küllap ka seda. Kuid kus külaliseks on inimene, kelle heaks ooper ei ole päris küll esmajärguline, kuid kindlasti mitte ka teise, kolmanda järguline või siis üldse olematu. Ja olen oma külalisteks palunud alati inimesed, keda ja on märgata olnud ka erinevatel etendustel ja selle külastamise tiheduse järgi julgen arvata, et päris ükskõik, see Ma nende jaoks. Sest et tulevad ikka ja jälle kas Nonii majja või küllap külastavad toredaid etendusi ka mujal maailmas. Ja seepärast on mul ääretu rõõm ja hea meel täna siin stuudios tervitada külalisena Viktor Siilats, et ja kuidas ma tegelikult peaksin sind tituleerinud, millise epiteediga oled sa oled sa ärimees, Antrepre nöör, kes sa oled? Tere, Nimeta mind eestikeelse sõnaga ettevõtja, Eesti ettevõtja. Ooper on ka üks üks päris kõva ettevõtmine ettevõtja pilguga nagu päris selline esmaspontaanne, visioon sulle kui ettevõtjale, mis mulje on, et et kui sa näed ooperi puhul tavaliselt resultaati kassa adud või aimad ka seda, seda suurt tööd, mis enne seda on eelnenud. Jah, võib-olla ehk huvitav see, et viimasel ajal teatrietendus ei hakanud vaatama sellise pilguga, et et mis ikkagi tähendab nii. Kulude marketingi kõige selle mõistes, et varem varem nagu sellistele asjadele üldse mõelnud, et lihtsalt idealistlikult kuulasin muusikat ja vaatasin mängu, aga, aga nüüd jah, ma vaatan ka seda, et et mis see kõik maksab, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Aga kui sa räägid just töös, siis minu arust see on see asi, mis ei tohi välja paista kuulajale-vaatajale. No kindlasti see nii on, see on ideaal ja selle poole me igapäevaselt läbi proovida etenduste loomulikult püüdlema seda higilõhna ei tohi olla just nimelt. Aga et sul selline huvi on, on tekkinud nüüd siis vaadata juba aastaid oled sa vähemalt ja majas olnud esietenduste külaline. Kas on sul tekkinud kaneelsed võrdlusi, kui sa oled olnud rajada ka Eestist väljaspool? Jah, mõneti on. Ma küll ei ole väga sageli pääsenud kuulama, aga sellist klassikalist ooperit, pigem on need olnud opereti muusikalid. Aga võrdlusmoment Ta on olnud väga tugev. Kunagi kui, kui üldse esimest korda enam-vähem raja taha sai pääsetud, siis siis Gustav ja ühelt poolt see samas teatris mängitakse teda praktiliselt iga õhtu, see annab muidugi tohutud lavatehnilised võimalused kätte. Aga ka see solistide ettevalmistus. Igatahes New Yorgis vist nägin esimest korda Fendouzhe operatiivsiis, mulle tundus, et issand jumal, millal meil Eestis sinnamaani jõuame. Ja ma vist olen seda mõtet ka avaldanud, et ei läinud kolme kuud mööda, kui, kui ühes jõulueelses saates esinesid eesti noored ooperitalendid ja, ja esitasid kõiki neid valitud lõikel nii-öelda maksu pärast, kui ka endale Lloyd Weberi teistest. Sest vähemalt sama hästi, nii et see aeg tundub, et on hirmus kaugel mingi eesmärgi saavutamiseks. Tegelikult jõuab vutamini kätte, kui, kui see, kui oodata oskad, aga muidugi lavatehnilised võimalused juba ütleme selle tõttu, et Estonias need etendused vahelduvad, ei ole võimalik saavutada seda, mis püsidekoratsiooni teatris iga päev mängitakse üht ja sedasama. Ooperifantoom on tegelikult väga hea näide üldistamaks mõningaid mõningaid tendentse, mis üldse maailmas toimunud, mistõttu toimuvad siis muusika, teater Tri maailmas ühelt poolt ja teiselt poolt ka see, et selle loo pealkiri ise viitab ooperile tegevus toimub Pariisi kuulsas ooperis ja. On vaieldud selle üle, et kas Ooperifantoom on ta on ta ooperimuusikal rokkooper. Mulle tundub, et kõik, mis on nagu läbikomponeeritud lauldud kus puuduvad kõnetekstid, et tinglikult võib neid kõiki ooperiteks nimetada, selles mõttes on see žanriline vahe tegelikult väga õrn. Või on ta siis operett, sellepärast et lõpp on vist lõpp, pole kuigi traagiline, ütleme nii, operett on siiski, see on selline saksa, saksa kultuuris, et välja tulnud omad omad, teatud narratiivid, omad mudelid Singsbilist ja sellest muusikal päris otseselt, et ta on küll operetist selles mõttes olnud mõjutatud, et ta võttis neljakümnendatel viiekümnendatel selle koha, kuhu oleks pidanud tegelikult operetimuusika teater arenema. Aga, aga nii see paraku ei läinud ja, ja muusikal on selline mõiste meil siin tähendab aga Eestis ja üle kogu maailma näiteks väga hea ooperihelilooja Stevens Online on nimetanud oma oopereid muusikaliseks ja miks müüb paremini just nimelt nii, et, et see, see vahe on, on õhkõrn. Tean, et sina tegeled autodega, tunned autosid, et siis kui me ütleme lihtsalt auto, siis see auto võib olla veoauto, ta võib-olla kabriolett võib olla noh, mis tahes funktsiooni täita, aga, aga tal on tavaliselt neli ratast ja ta funktsioon on viia inimest või rühmapunktist A punkti B. Ooperil on ikkagi selge soti see ei tohi kunagi hästi lõppeda, et seal võib keegi keegi selgelt maha surema. Naera on ikka selliseid toredaid koomilisi oopereid ka lõpevad pulmadega või pääsemisoopereid, kus, kus siis keegi ohverdab ennast ja kangelase positiivse peakangelase nimel. Aga, aga ikkagi see traagika on ooperi, selline läbiv teema Sulle konsotseerubki ooper nagu sellise millegi traagilise mustana masendavana. Või, või on olnud ka helgemaid momente, sest ma tahaks sind kohe ümber veenda, tahaks pakkuda kuulata selle ühe pala. Ma arvan, et paljudele ooper assotsieerub traagilisena raskepärasena pika ja keerulise Ena ja et ooperit kuulata. Kuna minnes on inimestel kindlasti ees selline teatav psühholoogiline barjäär. Et kas ma saan sellest aru, kas ma kannatan ta välja? Ega ma pidi haigutama ikka neli tundi sellist tõsist kuulamist, see on tükk tegemist on sama, sama kõva töö nagu nagu selle ooperi ettevalmistamine ja seda, seda tänuväärsem on, et, et sellisele piinarikkale teekonnale üsna sageli siiski tee leiad. Aga oma väite kinnituseks on üks väga sädelev päikeseline helilooja, Rossini ja ärme siis hakkame kohe vokaalmuusikat kuulama, aga kuulame ühe tema avamängu on Wilhelm Tell Sevilla habemeon väga tuntud muusikapalad, mida kasutatakse ka filmides ja eriti meistrifilmidest välju. Aga tal on üks tore ja sädelev ooper, siidist redel, laskaadisseta, mida need lavadel mängitakse vähe, aga, aga soovitan tähelepanu pöörata sellele sellele Losakele ja toredale avamängule ja minu meelest ei ole see sugugi nii suur must masendus. Kuulake. Niisiis kõlas avamäng Rossini ooperile siidiredel visiidist redel ja Londoni sümfooniaorkester Berino kamba juhatusel selle loo meile esitas. Nüüd ooperist rääkides või, või sind kiusates küsimustega ooperi kohta olen mina mõelnud, et ta on paljudele inimestele selline väärikas ja lahutamatu osa nende elust, aga, ja milline see elu see sinu elu on? Lisaks tööle ja ooperile või teatrile üldse kontserditel, kus sind väga tihti saab näha. Millised on need muud lõõgastusvahendit võtted, tegevused, millega sa tegeled? Ütleme ka, ega ma ikkagi vabal ajal ooperimuusikat niisama vabatahtlikult ei kuule küll. Et. See periood läbi siis kui siis kui ma muusikakoolis kunagi õppisin, et siis sai kohustuslikus korras nii palju kuulatud, et et ma naljalt iseseisvalt, et ei võta. Aga üks selline päris hea Parkides võib-olla sundkuulamise selle viis on, kui on olemas Estonia teatri see hooajapilet siis juba need tähtajad ja see pileti olemasolu need juba viivad viivad justkui iseenesest ooperisse ja, ja kui sinna on satutud, siis siis on see juba elamus. On öeldud, et ooper on elitaarne kunst ja, ja kui sa siin vihjamisi ja, ja ilmselt huumoriga, aga ilmselt ka tõsimeeli ütlesid, et see on üsna piinav protseduur, seal see mõnikord ooperietendusel istuda kas siis see, mis nagu toimub etenduse eel ja ümber. Kas ka see on osa elulaadist, on ta prestiiž, on öeldud, et ooper on elitaarne kunst, kas selle kaudu sa nii-öelda ennast kuulutajate eliiti kuuluvaks? Selles osas on sul õigus ata, elitaarne kunst on ta operon on ju alati olnud on aga seotud kuni seal mingeid ooperi reformaatorid, D-grupp, kes seal teised veel nemad siis hakkasid midagi ka rahvalähedase lähedasemat tegema. Ja Tšaikovski on ju kuulutanud, et ooper on viis massidega, kuidas helilooja saab massidega suhelda. Et vaatamata ooper on elitaarne ja, ja ooperi ettevalmistus nagu sisaldub kallis kindlasti. Ja, ja kõike seda nüüd Eestis. Ma ei ütleks, et ainult eliit pääseb ooperit kuulama, võib-olla esietendust tõesti pääseb eliit kuulama. Ja teatripiletite ümber on kogu aeg. Neid on vist raske saada ja mistõttu üsna normaalne inimene ei julge kassast minna küsima isegi siis, kui täiesti vabalt on. Mistõttu ma räägin see hooajapilet, see on selline mõneti nagu, nagu, nagu tagab nagu kindluse, et see on ja teatud päeval ooperietendus toimub siis ja sa kannad meelsasti oma kalendrisse. Kahju, kui ma olen Eestist ära ja läheb läheb esietendus mööda, sest et nii palju motivatsiooni endas leida, et siis vahepealsel ajal mängukavast sobiv tükk välja valida ja siis minna seda vaatama. See on juba keeruline, see on sama misjäreleksami sooritamine õige eksami ajal maha maganud, siis on raske on motiveerida uuesti ennast kokku võtma ja ja, ja siis minema piletit ostma ja vaatame, kas on kohti, kus on. Kas on ka head kohad, on siin tähtis, et. Aga kõik muu, mis seal ümber toimub, ei, see, see suurt ei häiri. Lappasin laulisest kunagi operdanud puhvetid, puhvet on teil hea? Jeltsin on hämmastav, see, et ooperimõiste on, on ju inspireerinud ja usun, et lugupidavalt inspireerinud mitte ainult apelsine, kes rääkisid ooperipuhvetist vaid ka ja ka väga tuntud maailma menu minu ansambleid küünuma oma kuulsa neljanda albumi albumi lausa jättes näitajate Opera ja selles on ka üks minu meelest väga võrratu lugu, kus on siis, kas ma ei usu, et parodeeritud, aga kus sa nagu imiteeritud Polfooniliselt mitmehäälselt? Väga vaimustavalt sellist nagu ooperietenduste ooperilaulmist. See lugu on sulle kindlasti tuttav? Jah, ma usun, et ma tean, mis sa räägid ja traagilise saatusega Fredi Mercury on alati väga, väga teatraalne ja, ja kui neil on nende vokaan esitus alati olnud väga tugev ja polüfoonia on ikka tõeline polüfoonia. Mingid digitaalsete meetoditega tehtud. Aga me võiksime seda Bohemian, Rhapsody kuulata mälu värskendamiseks ja meil on õigutes ka olemas. Meie Ta on ooperisaade, aga aga see plaat Rannap tõesti nime siis õhtul ooperis ja kuulame Freddie Mercuryst ansambliga Queen. Lohimin Rhapsody Mustlas rapsoodia, probleemlase lapsoodi, kuigi sellel on ooperiga midagi pistmist, ei ole nii palju, et selles ooper omamoodi siiski selle loo ses kõlab. Niisiis kõlas fragment ühest Queeni tuntumast palast, kus mehed laulsid ooperipäraselt ja noh, üldse tundub, et, et ka head rokkmuusikud on sageli sellise klassikalise muusika taustaga ja, ja sellise muusikaga hindajad. Ja, ja ilmselt see on ka põhjuseks, miks ikka ka oma loomingus nagu ei saa mööda ooperist või ka või ka balletimuusikast ja ja, ja, ja muidu tõsisest muusikast, sest Emerson, Lake ja Palmer näiteks terve mussarski pildid näituselt tõi nii-öelda rokikeelde. Kas Sul tuleb ka selliseid näiteid veel pähe, kus kus selline kõrg kõrgkunst siis nagu mida ooperit vahetevahel ka peetakse, on nagu miksitud rockiga või või on, on sealt saanud impulsse? Elason legaalpaar, Palmeran on kasutanud ka balletist heldusid näiteks Prokofjevi Romeo ja Julia Ast on kasutatud siis selline progressiivsust muusika, bänd nagu jess on kasutanud Stravinski tulilindu, tavaliselt S-i kontsert algab episoodi sellest. Ja selliseks klassikalise muusikaringi töötajaid on on palju. Ja eks see rokkmuusika ja rokkmuusika kaudu klassikaline klassikale lähenemine, see toob noored klassikalise muusika juurde küll. Kas siis tagasi see nagu nagu minuga on juhtunud või siis või siis esmakordselt klassikalise muusika juurde juhtub sedagi? Rock peab ikka vahepeal olema, jah. Ongi jah, huvitav, et need seosed, assotsiatsioonid tekivad teinekord ka nii ootamatud, et minu väike tütar on ka pähklipureja etendust vaadanuna ütles, et oi, et ma ei teadnudki, et, et seal on muusika siis Disney, Fantasy Aasiast. Et, et kõigepealt õpitakse tundma kas mõne filmi kaudu või ka rokkpala kaudu ja siis endalegi üllatusena sattudes siis teatrisse, selgub hoopiski, et originaalselt muusika pärit sealt. No jällegi seesama kiis Emerson, selle pähklipureja teema rokiks, klaveril mänginud. Aga kui nüüd vaadata seda tänapäeva, siis, siis on ju tarkvaras mingisugunegi paar nädalat tagasi ilmunud programm on juba üleeilne sõna. Ja mida siis rääkida ooperist, mis on 200 aastat vana, see see ei, see ei mahu noortele mitte kuidagi pähe, et selline asi on võimalik. Üllatus-üllatus, ta on isegi 400 aastat. Ja siis, kui romantikud meil on, ütleme paraku oper on pereajalugu hakkab, kuidas seal ta romantikud on mingi paarsada aastat. Ja siis kui nüüd noori tahta klassikalise muusika juurde tuua, sest selle jaoks kasutatakse igast nippe remix id tänapäeval. Üsna vahepeal oli üsna populaarne räppmuusikas kasutati refrääni. Jah, isegi see kunagi kuulus lambada, mida tantsiti ja mis oli moetantsuks on ju, on ju tegelikult tagurpidi Luikede järve peateema ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta viidi teda tagurpidi mängida saama Lamba-Ada. Tõesti või? Seda ma pole küll esimest korda. Aleksander Volodin oma oma ooperis, vürst Igor on tõesti siis jah kasutanud ühte sellist väga mastaapset ja suurt stseeni, kus, kus Poloretsid uhkelt tantsivad. Ooperis oli see nii-öelda tantsustseeni võte, tegelikult tol ajal üsna üsna levinud on porovin on olnud siin väga nutikas. Ta on ühendanud siis tantsu ja koorimuusika selleks et väljendada sellist barbarite meeletut Bakhanaali, kas sa mäletad, et miks selline tantsunumber või selline? Selline lõik selles ooperis on? Vürst Igor oli nende platside käes vangistuses ja tegude barbarid. Vorstikarju seal laulis maarjasoo täitsa aitab, nii. SO Woodu, andke mulle vabadus, aga teda oli tarvis liitlaseks meelitada ja siis Polovetsida tants ongi nagu tema lisaks mõeldud ja ühtlasi ka võimalike liitlaste võimsust näitamaks kuulamisele. See oli siis tore näide vürst Igorist. Oper on üldse pisut võib-olla meil ka vähem mängitud, aga, aga omaette salapärane lääneklassikat ja ka vene kaasaegseid autoreid kohtab meie Fissidel sagedamini. Kui autodega on niimoodi, et lääne kvaliteet ja tuntud kaubamärgid annavad mingisuguse teatud garantii siis sageli, kui vene autodest räägitakse, siis mõnikord lausa anekdootlikult. Et kas ooperi puhul olen ma nagu aru saanud, et pead sina tegelikult vene ooperist erinevalt nendest autodest väga lugu? Jah, absoluutselt. No tundub, et see mainstream ooperis on Itaalia ooper ja, ja muidugi Itaalia on ka see, see püha Meka, kuhu kõik ooperisolistid ennast koolitama lähevad. Tegelikult on klassikaline vene ooper andnud maailmale ikkagi väga palju ja on, on maailmas väga ja väga hinnatud. Mull on olnud võimalus päris palju vene ooperietendusi jälgida, kuna kooliaastad möödusid Kohtla-Järvel ja sealt oli sama pikk tee kas Tallinnasse või siis Leningradi, praegusesse Peterburgi ja Leningradi ja ooper oli ikka väga ja väga võimas. Nii et ta on Vene ooperist ja üldse sellest vene kultuurist väga sügavalt lugu enne nõukogude aegsest vene kultuurist, kuigi ka nõukogude ajal juhtus paar paar pärlit sinna kultuuri sekka küll. Ja ma jah, julgen veel kord üle korrata, et maailm hindab Vene muusikuid ka ja mul on äärmiselt hea meel, et Estonia teatris on vist taas kord jõudnud Tšaikovski Padaemand? Jah, see sai esietenduse eelmisel hooajal. Aga kui vene muusikast rääkida, siis seal erinevaid koolkondi on Glinka oma oma kuulsa toreda avamänguga Jaroslavlist, millest rääkimata elu tsaari Ivan Susani, mis on tervikuna väga dramaatiline tori ooper on Tšaikovski oma oma lüürika, romantismi kama, Omarioossusega mussowski, võib-olla pisut selline roil heroiline, jah, ja, ja, ja mitte nii väga esmakuulamisel vastuvõetav helilooja ja muidugi juba need, kes jäävad 20. sajandi poole peale Šostakovitši, Prokofjevi ja paljud teised, et tundub, et Tšaikovski on vist sinu kõige esimene eelistus või no ütleme nii, et. Võtkem tšikovskil operitest ju kaks ooperid on hästi kuulsad, teised on võib-olla vähem mängitud. Tšaikovski Rimski korsaku. Aga mowski, Rubinstein, neil on ka osa osa jällegi mainstreami osa on on nišitoode, kui, kui seda võib jah, ja Tšaikovski, kes ju väga sageli pöördus Puškini poole just nimelt selles pada emandas, mis on ilmselt nagu vene ooperiliteratuurist siiski üks üks täiuslikumaid teoseid ja hetkel ka siis Estonia laudadel jutt käib seal mängust ja mängukirest mõneti üsnagi üsnagi aktuaalne temaatika, kas pole? Jah, kui, kui, kui siin hiljutisi hiljutisi selliseid öelda juhtumeid meenub suuremaid apsakaid meenutada Eesti kultuurielus selles ooperis, siis on selline avaria Jeletsis Taarja kus bariton kaunilt avaldab armastust soprani lepp kes millegipärast Ta helistab tenorit ja nüüd me kuulemegi, kuidas, kuidas Tarja kõlab Jorma hünnise esituses bariton, kes on väga tihti külaline Eestis meie majas ja muuseas ka see salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis Eesti sümfooniaorkestri saatel, Eri Klas juhatab seda. Jorma hünninen. Iretski aaria Padaemandat. Ooper žanrina on ju väga rahvusvaheline kunsti liikuna, keelebarjääri siin ei ole, äsja kuulsime, kuidas soome bariton Jorma hünninen laulis keeles, sellega seoses mul tuleb ka oma oma isiklikust kogemusest üks üks üks tore lugu meelde, kui Jorma hünnelile pakuti võimalust laulda Jevgeni isegi nii Metropolitan Opera aga vene keeles ja, ja siis ta tuli siia Eestisse nädalaks selleks, et treenida siis vene keelt ja üksiti ka sisse lauldes asi vene keeles. Ja ma olin siis just tol ajal algaja noor lavastaja, äsja Moskvast koolipingist tulnud ja Jevgeni Oneginit minu elu esimene suur Puhtus. Ja mulle jättis see uskumatult sellise hea mulje. See, kuidas rahvusvahelise kaliibriga täht kuuletub ühele noorele algajale lavastajale ja kuuldavasti ka seal New Yorgis esitas seda lugu väga menukalt. Ja, ja noh, tundubki, et rääkides selle selle žanri rahvusvahelisust, et siin on ju koos niivõrd paljude ajastute koolkondade rahvaste heliloojaid, valik on ju tegelikult tohutult suur. Rääkimata tänapäevastest võimalustest hankida endale erinevaid esitusi, seda kull küll CD näol või või ka videoversioonis juba vaadatavat. Et küsiks sinu käest sellist asja, et kui sa oled juhtunud vaatama televiisorist näiteks mõnda ooperi või balletietendust ja kassa kas sa tahad vaadata või ütleme ka, kui sa sõidad autoga ja näpid neid kanaleid või on sul mõni CD kaasas, et et noh, millised eelistused sul on ja et kas sa kas sinu jaoks on oluline see vahe, et mis on nii-öelda vangistatud mingisugusesse värvi üks mingisugune resultaat või, või see, see vahetu elamus, mis, mis tekib kohapeal teatris, reaalses ajas. Kui rääkida klassikalisest ooperis, siis selle vaatamine televiisorist no ei paku kohe-kohe mitte kõige vähematki huvi. Sest et noh, võib-olla pildis seal midagi näeb, aga heli on praktiliselt kadunud. Kuigi tänapäeval tava DVD-d ja, ja need kino saundid ja kõik need võivad akustilises mõttes midagi võib-olla taastada, aga ei. Meil on ikkagi see koht, kuhu tullakse välja. Ehk siis see peab olema elav esitus. Muusika võiks ooperis ka tulla maki pealt, aga siis jääb kohe selline mulje, et kuulajat üritatakse tüssata ja midagi odavat esitada. Sama kehtib ka dekoratsioonide kohta. Mingi aeg oli Eestis selle, kus teatrikunstnikud üritasid liiga lihtsalt läbi ajada ja selle selle asemel, et rahvas saalis ahetakservaamiline trepp selle asemel tomati, võib-olla kusagil lihtsalt mingi mingi riie ja, ja lasti sinna mingi vari peale. Ka väga, väga spetsiifiline huvi näha mingit väga spetsiifilist esinejat või kui sa tahad siin autoteemat kogu aeg sisse tuua, siis siis Carmenist oli üks balletiversioon haarne, enne seda oli päris vahva. Selles oli vahvalt tehtud ja seda ma sealt vaatasin, aga aga muud küll mitte mitte mingil juhul. Jah, sest et see kolmemõõtmelises, mida pakub siiski lavaruum ja ja täiesti otse ja naturaalne heli, et, et sellel on jällegi oma võlu, ehki egi seal juhtub ka teinekord juhtub apsakaid ja ükski etendusi sarnane tegelikult teisele on, on erinevad koosseisud erinev närv erinev atmosfäär saalis tegelikult nii et et iga iga ooperietendusega balletietendus on tegelikult absoluutselt erinev teisest ja ta absoluutselt sündmus alati. Aga, aga noh, sündmus on ka see, nagu sa kenasti mainisid, et välja tulla tulla teatrisse, tulla ooperisse, planeerida endale aeg selle jaoks, äkki käib naine ja teeb soengu, lõhnastate ennast panete nii riidesse, et, et on meeldiv ja mugav olla. Teiste seas ja, ja ei pane, tuleb tume ülikond panna, Inglismaal pannakse nii, et on meeldiv mugav olla, aga Eestis peab valge särgi lipsu tumeda ülikonnaga. Seda pidasingi silmas, et ju siis esietendusel on niimoodi meeldiv ja mugav olla, kui, kui ei ole, et viksilt ja viisakalt riides. Ja muidugi ka see vahuvein vaheajal siis tuntud inimeste seltsis käib ka ju, see on ka nagu osa esietendusest, et kohtad seal sageli ka selliste inimestega, keda iga päev ei. Ja, ja jutt käib ju mitte ainult sellest käimasolevast etendusest, vaid elust üldse, see on ka nagu kokkusaamise koht, kas pole? See on paraku nii, et igat kokkusaamist tuleb ka mõneti igat väljaskäiku tuleb mõneti ka tööalaselt ekspluateerida, eks see käib asja juurde. Jah. Nii et ka võimalik lobikoht. Kuna vahuveinist juttu oli, siis võiksime kuulata Jovannist vahuveini Harriet mis peaks sellise toreda hea esietenduse meeleolu ju looma Samuel Reimi? Laulab seda ja, ja juhatab orkestrit Herbert von Karajan. Ooperigurmaanide tund hakkab märkamatult lõpule jõudma, neid hõrku väga erineva maitsega muusikapalu kuulates algas tegelikult muusikalist või rokkooperist ja rääkisime siin sellest, õigemini mina väitsin, et et see piir, kust siis algab üks ja lõpeb teine žanr, on tegelikult üsna üsnagi hobune ja on tegelikult inimese enda teha. Kuhu te selle piiri tõmbab ja kasta, tõmbab ja loid Weberi puhul, tõepoolest, kui on tegemist sellistele läbikomponeeritud muusikateatrilugudega võib neid jah, täiesti rahulikult ka operiks kutsuda. Siis vähemalt gurmaanide ringis. Oled sa sellega päri? Praegu midagi ja saab inimesed teatrisse selle muusikaga, mis, mis sünnib meie eluajal ja see on väga tähtis, on ta siis võib-olla natukene kergem muusika või mida iganes. Ta on ikkagi elamus. Noh, jätame selle nutika ärilise poole kogu selle tööstuse juures täna puudutamata. Vaieldamatult ka see pool on seal seal olemas, kuid tegemist on väga-väga andeka helilooja ja ja Muttika inimesega ka selles mõttes, et ta leiab just sellised teemad, mis mis rahvale meeldib ja, ja oskab seda ka maitseka ja, ja kauni muusikaga siis edasi anda. Ja meie saate lõpetuseks saatekülaline Viktor Siilats, oled sa valinud sellise aastavahetuse meeleolu või talvise meeleolu loo see on siis tulevaadist päikeseloojangu alleelt, jah, Lonimix nimeks on see perfekt jää õnnestunud aasta või perfektne aasta ja ma soovin, et ma loodan, et Estonia teatril oli mööduva aasta igati õnnestunud ja ma soovin Suur aitäh nende kaunite soovide eest ja aitäh tulemast ooperigurmaanide saatesse, Viktor Siilats. Ka mul oli väga meeldiv.