Tere õhtust. Algab Rameeto kodukandi lugude teine avalik õhtu. Peateemaks on täna Rakvere. Peategelasteks endised ja praegused rakverlased. Peale teie, kes te kõik olete kogunenud siia ETK VL-i kaubanduslikku inventari, tehase sööklasse ja juba kohvi rüüpate võtavad tänasest õhtust osa. Vabariigi ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green. Sõna ja lauluga sisustavad tänast õhtut samuti endised Rakvere poisid ja tüdrukud, kui nii üldse võib väljendada. Riikliku akadeemilise teatri Estonia ooperisolistid vabariigi teeneline kunstnik Aino külvanud Uno Kreen ja helilooja Hans Hindpere. Lugupeetud Arnold Green kuidas riigi asjad riigiametid, teid lubavad kursis olla oma kodukandi elu ja oluga. No ma arvan, et nad isegi aitavad kaasa selleks, et paremini kursis olla oma kodukandi eluga. Sest Ministrite nõukogu presiidiumi istungitel tuleb kokku puutuda selliste küsimustega, mis otseselt ei kuulu isegi minu töövaldkonda, kuid siiski nad annavad ülevaate sellest, mis, mis toimub kogu vabariigis ja ka üksikutes rajoonides. Need et selles mõttes isegi nagu uhkuse positsioon praegu aitab kaasa selleks, et ikkagi pidevalt enam-vähem kursis olla kõige selle olulisega, mis toimub rajooni ja Rakvere linna elus. Tuleb tunnistada, et Rakvere on üks kangemaid rajoone meil vabariigis. Esimene preemia kvartali töötulemuste eest põllumajanduses, Rakvere rajoonile ise on ka muidugi kõneleb sellest, et Rakvere rajoonis ka põllumajandus on võrdlemisi heal tasemel terve rida väga tublisid majandeid, mida tunneb kogu vabariik ja isegi tuntakse väljaspool vabariigipiire vinni, näidissovhoostehnikumi või Eduard Vilde nimelise kolhoosi ja terve rida teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Võtame jällegi tehastes Punase, Kunda kelle toodang läheb võrdlemisi kaugele ja seda nii-öelda endisel Rakvere inimesel meenutada, mida teie praegu meenutaksite endisest Rakverest kunagisest elust Rakveres tegelikult minu noorusaastad möödusid Rakveres ja meenutada oleks ju paljugi, kui ma mõtlen siiski õige, nii sündmuste rikkam ja kõige meeldejäävam oli siiski 1940. aasta see pöördeline aasta meie rahva elus ja seetõttu just need mälestused, mis mul on seotud kommunistliku noorsooühinguga, selle nii-öelda õieti organiseerimisega Rakveres ja maakonnast tolleaegses veel Viru maakonnas pioneeri organisatsioonide loomine. See oli peale keskkooli lõpetamist niisugune väga laialdane tööpõld ja võiks olla samal ajal ka võitlev niisugune töö, nii et see on siiamaani jäänud väga eredalt meelde need seltsimehed, kellega koos seda tööd sai teha. Õnneks nad on kõik veel praegugi säilinud ja on praegu sõprade ringis. Ja seetõttu omavahelistel kokkusaamistel isegi alati nii mõnus meenutada, just eriti neid neid aegu ja neid neid sündmusi dolla. Aga kui me töötasime Eestimaa kommunistliku noorsooühingu tol ajal oli veel Eestimaa kommunistlik noorsooühing Virumaa komitees siis seal tuli ka organiseerida pioneeritööd linnas ja mulle siis pandigi ülesandeks töötada ka nii vanempioneerijuhina tolleaegses Rakvere ja ta praegune esimene kaheksa klassiline kool, siis ta oli Rakvere esimene algkool selles algkoolis maali seal olin õppinud, selle ma olin lõpetanud, õpetajad olid seal tuttavad ja seetõttu oli just eriti kuidagi niisugune südamelähedane see töö selles algkoolis pioneeriorganisatsiooni loomisel. Et lapsed võtsid samuti mind vastu väga hästi ja see, see jättis väga sooja ja sügava mulje, mis on säilinud tänase päevani. Ja kui te nüüd aeg-ajalt Rakverre satute, siis on nii paljud paljud majad, tänavanurgad, inimesed, tuttavad ja linn on niivõrd tuttav muidugi, sest see on läbi joostud ja käidud kõigi nii-öelda viimaste nurkadeni Vallimäe tornidest alates tammikuga ja rahvaaiaga ja teiste selliste käidavamate kohtadega. Ja vaatamata sellele, et mul nüüd otseselt perekondlikud sidemed juba mõned aastad rakkudega on küll kadunud, kuid tuttavaid on siiski palju. Ja ikkagi linn jääb ikkagi kodulinnaks, nagu ta, nagu ta oli mulle minu nooruspäevil. Suur aitäh. Palun. Lähenemas on naistepäev. Eks meie mehed armasta igapäevases elus veeretada üpriski raskeid ülesandeid naiste nõrkadele õlgadele. Seda palus teha ka jällegi Rakvere kandi poiss Tõnis Lehtmets, kes tänase õhtu tarvis kirjutas luuletuse. Eelneva jutu jätkuks. Võililleorden ja selle esmaesitaja au on teie kultuurimaja kunstilisel juhil Leida Vaheril. Kauged kandid, olge aga terved. Kõnnin mööda kodust kraaviperve ja aure välja põldudele, vahin, kus pühapäevalgi käib külvi lahing. Muu maa on siin, on siin mu kodumaja, siin aeda, kaevan peenraid ritta, ajan naabri kangeid tegemisi, piidlen siin lapsi, harin, kasvatan ja riidlen ja elukaaslast koju ootan trepil. Siin armastan ja tülitsen ja lepin ning külaliste seltsis lauas naeran. Siin on mu põrgu. Kes suudaks mulle mujal rohkem anda? Kes kaugel teab mu elu ja ta hinda. Võililleordeni sean enesele rinda, sest vaevalt teistest ongi selle kandjat. Anname tänase õhtu alguse otsad nii nagu eespool juba juttu oli, naiste kanda. Niisiis, Aino Külvand, palun. Naispere pidi olema aktiivsem. Kas ka tüdrukud olid siis, kui teie siin koolis käisite? Eks naispere on alati ja vist aktiivsem olnud või vähemalt öeldakse niimoodi. Võib-olla see on ka nii, et naised armastavad kiiresti tegutseda, nagu vanasõna ütleb, et enne mõtle, siis ütle, mehed tavaliselt kaua mõtlevad ja siis tegutsevad, aga naised võib-olla palju vahel ei mõtlegi, tegutsevad võib-olla vahel läheb see viltu ka, aga kui läheb hästi, siis siis olemegi kõvemad, pooled jälle. Aga laul, kust alguse sai ka ikka koolist? Jah, no see pisikene mürk oli juba nii kodus lapsepõlves Me musitseeris päris nagu võis nii ütelda kodus Mul isa mängis kannelt. Ema oli ka päris ilus hääl, ema laulis siis teist häält kombineeris kaasa, mina laulsin siis esimest häält ja siis me niimoodi koos musitseerisime. Muuseas, ma ikka alati mõtlen, et minu isa näol on kaduma läinud üks tenor, tal oli tõesti vägev hääl. Aga kas te mitte sealt ei ole saanud ka selle tahtmise ikka seda esimest häält laulda või? Et ta, jah, võib-olla niimoodi küll niimoodi vist on, jah, ma omal ajal tegin ikka nalja, mul abikaasa mängis teatris esimest viiulit, siis ma ütlesin, et no ja teatris mängid sina esimest viiulit, aga kodus mina laulan esimest häält. Aga siis, eks see niisugune teadlik laulu õppimine võib-olla algas siiski Rakvere koolis gümnaasiumis käies. Minu vana laulupedagoog, Jaan Pakk. Ükskord tuli minu juurde, et kuule, et sul on ikka päris ilus hääl, et sa võiksid minna laulu õppima ja siis ma läksin, tollel ajal oli siis lauluõpetaja Elmi Aus, ma läksin tema juurde siis laulu õppima. Vahepeal ma muuseas, ma õppisin ka isegi tšellot. Jaan Pakk mulle õpetas ja siis pidin juba peaaegu orkestris hakkama mängima, aga siis teisest ikka midagi välja ei tule, et ma ikka hakkan laulma. Kes õpetas armastama, seda ei oskagi ütelda, see on nagu kohe ühes on kaasasündinud kange Imudi teatrit teha. Muidugi jah, kui ma nii algkoolis käisin veel, siis ma juba esimeses klassis ikka hakkasin deklameerima ja siis laste näidendid oli, ma mäletan, ma olin vist neljandas klassis algkoolis, meil lavastati siis nukitsamees, mina mängisin siis seda Itit, seda tüdrukut. See oli mul niisugune esimene suurem osa siis ja omal ajal Rakvere teatris ka natukene olnud veel nii-ütelda kutselist teatrit Rakveres meie koos meie praeguse nukuteatri kunstilise juhiga Ferdinand Väiksega kahekesi siis käisime siin teatris, nii oli kõrvalt. Ja siis pühapäeviti meil olidki etendused, siis esmaspäeva hommikul olime kooli hilja ilmunud, ladina keel oli esimene tund, siis panin kõhu laua peale, et õpetaja Christopher meid mitte, küsiks. Mina olen kelm, kust see laul pärit? Eks see ongi Rakverest jah, see on minu lauluõpetaja Jaan, paku laul. Sina olid kelm. Võib ka teisteks. Kuidas olete kursis oma kodukandiga? Ma ikka olen ka, aga nüüd viimasel ajal on kuidagi nii kaugemaks jäänud. Suveti, kui mul puhkuse aeg on, siis ma ikka armastan ma korra ikka käin Rakvere linnas ära, omal siin on veel mõned koolijaid siia jäänud ja siis ma külastan neid ja käin ikka vaatamas. Suvel. Kuidas võib siduda järgmist laulu, Dunaevski laulu, vaikimine kodukandiga? See vaikimine on niisugune lüüriline laul väga ilusate sõnadega ja see võib olla tuletab meelde isegi kooliaega niisugust väikest kuramaaži. Me teame, et Rakvere on andnud meile palju tuntuid inimesi ja ka Rakvere on andnud meie kõnekeelde väljendeid. Mõisteid Rakveres on väga äkilised inimesed. Alguse on saanud muidugi sellest tuntud kõnekäänust, et äkiline, nii nagu Rakvere kohus. Ma palun teid. Audit Kirs. Rakvere koduloomuuseumist, kuidas teie selles majas ennast tunnete? Me tunneme siin selles majas ennast väga hästi, vaatamata sellele, et ta oli vanasti kohtumaja. Et ta oli vanasti vangimaja, et ta oli vanasti veel laga niuke imelike asutuste maja, küll viinapoe, maja ja perekonnaseisuaktide büroomaja ja igasugused niuksed asjad kõrvuti. Aga ta on siiski Rakvere üks kõige vanemaid maju ehitatud juba 200 aastat tagasi ja nüüd, kõige lähemas tulevikus hakkab ta saama endale päris vana näo. Nimelt tuleb suur remont ja tehakse kõik nii nagu oli vanasti ja sellegi maja juures just kõige rohkem huvitab võib-olla just see kohtutegevus, kuna ta just kohtumajaks see maja ehitati. Ja Rakvere kohtudes tegevust on selles mõttes huvitav uurida, et rakverlased olid juba iidsest ajast peale väga kõvad kohtuskäijad oma mõisagagi. Rakvere linn näiteks käis 200 aastat kohut peaaegu vahetpidamata. Kusjuures mõni protsess näiteks kasvõi väikeprotsess vallimäel peetud jaaniõhtu pärast, kus mõisa kubjas läbi peksti, kestis 15 aastat ja läks välja kuni valitseva senatini Peterburis. Ühesõnaga, rakverlased ei ole jätnud kunagi oma jonni, kohtukorraldus aga Rakveres siiski üsna suuresti peaks ütlema, lonkas sellepärast, et Rakvere foogti kohus ei pidanud asjaajamist kirjalikult. Nimelt kui Rakveres näiteks aastal 1888 oli suur revisjon kohtus nimelt seal samas meie majas siis tuli välja, et foogti kohtus, mis ühtlasi oli linnavalitsus ja ühtlasi ka kohalik kohus, seal leidus kantseleis ainult kaks raamatut ja need raamatud olid siis kogu linna asjaajamise kohta, põhiliselt olid sinna sisse kirjutatud kohtuotsused, kuid et asjaajamine lonkas, siis tuli välja isegi niisugune asi, et näiteks ühe ühe kohtuasja kohta oli ühel päeval ühe samal ajal sisse kantud mõlemasse raamatusse, kuid hoopis vastukäivaid otsuseid. Ja kui niisugused asjad kõik ilmsiks tulid, siis samal aastal ja samal päeval ja sama tunni pealt Rakvere kohus vallandati terves koosseisus eesotsas foogti kohtunik, tema kaks asetäitjat, notar ja terve kantselei personal. Ja mis siiski head oli Rakvere kohtus head oli see tema just see tema äkilisus nimelt Rakvere oli vanasti väga suur viinavõtjate linn, väga palju tarvitati alkoholi ja selle vastupidi muidugi ka võitlema ja nende joodikute vastu just Rakvere kohus tegutseski väga võiks öelda, hästi ja väga kiiresti. Nimelt kui linna pealt tabati joodik kas siis purjus mees linnast või siis kakleja kõrtsist siis viidi ta kohe foogti kohtusse, toimetas ta sinna tavalises linnavaht ja seal siis olenemata sellest, kes kohal oli, kas oli kohtunik või oli tema asetäitjad või oli notar või oli mõni kantseleiametnik. See kohe mõistis kohut, temal oli see õigus, antud kohtu mõistmine käis kiiresti. Vastavalt sellele, kui palju mees purjus oli, sai ta kepihoope kas 15 kuni 25. Kepihoobid andis mehele kätte alati kohal olev soldatite salk. Ja edasi lükati kohtuotsuse täitmine ainult sel juhul, kui mees oli niivõrd täis, et ta poleks otsuse täitmisest õigesti aru saanud. Siis teda natuke toibutati, et ta ikkagi saaks ise aru, mis temaga sünnib, siis peksti ta läbi ja viidi ta ära koju, nii et see oli niisugune kiire ja toimekas ja asjalik kohtumõistmine. Mis teid Rakverega seob? Mina olen Rakveres sündinud, Rakveres kasvanud, õppinud kogu aeg töötanud Rakveres. Ja ma olen Rakvere ajalugu võrdlemisi põhjalikult uurinud, võib-olla sellepärast ta mulle meeldibki, just et ma nii kõndides Rakvere tänavatel oskan nagu Rakvere hooneid, tänavaid, Rakveret ennast võib-olla pisut rohkem hinnata, kui nii tavaline möödakäija või läbisõitja Rakveres, siis teeb paljud majad mulle jutustavad huvitavatest sündmustest, paljud paigad räägivad huvitavatest ajaloo seikadest ja kui kasvõi vallimäelt vaadata Rakvere peale, siis juba Rakvere nii linnajaod paistavad ülesse vallimäele. Ma ise elan ka vallimäel, nii et ma pidevalt. Ja siis Rakvere see vanalinna osa jääb otsekohe Vallimäe alla, pikk tänav lookleb seal valli. Ühesõnaga, palju on niisugust ajaloolist ajaloolises mõttes ilusat. Aga peale selle muidugi ka meie tammik. Meie vallimägi ise. Ja muidugi meie vana tore kõver ja pikk tänav. Jätaksime ja paluksin siia Endla Vaimets ja Ilme Kalm, öelge palun, millal on Rakvere kõige ilusam? Kas kevadel, suvel, sügisel või talvel? Kui nüüd seda ütelda, siis ta on vist kõikidel ajaaegadel ilus kevadel ikka kõige ilusam, miks ta meil ilus tammik ja seal on nii tore jalutada, kus te laulu õppisite, eks ikka vanematest juba päritud laulmisõpetajad ja sealt on hakatud teda laulma ja armastama põhimõttel ei saa mitte vaiki olla. Niisiis, me kuulsime, et Rakvere kandis on äkilised mehed. Usun, et Rakvere metsameestel on ka äkilised püssid. Jüri Tiilen ja Olev Ots. Jahil käite. Kas teie kandis karusid on? On jah. Leskede naistele söövad kõik mesipuud tühjaks. Kas teie siis seda karu ei õpeta mingil moel? Neid on looduskaitse all, hoiame teda, Need, üksikud mesipuud, mis ta ära lõhud. Karu peab austama muidugi, kus tema seda magusat niigi võtab. Talle anti möödunud aasta juba piir priiluba maha laskmiseks päästis oma naha. Mil moel? Läks teise oblastisse. See see jutt peab ikka paika, et teil on äkilised, püssid, karu teha vana karuga. Kust on teil musitseerimine veres, eks ikka isast, isast juba peale põlvest põlve edasi antud isa, teese poisid, ta. Mitu jahimehe lugu teil selgeks on õpitud? Üks natuke metsa poole proovi. Teil selgeks õpitud ja millal te need laulud selgeks teete, temal on hea, pea ta ruttu pähe, sealt võtab mulle pärast üle. Metsas nii palju aega. Kas loomad on musikaalsed? Olete metsas ka? Põder oli väga musikaalne iga päev mul koduõues. Mis lugusid te mängite, mis pillil koer? Haukus? Põdral maja mängin juures. Üks liigarasena. No mis tahaks naistepäevaks ära laulda kõigile naistele, kes armastab. Lähevad metsa, loodust, aga te ise olete naisemeheks või kuidas muidu ei lubata, äkki. Näib, et musitseerimine on siinsel rahval hästi veres ja küllap see on nii, et minides tüdrukutele ja põlvpükstes poistele antakse isalt emalt vanaisalt vanaemalt see pisike üle. Et selles täiesti veenduda. Siis ma palun siia Mailis Lani ja hetk hiljem ka isa, kes pisut võib-olla siis appi tuleb. Millal sina laulmise selgeks said? No lasteringis käisin ja siis viie aastaselt ennem ikka päris väike olin siis mu hoidja laulsime ikka koos. Suur, aga nüüd suurest peast juba siis isaga koos laulame siis klaveriõpetaja. Pette Jants, kas meil koolis annab tunde ja kultuuriline? Õppinud laulja. Missugused laulud sul hästi selged on? Kõik kõik on ei tea, isaga koos on kaks ja ise nõngaks langiks on päris meelest ära läinud, siis ei ole enam meeleski see. Kutsuge isa, palun siia endale appi. Kui sageli teie, Ilmar Lani tütrega laulu teel vestlete kaunis tihti. Kodus ikka tihti õhtuti koos oleme laulnud juba neli aastat. Kas teil kodus peale teie kahe veel lauljaid on? Üks pisem tütar, on veel kuue aastane, aga ema elab, laulab ka veel siis kvarteti kvarteti hästi välja ka siiski tulla. Nii kuuleme esimese loo ära, mis teil, selge, Aarne Oidi vestlus tütrega. Ma tahaksin veel pärida, mis ametit te muidu peale laulmise peate. Olen tõpratohter. Aitäh kuidas sinu kodu ja koduümbrus välja näeb? Millal üks suur ja lai. Kas mängumaid on palju ja on küll ikka minule jätkab ei tea, kuidas teistel on seal palju lapsi, kui sa mängid, on küll suurem osa ikka poisid, nendega pole midagi pistmist. Poistel on teised mängud ju, eks ole, ikka masinad ja ka ikka tema ikka osta masin, talle on poisisugune. Tüdrukud, sina mängid nukkudega. Või. Mängin klaverit. Kelleks läheksid saada? Lauljaks või näitlejaks? Aga küsi, äkki tädi Külvandi käest, kas tuleb kergelt või raskelt lisataks tuleks siis kelkida. Aga muusikakooli õpetaja ütleb küll, et sind läks küll vaja lavale panna, et sa oled küll selline särtsakas tüdruk. Ega särtsust üksinda ka ei aita, aga muidugi see peab olema ka. Tavaliselt öeldakse, et oi see näitlejate elu ning üks lõbus ja tore, et ega seal seal muudkui pidu ja lilled. Aga ega ta nii väga kerge ei olegi, aga muidugi väga huvitav. Pähe annab tuupida neid osi ikka, jah, nad, nad jäävad nagu ise siiski pähe. Kui oma tööd väga armastad, siis, siis tuleb muidugi lihtsamini ka. Ole kena, aga ütle nüüd, mis on siis see teine laul. Tiit Lehto ära koo mu käpikuisse päikest. Teie endine kaaslinlane Tõnis Lehtmets on kodukandile mõeldes sepistanud mitu luuletust. Üsna soojalt käsikirjaliselt jõudis Leida Vaheri kätte luuletus On kuskil kask. Kellele näiteks teie pühendaksite selle luuletuse. Minule meeldis see luuletus sellepärast et see tuletas mulle minu kodu meelde, kuna meie köögiakna all kasvab suurkask. Ja minu isa hoidis seda kaske niivõrd, et me ei tohtinud sinna ühte kriipsukest ega ühte tahu killukest ka ära võtta, siis meil olid kohe vitsad varnas ja kui ma seda luuletust lugesin, siis mu mõtted kandusid kohe koju. Ja ma mõtlen, et selle luuletuse ma pühendaksin nendele aga ka kõigile neile, kes on kodukandist kaua aega eemal olnud, et nad mõtleksid oma kodukandi peale tihedamini, külastaksid jõe taga luha taga kuskil seal, kus künkad punemas pehmes lumes tasakesi magab kodukask. Pole, müra pole ta silma südamesse seal ei tiku, ving suusk, kui nuga läbi lume sahma, katke korraks askelduste ring. Silmapilgu silma pilgu omaks, pean seal kaharat ja rõõska puud. Et siis päevi nagu puuri orav linnale võiks olla truu. Kui vaid jõuan, kui vaid näha jõuan enne ööd mu kasekene sind. 100 tulesilmaga ju nõuab tagasi mind linn. Musti varje radadele langeb, kuu on peidus, seal pool pajusid, suutäis värsket tuult ja suurde hanges suusad, nagu kirved, vajusid jõe taga luha taga viimne küngas öösse kustumas. Õnn on teadagi, et kuskil magab puhtas lumes. Kodukask. Ja ongi paslik pärast niisuguse pühendusega luuletuse ära kuulamist pärida endiselt Rakvere mehelt Uno Kreenilt, kui sageli tema kodukandis käib suveti. Ma püüan leida siiski võimaluse, et saaksin käia oma kodukandis, see tähendab, mitte just päriselt Rakveres, sest ma ei ole puhas rakverelane vaid ma olen Viru-Nigula lähedalt pärit ja hakkas ikkagi ikkagi virukas, aga oma õieti oma kooli aastad, kõik olen ma veetnud siiski Rakveres, nii et ma keskkooli lõpetasin siin. Kust laulmine harjumuseks sai? Jah, sellega on üks, võib-olla üks imelik lugu selle laulmisega, sellepärast et keskkooli päevil see oli, meil oli nimelt poiste klass ja tütarlaste klass ja meil oli tarvis teha klassiõhtu, aga siis oli ja meie poolt kedagi niisama välja saata. Esinejaks siis noh, mind teati, et ma kuigi palju ikka nagu laulan ja viisi pean ja siis lükati nagu pea ees külma vette, et no päästa klassi au need ära. Aga meil oli niimoodi, et tütarlaste klassis oli tütarlaps, kes oskas väga hästi noodist klaverit lugeda, see tähendab, mängis hästi klaverit ja selle tõttu me siis klapitasime kahe peale ühe laulu kokku. See oli ka esimene laul, mida ma laulsin, seal oli laulu nimi, oli head ööd, ema selle lauluga oli niimoodi, et kui ma läksin lavale muidugi esimest korda elus, ma kaotasin nagu kuulmise ära niisugune hirm hakkas, ma ütlesin tõesti, ma ei kuule enam klaverit ja vaatan järsku üks parem jalg hakkab tegema, tõk-tõk-tõk-tõk-tõk taob vastu põrandat, seisin siis sirgelt ja mõtlesin. No hea küll, nüüd laulan selle laulu ilusti ära. Vaatan vasak jalg hakkaks. Siis ma neid jalgu nii kaua vahetasin, kui lõpuks ikka sain otsa kätte. Tõesti, kui ma juba laulma hakkasin, siis läks juba nagu iseenesest. Tuul. Juurde. Ja meenu? Edu. Jääma. Arvet saada. Ta. Üsna sageli poisikesepõlve tempudest huvialadest kasvab hiljem elukutse päris huviala. Ja eks vist koolipõlvest ja keskkoolipäevadel tehtud teatud määral isegi ulakustest ongi praegune teatri tegemine alguse saanud. Jah, kui nii võtta, siis meil oli keskkooli isegi tegemist juba nõndanimetatud muusikaliste lavastustega. Me tegime ühe esimese operetina, tegin kaasa Johnsoni operett geiša. Muide seal Bonsh'i osas esines Ervin Aabel tol korral väga nii toredasti koomiku osas juba. Ja edasi oli meil plaanis kavatsus ise juba midagi luua, sattusime kokku kolm niisugust parajat selli nagu Hans Kennaadi Sudela ja siis, no õhtuti pidasime plaani ja leidsime lõpuks, et siiski teeme seal tüki ära. Ta oli ju väga nii põnevalt püütud teha meil ja enam-vähem koomilises laadis lahendatud. Ainult et selle operetiga me jõudnud lavale, kuna tuli keskkooli lõpetamine, tuli peale, aga nüüd pärimine sind perele, kust üldse tekkis niisugune tahtmine ise noote kirja panna paberile ja mitte enam teise noodi järgi. Seda ma isegi vist väga täpselt ei tea. Ma tean küll, millal ma hakkasin üldse muusikaga tegelema, mängima mitmesuguseid pille, hiljem jäi nagu südamelähedaseks klaver, mida ma siiani väga palju teen. Millal need esimesed noodid pandi? Kirja on raske öelda, mul omal olemas üks kataloog, kuhu ma olen siis ühed ja teised asjad väga varased pannud kirja vaata on ikkagi seotud kindlalt Rakverega nimelt siis, kui ma astusin Rakvere muusikakooli, loodi pärast sõda, 45. aastal avati Rakveres muusikakool ja siis kuidagi mõte ja see muusika tahtmise tegemine nagu sai õige lükke. Ja eks ta siis hakkas tulema, eks siit kandist on pärit üldse väga paljud muusikamehed. Heliloojalt kaasaegsed, jah, minuga koos õppis muusikakoolis Ants Sõber siis meest, noorel mees, mina andsin talle veel muusikakoolis solfedžotunde, siis olin ka õpetaja ühtlasi õpilane Arvo Pärt, nimelt Uno areng ja dirigendid. Noorena sinu klassi, Harri, hilja meie vanematest heliloojatest vast Tuudur Vettik rahva selles et päris palju äkki annab meelde tuletada seda vana opereti, mis omamoodi oli ka alguseks, võib-olla isegi muusika kirjutamisele. Meie taastasime tänase saate jaoks, Uno Kreeniga. Tegime Estonias mõned proovid, tuletasime meelde, tema sõnu, kus sõnu ei jätkunud, võttis ta julgelt paberi-pliiatsi ja kirjutas sinna juurde, nii et tekkisid mõned päris värsked salmid sinna juurde ja tuletasime siis kahe peale ka üht-teist muusikat meelde. Meelde tuli päris mitmed asjad, aga palju numbreid on täiesti lootusetult meelest ära, kuna kõik see materjal läks kaduma, see on üks väike laulukene sellest operetis. Ta pidi olema koomiline osa. Üks vanamees, kes toriseb selle üle, et teda ei lasta lahinguväljale. Kui teised lähevad sõtta, siis tema peab jääma sinna laagrit valvama. Siis aastaid ju ei taha siis noort ja mees. Mis, mis? See on ja ikka. Selle au, mis seal mida pidi laulma, Uno on seal peategelane, peategelase laulja peaks olema ka, nagu öeldakse, võtme laul niisugune vaikselt nagu varioosuke või mis siis, selle käigus oleks mitu korda pidanud kõlama peategelase nimi oli Valdek ja ta ühesõnaga mängis sellist osa kaksikosa üks Nõukogude luuraja, kes siis on sattunud või kes läheb saksa halasse ja siis mängib Saksa suurt väeosa kontrolöri ja sellega tekitab seal igasugu naljakaid situatsioone, satub ise samuti väga ohtlikutesse olu organisse, nii et no ja kõik läheb hästi nagu operetis. Ja laulu pealkiri, eks ole. Ma lembisin siniseid silmi. Edu see, et ega ega Ego. Ja. Kui ma algul Uno Kreeni kest pärisin missugune oli tema esimene ära õpitud lugu, mida ta publikule esitas siis ma lõpetuseks päriksin, missugune on viimane? Ja noh, kõige viimane on niisugune lugu, et ma just praegu kirjutasin Ants Interi lugu, kui mind pulma kutsuti ja ma ei tea, kuidas see nüüd õnnestub. Ja meelega ma esitaksin selle esiettekandes. Aluti aga kergkes oli idee luua Pealt jaapana Paares haua peal. Ega allakäinud, mis seal muud kui Take kolm, aga ka tegime. Laibaterjeri paigutatud videomaterjali hulgas oli sealhulgas haige terjeri. Me poleks õiglased, kui me tänastes kodukandi lugudes ainult mineviku mäletame ja temast head meenutame. Eks me tea, et täna kasvatame uusi kultuuri, ühiskonna ja parteitähti kes praegu alles küll kelgumäel kelgutavad ja aukartusest kõige suure vastu meile kõigile tere, onu või tädi ütlevad võib-olla, aga kes ise mõne aasta pärast nii nagu teie praegu kokku tulevad ja kodukandi lugusid meenutavad. Seepärast küsingi Eestimaa Kommunistliku partei Rakvere rajoonikomitee esimese sekretäri Artur Upsi käest, kui lai on tänase Rakvere kandepind tulevaste põnevate kodukandi lugude tarvis. Rakvere mehed ja naised on ka praegu väga tublid, töötavad väga hästi. Eriti praegu, kui meie kogu nõukogude rahvas valmistub Lenini juubelit tähistama möödunud aastal meie rajooni tööstuse transpordi ehituse inimesed tulid hästi toime oma ülesannetega. 140 miljonit rajooni tööstustoodangut möödunud aastal. See on väga suur osa meie vabariigi tööstuses. Samuti ka meie rajooni põllumehed töötasid möödunud aastal tublilt, nii nagu nad on seda teinud kogu aeg. Ja ei ole kahtlust, et ka tänavuaastane tuleb hea viljasaak ja kogu meie põllumeeste loomakasvatussaaduste tootmisel jällegi uued ja paremad näitajad. Näib, nii, et jonni on teie kandi rahval tublisti, millest täna juba nii mitu-mitu korda juttu olnud. Jah, seda meil jätkub ja eks need töö tulemuse tuledki nähtavasti sellest, et Rakveremeestel on juba jonn. Kui nad midagi ette võtavad, siis nad sellega kindlasti saavutavad. Mida näitas alles avatud teie rajooni tööstusnäitus. Täna hommikul avati meie rajooni tööstusnäitus, mis oli pühendatud jällegi meie juubeli ürituste sarjale ja kõik need väljapanekud räägivad meie tööstusemeeste tublist tööst. Nende tööd on hinnatud vabariigi ulatuses. Täna siin Rakvere kaubanduslikku inventari tehase sööklas, kus me kokku tulime, võime märkida ka seda, et selle tehase kollektiiv järjekordselt sai Rändpunalipu Keskkomitee Ministrite Nõukogu rändpunalipu möödunud aasta töötulemuste eest Punase Kunda tsemendi tootjad juba neljateistkümnendat korda. Kvartalite jooksul on hoidnud oma käes üleliidulist punalipu samuti paljud teised tööstusettevõtted, meie rajoonis on märgitud ära vabariigi lippudega. Nii et me täna kõik istume siis päris õiges kohas laureaatide keskel ja täpselt nii on. Vaatasin tööstusnäitusel, mulle hakkas silma kaks stendi ja ei osanud võrrelda. Nimelt kui palju toodete piima piima me möödunud aastal tootsime rajoonis üle 80000 tonni, see on umbes üks tonn elaniku kohta muidugi kõike seda me ise jõua ära tarvitada. Meil Rakvere linnas keskmiselt iga päev elaniku kohta tarvitatakse ära 0,3 liitrit. No mitte kõik, sest mina piima ei joo, nähtavasti keegi peab siis 0,6 liitrit jooma, naabrid aitavad ja naabrid aitavad. Liha tootsime möödunud aastal 17000 tonni, nii et šašlõkki on meil võimalik teha uus rahvustoit ja uus Eesti rahvustoit ja eriti Armeenia konjakiga ta hästi istuv viimane pärimine. Ukse ees on naistepäev. Kust Rakvere mehed lilli saavad? Kõigepealt Rakvere mehed saavad lilli meie oma rajooni majandite aianditest, energia kolhoosist siis Tõrma karusloomakasvandusest, Kundast, aga nähtavasti ka Kohtla-Järve ETK vilja aiandist. Nad toovad ära ilusad lilled meie rajooni ja linna naistele. Ja ma usun, et te vist võite praegu kinnitada, et ükski naine Rakvere kandis, ilma milleta ei tohiks jääda. Meeste nägudest võib juba täna siingi näha, et kõikidel on juba varutud lilled. Kaheksandaks märtsiks. Aitäh, palun. Tänase õhtu lõpetamise õiguse annaksimegi nooremale generatsioonile palun kultuurimaja naisansambel solisti Uno Paistuga. Naistepäev on niisugune päev, mis toob juba kevade hõngu. Seda on arvestanud ka teie endine kaaslinlane Hans Hindpere kes sel puhul on loonud kevadelaulu. Olgugi, et väljas on küll veel hanged, pakane paugub, lumi on ergas siis looduses on tunda juba kevadet. Mina näiteks ei võltsi kevadet ära oodata. Tõotan juurde tasapisi tuleb, lumi sulab ja räästad tilguvad. Tore. Kõndi teevad pargipuude all sinilille värvi olid. Jäljed on olnud sarnaseid, lume kaasa läheb, ma olen vait, aga jama ju, kas päiksevanni aitama? Lehti maha murule. Päästydeebisalda, kulule. Laevu pääses lahti saada oma bändi vaatargivoone haal vaatsenilil värvi valida. Printsid teevad naabrionu sinilille värvi, oli silmad ninaotsal päiksetäppide ja valgeplatsi jooksid jala, saadi rohelised loosiga üles. Tänased kodukandi lood said otsa. Tänan kõiki neid, kelle hoole vaeva ja töö tulemused. Tänased kodukandi lood Rakverest meeldivat vaheldust pakkusid. Head tuju ja kuulmiseni.