See oli neljapäeval, 26. aprillil Tallinnas Sakala tänava suures saalis. Mõni minut pärast kella ühteteist üle 300 delegaadi, keda kohale saatis vabariigi üldsus tulid kokku Eesti rahupooldajate teisele konverentsile desarmeerimise ja rahuküsimustes. Seal on pidulikult ehitud. Üle saali kandub mõte, mis on väljendatud loosungil poodiumi kohal sinisel alusel. Valged tähed, rahu, sõprus, koostöö. Selle juhtmõtte all kõlavad siin sütitavad sõnad ja üleskutsed tehakse kokkuvõtteid, arutatakse tulevikuplaane. Kõik on täna siin seotud sõnaga rahu. Kandega esineb Eesti rahukaitsekomitee esimees Eduard Päll muu hulgas ta ütleb. Kas on üldse inimest, kellele ei tekitaks tänapäeval muret ja südamevalu? See ähvardav oht, mis ikka veel kummitab inimkonna kohal võimaliku tuumasõja näol hävitava relva termotuumapommide arv maailmas kasvab päevast päeva. Üha rohkem kulutab inimkond oma jõudu ja materiaalseid väärtusi hävitusrelvade tootmiseks. Ja ometi maailmas eksisteerivad praegu jõud mis on võimelised sõda välja lülitama. Inimeste elu. Selleks jõuks on maailma rahvaste aktiivne sõjavastane liikumine mille organiseerivaks tuumaks on rahvusvaheline töölisklass. Selleks jõuks on võimsa sotsialistliku leeri eksisteerimine mille rahu pooldavad välispoliitika printsiibid on võitnud kogu maailma tunnustuse ja toetuse. Kui inimkond on suuteline säilitama rahu maailmas jõuab ta varsti ajastusse kus teaduse tohutute edusammude najal on võimalik maailmas täielikult kaotada nälg ja puudus. Haigused ja taudid. Ebavõrdsus inimeste vahel Nõukogude Liidu kommunistliku partei programmis on öeldud. Sotsialismijõudude kassa ülekaal imperialismi jõudude suhtes. Rahujõudude ülekaal sõjajõudude suhtes viib selleni et juba enne sotsialismi täielikku võitu maailmas, kui kapitalism säilib maailma ühes osas tekib reaalne võimalus maailmasõda ühiskonna elust kõrvaldada. Kommunismi ajalooliseks missiooniks on päästa kõik inimesed sotsiaalsest ebavõrdsusest. Kindlustada maakeral rahu, töö, vabadus, võrdsus ja õnn kõigile rahvastele. Edasi peatus ettekandja ülemaailmsel organiseeritud rahuliikumisel. See liikumine sai alguse siis, kui imperialistlik leer asus uue maailmasõja ettevalmistamisele. Luues selleks agressiivse NATO bloki. Siis kogunesid, see oli aprillis aastal 1949 üle kogu maailma Pariisi kokku inimesed kelle ainsaks eesmärgiks oli takistada uue maailmasõja puhkemist. Sellest ülemaailmsest rahupooldajate kongressist algaski massiline organiseeritud rahuliikumine maailmas. 13 aastat on kestnud pingeline võitlus sõja ja rahuleerijõudude vahel. Järjest rohkem inimesi maailmas asub rahuleeri poolele. Järgnevalt tasusid kõnetooli konstruktorit töölised, õpetajad. Kõik need kõnelevad inimkonna südametunnistusest. Kõnelevad uuest maailmast sõnadeta maailmast. Sellest inimkonna sajandite unistusest. Kõnetoolis on Pärnu arst Ellen võll. Seda, see aga tähendab Hiroshima tragöödia kordumist, pisaraid, viletsust ja miljonite ning miljonite inimeste hukkumist. Teame, et tänapäeval kogu rahvusvahelise elu arengut määrab rahu ja demokraatlike jõudude visa ja pingeline võitlus kogu maakeral agressiooni jõudude vastu. Me teame, näeme selgelt, kust tuleb oht rahule ja õnnelikule elule. Ameerika imperialistid on endast sõltuvaks teinud terve rea kapitalistlike Maib ja on nad sidunud sõjaliste plokkidega kuus Lääne-Saksamaa militarismi. Ka taastab ta sõjakollet. Euroopas ei ole meil veel ununenud teise maailmasõja koledused langenud isad-emad-lapsed, aga jälle me peame mõtlema hirmuga südames, et leidub terve väike käputäis inimesi, kes tahavad nähe inimeste kannatusi, väikeseid orbusid ja purustatud kodukoldeid. Rahvad kaitsevad rahu ja ütlevad kindlalt sõjale. Rahuliikumisest võtavad osa kõik kõikide elukutsete ja elualade inimesed erinevate tõekspidamiste ja usutunnistustega räägib Eesti luteri usu kiriku peapiiskop Jaan Kiievit. Meie peame omalt poolt alati seda täie teadlikkusega kordama ja silmas pidama et meie oleksime valmis ka rahu heaks pingutama. Ja kui me muud ei saa teha kui seda, et me kutsume inimeste enamuse terves maailmas valvsusele ja me tõstame esilelenge tahte, et liit, kelle kätes seisavad rahvaste ja riikide juhtimine et nemad kuuleksid seda häält teostaksid lüürise desarmeerimise, siis teeme meie ainult seda, mis me peame tegema. Ja ma tahaksin ka siinkohal lõpetades oma sõnavõtt, tervitades kõiki lei, kes on tulnud siia ja kes oma panuse annavad, tahaks ütelda, samuti ainult lihtsa südamliku sõna kui kriipsutuseks selle alla kriipsutuseks jaapanlase sõnale. Ärgem väsige, mitte. Ärgem unustagem, mitte mis seisab kaal, sest kõik, mis me saavutame, kõik, mis me oleme, ta võib puhastuda ja ta võib hävida, kui ei seista mitte tõsiselt, valvel. Rääkis personaalpensionär Olga Lauristin, masinatehasest teras ele saari. Ja nüüd akadeemik Aksel Kipper. Lugupeetud koosolijad Võitlus rahu eest on kaasaja tingimustes võitlus elu eest. Ma mõtlen seejuures mitte arvukate üksikinimeste elu eest vait, võitlust inimkonna saatuse eest, võib-olla isegi igasuguse kõrgesti arenenud elu eest maakeral üldse. Sellisena on rahu eest võitlemine kosmiline ülesanne. Kõrgeima moraalse printsiibi kaitsmise ülesanne. Normaalelu kosmilise tähenduse tunnetamine loob kõrgeima moraalse printsiibi elu moraalse printsiip. Teie oleksite nõus Tallinna ja Eesti õigeusu piiskopkonna piiskop Aleksius meile andma väikese intervjuu? Jah, palun, missuguseid mõtteid tekitab teile tänane vabariiklik rahupooldajate konverents? Väga rõõmustavaid mõtet. Vene õigeusu kirikust. Peab oma pühaks kohuseks välja astuma rahu eest kogu maailmas. Meid rõõmustab, et kristlased tervest maailmast ühinevad selle sooviga. Rahupooldajate read kasvavad ja meie loodame, et rahu võidab sõja. Ja inimkond saavutab tugeva jäädava rahu ja läheb edasi üldise õitsengu ja heaolu teed missugustes välisriikides. Te olete viimasel ajal käin viimasel ajal, ma olen käinud Kreekas karjas, Austrias ja Indias. Ja sealsed inimesed, mida mõtlevad sõja ja rahuküsimustes Kõikides välisriikides inimesed loodavad, et rahu võidab sõja ja tuleb see aeg, millal ei ole enam sõda ja inimesed elavad rahus ja armastuses. Palju tänu. Üha uued ja uued inimesed, meie kõikide esindajad avaldavad siin oma mõtteid vabariigi heliloojate nimel, räägib Eugen Kapp. Heliloojad ja helilooming on alati olnud ja elanud kaasa oma rahva rõõmudele ja muredele. Eriti aga südamelähedane on olnud heliloojatele rahu, sõpruse ja vendluse teema kajastamine muusikas. Juba heliloojate klassikute nagu händri, veetko ja teiste loomingus on kajastanud rahu. Õilis teema, väga palju populaarseid laule on loonud nõukogude heliloojad, nagu Kalmanovski populaarsemaid laule saanud. Kas venelased tahavad sõda, Katiatli Ruski faili, mida suurepärased, kannab ette nii, meil vabariigis pidid rahvakunstnik Yorkots. Rassi. Vabariiklik teine rahupooldajate konverents võttis vastu läkituse Eesti töötavale rahvale. Saadeti kiri Genfi 18 riigi desarmeerimiskomiteele ja läkitus Soome rahupooldajatele. Valiti uus Eesti rahukaitsekomitee, kes oma esimesel pleenumil valis rahukaitsekomitee esimeheks Nõukogude Liidu kangelase Endel Puusepa ja asetäitjaks Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri. Alatiseks jäi kõlama rahu sõprus-koostöö- ja seda kõigi rahvaste vahel. Taome mõõgad atradeks. Nii ütlesid Eesti rahupooldajad. Nii, ütleme meie. Verest värvus.