Soome graniidi kajakate metsameeste, karmide ja kalurite maa. Kas unustan, kui meie laeva vastu võttes lõi sadam sädeleva rätikute voos? Nii võimsalt laulis noorus muulil kui inimmurdu. Astusime laevalt ja surusime käsirest, lõhnavaid ja õlist savist vaigust lõhnavaid. Ei ole halbu rahvaid. Kuid näkku ütlen, teile on igal rahval omad maod. Ja nendest räägingi. Mind, kuulake. Ja andku Soome mulle andeks. Nii nagu peab, nii ütlengi. Fašismi tundsin raamatust ja filmist. Ent siin ma teda nägin tõusvat ilmsi. Ta seisis, hingas näkku mulle viskit. Kolme sepa pronksist kuju ees. Fašisse röökis ning lällas piimahabemeid lodev joobnud jõuk. Fašismi ei pudelist ja hambaid lõksutades näris kummi. Festivali busse pudelite kividega loopis huvilete ja Rauske voolu saatel. Kolida siis karjajulguses. Ta oli tatine täis vistrike ja valget kõrre habet. Vihkamisest seina mööda üles oleks roninud ja kärvanud rott peitis hõlma all salkus ilane ja leevendav. Ta viinauimas tütarlapsi, krabas tagana mali poisse osates ja prantslasi ja sakslasi ja soome poiss ka. Tarples võltsi vahvusega, kuid hirmu tundis kuskil siis ta ta õmbles rock n rollist võistisk, mis vingus üle õla visanud, kastis. Sepad sepad. Miks te vaikselt, ma ütlen ausalt? Kahju oli teist, kui oleksite tõstnud pronksist haamrit ja löönud laiaks rämpsu, pea lad marutõvest välja roninud nahast varju oma rahval püüdsid heita. Mulle öeldi langenuid sel päeval. Soome mälestab. Kuid nendes lurjustes, mis sest, et noortes Nende hullunud kõnevahus mu ees sai elavaks taas hitlerjuugend ammu tuntud timukate sõim, hajutid, plaar kostus nende röögatustes võikais. Vaat siis, kes nende päriks isad on. Vaat kellemmelestamis päeva, need nolgid tahtsid tähistada siin. Kuid ei saa unustada, kui raudselt nurgeliselt oma klubi eesrind rinna vastu tõusid vene poisid, nii nagu isad sulgesid fašismi. Tei. Low festival kiunes purjus kamp. No Kamonism käis tige võiga sull. Kui kommunist ma poleks olnud siis sellel ööl ma oleks kommunistiks saanud. Helsinki senati väljak festivalil on täna teaduse, progressi ja tulevikupäev. Keskpäevaks kogunes tänavatele mitukümmend 1000 delegaati. Oodati Nõukogude kosmonaudi Juri Gagarini saabumist. Ka Moskva televisioon kandis üle kosmosekangelase vastuvõtu, Soome pealinnas. Kõrgel laial kivitrepil on värvikat ja ootusärev, rahvameri lipud, vimplid, kõik lehvib tuules. Rahvas on lootusrikast. Täna näib, et vihma pole oodata aga siiski vihmavarjud ja mantlid on ettenägelikult kaasas. Mine tea. Räägitakse ju, et kaheksas festival on esimene, kus korraldajat ilma pärast muret tunnevad. Muidugi hoogsat väljakut jälgedes ei paistab kuidagi tuska või muret. Vastupidi avapidustuste vihmasadu ja äikesepilved on meretuuled vist laiali puhunud. Senati trepile, see on täna tribüüniks. Tõuseb juuriga kaarini. Tervitused, õnnitlused. Keegi üllatab, lilli. Näete veel veel? Neid pole enam kuskile panna. Ettenägelikult Annitajatavad tervitame pärija. Takse sellega esimest kosmonauti. Mikrofonide ette tuleb rahvusvahelise ettevalmistuskomitee esindaja. Kaheksandast ülemaailmsest festivalist osavõtjate nimel tervitan Nõukogude kosmonauti Juri Gagarini. Tervitan teid, Jüriga, Kaarin ka miljonite inimeste nimel, kes oma tööloomingu ja mõistusega valmistasid ette teie hiigelsaavutuse. Ja nüüd on senati väljakul lausa ininneri tervituses skandeeritakse. Elamul on Läti üliõpilast. Jüriga seal ümber on lilleneiude mikrofoni meeste murd. Keegi ulatas kosmonaudile kirju lapimütsi. Väike tüdruk vahetab temaga sõprusmärke. Iga samm läbilaskva mõrv toob teele uusi sõpru. Ja millegipärast paistab silma, et eriti palju on täna siin lapsi. Väikesed poisid lihtsalt neelavad silmadega oma ideaali. Kosmoselendur siin Helsingis, mitte pildil või kinos, aga tõeline, ehtne elus naeratav, sõbralik. Teaduse progressi ja tuleviku nimel tervitas festival Nõukogude. Igal festivalil on oma laul ja laulul ei ole piire. Ilma viisade ja lubadeta rändavad rahu viisid maalt maale, linnast linna külast külla. See laulude eesta fet algas Prahas ja on täna jõudnud Helsingisse. Seda meie noored teatame julgelt ja kindlalt oma maailma kaunist maailma ei anna sõjale me oma maailma kaunist maailma, ei anna sõjale meel. Iialgi meie planeedil maailm kõik surmast ei mustu iialgi meie planeedil leegitsev päike ei kustu. Ei iial. Tõe ja vihkamise laul rahulaul nooruse laul. Autoriteks on Aleksander särkovski ja Robert rastest Klenski. Esimest korda külasse viis Helsingis nõukogude delegatsiooni kontserdil. Siis laulis seda Läti üliõpilaskoor. Täna kuulete seda otse festivali südamest. Laulab Helsingi, aplodeerib Soome, kuulab maailm asjatult. Vinguvad tuuled uue hävingu ootel koos selle lauluga kõikjal rahu eest võitlusse mingem, sõbrad. Kiirerütmiline festivalipäev kajastub ajakirjanduses 700 ajakirjanikku, terve armee töötab sellel noortefoorumil. Ainult väikesest Šveitsist on tervelt 38 reporterit. Ajakirjanike hommik algab Soome ajalehtede läbivaatamisega. Soome ajakirjandus valgustab laialdaselt ja üksikasjaliselt festivali käiku. Maagans avaldas artikli Nõukogude külalised tõid kaasa sõpruse, Kased päevand Sanomat kirjutab. Meie pealinna saabusid tuhanded noored erinevatest maailma paikadest, ei võta osa festivalist ja tutvuda üksteisega. Me tahame veel kord rõhutada, et kuigi organisatsioonid, mis esindavad meie lehte, ei võta festivalist osa, tervitame siiski südamlikult delegaat. D ja ütleme neile, tere tulemast. Suurt abifestivalile, osutab soome progressiivne ajakirjandus kiskudes maski, sõpruse ja maailma noorsooühtsuse vaenlaselt. Happenni korrespondent Igor Mennikov teatab Helsingist. Seda legendi kuulsin ühelt vanalt soomlannale kulinaid, Louli jätab linna pimedusse. Tal õnnestub varastada päike, kuid päike ei püsivangistuses kaua. Hommikuti heidab ta endalt köidikud ja pöördub tagasi inimeste juurde. Algul ta naeratab sadamast kaluritele, hiljem puistab rõõmu sademeid Helsingi tänavatele ja väljakutele. Neil päevil püüab päike nõiavangist varem välja pääseda. Ta kiirustab festivalil. Tema kiired koputavad hotellide, koolide akendele, kus elab paljurahvuseline festivali pere. Ta kallab valgusega ülelaevade gruusia ja masohhism rahvaste sõpruse, lumivalget tekid. Sel hommikul lahkusid kõik Gruusiat, eriti vara. Nõukogude delegaadid sõitsid laiali mööda Helsingi tehaseid ja vabrikuid. Miks tunneme meie, soomlased suurt tänu ja usaldust nõukogude maa vastu. Mitu sajandit rõhusid meid Rootsi kuningad, seejärel kägistasid meie vabadust. Vene isevalitsejad. Ahelat purustas Lenini dekreet, andes Soomele tagasi vabaduse. Nii rääkisid laevatehase portselanivabriku ja paljude teiste Helsingi käituste töölised. President Urho Kekkonen võttis koos Soome noorte esindajatega vastu Nõukogude noormehed ja neiud. Maailmarekordiomanik Valeri Brummel andis presidendile üle Vutšikichi skulptuuri. Taome, mõõgad atradeks maketti. Urho Kekkonen tundis huvi, kas purustab Nõukogude kõrgushüppaja olümpiastaadioni rekordi, mis kuulub ameeriklasele John Toomasse. Brumen lubas õhtul, pidasid oma sõna ja ületas oma ookeanitaguse võistleja saatuse. Nõukogude ja Soome intelligentsi noorte esindajate kohtumisele sattusin ma juhuslikult. Lihtsalt silmasin sadamas Nõukogude autobussi, märkasin akendest tuttavaid nägusid ja sõitsin koos nendega soomlastele külla. Kohtumine kujunes ebatavaliselt soojaks ja sõbralikuks. Kõik leidsid endale sõpru ja kohtusid kolleegidega. Nii kunstnik Viktor bokov, poeet Jevgeni õhtušenko. Tihe ring kogunes populaarse soome näitleja Tarmo Männi ümber. Ta mängib Soome rahvuslikus teatris. Ta mõjutustas, millise menuga mängib tema trupp vene ja nõukogude dramaturgi näidendeid. Mida reaktsioonilised ajalehed ka nõukogude inimestest ei kirjuta, rääkis ta. Huvi teie maa vastu kogu aeg aina kasvab ja sinna, nagu tavatsetakse öelda, ei saa midagi parata. Sume maalikunstnike Heinone Alytalo kroonvalli ja nende nõukogude kolleegi Viktor Popovi teosed on juba kord kõrvuti rippunud. See oli traditsioonilisel näitusel Veneetsias kuid kohtunud need kunstnikud Velpolnud. Seepärast tekkiski neil nii elav ja avameelne jutuajamine. Teises lauas vestlevad Jevgeni ehtušenko soome kirjanik Heino repoia tuntud kunstnik tapjavaala. See on nende esimene kohtumine festivalil, kuid loomulikult ei jää see viimaseks. Peremehed kutsuvad oma külalisi nendega kuuskimatele kosele. Spordiuudiseid festivalilt festivalil Oreloojana noorus on maa, ilman kisad Joida Viireti sama Naigaasasti festivalil kanssa uvad hoitlejastan Kund pisarsiine suuresse kuuturi. Tabahtumin just jutustab siin kahtlemetajale Helsingisse. Spordimängud, mis Helsingis praegu toimuvad, on muidugi ainult väike osa nendest suurtest pidustustest, mida pakuvad festivalipäevad. Noorte tähelepanuvõistluste vastu on aga väga suur unnad ju ühed huvitavamad viimase 10 aasta jooksul. Mõningaid muljeid võistluste käigust. Kindlasti jääb soomlastele spordisõpradele kauaks meelde balleri Brumeli tagajärg. Kõik me olime palju kuulnud sellest nõukogude spordiimelapsest ja siiski tema esinemine võeti vastu vaimustuse tormiga. Tegemist on geniaalse sportlasega. Tore oli see, et Soome president istus publiku hulgas ja põnevusega jälgis kõrgushüppevõistlusi. Huvitav oli ka Euroopa paremikku kohtumine kettaheites. Võrkpallivõistlustel esinesid Tšehhi ja Rumeenia meeskonnad, kes oktoobris sõidavad maailmameistriturniirile. Festivali programmi kuuluvad ka kohtumised, huvi ja tööalade järgi. Ehitustööliste liidu esimees Kaupo Matti Loitleb. Loen tabamiste joogust olime vägenduse puuduva puu alandabamis epilaasuusias, kolmas karjakseta siin kultuuritava juba sahtlisse. Ja tähendab hooksin osalist Ui. Noored ehitajad olid kuus 83-lt maalt kokku 162 inimest kohtumisavas veiku pakule. Ta tervitas Soome ehitustööliste liidu nimel noori meistreid. Kohtumisel jäi kõlama, et noorte tööliste tihedad sidemed on teretulnud ja aitavad lahendada paljusid töölisnoorsooprobleeme. Nõukogude kaevur Donbassist, sotsialistliku töö kangelane kui ma sellerinov ja sotikaevur John Wilson said sõpradeks möödunud aastal Moskvas ülemaailmsel noorsoofoorumil. Ja nüüd, aasta hiljem kohtusid kaevurid Helsingis teisel noorsoofoorumil ülemaailmsel festivalil. Otsekohe sobis, sundimatu vestlussõbrad olid huvitatud teineteise elust, tööst ja tulevikuplaanidest. Selged ja toredad on kavatsused Nõukogude kaevuril. Ent šoti mäetöölise jutus kõlasid rahutuse noodid oma saatuse pärast. Tema peamine mure oli hirm tööpuuduse ees. Mul on suur rõõm näha rahvaste mitmekesiseid ja erinevaid kultuurisaavutusi. Festival teeb huvitavaid kokkuvõtteid, seda räägib Francois, kes esines uueneskus seminaril. Ta on selle rahvusvahelise organisatsioonikultuuriosakonna juhataja. Ta rõhutas, et festivalil on suurt tähtsust ida ja lääne kultuuride lahendamisel. Unesco põhiprobleemiks on mitte kultuuritsemine, vaid maailma rahu kaitsmine. Siin saame võrrelda eri maade kultuuri ja hariduse taset. Anti ka vanem, jutustab festivali näitusest. Kultuuritalus on avatud laste joonistuste näitus. Selle põhiteemaks on rahu ja sõprusrahvastevahendi. Noorim autor on nelja aastane, mulle meeldis oma tööd, päikesetõus sai teise preemia. Teises suures saalis on avatud fotonäitust osavelile, seal esitatud on 200 tööd 30-st riigist. Viierele rahvariiete näitusest jutustab Kreeka tütarlaps killa manuse Iraagi. Talle meeldivad väga väljapanekud ja ta kõneleb, et nagu Soomeski ei kanta Kreekas rahvarõivaid linnades, küll võib neid aga igapäevase riietusena kohata veel kreeka mägedes ja kaugemates maakohtades. Peale rahvariiete võib näitusel kohata käsitöid paljudest maadest. Siinjuures olgu öeldud, et esmakordselt esinevad rahvusvahelisele näitusele oma töödega Alžeeria kunstnikud. Sõna on meie erikorrespondendil Helsingis. Siin Helsingi eile siis kerkis valge festivali lipp vardasse Helsingi olümpiastaadionil. Sellele eelnes festivalirongkäik. Helsingi tänavatel pole veel kunagi niisugust rongkäiku nähtud. Milline värvirikkus, millised laulud, millised tantsud. Igale pealtvaatajale oli see suureks elamuseks. Helsingi lased ja tuhanded festivali linna külalised olid sündmuse tähtsust mõistes enda alla võtnud Mannerheimi teeääred. Kõik majade võlvialused ja Eduskunna suure trepi. Ja seda kõike juba paar tundi enne rongkäigu algust, kui rongkäigu pea jõudis staadionile, puhkes tohutuvatsioon. Kõikidest maailmaäärtest saabunud noored laulsid ja tantsisid ja sõnad Rauha juste rüüs. Festival ja Soome kõlasid 140 maa esindajate suudest ja nende hüüete saatel kerkiski festivali lipp vardasse. Festivali avaõhtu kavas olid kõigepealt eelmiste festivali linnade tervitus esinemised. Järgnesid Soome neidude võimlemisettekanded ja 400 paari Soome rahvatantsijaid näitas staadionimurul oma kunsti. Lõpuks tantsiti populaarsed soome rahvatantsu sõprusenkat, kusjuures iga soomlane valis endale külaliste hulgast tantsupartneri ja kõige krooniks oli sädelev ilutulestik. Täna hommikul tegin tänavatel väikese jalutuskäigu, et pärida muljeid eilse suure peo kohta. Küsimuseks oli, kas te eile olite ka staadionil ja missugused muljed? Kahtlemata oli see väga meeldiv, meeldisid kõik need välismaa külalised, kes pidustustest osa võtsid. Ka teine noormees, kelle poole meie reporter samade küsimustega pöördus, vastas muidugi olin ma staadionil, kus siis mujal ka temale jättis festivalist osavõtjate defilee sügava mulje. Meeldis väga välismaalaste temperamendikas esinemine. Järgmine vastutulija oli eriti vaimustatud. See oli väga-väga tore. Ei oskagi öelda, mis oli kõige toredam. Neljas vestluskaaslane. Niisugust pidu ja lehekingis kunagi varem olnud ega saa ka olema lähemate aastakümnete jooksul. See on nooruse võimas kohtumispidu, mis veel kord kinnitab, et ainult rahulik kooseksisteerimine saab kõikides maades kindlustada õnnelikku elu. Täna tähistatakse festivalil nõndanimetatud Soome päeva mida ütleb selle kohta Soome päeva ettevalmistava komitee esimees, aimo haabane. Võtame Soome päeva eesmärgiks on tugevdada sidemeid festivali külaliste ja soome rahva vahel. Selleks ongi valitud festivali teine päev. Ja küllap järgnevad päevad süvendavad kõiki, tänasid tutvusi. Edasi niukses aima haabanen, et täna tegid festivali külalised, väljusid Helsingist, külastasid tehaseid, lastekodusid ja muid asutusi. Soomlased püüavad igakülgselt külalistele oma maad tutvustada pigem. Teine sellainen tee Juhvla. Jumala on yllala Seurasaares Helsingis euro saaressay eristatav. Just, mis on tänase päeva tähtsaimaks sündmuseks tänase päeva tähtsaimaks sündmuseks on õhtul Seurasaarel toimuv üritus, mida nimetame sõpruse tuled. Sellel peol tahame tutvustada Soome rahvusliku kunsti kuid sellele lisaks pakuvad oma külakosti ka välismaa delegatsioonide esindajad. Ei ole kahtlust, et see õhtu kujuneb meeldejäävaks sündmuseks. Kindlasti on huvitavad ka Helsingi ümbrusse Uusimaa lääni korraldatavad ekskursioonid. Järvendajalev Porvoo Lohjalev, karja arev Lohja ja mändsele maakond võtavad vastu festivalikülalisi, püüavad neile põhjalikult tutvustada oma kodupaiku. Juba hommikul vara sõideti autodega Helsingist välja ja tagasi saavutakse hilja õhtul. Külaskäigukavasse kuulub ka loomulikult soome saunas käimine. Ja õhtul toimuvad muidugi igal poolpeod, kus eeskava on nii külaliste kui meie poolt. Noored parlamendi liikmed, kõigi kontinentide esindajad käisid Soome Parlamendis. Nad tutvusid parlamendi esimehe kauno Kleimale juhatusel Eduskunna hoonega parlamendiliikmetega ja nende tööga. Kõigi selle kohtumisest osavõtjate meeleolu väljendas Nõukogude delegaat, Nõukogude Liidu ülemnõukogu saadik. 27 aastane Moskva ehitaja German Laamat, skin, kui ta ütles. Meile rahvasaadikutele on pandud suur vastutus ja me peame olema selle väärilised. Me peame leidma ühise keele, rahu ja sõpruse keele. Ja siis me suudame lahendada paljud teravad küsimused abistada rahvaste ja riikide lahendamise suurt üritust. Nõukogude delegatsiooni nimel andis Valgevene NSV ülemnõusaadik lehmaksimov Soome parlamendiliikmetele üle kingitused. Üliõpilasohjal puit teisse.