Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Mis tahes, et kus ta Ta saab paigani laine. Ingeri soomlanna Tamara karku. Tänase päeva seisuga töötate Narva haigla polikliiniku arhiivis viis aastat enne kui teist endast edasi räägime. Väärib märkimist, et teil on erakordselt toimekas 90 aastane ema, keda Narva linnas väga hästi tuntakse. Temal on sarnaselt väga paljudele teistele ingerisoomlastele oma lugu. Ajalootuuled ja tormid on seda rahvastik kõvasti räsinud. No minu ema elliga rohu on sündinud ingerimaal väikeses külas Hagaja külaseelne soome perekonnas, kus ema ja isa mõlemad olivad hingede soomlased. Perekonnas oli kolm last, ema oli noorem, täna oli kolmeaastane pull, suri isa. Ehk siis teie vanaisa ja minu vanaisa. Ja siis isal oli vänd ja tema abikaasaga Marja Mariaga kel lapsi ei olnud siis need hakkavad elama üheskoos ja aitama, et väga palju. Emale ja õdedele käis koolis maal ja lõpetas seitsme klassi. Siis kui algas teine maailmasõda, siis need olivad, viidud siia Eestimaale. Kas iselt koloogast siis edasi Soome? Oliver, Soomes üks aasta ja kaks kuud. Elasime Sooma perekonnas. Pöörduda oli väga palju, see oli oktoober toad ja seda 40 kolmandal aastal läksivad sinna ja siis jaanuaris 1945. aastal tulivad tagasi Venemaale. No ise ei tulnud need olivad toodud siia tagasi, aga neil kõigil oli tunnistusse ja mõttes need olivad, et need tulevad tagasi külasse Ingeri maale, Ingeri maale ja omas koodis võib-olla. Aga need olid ainult unistused, et nende olivat viidu Skovi võib Pihkva oblastisse ja elas seal kolm aastat. Nii et oma kodukülla tagasi tulla neil enam ei lastud. See oli aeg, oli, ei või külas elada, see oli 1947. aastal. Ja siis need kolm aastat söövad seal väikeses külas kolm krunctgelemeetrid omast külast. Ässis võimalus minna tagasi külasse, aga missina asju, elakad, mis jootraha ei olnud ja siis need tulivad siia Narvasse tõlkima. 1950 linnal minu ema temale tuli siia oma emaga minu vanaemaga koos ja hakkas töötama Kreenholmis. Kreen kolmes oli vaja rahvast. Ühesõnaga oli teada, et Kreenholmis on vaja töökäsi. Ja aga jah, need tulevad siia ja kust nad seda teada said? H2 küla 60 kilomeetri Narvast, aga kukkusi küla on veel võib-olla 40. Närvad käitsivad. Ema töötas 25 aastat Kreenholmis isatutes 32 aastat Kreenholmis ja mina töötasin 35 aastat Kreenholmis ja siis kokku 91 aasta. Töötasime koos. Teie pere oli nii-öelda Kreenholmis töötajate dünastia lausa, et kõik terve pere ja te ei olnud ainus pere, neid peresid oli palju, kus juba oli, kus kõik liikmed töötasid Kreenholmis ka loomulikult teisigi ingerisoomlasi. Küll ja oli kooli Ene aeg, siis me olime noored, seitsmeteistaastane maalingu, tulin Grangaanisse tööle. Noh siis need olid vene geneskam sammul skeem brigaadi. Siis noored tüdrukud, koostate, ütlesime nüüd, et keegi ei tee siis nüüd komsomolid, olisime siis komsomoli liiged. Nüüd ei ole seda. Milles konkreetselt teie töö seisnes, mis te tegite? Ma olen kontrolör, oli kontroluline, ma ei tea, kes nende 35 aastat kõik aastad ja töötasin kaheksateistaastast viimistlust fabrikus. Ja 17 aastat. Ei olnud seda, mõtles, et homme mul ei ole tööd, on tööd, oli tööd väga palju tööd kombinaadis siis oli 11000 2000 13000 inimest tööle. Kõik töötas. Aga elu läks edasi ja Narva linnas elavad ingerisoomlased hakkasid vaikselt koonduma. Meie Narva Ingre, Soome selts oli siis esimest korda, kui meie olime kokku, see oli 1991. aastal. See on tükk maad 25 aastat, just meil oli juubelipäev. Just veebruaris oli 25 aastat mees seltsile. Aga selle Narva, Ingeri soomlaste seltsi tekkimisel pole nagu Kreenholmi ka suurt sidet või seal oli endisi Kreenholm inimesi võib-olla. Oli oli jah, aga inimesed, kes koolis töötab, kes polikliinikus töötab, herilased, inimesed. Nii et kui Narva Kreenholm lakkas olemast eksisteerimast, siis olid õnnelikud need, kes leidsid endale uue töö. Siis oli väga raske aeg. Tööd ei ole, no vot ma ise pool aastat ei olnud üldse tööd, 74. aastal ma hakkasin töötama ja pluss siis 35 tuleb nagu 2009 2008 ja aastal siis väga palju ei olnud. Siis tänu. Aga tuleme nüüd selle ingerisoomlaste seltsi juurde, mis siis loodi 1991 ja, ja mäletate ka, kes initsiaator oli või kuidas selts tekkis? Tartust sellepärast, et meie Narva ingerisoomeselts viimane Tallinna suliselts Berni suliselts. Tartus oli selts meie Narva selts Liivimine. Ja siis need vanad inimesed nagu minu ema ja teisedki need ülimad täiuslikud ingerisoomlased, selle perearst, isa ja ema mõlemad olivad, ingele suunasid ja siis kur selts algas töötama, et neile oli nii hea meel, et ingeni soolmalased kõiguvad üheskoos. Loomulikult oli hea meel ja teie, Tamara ka kohe nii kui see selts loodi, astusite selle liikmeks. 90 ma ka oli, nii, ma olin ja olen praegugi Soome seltsi liige. No suurepärane siis ikka natuke mäletate seda ajalugu, et kuidas see seltsi toomine välja nägi ja mis nende esimesed asjad olid, mis te ette võtsite? Et elu on koor ja oligi koor. Veel mitu aastat tagasi ja siis koores 40 50 inimest, see oli väga suur koor. Käisivad laulamas siis need hingele soome pidu tulivad iga aasta erilises linnas. Vaata teiseski kohas. Käsn Soomes. Kui suur see Narva Ingeri soomlaste selts on palju siin inimesi on praegu umbes 70 ja kui seda seltsi looma hakati, kuidas need inimesed kõik üles leiti? Nad saavad teada, võib-olla teen teiselt, sellepärast, et esimesed siis 25 aastat tagasi veel oli Narvas väga palju nende hinge soomlane ja. 300 400 500 inimest. Aga siis tuli teine aeg nendeks tsoone. Kes läks Rootsi, teised, kes jahivad need. Võib-olla vanad inimesed, nüüd 25 aastat. Minu ema nüüd on üheksakümneaastane ja kaks mind viis aastat ära. See on 60 viie aastane, need algassivad, kasivad mitu inimest, nüüd on. Paremas maailmas arvamus maailmas ja see on tegelikult ikka väga hämmastav, kui alguses oli võib-olla 500 liiget ja need on jäänud 70. Kui aktiivne on see selts olnud siin Narva linnas, just mis te olete teinud, et kui tihti te kokku saate ja nii edasi? Umbes 500 inimest, kes laulab Umbes 500 inimest, kes tuli Tartust ja Pärnust Tallinnast Karjalast, Sankt Peterburgist, soonest turgust, ta oli ka väga palju. Need tahavad süüa, juua. See oli siis ingerisoome, laulu ja tantsupidu 26. asi ja siis, 18. 19. juunil toimus Narvas ja ma saan nii aru, et Narva, Ingeri, soomlaste selts siis oli ka põhikorraldaja ja ja mis teie tegite konkreetselt meie, Tamara. No ma tegin seda, mis ma oskan, veel oli ka see seltsi fotoalbum. Tüdrukud ütlevad, et ma olen fotokorrespondent. No las on, nii et ma tegin kõik, et sedakorda on kõik, mis meie, tegime 25 aastas väga suur album. Helistasite isema, pildistanise, kirjuta ja see kõik teen korda. Kogu halb on see minu töö, mis ma jaksan, seda ma teen, aga. Kui kaua see ettevalmistus oli, et nüüd pidu oli kaks päeva kui pikalt ette valmistasite ja mis sajasta terve aasta. Terve aastasele perearst üks pidu lõpeb ja siis need ütlevad järgmine, kus linnas järgmine pidu. Pidu oli Narvas ja järgmine on Tartus ja siis Tartu juba teab, et nendele on vaja teha väga palju tööd. Ja selline ingeri. 10 laulu ja tantsupidu toimub igal aastal igal aastal suviti ja igal aastal. Viimane oli meil siis oli Rakveres. Aga järgmine on Tartus. Mina ei olnud kahjuks sel peol, kirjeldage neid kõige kõige ilusamaid hetki oli vist rongkäik ja mis kõik oli? Koolielukäik ja hommikul oli jumalateenistus, on nagu Tretsooni jumalateenistus, siis rongkäik ja Narva linnuses kogu pidulisi ja just see oli üks halb asi, et meil oli väga halb ilm. Jaga suurt tuul. Ja pühapäeva hommikul kell seitse algas vihm. Ja kolmeni see vii iga minut, see tuli tuli ja sellepärast olen nagu natukene, meil oli raske siin. Aga kuidas te hakkama saite, teil olid rahvariided seljas ja rahvarii Tügi keebid olid, siis pean peegoli peal, aga mina? Vihma on ennegi sadanud igasugustel laulu ja tantsupidudel ja inimesed on hakkama saanud. Halb ilm oli, aga meil Narvas oli küll halb Eesti kliima, no mis teed ja selline soli. Aga ikkagi oli ilus pidu ja vot sellised pidu Likud ja suured sündmused on siis kord aastas, eks ole, suvel. Aga mis te muul ajal teete? Kui tihti kohtute? Kuhu koor väga tihti kohtub sellepärastlõunal uued laulud. Aga meie käime veel Soomes, käisime Venemaal, seal on ka mitu kohtu ja nüüd ka jälle tahame minna Venemaale. Meil on seal külas, kus meil on ema, on sündinud haga ökolas väike kalmistu. Ja seal on juulikuu viimasel laupäeval mälestuspäev. Ingerisoomlastele seisab patsas vaid, kuidas öelda mälestusmärk ja, ja siis ingerisoomlased siit Narvas. Võtame bussi sinna leeveni, need inimesed, kes sugulased, seal maetud, ema, ema kaasama aetud. Ja siis see ka meie, meie ingerisoome seltsi inimesed lähevad sinna ka. Ühesõnaga, see on ingerisoomlaste väike kalmistu ja nii nendele, kes on sinna maetud, kui mälestusmärk, siis nendele, kes on kuskil mujale ja läinud ja, ja, ja siiski, keda enam meie hulgas ei ole. Kesi, Kasahstani keskus on maetud mälestusmärk suur tagasi. See on teil selline ilus traditsioon ja Meil on kuus, on tunne, et kõikule mingile soomust ja siis kutsuti Venemaale jälle. Võib-olla esse tuleb üheksandal või 10. juuli. See tuleb siin ainult võibolla 60 70 kilomeetrit. Seal on väga ilus pidu. Pidu Vene keeles, teeni rõmaka, kalurite päev, kaaluseta päev, neelan kutsed, tulge palun, on vaja inimesed, kes laulavad, tantsivad. Kuulge, te elate väga aktiivset elu elama ja igal pool on sõbrad, rahvuskaaslased ja teie omakorda kutsute ka diski või, ja kutsun, aga kui tihti ikkagi siis teil igasugused huvitavad asjad toimuvad üks kord kuus. Kohe lähema Ingal Soomemaale jälle peab olla buss jälle peab maksma. No kus me võtame seda? Raha ei ole nii palju kui tahtsin aga nende kokku saada valimiste nimel, need on ju väga toredad kokkusaamised, eks ole. Ja selle nimel lihtsalt hoiate natuke kokku, et oleks võimalik sõita. Nii et kulutusi on ka, midagi pole teha, aga mis kombed teel näiteks teie Narva ingerisoome seltsis veel on? Ma pean silmas seda, et näiteks eesti juudi kogukonnas on selline tava, et kõik selle kogukonna vanad ja üksikud inimesed ei ole maha jäetud, nende eest hoolitsetakse. Kas teil on ka midagi taolist? Nii ka hoolitsema. Võib-olla enam natukene meil käivet, Soone leiad, soome õpetajad käivad neil vana isenesest vaatamas. Ma tean, me teeme need, aga nüüd tahavad rääkida enam õpetajaga ja mitu inimest, kes sooni õpetajaid käisime vaatamas. Kui tihti käiakse, need käsivad iga kuu üks kord kuus, meil on siin veel teine õpetaja, Vladimir tuhti temaga meiekene soome seltsis käib. Temaga käib nüüd vana idee, inimesed, üksikud inimesed, vaata. Nii et seda teevad rohkem õpetajad ja aga no teie omavahel kohtute, kui on laulukooriproovi. Ja sellised asjad ja no ja kui nüüd oli see pidu kaks kord nädalas iga nädal ja, ja, ja te ise ka muidugi laulate, ei ma ja lahvatab korrespondent minu suurim problem kooresele ola ema Laulasmaal natukene käsitööd. Teil on praegugi üks võrratu heegeldatud asi seljas. Ema tegi ema teeb praegu veel käsitööd aastat tagasi, tema on tehtud, saun, see asi ära, töö. No nüüd on mul järjekordselt tuline kahju, et raadio pilti näita, sellepärast et teil on tõesti seljas imeilus heegeldatud Champer ja see on teie emad. Sõdu teie üheksakümneaastase ema tehti aasta tagasi. Te olete kõik väga osavad käsitöö tegijad ja see on teinud ja see on muidugi suurepärane. Nõnda te seal elate, Öelge Tamara, teie olete see ingerisoomlanna, kes räägib ka eesti keelt. Kui palju teil neid rahvuskaaslasi on, kes siin Narvas on ingerisoomlased ja kes seejuures ka suudavad eesti keeles rääkida? No ei ole nii palju sellepärast, et maa elases jää praegu ütleme nii, et selles perekonnas, kus isa ja ema mõlemad olivad ingerisoomlased aga teised on sellises perekonnas, kus isa oli venelane ja või on venelane. Aga ema on ingerisoomlane, need enam rääkivat vene keelt ja sellepärast ei ole nii palju inimesi, kes räägib veel eesti keelt. Need on sellised inimesed nagu minu ema, 90 aastaseid, 80. viie aastased saanud vana teenemised. Millega teie ema helli praegu tegeleb? Mida veel teeta päev läbi ei jaksa heegeldada? Maksab kaks tundi tagas kolm punni tagasi võtma, kas piima võtmas, helistas mulle et magest poes. Kas on teisi ka selliseid eakaid inimesi on tal võib-olla mõni sõbratar, kellega ta suhtleb, või on ta väheseni? Mängile, soomlased, kes on 85 aastased, 27 aastased, need käivad kõik meel jumalateenistusel soomekeelseid jumalateenistusele, meelsingele, Soomele, seltsis. Nii et seltsielu on teie emal ikka päris aktiivne ja aga kui me võtame jälle nüüd selle Narva Ingerisoomlaste Seltsi niimoodi tervikuna noored inimesed lähevad mujale, jah, et see ongi rohkem keskealiste ja vanemate inimeste selts või kuidas? Noored inimesed, need, kes 1991. aastal olivad nagu seltsi liige, et need, need kõik elavad Soomes enamus elavad Hannes ja siiani jäänud see need inimesed, kes on ikka keskealised ja vanemad ja, ja aga noorientiiniumis võltsume, vot nüüd seal. No kas on ka teada, kuidas neil seal läheb, töötavad, elavad seal Soomes 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat enne tund, lapsed suured ja lapselapsed need kõigunskurs. Teil on vahel natuke kurb ka, et teie siin Narva seltsis on, ainult ütleme, keskealised ja vanemad ja noori nagu enam üldse ei ole või on siis ka nii, et noored käivad teid vaatamas vahel või kuidas nende asjadega on. Noored tuli keesivad vaatamas, aga on, kas need tahavad, et mõtlevad, et see selts run, ahaa, no siis aega tagasi 10 aastat tagasi mõtlesime, et kuna hinge Soomes üldse, sest ma olin Soomes nakanelama, mine ela Soomes, kui sina tahad seltsis seltsis ei tulla. Aga veel paar sõna teie ingerisoomlaste koorist, mille üledeni uhked olete. Muide, mis koori nimi on? Eloise tõsted ehk rõõmsad sõbrad ja väga hea koor, neil on väike, aga hea rahvale esinete ka mitte ainult oma üritustel veenev oli Narva linnapäevad. Ja siis meie seltsi koor ka oli seal. Narva linna päevad olivad. Ja, ja siis viimane laupäev. Lähme siis päikesekülas külas. Kus on see mälestuspäev? Jah, ja kus on sündinud teie ema ja kus on sündinud menoya maja? No ma olin esimest korda pooleaastane. Pooleaastane, kui esimest korda käisin külas. Kas tuleb mingi selline eriline emotsioon? Estonian põleb küll, sellepärast tuleb veel, et need inimesed, kes tulevad mälestuspäevale need on kõik tuttu, inimesed ja need kõik räägivad mingil soome keelt. Ma räägin ingerisoome keelt ja kui sina räägiti ja peene inimene räägib ingerisoome, keel, siis tuleb teine tunne. Soone südames siin. Ja ingerisoome, keel on mõistagi natuke teise kõlaga, kui soome keel on, on teine küüniks. No suurepärane, et Narva linnas selline tore ingerisoomeselts on, et nii toimekad olete, et nii palju asju ette võtate. Teie ta maad ei ole tahtnud kordagi näiteks Soomeni. No siis, kui mul tööd ei olnud, ma mõtlesin, et võib-olla ma lähen Soome elama, aga minu ema siis oli seitsmekümneaastane ja ei tahtnud, nagu ma jätan. Üks inimene. Ja te ei saanud ema ja ta ei olnud. Aga näete, teil tuli Narvas hakkama saada ja te saite hakkama. Töötasin Kreenholmis, aga ajad muutusid ja te olete sellega hakkama saanud ja ütleme, see ingerisoomeselts on ka selle poolest hea, et noh, ma vähemalt loodan, et see on nii, et kui kellelgi on mure, siis ikka kuidagi aidatakse, kuulatakse ära küll, mis teile eestipärasest nisugune läheb, lähedane on või, te olete nagu väga sisse elanud just sellesse oma ingerisoome maailma. Aga samas on Eestimaa see paik, kus teil on võimalik elada oma seda ingerisoome, kogukonna elu ja Narva linn on see tore paik, kus teil on oma selts, eks ole? Ja ja Narva linna oli ingerimaa pealinn siis mitu aastat tagasi ja väga palju aastaid tagasi peaväravale ja see on teisipidi kodulinn täiesti igas mõttes ja see on koduleht minu pudeli molesin sündinud. Ja siia kodu jääb suur tänu Tamara karku Narvas elav ingerisoomlanna ja päikselise päevi, nii teile, teie emale, kui teie seltsile ette saate, tõid teieni Maristombachi Jüri Nikolajev ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni.