Tere kena hilissügisest laupäeva hommikut ja täna on rahvateenrite stuudios alla kolm meest, nagu meil ikka tavaks juba tüki seitsmendat aastat. Nimelt Eesti päevalehest, tere, tere. Heiki Talving. Suur Uudisteagentuur Baltic News Tervis peredele. Ja Mart Ummelas on siis täna saadet juhtimas ja nagu ikka, on meie saade niisugune. Vanade või järelevaade lõppevale nädalale ja suurel määral see esindab stuudios olijate isiklikku arvamust see lihtsalt üle korrata tundma neile meie headele kommetele, taatoritele, arvustajatele, kes aeg-ajalt vikerraadiofoorumis kirjutavad, et miks te räägite seal oma arvamusi esitage uusi fakte ja lahendage küsimusi ja nii edasi ja nii edasi, noh, seda me vast teha ei saa. Eriti selle nädala kõige tõsisema sündmuse puhul, millest on nüüd kaks päeva ja juba kolmandat Ki takkaotsa järjest meie ajakirjandus kirjutanud siis naljapäeva hommikusest plahvatusest, õismäel vaevalt keegi saates olijaist oskaks nüüd öelda, mis seal täpselt toimus või mis olid need motiivid ja ja ei ole ka ilmselt politseil eriti palju rohkem teada. Sellest me räägime, ilmselt millised sündmused siis veel eelmisel nädalal meie tähelepanu on köitnud. Eesti sai uue peapiiskopi Andres Põderi kelle kohta küll siin Päevalehe kolumnist Andrus Kivirähk kirjutab küllaltki iroonilise kommentaari. Kui kirikud on olemas ja siis peavad seal ka keegi mustadest baarides ringi kõndima ja tore on, kui on selline kena mees veel selle koha peal olevast jah, usuteemadesse ei lange, pealegi on selleks olemas meil spetsiaalselt saated ja kokkulepe Eesti kirikute nõukoguga, nii et usuküsimusi siin arvustama ei hakka. Kindlasti on sellel nädalal la sündmustest väärib tähelepanu Tallinna linnapea, värske Tallinna linnapea, mõned ütlused ja jätkuv vägikaikavedu Tallinna ja Tartu Ülikooli vahel. Laiema rahvusvahelise kõlapinnaga on muidugi Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimised partnerluslepingust, mille taustal siis Eestile on mõningaid sõnumeid edastatud ja loomulikult kogu maailma pinevil hoidvad sündmused Ukrainas kus on siis toimunus oranž revolutsioon, kui nii võiks öelda. Aga alustame siis meie oma juttu sellest neljapäevasest sündmusest ja noh, nagu öeldud, ega me siin mingit tõtt ei kavatse teieni tuua ja arvamusi on juba ilmunud ka ajakirjanduses. Ma alustaksin vast sellest, et kuidas see sündmus nagu meediasse jõudis, sest esimene, kes sai teate selle kohta yldiselt DNS. No ei olnud meie sellepärast, et esimese teate andis välja põhja politseiprefektuur kell kuus, 31. Kõigile meediakanalitele. Kellele on saadetud, on, siit koosneb umbes 40 45 nime. Vaatan, mõtlesin just printisin meili välja. Aga, aga kolleeg sõitis sel hommikul just taksoga, tõele peal oli, marsruudist oli maha jäänud siis taksojuht teadis sellest asjast juba niimoodi, et enne, kui meediakanalite kaudu jõudis, näeks takso, sõidab ringi omavahel side ja loomulikult ütlust läks täis mingisugune jama. Mis täpselt, seda nad ei osanud öelda. Nojah, esimene teade, tuli siis saadeti põhja prefektuurist kuus, 31 on mõnevõrra naljakas. Sellepärast ma saan aru šokoli täielik prefektuuri inimestel kirjas on ainult see, et hukkus ainult politseiametnik, seda, et oli ka oh, õhkulaskja ennast, ise surma sai, see jäi neil kul märkimata. Noh, oletame, et ütleme, et seal šokoli näidet kolleks surma. Järgmine põhjalikum teade tuli seitse, 45 põhja prefektuuris, see oli mõnevõrra täpsem. Seal oli juba Ülo Gorbatšova nimi sees, kuigi selle oli välja hõiganud Andropov juba juba vähemalt Eesti raadios. Ma ei tea, mis keelt televisioonis Eesti TVs käis, sest hommikut televis televiisorit vaadata all kiilas, kui juba see, et mees ise surma. Nojah, eks vahepeal olid meie inimesed juba tööle jõudnud, jaga, helistasid ja küsisid lisanud juurde. Nii see asi jälle makas. Millal sina valla kuulsid, sellest? Maran kusagil hommikul, aga ma nüüd täpselt aega küll ei oskaks. Mis kanalist ja huvitav? Ma arvan, see oli televisioonist. Ja mul hommikuti televisioon kuidagi käib ja seal uudistes kindlasti peale seda peadirektori, politsei peadirektori esinemiska, see uudis läbi jooksis põlisisegi varem, et ma nii täpselt hinnangut ei oska öelda. Eks ma kuulsin. No minu jaoks oligi mõnevõrra üllatav esialgu tundeliselt positiivselt tagantjärele tundub lihtsalt üllatav see, et seda ruttas kohe kommenteerima kõige kõrgem politseijuht. Sest tavapäraselt on vist kombeks, et ikkagi selliste sündmuste puhul nagu pressiteenistuse annab sellise ettevaatlikku hinnangu, sest tegelikult ju Andropov esitasime mõningaid versioone nii teleesinemises aga veel rohkem Eesti raadiole antud telefoniintervjuus, mis hiljem levisid mööda maailma laiali, ma olen nüüd hiljem vaadanud kõikide infoagentuurid. Kajastustes on sees, need tema esialgsed väitis, et tegemist on terroristiga, ei, võib olla tegemist terroristiga. Ei minul selle vastu, et Andropov rääkima tuli, ei ole küll mitte kui midagi, aga sellega ma olen täiesti nõus, et sõnas suitsiiditerrorist ja jutt sellest. Mine tea, et kas ta oleks läinud kaubanduskeskusesse rahvast täis liinibussi, see oli küll ääretult järelemõtlematult. Vähe sellest, et sest et rahvusvahelisse meediasse levis vaid see ka ju meie kohalikke inimesi, raadiokuulajaid niimoodi arvestada seda, mis toimub Bagdadis, Tel Avivis, Jeruusalemmas, Madriidis, Moskust lahvatavad igal pool. See ajab inimesed ilmaalseta paanikasse, see tuli väga järelemõtlematud sõnad. Sedasama suitsiiditerrorist ei oleks ära küll mingil juhul tohtinud suhu võtta. Ja ilmselt seal oli veel mingisuguseid Mullikad sellepärast, et mina vaatasin Soome televisiooni teksti televisioonist uudist ja seal väideti ühel hommikul kella kaheksa paiku, et tegemist oli autopommiga kogunisti mis, mis noh, nagu üldse ei pidanud paika antud juhul eks tõlkevead lihtsalt olla muidugi. Nojah, aga noh, see teavitamine sellest nagu kulges minu meelest küll küllalt kiiresti, aga pisut üle kivide ja kändude ja nagu me teame, siis kes nagu maha võttis, selle riik peab prokuratuur ja võimalusi oli ju prokuratuur, kes andis oma pressiteate kuskil üheksa paiku. Isegi natukene varem, mõelge natukene varem. See nagu tekitab veidi küsimusi, et kas oli siis antropoloogid mingit rohkem informatsiooni, mille põhjal seda väita? Ei, ma kujutan ette, et tal olid tegelikult olid head kavatsused. Ta püüdis noh, niimoodi politseid kaitsta, kui ta mainet tõsta, et näete, et mõõtsime ära, jumal teab, mis oleks võinud juhtuda. Aga mõtlen selle sõna, suitsiiditerroristide kasutamine. Nojaa, aga ma mõtlen näiteks nurmenuku kaupluse töötajad, mis asub seal kohe lähedal, et kuidas nemad hommikul tööle läksid, millise tundega? Et sellise asja peale peaks mõtlema? Jah, ma arvan ka, et ma natuke Eigiga, noh selles mõttes muidugi on head, Andropov läks ja rääkis ise ja see see tegelikult näitab seda, et politsei on praegu avatud ja nad on võimelised üsna avatult infot anda, mis on tegelikult hea see, et ta seda suitsiiditerrorismi mainis, see ei ole hea ja see tekitab muidugi väga palju küsimusi ja kõige hullem oli see, et see levib ikkagi äärmiselt kulutulena igale poole maailma laiali. Ega siis keegi pärast ei viitsi enam üle kontrollida, aga võib-olla ta jääb nagu mingis mingis mu mingil moel keerlema kuskile selle Impama hammasrataste vahele ja võib-olla ta jääbki sinna kui suitsiiditerrorism, eks ole, Tallinnas, mis kindlasti ei ole praegu antud hetkel üldse tõsine. Nojah, kui ma lõin juba reedel ja lõin Google'i otsingumootorisse sisse Estonia, siis, siis oli suitsiid bumper oli mingisugusest Tai ja Birma ajalehtedesse jõudnud, nii et see oli Sellised asjad levivad maailmas praegu kulutulena, sest noh, kõik teavad, mis toimub Iraagis ja mis on toimunud siin Euroopaski ja vaatasin erinevaid maailmaväljaanded ja Hispaanias näiteks. Veel eile õhtulgi väideti, et juba on kolm hukkunut ja noh, ühesõnaga igav sõnum, mis levib edasi, me oleme kõik telefonimängu lapsena mänginud, eks iga tõlkimisega tuleb midagi ebatäpsust juurde ja selles mõttes tuleb selle algallikal olla erakordselt täpne, erakordselt nahku järele mõtleks selle üle või mida öelda ja mida mitte. Kui proovida, analüüsida, miks, miks võib-olla Andropov ütles selle sõna välja, siis suured tõenäosusega tulenes sellest, et sellel inimesel, kes siis lõhkelaenguga tormas sellesse politseiautosse, oli see lõhkelaeng väidetavalt küll seotud ümber keha, mis, mis kõigele tuleb, kõigele tuleb kohe silme ette. Need suured sündmused ja kurva sündmuse Beslaanis ja nii edasi, kus tõesti nagu terroristid ja ka Moskvas, kus teil on lihtsalt tõesti seda võtet kasutavad või sellist meetodit kasutavad. Et siis nagu ohverdas enda, siis võttis kaasa ka inimelusid, et võib-olla sealt kandis selline paralleeli toomine. Noh, oli oli see ajend, miks, miks Andropov niimoodi rääkis, aga antud hetkel oleks pidanud siiski nagu vahet tegema sellest, et see ei olnud nagu suunatud ilmselt otseselt kellelegi vastu, vaid see oli mingi kummaline kokkusattumus rida ja see inimene võib olla eile oli lihtsalt stabiilse iseloomuga, tal ei olnud. Ilmselt noh, ma ei oskagi öelda eesmärgiks kedagi kuskil mingis rahvarohkes kohas, eks ole, endaga kaasa viia nii et see seal tekivad need küsitavused. No ma arvan ja võib-olla ka Androbol ei olnud veel selleks hetkeks piisavalt informatsiooni, kui ta neid arvamusi jagasest televisioonis oli ta minu meelest kuskil seitsme paiku või isegi enne seda ja raadios, rääkis ta. Meil on poole kaheksa ajal päeva teemaintervjuud, nii et need õlled on öelnud ka seda informatsiooni. Pimedasse Tallinna mobiiltelefonid on olemas, nojah, muidugi, ka informatsioon ei ole ju praegugi lõplikult laiali. Nojah, need asjad alles selguvad ja nii nagu tänases Postimehes ütleb endine siseminister Olev Laanjärve, et esiteks peaks meil olema võimalus lugeda selle traagilise juhtumi objektiivset analüüsi, sest väga vabandan, kuid kõrvalt vaadates tunduvad mõned detailid küsitavad, nii nagu tundub muidugi küsitav just see, et siis hukkus praeguse kolmekümneaastane Julia Gorbatšova koerajuht, kui nii võiks eesti keeles öelda, kuigi kasutatakse meil ajakirjad seda kronoloogiat, mis noh, jah, on muidugi võõrsõnaga eesti keeles on olemas sõna koer, kes meid on tingimata sellepärast pruukimine sihukest võõrapärast sõna. Igatahes tema sattus nüüd ohvriks ja mis seal täpselt nüüd selles politseibussis toimus seda võib-olla ei saa kunagi teada. Seda kindlasti, mis bussis konkreetselt sees toimus, ilmselt ei saa, aga ma oleksin küll seda meelt, et kui politsei selle uurimisega jõuab mingisse etappi, kus on võimalik seda avalikustada ja ja just seda nii-öelda sekundit, sekund, minut minuti tund, tunni graafikus, nagu näete, mis toimus, kuidas otsuseid vastu võeti, kuidas käidud politseinikud. Et noh, kui see võimalik oleks, seda päris huvitav lugeda teemal just Nojah, ja seda enam muidugi, et tõesti see, see väärib õppimist. Ta. Väärib ka seda, et, Et inimene, kes satub uuesti samasse situatsiooni, oskaks võib-olla käituda teistmoodi Eino õigemale. Ma tahtsin siin vahepeal korra öelda, et võib-olla päris seda kõiki otsustusmehhanismi ja kes kuidas mingisugused otsused langetab, seda pole lõplikult vaja avalikustada, sest see kuulub nagu sellisesse valdkonda, mis, mis, mis ei peaks olema nagu kõigile kõigele. Ei, no seda küll, aga ma mõtlen just nendele, keda koolitatakse, nii nagu täna ka siin politseikooli direktor Andres Anvelt ütleb, et noh, tegelikult ju seda väljaõpet praktiliselt räägi, see on väga väike, mis on politseinikel just nimelt samalaadsetes olukordades käitumiseks. Olen, kui samal ajal on siseminister väitnud, eks ju, et meil on umbes valmisolek terrorirünnakuteks, noh siin oli ju tegemist. Loodame üksiku, võib-olla veidi segase ja mitteadekvaatse inimesega, kui tõepoolest keegi planeeritud rünnakud üritatud teha, siis noh ma küll ei, ei kujuta, et tagajärjed sellel võiksid olla, seal viitab sellele, mis oli nüüd Lätis mõni hetk tagasi, no näiteks valmisolek, eks. Ja et kas nüüd sellest, et kui me nüüd hakkame nimetama valmisolekut punaseks või oranžiks, et see nüüd midagi muudab? See minu meelest ei ole päris õige reaktsioon selle sündmuse taustal. Nüüd peaks ikkagi väga tõsiselt üle vaatama ka selle, kuidas käituda sellistes Teo sellistes operatsioonides äärmiselt tähtis olukorra hinnang, esimene olukorra hinnang, see on igasugustes niukses kriisisituatsioonis kõige tähtsam ülesanne üldse, et et inimesed, kes esimesena kohale sõidavad seal ju tegelikult seitsme kohal rea politsei patrull ja nemad on suutelised andma väga täpse hinnangu, mis toimub ja sealt läheb lahti siis kas kutsutakse eraldi mingi pommirühm kohale või terrorivastase võitluse rühm? Ma arvan, et meil on midagi sellist kindlasti olemas, on spetsiaalsed inimesed, kes suudavad selles olukorras väga täpselt ja, ja põhjendatud käituda. Et tegelikult, mis, mis võib-olla andmetel on õigus, et, et reapolitseinikud peavad suutma hinnata olukorda äärmiselt adekvaatselt ja sealt tuleb järgnev, kui, kui nemad ei suuda, nad ei saa aru, milles täpselt asi siis võib juhtuda mis iganes. Ajakirjanduses on küll väidetud, et see oli kohe teada sellel esimesel patrullil, kes läks sinna korterisse pärast ühe naise telefoni kõnet, et sellega kaasas olnud inimene olevat suutnud hinnata, et see võib olla tõeline. Nii et sellepärast ka esialgne patrull oli nii käitunud, et ta nagu öeldakse, üritanud seda meest kuidagi rajalt maha võtta, vaid laskis tal minna ja ta tegelikult laskis ta ära joosta. No see oli nüüd, see on ilmselt adekvaatseid õige käitumine, et kui, kui nad hindasid on pommiga tegemist, siis inimene tuleb muidugi viiemajast välja. Korteris plahvatab, on natukene, see on selge. Aga mina, ma tahaksin eestlasest rääkida, et ma nägin ühte intervjuud, kõrge politseiametiga, vabandan kuulates May kujukesi põhja politseiprefektuur tema nime ei suuda nüüd paika panna, vist võis olla küll, kes väitis sellist asja, kui küsiti tema käest, et miks seda Jevgeni siis nagu noh, nii-öelda kõnekeeles maha ei võetud ehk kas maha lastud või siis vaatad näiteks, eks ole, siis on tema selline arutlus oli sellelaadne, et ta Eesti õigusruumis sellist selliseid asju nagu ei tehta. Ameerikas oleks see ilmselt niimoodi juhtunud. Mul tekkis küll see küsimus natukene, et et milles nüüd siis Ameerika Eesti õigusruumis nii suur vahe on, kui ameeriklased nähes sellist olukorda suudavad adekvaatselt öelda, et see inimene võib olla teistele ohtlik, ta tuleb, noh kahjuks tuleb siis kas maha lasta või siis kahjutuks teha teiste meetoditega. Eesti õigusruum nagu sellist võimalust ette ei näe ja tulemus kahjuks oli ühe politseiniku suur. Ma nagu siin küll küsiksin seda, milleks, millest selline vahe või, või kus on see või miks niimoodi mõeldakse, see on oht, siis tuleks ikka adekvaatselt käituda. Kipun need siin sulle vastu vaidlema, sellepärast et eks, eks neid lugusid selle kohta, kuidas, kuidas relva on kergekäeliselt võetud. Ameerikas on ju teada, veebis ei pea alati vaatama märulifilme, vaid neid on ikka ikka tõsisematest väljaannetes. Mul on siiamaani meeles mõni aasta tagasi loetud uudis selle kohta, et politseinikud pidasid kinni kurtuma. Mees pani käed seal, kaame Ameerikast, mees pani käe põuetaskusse. Hea, selle peale võeti tõesti rajalt maha. Pärast selgus, et tal oli kõue tas põuetaskust takistamatu senti, kuhu peale oli kirjutatud. Ma olen kurtuma, selliseid asju ei saa. Ei, ma nagu ei pidanudki silmas seda, et see, et see inimene kohe nagu maha otseselt lasknud ega, ega võimekondadeystementidega kahjutuks teha, ehk ehk kui ta vabalt juba jooksma pääses, siis noh, see on ka juba nagu kuidagi kummaline situatsioon. Siis ma arvan siiski ikkagi mõtiskles selle üle. Et et pommiga inimene tuleks kuidagi neutraliseerida niimoodi, et ta ei suudaks ühel või teisel moel teisi nagu ähvardada Ma arvan, et juurdluse käigus, kui seda nüüd KAPO ikkagi jätkab, tulevad need faktid välja, sest nahka mind näiteks huvitab väga see, kas ta üldse midagi ütles, olles seal korteris kasta saabunud politseinikud Nautilus olevat loopinud asju ja kas ta suhtles politseinikest, esitas mingeid ähvardusi, kõik see mõjutab seda situatsiooni meil nüüd ka kompame pimedasse üksikute tege tervikpildist välja rebitud faktidel tema kokku panna mosaiiki, mis meil kindlasti ei õnnestu, sellepärast et siin on niivõrd palju asjaolusid, psühholoogiline situatsioon, kriisisituatsioon, nagu me oleme Ameerika filmides näinud, on ju, sisaldab tohutult palju noh, kasvõi seesama seriaal 24 tundi, millest me võime paralleele tõmmata, see sisaldab tohutult palju igasuguseid aspekte, mida peab arvestama. Jälle mingisugusest teleintervjuust kuulsin, et olikute korterist tuli välja juhatada temaga mingi kontakt, eks. Aga mida see tähendab, ma ei tea, võib-olla siis seda, et umbes nii räägite temaga, et ära ära nüüd tee seda, eks ju, et mees oli nagu umbes nagu võib-olla ma ei, ma ütlen, et umbes niimoodi, et ja, ja küll ja küll, aga siis ühel hetkel oli ta jälle eest ära jooksnud, nii et ning mida. Aga jääme ootama. Ma nüüd fakt ja tõepoolest ma siin tagasihoidlikult niimoodi arvustada politsei tegevust kindlasti ühtlase avaldama ikkagi kaastunnet politseile ja eelkõige Gorbatšova lähedastele ja kõikidele ja sellest ilmselt on ikkagi tegemist erakordselt toreda inimese, kes antud situatsioonis no tõepoolest ei saanud olla mitte milleski ise süüdi. Nyt sattus tõepoolest olukorda, mis ei olnud tema jaoks lihtsalt ette nähtud, ütleme niimoodi. Aga me peame nüüd kahjuks siia vahele ühe väga värske ja väga kurva sõnumi, et tema, mis meile stuudiosse toode on, helistanud meile kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko ja teatanud, et on lahkunud meie hulgast tuntud Eesti sõjaajaloolane Hannes Walter. Ja on oodata lähiaegadel ka kaitseministeeriumi pressiteadet seoses sellega me teame, Hannes Walter on olnud Eesti kaitsejõudude loomise juures ja olnud väga silmapaistev Eesti sõjaajaloolane, annan. Et siinkohal isiklikult ja siinkohal tõesti sügavad kaastunded tema lähedastele ja kogu Eesti ajaloolaste pärale. Läheme siis edasi läheme nüüd ajas natukene niisukese pehmema teemaga, kui nii võiks öelda, sellepärast et täna on Vallo ise kirjutanud ka sellest, kes on see Tallinna vastse linnapea Tõnis Paltsi. Lapsesuu võiks öelda, ütles selle kohta. Et Tartu ülikoolist võiks kunagi kujuneda Tallinna ülikooli kolledž ja hiljem ta seda parandas ja siis ta tegi veel paar väikest viga nende asjade puhul. Nii et ühesõnaga mässis ennast küllalt kõvasti sisse, kuigi mina Ma ütlen kohe enne, kui ma teile sõna annan, et et tegelikult kuigi ma olen Paltsi suhtes vahel olnud üsna kriitiline just selles suhtes, mida ta ütleb välja, siis siis mina ei hakkaks nüüd nagu noh, tõepoolest ütlema ette, mis 50 aasta pärast võib toimuda, meie, me ei oska mitte keegi, seda nii-öelda eriti tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ja, ja ütleme, ülikooli maailmas toimuvad praegu maailmas tohutud kiired muutused ja ja need jõukeskused paigutuvad ümber väga kiiresti. Ei hästi või nii-öelda nüüd selle ütluse põhjal, kas ta ütles seda valesti või mitte, et see on, jääb igaühe enda arvata. Aga saab alla kirjutatud sellest, et ka sinu meelest, kui, kui Tallinnasse üldse, eks ülikool võiks tekkida, siis oleks tehnikaülikoolibaasiks Nojah, et tegelikult see minukirjaks võib-olla polegi nii tähtis, et aga tõsiasi on see, et minu nagu selline seisukoht on, Paltsid Tõnis Paltsi välja ütlus oli uskumatult niisugune huvitav selles mõttes, et ta käivitus väga kiire arvamuste vahetuse mis, mille tulemusel võib-olla tõesti midagi muutubki sellel maastikul kõrgkoolimaastikul ja ja võib juhtuda, et Tallinna ülikoolidega kindlasti luuakse ja ja ta saab väga suure kaalukeele ja saab heaks kooliks ja ja et, et noh, et see protsess käivitus, patsient, katalüsaator tegelikult kusagil milleski kunagi kogu aeg räägiti, see jõudnud eriti kui nende akadeemilised arutelud teemadel siis ütleme, see meie praegune minister Maimets siis püüab, eks ole, koolireformi taaskord läbi viia. Ja kogu selles pudrus on nüüd äkki äkitselt Tõnis Paltsi ütlus tekitanud sellise väga kiire ja tihti lahmima mõttevahetused, noh, ma, ma siin kohe viitas taas kord Päevalehele, kus siis ka Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo täna ütleb, et et küsimus ei ole üldse, küsimus on nimes. Ja see on mulle väga üllatav seisukoht, kui tõesti asi nimes Tallinna tehku Tallinnas sülga sellesse probleem, aga ärgu pangu talle Tallinna Ülikooli nime pangud Tallinna linnaülikool. Noh, ma austan Jaak Aaviksoo taga, aga see on ka natuke sinna, Paltsi kanti arvamused nagu nimes ainult küsimus, et milles siis küsimus tegelikult ikka minu väide on selles, et see ei ole nimeküsimus, see on raha küsimus ja see on tegelikult võimupiiride küsimus, tunnetuse küsimus, kus võimupiirid kuus lähevad teatud otsuste piirid küsimusi ja Tartu inimesed, no ütleme, tunnetavad seda, et äkitselt on tekkinud võimalus, kus tekib vastujõud, kus võidakse rahasid natuke ümber jaotada nende kahjuks Tartu ülikool on saanud praegu riigilt palju raha. Vastavalt sellele, et nad on tööd teinud, ega, ega seda keegi ei vaidlusta. Aranud, seal on need piirid ja, ja teine asi on, et et kui Aaviksoo väidab oma meid intervjuus Päevalehele, et Pole nagu sisulisi argumente kuulnud, vaid siin on jälle selline asi, et igal juhul on sisulised argumendid olemas. Küsimus on selles, kas kuulaja peame sisulisteks või ta ei pea sisulist, eks need on kindlasti olemas Tallinna Ülikooli loojate peades, kes istuvad koos, teevad mingeid rühmatööd, panevad mingeid plaane paika, need on sisuliselt ükskõik, kuidas me ei räägi. Nüüd kui kui Jaak Aaviksoo nimetab, et ta ei ole neid kuulnud või lugenud siis minu väide on alati see, et kui tegelikult tahab kuulda seda, mida ta tahab kuulata ei ole selliseid väiteid, mida tema tahab kuulata, siis ei ole need sisulise sõnumi Arusaam oh ma tahtsin ka öelda, eile oli koos Tartu ülikooli nõukogu, eks, ja pärast seda võtsid nad vastu või saatsid laiali ühe teate, kus oli seitse, kaheksa punkti, eks noh, seal polegi Mullune. Sellest on ka, tihtipeale on selle teate refereerimise esipeal esiplaanile tõstetud küsimus sellest, et Tartu ülikool soovib Tallinna linna ülikooli nime. Minu arvates on see ka umbes teise või kolmandajärguline küsimus, aga olulisem oli seal. Minu jaoks oli see, et ülikooli nõukogu soo soovis, et riigikogu võtaks vastu uue ülikoolis ja Tartu Ülikooli seaduse, kus oleks kindlalt kindlalt sätestatud Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli staatus, selle rahastamise mehhanism ja muud sellised tunduvad olulised asjad. Kui see, kas see, mis Tallinnas tulema hakkab, hakkab linna ülikooli või ülikooli nime kandma. Selles suhtes ma olen sinuga pragunema. Jah, ja tegelikult see on nüüd küll märk sellesse ja see on tähtis otsus ja see on tähtis märk sellest, et aga nii-öelda tagalat püütakse nüüd kõikide meetoditega kaitsta. Ja see on nõrkuse tunnus, Ivani nõrkuse tunnus praegu, kui minnakse selliste tutud, teeme nüüd seaduse alusel meile olukorra, kus me oleme nii-öelda puutumatut, vot see on üks huvitav asi. Kuni selleni välja, eks ju ilmus ajakirjanduses väga tihedalt Tartu ülikooliga seotud juristi Paul Varuli kirjutis, kus ta väidab umbes, et Pedagoogikaülikooli saama nime muuta ilma ülikooliseaduse muutmiseks, mis ei pea mitte kohe kuidagimoodi paikadena. Leif Kalev vastab sellele kirja Võrus, kus ta toob selgelt välja, et küsimus ei ole uue ülikooli moodustamises praegu, vaid Tallinna Pedagoogikaülikooli nime muutmises. Mis puutub aga nüüd sellesse, et Tartu ülikool tahab omaette seadus, siis sellepärast, et raha on olemas ja on olemas, aga see on nagu uus variant jah, sest see senine käsitleb üsna piiratud ala nii-öelda tema tegevusest. Tegelikult noh tean mina teatud põhjustel seda, et ka Tallinna tehnikaülikool tahaks oma oma seadust saada, mis kinnistaks ka tema koha praegusel ülikoolimaastikul ja kindlasti kõik avalik-õiguslikud ülikoolid Tariksid, sest nagu me teame, Eesti põhiseaduse järgi põhimõtteliselt peaks igal avalik-õiguslikul isikul olema oma seadus. Paraku ei ole see põhiseaduse nagu eeldus Eestis teostunud ei ole ka Eesti raadiole ka Eesti televisioonil eraldi seadust, vaid on üks ühine ringhäälingu seadus mis küll tegelikult pannakse nagunii kokku, pannakse niikuinii kokku ja peale selle ka praegune ringhäälingu seadus sisaldab küllalt selgelt omaette peatüki, nii raadio kui televisiooni kohta. Just on huvitav, et näiteks omaette seadus on niinimetatud lipp instituudil avalikes õiguslikest asutustest ja veel mõnel väiksemal ajutisel, aga mõnel suurel ei ole. Raamatukogul näiteks on Estonia rahvusooperil, on eksju. Tartu ülikoolil on ka, aga Ma just mõtlesin nihuke kentsaka mõtte peale, et et äkki rahuldaks Tartu Ülikooli see, kui Tallinna ülikool siiski moodustataks selle nime alla, kui Tartu ülikool saaks nimeks Eesti ülikool. Et äkki see rahuldaks Tartu Ülikooli, et siis nagu tõstetaks üks aste aste seda kõrgemale. Mulle tundub, et. Kogu austuse juures oma alma materi vastu, millest me oleme siin Heiki, ka mina olen tipikas hääldusega vähemalt tulnud küll ma ütleksin siiski hoopis teistes oludes ja teistes teisel ajal tänasel päeval mind väga vähe seotud tänase Tartu ülikooliga kahiks. Kõikunud minu küsimus on ju keskkonnas, aga midagi öelda, et nüüd on 1632 juhuslikul Tartu seksuaalakadeemia Gustav jaanana loodud ülikool on noh, niisugune asi, mis peab igavesti jääma samasse seisu, nagu ta on. Ma toon alati võrdluseks Soomet, kus tegelikult asutati esimene Turus. Ja sisse viidi üle hiljem Helsingi, kes ja nüüd on ta kõige suurem Helsingi ülikool, aga Turus moodustati uus ülikool. Veel parem näide on 19. sajandil asutatud Jyvaskyla Ülikool, mis on keset Soomet ja mis on tegelikult täiesti võrreldav tänase Tartu ülikooliga kõigis oma parameetrites ja ka Soome rahvuskultuuri seisukohalt. Samasugune rahvusülikool on tegelikult pigem Jyvaskyla Ülikooli kui Helsingi ülikool. Räägime tehnoloogia arengust, siis saab kõige kiiremini areneva tehnoloogia nii-öelda potentsiaaliga ülikonna hoopis Oulu ülikool, eks ju. Et me ei saa nagu selles mõttes öelda tänase päeva seisuga, et kui kunagi oli, ütleme see Turu Ülikoolis, siis see Helsingisse kõige suurem ja kõige tähtsam siis tänasel päeval on ikkagi tegemist teatava võrgustikuga. Ja ka Tartu ülikool peaks minu meelest aktsepteerima seda, et ta tooks välja oma tugevusi, eks ju, aga ei püüaks nõrkusi. Kinnistada sel kombel, et vältida konkurentsi, sest kindlasti näiteks rahvust teaduste alal, ma olen 100 protsenti kindel, et Tartu ülikool vajaks konkurentsi sest rahvusteaduste osas on minu meelest on Tartu Ülikoolis areng jäänud siiski suurel määral seisma. Ja, ja selles mõttes näiteks Tallinna ülikooli moodustamine on just sellest aspektist minu jaoks tähtis. Ja teisest küljest kui me räägime näiteks ka Tallinna tehnikaülikoolist, siis algsetes plaanides ju kunagi 90.-te keskel oli ju ka mõte tõesti ühendada, on ühendada ka tehnikaülikool sama samasse seltskonda, kuid vaadake, sina hakkame nüüd tõesti mängima. Vallo ütlesid, et see vana tuntud laide, et mida suurem, seda varem kasutatakse väga erinevates tähendustes. Aga tõesti, Eestis on nii olnud, et Tartu ülikool on läbi kogu taasiseseisvumisaja seda oma eelist väga selgelt ära kasutanud. Me teame, et investeeringuid on ta saanud kordades rohkem. Eks ju, kui, kui teised ülikoolid ja, ja ilmselt sellise positsiooni kõigutamine jaoks muidugi problemaatiline, aga räägitakse niimoodi eesti üldisest arengust ja Eesti kõrghariduse nii-öelda positsioonide kaitsmisest, siis minu meelest tuleks seda ikkagi teha koos, aga mitte katsetades oma eelistesse ja oma privileegidega, mis on kätte võidetud, ütleksime võib-olla ikkagi erineval ajal ja erinevates tingimustes. Üks koht, mis on tegelikult mõtlema pannud, see, need on Aaviksoo enda sõnad rektor Aaviksoo sama mitte Tallinna otsusena selle kohta, et, et meil ei ole vaja konkurentsi mitte Eesti sees olnud, et konkurents on praegu ülemaailmne ja kui me kui me siin Eestis oma jõud killustame, siis võiks see võib meie konkurentsis Euroopa liidu sees ja siis noh, ka laiemalt hoopis meile kahju teha. Vot see on minu jaoks. Mõtlemise koht, seda küll, aga seda enam tekib mul siis küsimus, et kui on konkurents rahvusvaheline, miks me siis räägime sama hingamisega konkurentsist Eesti sees, ehk siis tegelikult ei ole enam küsimus selles, kas Tartu ülikool konkureerib Tallinna ülikooliga või nii Tallinna kui Tartu ülikool konkureerivad Euroopa ülikoolide turul, eks ju. Ja tegelikult me räägime siin mingist hariduses kasutatavast sellest siis see muutub tahes-tahtmata üha rohkem mingisuguse vahenduskeele. Linnale on see inglise keel siis tõenäoliselt midagi muud, sellepärast et kõik mujalt tulevad õppejõud on ju, on ju, neilt ei saa nõuda eesti keele oskust ja ma räägin ressursi kasutaja. Et raha vähe inimesi suhteliselt lähete, see mõte viib umbes siit Aaviksoo seisukoht selline, et, et kas on meil mõtet seda vähest raha ja vähest inimesi killustada erinevates populaarsetes, selle tuua näiteks, et käivad vaidlused selle üle, et kas tänu sellele poolakas jalgpalli edendama eesti korvpall nüüd allakäinud või? Aga mina mõtlesin selle peale vastu, et kui sa, kui küsimus on vahendite killustamise, siis on jälle jutt sellest riigi rahakotijagamisest aga, aga vähemalt peavad ülikoolid üha rohkem ise teenima. Küsimus on selles ja kui võtame näiteks Tartu situatsiooni, kui palju on Tartu ülikool loonud Tartusse uusi töökohti, ma mõtlen väljaspoole ülikooli, kui palju on sinna seda kõrgtasemel nii-öelda teadus- ja arendustegevust tulnud? Eks noh, tegelikult sellest hakkab asi pihta, sellega, me peaksime nende ülikoole omavahel võrdlema selle põhja, mitte mitte selle põhjal, kui palju keegi on endale professoreid. Biome nimetan meedikumi ongi, aga siis analüüsime sellest aspektist, eks ju, kui palju on loonud nii-öelda seda infrastruktuuri enda ümber, eks see, see on see, mille järgi tänapäeval hinnatakse tegelikult ülikoolide võimekusi. Nojah, aga üldiselt ma arvan muidugi ka, et ega me ei ole siin praegu kõige viimasena küll me rääkisime Paltsi ühest õnnetust au, sest sa ei saa Saaremaa huumorit, sai see asi alguse ja, ja ma ei näe ka põhjust, miks Tallinna linna ei võiks kaitsta antud juhul õigust Tallinnasse ülikool siiski, luua nime all Tallinna Ülikool, sest. Luua Tallinnasse Rapla ülikooli Minu põhimõtteliselt siukses protsessis alati see, et kui tekib kvalitatiivne hüpe, siis on see põhjend põhjendatud kui tekki, kui tehakse seda lihtsalt mingitel ma tean lihtsalt ühendada, midagi kokku panna. Läbi rääkimata on isegi see, et mitu rektorit ülikooli saab olema niisuguse viis või kogu see süsteem, kuidas see kokku läheb ja kas ta annab ikka nagu kvalitatiivse hüppe. Praegu, kui ma mõtlen, nagu ma kirjutasin ka, et et kui noorinime valima kuud õppima läheb, siis mina ütleks küll niimoodi, et täna Eestis väga paljud noored, kes natukenegi tahaks head haridust saada, veel üldse head haridust saada, siis väga paljud mõtlevad ikkagi läände või minna ja võita või lõunasse põhjaminekule. Aga miks nad seda teevad, et nad teevad seda? Mitte sellepärast isegi, et Tartus või keda Tallinna Tehnikaülikoolis vilets haridusküsimus ei ole, selles küsimuses oled sa, maailm, on nii avatus ja ja see on mõttekas minna mujale õppima kasvõi kaheks kolmeks aastaks. Et siin nagu see konkurentsi küsimus, et minna Tartusse üheks aastaks, siis kuskil Sorbon kaheks aastaks sealt edasi kuskile ma ei tea Manchesteri, mis iganes. See on see minu jaoks ring, kuidas noored hakkavad kuidagi liikuma siin maailmas püüda sinnapoole nadi kinnistu ühegi väga selgelt ühe või teise ülikooli juurde olles seal siis alustas esimesest kursusest diskursus ei ole, ma ei tea, mis praegu on täpselt ja lõpetades kuskil magistratuuri kooris ja, ja doktoriõppes. Ei, nad liiguvad mööda maad. Ja siin nagu konkurentsis tähendab ainult vallalaid ju ka majandusinimene ja sa oled kindlasti turundusega kokku puutunud, kui palju tänapäeval loeb, mingi asja nimi on? Meil koolis, kõlab uhkemalt kui tartu hein, aga ma toon sellise näite miga, Tehnikaülikoolis on muutunud näiteks vastuvõtunäitajad kahekordseks, kui eriala nimi vahetati, toodi sinna infotehnoloogia sisse kohe korraga tõuseb ja räägime konkurentsi siis Tallinna loogikaülikool üritab ära kasutada oma teatavat konkurentsieelist sellega, kui ta selle pedagoogika sealt välja võtab, Edalt kaob ära, see õpetajate ülikooli pitser oli, tal on kogu aeg olnud, mida ta enam ei ole ammu tegelikult ja mingi nipp, eks ju. Aga nüüd ongi küsimus selles, et kas ülikooli tuse kõrgharidusest tohib selliseid nõkse kasutada või ei tohi. Ei, no kui ta sisuline, vaata, kui ta enam ei ole nii-öelda pedagoogika ehk õpetaja õpetajate tootmise kasvulava et siis on see sisuline, kui seal midagi, noh, siis ma ütleks, et olgu muidugi mõttelised Teha aga nagu naerukeelata seda võimalust püüda muutuda millekski paremaks saame ühelegi ettevõttele näiteks keelata oma nime vahetamast, kui ta leiab, et selle nime all tema teenus või suusamite toode paremini müüa. Mitte küsimus on selles, et, et see signaal, mis välja antakse, on noh, tugev, eks ole. Et see on ikkagi mälu küsimus, ka viie aasta pärast ei mäleta keegi, et tegemist ei ole Pedagoogikaülikooliga ilmselt ja kõik vaatavad Tallinna Ülikooli küsimus selles, kas kvalitatiivne hüpe tuleb kaasa võidule toimub mingi sisuline muutus kogu selles nendest 400 500 õppeasutus, mis siin kokku liidetakse, kas see toimub või kui seda ei toimu, siis on see nii-öelda lihtsalt sildivahetus. Ja, ja võib-olla ütleme ühiskonna või Noortele vale signaali andmine. Et äkki on ülikool, noh, viie aasta pärast, eks nad vaatavad ja ongi ülikool või on ta sisuline nagu. Jah. Ja loomulikult ja, ja mina ütlen praegu niimoodi, et Tallinnas tõesti on praod, Tallinna tehnikaülikool on tugev ja läheb aina tugevamaks, ükskõik kust kandi pealt sai vaata ja, ja kuni sinnamaani, et sinna on minu teada doosi paga sotsiaalalasi, siis jaa. No tegelikult Tallinna tehnikaülikoolist puuduvad veel universita, sest tõesti mõned Vaik mõne õigeks arstiteaduskond ja rahvusteha, eks ju, ja kõik muu on juba sinna vähemalt reguleeritud ja kohe-kohe ju avatakse matemaatika-loodusteaduskonna uus renoveeritud hoone mustamäel, mille järel Tallinna tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond igati juba võrreldav vastava Tartu Ülikooli teaduskondi. Nüüd tehnikaülikooliga. Peale rõhudes lähete teatud määral eemale sellest, mida Mati Heidmets ja projektiost Leif Kalev teevad. Nende eesmärk on Pedagoogikaülikooli baasil. Nende nende eesmärk on jah, tegelikult olev, kes suudab teha kvaliteetset hüpet, oleme nii-öelda juriidiliselt täpselt, nende eesmärk on praegu Pedagoogikaülikooli nimi ära muuta ja nad tahavad jätta ära sõrma pedagoogika ja ongi. Oma alakse sügav sügaveteniski küsimus rahajagamisest, ma tahan endiselt oma esimese väite juurde tagasi. No seda kindlasti, eks see mõjutab riigi tellimused, kuhu hakkab minema, jah, aga siiamaani on nad kõik väga selgelt läinud just nimelt Tartu ülikool, et noh, võib-olla tõesti pärast seda hakkab keegi mõtlema, enne kui ta Tartu Ülikooli suunab, et ta vaatab ikkagi, kes taotleb ja millistel milliste põhjendustega mõned väärtus, mis on Tartul muidugi on see, et mingil määral hakkavad õppejõud ära voolama Tallinna poole pärast seda, selles, seda, seda võib mõista sellepärast et tõepoolest oma arengutasemelt mingil määral ma mõtlen infrastruktuuri ja, ja kõige muu osal Tallinn lihtsalt on praegu noh natukene ette jõudnud lihtsalt sellepärast, et kapital kontsentreerida, see ei olnud enam siia. Aga selle peale ma küsiksin kohe, et aga miks siis Baltikumi üks suurimaid ülikooli ja Tartu Ülikooli olen suutnud siis ka Tartu linna kaasa haarata sellesse arengusse, miks, miks kapital ei ole siis Tartusse samavõrd jõudma? Tekib minul küsimus, on mingid muud? Põhjused ja see, seda, et kuulus ülikool võib-olla väikelinnas on Oxfordi kambrid. Nojah, ei ja on öeldud, et see keskkond on seal parem, kindlasti on see õige, aga, aga noh, ma ütlen, see on jällegi selles mallis, sa räägid siin Oxford, Cambridge, eks ju, keegi räägib Sorbonn, eks ju, tänapäeval võib olla maailma ülikooliväljal mõjutavad hoopis teised ülikoolid juba me räägime ikkagi seda mingi poole sajandi taguse kogemuse põhjal. Et noh, tänapäeval ikkagi tehnoloogia areng on pigem seotud Kaug-Ida aga ja, ja USA läänerannikuga mitte mitte nende vanade väga traditsiooniliste Gusson ei no ja läänerannikul hõidarani, nojah, sai veel, on idarannikul, aga tähendab ma ei hakkaks nii laiale pinnale siin minema. Ma tahtsin tegelikult selle teema ära lõpetada pärast, et me jälgime ja meie ei saa siin kuidagi mõjutada seda lõpptulemust. Me tahtsin korraks veel allule anda, sõnasasin mingis seoses ka, rääkisin nendest paratamatutest muudatustest ja mul tuli kohe see jutt, mida me enne saadet rääkisime meelde sellest elektri hinna hajumisest. Tegelikult ju kellelegi ei meeldi elektrihinna tõus, eks ju. Aga see on jällegi selline kommunikatsiooni küsimus teha inimestele selgeks, et ühel hetkel peab see hind mõnevõrra tõusma, et seda elektrit üldse oleks. Jah, ei, ega ma arvan, et seekordse kommunikatsioon on isegi kuidagi läheb libedamalt ja ma arvan, et siin väga suurt resonantsi ei tule. See inimesed on tegelikult mulle tundub selle mõttega harjunud seda tõusma ja siin annab nagu taustaks ikkagi tugev võib olla. Kas see arusaam, et et noh, need suvised tormid, mis on nüüd üle käinud Eestist ja ikka noh, kui ikkagi Saaremaalt midagi üle jääb, siis pooled alajaamadele väljas ja see ei ole mitte ainult sellepärast, et tuul on tugev ja tõesti möllab, vaid on ikkagi vana tehnoloogialiinid maha ja nii edasi. Ja mina olen tõesti manduva majandusega rohkem, mina saan küll selgelt aru, et sinna sellesse tööstusharusse tuleb investeerida, mitte midagi teha ei ole ja see tuleb meil kinni maksta. Nüüd mis mulle väga meeldib, on see, et mulle tundub isiklikult et energiainspektsioon ja Eesti energia on hakanud koos tulemuslikult tööle. Et kui vanasti võis vaadata nii-öelda kõrvaltvaatajana hinnata olukorda nii, et Eesti energia nii-öelda suure, targa tõesti erudeeritud sellise organisatsioonina ütleme, pani energia insolatsiooni lihtsalt paika. Nüüd on nii, sõbrad, jäävad tee nüüd ei ole siin keegi, siis täna tundub, et energiainspektsioon suutnud koguda, on niimoodi, et argumendid ja, ja on koos hakatud nagu asju arutame ja see on muide väga hea. Mulle tundub, et Eesti Energial on seda ka samamoodi vaja kui vastupidi Eesti Eesti, Eesti rahvale selle noh, kontrollida seda süsteem, et Eesti energia saab kõike adekvaatse tagasiside juba energiainspektsioonist, enne kui ta saaks avalikkuse käest, eks vaata, siin on väga hea, kui nad teevad koostöös ja mulle tundub, et praegu on see läinud okeiks ja, ja nad suudavad 11 argumenteerida, üksteisel argumenteerida. Ja tulemus on see, et kui taotlus oli 15 protsenti, siis on nüüd on 10 protsenti, tegelikult on see 33 protsenti allatulekut, mis on hämmastav tulemus kogu selles protsessis sõnu väga suured rahad, aga ju siis oli esialgne taotlus niivõrd palju suurem. Okei, muutsin mingeid põhjendused, on teised. Energiatarbija natuke suurenenud, eksport on suurenenud, et ka Eesti energia sai alla tulla. Eesti Energia näeb ka võimalusi oma kulusid kokku hoida, mis on ka väga tänuväärne asi ja nii edasi. Mulle selles protsessis meeldib kõige rohkem, sest jah, energia hind peab tõusma, mina arvan, et midagi teha ei ole. Ja, ja ega me sellest ei pääse ja, ja eratarbija seisukohalt ma ütleksin, et mulle meeldib üldse see, kui niisugused hinnatõusud on tõesti ühekordse hinnatõusud madalad seal näiteks ka puudutab sedasama õnnetut alkoholiaktsiisi tõusu, millest ma just siin eelmisel esmaspäeval tegin saadet. Et see otsustati kaaned jagada ära kolme aasta peale, et protsendiline aktsiisitõus ju tegelikult nagu manitseb seda tarbijat, noh kasvõi viis protsenti vähem jooma, eks ju. Kuidas selle raha kokku, eks ju Edgar elektri puhul on ju tegelikult elektri hind ei ole ju mitte ainult niisugune noh ühemõõtmeline toode, vältimatu tegelikult elekter, alati on võimalik ju elektrit säästa, eks ju ja kui hinnatõus on ainult 10 protsenti, siis võib küsida, kas iga inimene oma majapidamises näiteks ei oleks võimeline, kas ta suudab seda hoida, aga jah, ma arvan, antikoiba suudaks jah, juba võib-olla kahtekümmend protsenti külvast enam mitte, eks ju, hinnast. Aga noh, ka see 10 protsenti ju praegu ju puudutab ainult teatud osatari süüdistatakse koguse tariifide võrgustik läheb ja nüüd ümbertegemisele. Nagu ma aru saan, ta tuleb umbes sarnane sellega, mis praegu on ja keskmine jääb alla 10 protsendini. Ja, ja ma ütlen, kõige selle taustal on, on see, mida meie ajakirjanikena peaksime alati jusele, oma inimestele, et küsimusi ja lõppkokkuvõttes ju globaalse ressursi kasutamisest ja me peaksime kõik ka selle elektri kulutades mõtlema selle peale, et säästa nii, et see teatut ressursside hinnatõus peaks peaks nagu kajastama meie mõistlikumas tegevuses ja me peaksime seda tähelepanu just inimestele juhtima, mitte nagu kogu aeg kurtma ja hädaldama, talla jälle hinnad tõusevad, mis nüüd saab jälle inimesed vaesunud ja nii edasi. Tegelikult me peaksime olema positiivsed ja näitama ja et kui see hinnatõus on põhjendatud ja nüüd paistab, et ta on siiski põhjendatud sisse kusagilt inimestele tegelikult tagasi positiivselt kasulik kui ta õpib selle arvel näiteks kasutama mingisuguseid muid säästlikumaid ressursse, eks ju, kui ta elektriküttimise asemel kasutab kas gaasi või kasutab mingisuguseid uuenevaid loodusvarasid. Palju meil seda pole? Järgi on keegi kuni 100 aastat kuni 50 ei ole enam selles nii väga kindel ja noh, see on jällegi selline probleem, et noh, kui meie roheliste käsklusi, siis nad ütleksid, et võiks kohe kasvõi kinni panna, eks. Lase see merealune kaabel üle lahe. See tuleb ja see põhimõtteliselt tuleb, et no aga see proua käis selle kaablihankekonkurss, see peaks lõppema järgmise aasta alguses, ma arvan ja siis läheb ikka ehituseks läheb, selles mõttes see tuleb ja sellega need otsused on tehtud ja, ja nii Eesti Energia nõukogu kui noh, ütleme see süsteem on loodud ja hange käib ja, ja kogu Esialgne äriplaan, mida ma küll isiklikult näinud ei ole ja mis Minu silmale vastupidine meie hakkasime, me hakkame müüma ekspordile ekspordi ekspordi, seal on palju suurem puudus elektrist, kui neil seal puudust niivõrd null, teatud aastaaegadel. Ei, no vaata, Põhjala riigid on juba ammu, ostavad oma elektribörsilt, eks ole. Nendel on ju ammu see süsteem, eks nüüd me sellega me saame väikselt sellesse süsteemi sisse lülituda, et tulevikus oleksime ka meie võib-olla börsil osalised, et, et see kaabel võiks edasi-tagasi nagu elektrit läbi lasta. Aga noh, siin on muidugi nüüd ma tahan sinna tükk maad, Eesti energia on praegu ikkagi natuke odavam. Ja ja Põhjamaade turu elekter eelmisel või viimatisel külmal talvel tõusis väga kõrgele elektri hind selsamal börsil saba, kaabel nüüd annab meile võimaluse veel ühe hüppe teha. Tegelikult ju, kui lugeda tänaseid lehti, siis seesama Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimiste taustal võib mõjutada väga suurel määral just üks ressurss nimelt Venemaa maagaas, mis kuuldavasti 40 protsenti Euroopa gaasiturust on Venemaa gaasi peal ja selle tõttu Euroopa liidu huvitatus suhetest Venemaaga on väga suur heades suhetes ja nüüd on nagu meie analüütikud siin väljendanud kartust, et just see võib sundida näiteks Euroopa Liitu mingil määral võtma ikkagi Venemaad arvesse TEMA nõudmistes, eks ju, Eesti ja Läti niinimetatud vähemuste õiguste küsimuse nii-öelda ümbervaatamisel või meile Eestile surve avaldamisele. Taas võiks nagu mõjutada seda, et noh, Eesti ja Läti näiteks ei, ei kehtesta ikkagi omakeelset haridust koolides ja nii edasi. Mis te arvate? Ei nojah, seda, seda, et sakslased, sakslased suuresti Venemaa gaasi peal, see ei ole ju mingisugune uudis. Aga rool, gaas on tegelikult seal selles gaasitootmises ka juures, eks ole. Nad on ikkagi ühendanud. Kas te võite praegu kinnitada neid kartusi, et kas tõesti võiks nii-öelda majanduslikud argumendid olla sellised, mis sunniksid Euroopa Liitu nagu survet avaldama Robrite meile? Mina ei usu seda, et ma üldse selles Venemaa booste nõudmistes tegelikult siin on minu hinnangul tegemist ei ole niisuguse mänguga, et see, see kaart Eestis vene eriti piirileping. Ei, ma ei, ma mõtlen seda nad seda kaarti noh, venelaste õigustest Eestis kogu aeg hoiavad laua peal, et kui nüüd reaalseks reaalseks nagu mingid toiminguteks peaks minema, siis mulle tundub, et ega noh, ega siin. Mulle endale tundub, vähemalt, et siin ei olegi midagi nagu väga korda saateta. Ega siis siin hullu siis Eestisse venelased ei ole väga maha löödud ja mahasurutud. Neil on omad, on, meie ametlik seisukoht on, et meil nad on, avastavad täiesti Kopenhaageni kriteeriumidele nendele antud õigused. Aga küsimus ongi selles, et kas seal nii-öelda sidetaga toimuv surve võiks olla nii. Oluline, mis see surve konkreetselt väljendama, et kui te gaasi, kui te venelastele midagi ei anna? Vene keelt, venelast tõstame, kaashindame, kas enestele seda gaasi kuskile mujale müüa, ütleme niimoodi, eesti tarbimine, ei ta, selles mõttes Venemaa, see nii-öelda gaasirelv nii-öelda aasta selles mõttes relvale. Suur, nii suur ta nii suurtarbijad, no ega seal nii lihtne küll ei ole, et meil on, teile, teile ei anna, kuid Eestis asju korda sellist niisugust mõtteviisi seal lihtsalt võidakse arendada, aga see on lihtsalt naeruväärne, kui keegi sellega välja tuleb, isegi Venemaa poole peal nad saavad isegi aru, et et seal on ikka nii suured mahud ja nii suured rahad taga. Et seda võidakse kõrvalharuna kusagilt väiksed mainida, midagi aga, aga reaalses kokkulepetes. No see, seda, see ei tule kõne alla, see ei ole võimalik, üks on suur tarbija ja, ja teine suur tarnija, mõlemal omad huvid rohkem osta, rohkem müüa. Need, need, need, need kogused on nii suured, et, et ei ole võimalik, et ühe väikse Eesti mingi naljaka seaduse pärast. Kogu selle peale kohe asendatud hingata ja selle peale oli üksvahe vastuargumendiks öelda, et noh, et kui Venemaa oleks nii kangesti tahtnud majandusrelva kasutada, siis ta oleks võinud ju Eesti suhtes kasutada ja ka Läti suhtes ju olemasolevaid, kas transiiti või nafta väljavedu läbi Ventspilsi sadama Läti natukene kasutamisega, aga mitte ikkagi oluliselt ja Eestis vist ei ole üldse nagu mingit niisugust reaalset See näitab reaalselt ühte asja. Äri käib sõltumata poliitilistest tõmbetuultest, äri toimib vastastikku kasulike kokkulepeteni. Üldjuhul ma ütlen, et üldjuhul jah, isegi venelastega isegi venelastega juba praegu. Kas läbi mingisugune uudismaa suhteliselt hilja hilja õhtul selle kohta, et meie veterinaar- ja toiduameti esindajad olid Moskvas ära tark ja läks ja seal oli jutt sellest taimsete ja loomsete toiduaineteviimisest ja esitasin, esitasite, esitati mingis sertifikaate ja selle peale olid Moskva partnerid olevat öelnud, et okenedeni Euroopa sertifikaat, neid ei saa täiesti läbi Euroopa Komisjoni esitada, nii et ühesõnaga jälle asja. Mandril on mingid mängud valima. Aga, aga selles suhtes naftatransiidi suhtes naftatransiidi suhtes. Loomulikult, kui ma lugesin siin alles paar päeva tagasi mingisugust uudist, et ühes Soomel Soome lahe idaossa ehitatud sadamas on Venemaal on jälle mingisugused tuhandete tsisternid, seisavad sellepärast, et nad ei suuda läbi lasta, siis loomulikult ärimehed tulevad, kas läbi meie läbi, käskis. Jah, ja lõpuks tahaksin Tertsis küsida ennustust, et kas siis, kui Venemaa nõustub piirilepingut alla kirjutama, kas siis meie president läheb üheksandal mail 2005 Moskvasse tähistama balti rahvastelt suurt vabastamist. Mina ei seoks neid asju üldse. Põla seoste, see, see, kas, kui Venemaa ütleb, et muidu piirleb, kui ta alla kirjutage, rüütel tuleb meile külla? Venemaal on piirilepingu muidu vaja lisa lisa ja praegu vist juba rohkem vaja ainult. Kui sa selles, et kui sinna läheb Sostav lõpus Jacques Chirac Elizabeth, teine näiteks, siis, siis ehk liitlased teises maailmasõjas, siis peab olema väga hästi argumenteeritud kliku minema. Kõige olulisem liitlane, aga meil on hea soovitus selle peale öelda. Meil ju ei käi president ka mitte Brüsselis, vaid käib peaminister. Läheb peaminister tema asemel. Sellisele kohtumisele olekski asi lahendatud. Milles küsimus? Pealegi noh. Peaministergi võib lõppude lõpuks ju alla kirjutada, sellele tööleping on meil nii kaua aega ka täna ei näe põhjust, et seda peaks president tegema. President ei kirjutagi sellistele lepingutele alla. Lennart Meri kirjutas aga sela, selle õiguse võttis ta vist ise endale. Igatahes meie saateaeg on tänaseks läbi alla toimet Heikki Talving, Mart Ummelas lõpetavad järgmisel teisel teise advendieelsel laule. Päeval on juba Aarne Rannamäe juhtida ja siis kohtume veel detsembris, kahel korral 18-l detsembril võtame ka kokku meie suure ennustuse kuulmiseni.