Ma ei too hange ja raha või et meid meil liunenn. Mina olen Mari Tarand ja murdesaade oma laenu seekord Me oleme Külli tülige üten, Villetin. Külliamneid, mikrofonid üles sääden ja Viljandi mulke seltsi liikmete jutt, Joosep, hästi. Esimene kõneleja, Erna, Eliise, Neymann seltsi juhatuse liige. Mõlke selts loodi 1100. 34. emel aastel. Aga see, nende töö haig jäi liigses sellepärast, et kurja sättusse ja kurja inimese tuli veel pukki ja Balti kick seisne uuesti hakkassi. Muike seltsi asi. Üles tuleme 1989. aastal, kui õlu Ruubel ja Vilde mäe sõbra Halliste kandis. Eriti hakkasime selle asjaga pääle 1990. aasta jaanuarikuus ehenjoppa ajalehe kirjutive ET vatt taas asutadassi mulk ehk selts ja keksi akas pääle sind Viljandini. Mulkide seltsil on tegemist palju mulgi pärimuse kogumine, oma suurmeeste elu, uurimine ja teistele tutvustamine. Suvistepühapidamine. Oma lehe väljaandmine Osavõtt mulgi almanahhi koostamisest, seda on ilmunud juba 14 numbrit ja sideme pidamine teiste mulgi kogukondade ja seltsidega Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Loomulikult ollakse seotud ka mulgi kultuuri instituudiga, nii et mulgid on asunud ennast koondama ühe perena tundma siin väikses Eestis ja suures Euroopas. Olen eurooplane. Ma olen eestlane ja olen mulk, kah. Oma lipp on nendel ja märk. Mõnusad tunnid on need, kus murderi koguneb omavahel kodukeelt kõnelema, meelde tuletama, uuesti ellu äratama. Pits viis või kuus aastat või isegi rohkem tagasi. Maa Leyen oli üits tükk ja seal alla kirjutati mulgimann. No meie siin uurisime, puurisime ja saime aru, et tsiki peris mulgi keeles olemist seal maale ja siis kirjutati. Meie sesse kirjutime kirja, keelen sealse kirja sinna Maalehele ja tegime selgeks, et et see mann, kes sina, Lauli kirjutanu, et see võib küll teinekord kirjutasinsid kirjutusi maalehel, aga kirjutagu sinna alla paljast mall. Tahtsime sellega siis mulgi keelt nagu kaitsta sädesi. Selles käib meil kangesti südame peale see, kui me kulleme säält kas raadiost või televiisorist lihvitš, kõik kostis nii tule v nii vanem ajalaulu nagu kodukotuse nom ma pall jalu paterdi, laulja laulab ema-palla. Nõnda et seda peenindus seal ei ole siis tõeline sõnambilkate ja karmannisist kate väits aga nime laula, vekat, läits iki jälle see peenendust ei ole, meie mõtleme siin sedaviisi, et võis Joiki ennem sisse mulk käest järgi küsida, et kuidas see asi siis on ja kuidas sõna välja üteldes, et siis ole sekki meil ilusas kõrval kullete ja tõesti kullete Janasas ikka aru, et kuule midagi Obraasike tõist muudu. Minu nimi on virni ait, mina ole viis pisku aastat osa, võtan mulke seltsitöödest ja tegemistest elukutselt ja keskkooli maa täädvuse õppeti, aga minul on mulgi kiil, sühemine, armas lapsepõlvel seda keelt kõneldi kit kalli inimese ja armsa inimese keelt kõnelema. Ja kik ilusam. Hoonestuse on sellega seotu. Ja minujahus on murrade keel ühits osa meie vanavanem pidi peratusest nõnda, nagu hoiame vanaemade kindakirja või vaiba mustrit või ahva röövid. Nõnda on ka vanavanempide elu tar, kus ja kombe ja nende kõnekeel meeleparanduses, Peranduses ja pea tahastest hoida. Inimene hoiab seda, mis ta kallis peab, ega tema ei hoia seda. Mina kallis ei pea. Aga see võimalus on mulgi Seltsin olemine ja minu kodu kohan Kenny, kes kõneleb minu lapsepõlvekirja keeld oligi seante väljend, kohe kirjutati kirjakeelena aha kõnelgi murdekeelel tik kõneline nõndamoodi jõudiski, kui inimene näitska, linn nutma kas või suurte kooli. Kas arstist õpetes, kui ta kodu tuli, Igi print, kõnelde murdekeeled ja kui mina õpsi kooliõpetajast, siis minu ema õde ära kodunt kirjakeeli kõnelevate pannast taas ja pandi Abas. Väljend oli, et kus ajas kõneleja tõstega ütemoodi üteldi. Sa oled linnakaevust vett joonud? Tähendab, klassika, haigolid, linnan, nüüd peab ennets Traske parendes ei mõistadeste muud enam kõnelda. Ja siis me püüdsime kõnelda. Timur, tegelen muidugi kool in pidi kõneleme kirja, keelen aga kodukeel ja lapsepõlvekeel oli murrete keel ja see on üks põhjus, mispärast see kiil, kõlam, kõrvujäänu ja kiilov suhu jäänu ja nüüd saab seda mulgi Seltsin kõnelde ega mujal Honnigelt seda kõneldi saagema kodunganele, kirjakeeli siin murderühmad murdis, Jeltsin saab seda kõnelda. Ja kuigi nüüd kodukanti näeb, seda keelt ei kõnele. Keel, mina mõtled, ega ta. Kuule kellennedesti muidugi sööme, läheks Saatse luuletuse, mis on kirjutanud sellel teel, enne nagu kõneldi kodugandinvat minu kooli sõitzmare keldum Mare osi on, tema luulet ei, nimi on kirjutanud südamest tulevaid tuletusi. Murdeluulekõla onu põismuudu minu arust Homsi pehmem ta lämbub ennem. Ja kui inimene paneb oma mõtte kirja murde, keelen sina tunnet, et tema kirutab söe ja siis läheb kas Johannese eriti nii loo kodust ja sünnikodust metsik taimedega ennegi kunnigil, nõnda hästi ennast ei tunne, kui seal, kus tema juure. Ja sellepärast vahel kui tuleb seantes suur koduigatsus, siis võtad Mare osi luuletuse loetraažike joolest, nagu kodun käinu. Ja seal ta tunneb, kui loed, näitleja Lembit Eelmäe luuletasid, temal on kas Ühemist kirjutad luuletuse ja tuleb säde tunne tuleb. Sünnikodun ometsande Mare ilus luuletus, temal on neid palju, palju ma seda sünnikodun ole palju kodun, luge nagu mul koduigatsus peale tuleb. Oma ahastik minu mööda, pikan Rodun ole palju ringi, eks ellu nüüd peate jälle, omand sünnivad. Minu meelest ei ole nõnda peksja olles nagu talle truudust murdma. Ja seda äss ei enam detasa minu sünnipaik koolis välja, sonar maha jäeto unettetuda. Siin poja asemel on kännu ja võsaga Sonoom karjamaa. Kik, kes on tullu nimi jälle lännu? Ei võõras paika, armaste vist saa minul aga ega puhma ega kivi alla hammatet, mälestusi, tuhandit, pea taas kõradikna päästa valla ja nende seltsi eladerilsi. No mis autor esi? Kirjute juba 30 aastat tagasi hakkasin murdeluulet kirjutama ja ja muidugi kirjakeelset luulet ka, aga murdeluule on nagu jah, võib-olla ka minu jaos kuidagi armsalt ja parem. Mina olen Lely Weidebaum ja olen kah mulgi seltsis algusest peale tegutsenud. Minul kodun võib olla randa palves kõneldagi mulgi keelt seepärast et minu emme oli pärit Virumaalt ja tema oli nagu võtnud siin tullu siia ja no kui tema juba siia tuli, siis maainimese kiik kõnelile mulgi keelt Eganemas aka peenikest saksa mängima siis maal ja Esa oli küll mulk, aga tema oli väike väikse jutuga. Kui ta kõnel, siis ta kõnel mites räägi. Aga minul on lapsepõlvest meeldejäänu vanatädi, kes meil kõrval talun, elas tema hoidmine ega, ja siis mina käisi iki ega päib temamann. Ja tema käest mina siis kuulse neid seaksid, ehtsid mulgi väljendisi ja mulgisõnu ja ja selle oma kodune isegi sulle kuulugi. Temaitutel kuule, mine Laits, viisin kanadele Rufese, viska sinna tera või mõne Leva tükiks või mis seal oli vä? Ja mõtled koskota pääle, mina peasnema viskame. Aga Ma lätsi siis õpetajale ja vaadasse kannaukerdi vööde pikka dünaamann ja mõtled juhuse sisse, ruhi ongi. No ja siis malatsejevisasse sinna ja platsi siis tuppa ja tema talle, et noh, said, hakkame, ütled mina panin sinna dünasse, et mina ei tea, kos sena kasse panna. Systemanaaria kõnel mulle siis jälle ütles, et vot see ongi seesama, mis kunagi ja no palju asju seaksid, aga mul on sellest nagu väga kahju on sellest ajast, kui me olime Ladze vanainimese kõik kadunuid küll olles pidanud rohkem kõrva taga panema, hitta neid asju. Ja võib-olla isegi paljusid asju üles tähendama ja seal oli mul üks vanatädi jällegi palju anud mõistatusi, temal oli juba kohe nagu terve pikk luuletus, oli mõistatus. Ma ei ole enam hiljem kuskil fotodel sedasi kuuluneid. Küll oleks tore olla neid veel meelde tuletada, aga näe, inimese on juba kid kadunud nende hulgast. Ja need on ka see mulgikeelne aabits. See on nagu kahvlite lugu käepärast ja võtad jälle valla ja, ja loed ja Naarat ja vaatad, et nagu ilusa lookesi ja kirjutatu ja ja nõnda neid lugeda. Minul hakkas silma õitseajalugu pealkiri, on tal varblane ja kirp. Kerp saanu kõrgmaal eluga pahadses võtta, nõus linna? Tullu temal Kärblane vastu teretamise peale küsinuna nagu vana sõbragunnigi Systonne töise elu, perra kirp, kõnelnu kärbsele oma ettevõtmist ja laitan maaelu periza. Time-sugustel peeniks, sel mehel ei ole enam võimalik läbi saia. Balla Bengi pääl maganud sulane, ta lännu üits kõrgmanu ja Salunu, ütle kõrra neljakistutuses suunane, käendan unist pärast tõist külge ja teeme jäänu pää pidi Bengi ja sulatse küll ja Ponte vahele. Ta röökin, küll pitsitad, aga sulane sulle midagi kuulu maganugu, narrin suure surmaga pääsenda säält ära, aga pääollu pärast mitu haiga viil paisten. Ning ta olevat alati ja siis peab maalt pakku panema ja linna elama minema. Kärblane kita nõue äss ja ütelnud, et linnan, patjessehend sihas päev purustamist küll peljatas ole siis küsinud kirbu käest maale mineku pärast nõu ja jutustan, et mispärast tema linnaelu maha jätab. Linnan olevat kik söögi kinnimatet, nõnda Kaipe pinne kammerde ja kellerite sähen. Käenbelatsi köögin konser pädeti taldre veere pääle, et tühje õnge sissi suud sile võtta. Aga kus köögitüdruku põrglane, lehitseeaa ja okas lõhkma taht ära tappa, vaata Tuine silm, Joosep, bella viil vett ja tuissassiiva siis tükk välja lööd. Nüüd arvanu Ääs jälle maale elama minna. Kirkitan selle nõue, äss tippsöögi olevat, talun paigan valla ja leib EKi lava pääl ja ei lehitsi. A kas ole Kenny til haiga tema silmi ja Siibu purus pessa. Siis jätibüüdsitest jumalike ja Roosevelt töine tuisele uut õnne. Kerplats linna Kärblane maale. Nüüd jälle Erna-Elise nei. Jaole Tarvastu vallast, see on iki sealt Mulgimaa kandi pealt, aga päris sõjalist ja vallan, molekul sündunu, aga Levin ma Käisi kooli ka pärast seda kooli eme tuli Viljandi see ja, ja pidi üten, tulemen, kui siia Viljandimaa pidi ära tulema, makalangestiikse mass taha, sead Mustla päält ära tulla. No siis oli seal ta haigetega ikka Laits kodust esiärasle nagu nüüd praegusel ajal Lääne ja ära kaome ja ei teagi, kas üldse enam kätte lõutes. Epideemia Edelit Enduleme oli ka karjatüdruk ollu, mitmen, talun, võõroman ka karjan käinud. Vahepeal ütlen veel seda, et kui mina kolin käisi sesse kuulaga Swicki iga lüli Eestimaa esimesel septembril küll aga meil Mustla pääl hakkas kool esimesel oktoobril selle perast see pidi ju maal tööd tegema ja vaat Sikkut võima Viljandisse tuli siis mina saia sealt poolest oktoobrikuust tuleme 100-le novembrikuus sealt tulema, sest et ma pidi esimese novembrini seal oleme karjan ja sos jäi juba siin koolist maha ja jäme ots ja sa Leud minule ütte seansse rouakse, kes annide viljandin, kodusid, lõunit, seal käisime sealse pangatöölisi ja seal see no ütleme, puhtalt peeru peal oleva inimese ja ema pann ju sinna. Ega minule palkas Mazda, aga sellepärast, et mina linna kombit õppis ja sellest ajast on minule jäänud siis meelde sihuke asi, et mina selle rouaksem on, s mõista Kike asju kirja, keelingi välja üteldi. Ükskord me enamuse sealt nõusi või õigemini hakkasin nõusid, taldrik Mõskma seal ja kausse ja padasid ja jaga vaatasi tuustiessole ja S-i kõnele omaette, kus kott alles, et uus Tom jäänu. Brooke, tema kuuleb ja kuuleb ja ütleb. Kuulernarkene, mina saan aru, et sa midagi otsid. Aga mis asi see on, mida sa otsid? Jeanne, näe, mina äss, mõista ütelda kirjakeelel, mis asja ma otsi, mind hakkas siis näitama, et näe, vaata, ma tahan seda asja, millega ma saa muske, seda Padrasin siis tema ütel minule sedasi, et see on nõudepesemise lapp. Vaat nii, saia ja mina jälle ühte kirjakeele sõnu manu. Vate sällumise juhatasid mitusiate asja, mis nüüd meeldejäänu nõnda jätsi, murrak olidki seen, mis sihen ja aga teras seda, kui vanaemake ära kadus, siis Essole kahe enam kodun kellelegiga kõnelde rikki mõista, aga noh, palju sa temaga kõneledes ja 30 aastat essaagi vist päris nõnda midagi kõnelduja kuises uuesti otsast hääle atasime. Ja mina selle esimese koosoleku, teie siis mina tähtsa kaike, nõnda kangesti seda mulgi murdekõnelejate ja ja, ja ma juba õpsegahe neid sõnu seal aga kuidagi ta välja tuli, aga minu sihen, kik värises. Tähendab, mina oli iki nõnda palju hirmul, et nii sõna ei tule ilusti välja. Mehhanit, kooli, seda tuusti juttu, trulli minule üle hulka meelde. Et meede kodu oliga tuust, just tuust, see oli eme sõna siis. Meil olid ust enda kasvamiseks ka hea ja ikka piduri, aga ma ei ole seda sõna hiljem nüüd elus üldse nuustik või svamm, õiges või äri või üksik, mis aga kas need sõnad oli praegu nagu tervitas lapsepõlvest? Kes mast korpidete, teemegi korpi pühadest, Tigorpi tepi, kate, moodu, korpi, muna pühades, vits oli paksu piima karp. Ja teine oli manna mai ja mannakoerte ketikate muudu deti seadsid Tillykstit pooles lõigati ja perest pampisi mannapudrumuudu asi sinna pääle ja seda pärastena mahti ossa panda. Aga vele panni mannapark oli seande kussi kaptepampitaaleiaksus panti ahju. Tonnides kõnelejad kohupiimakapitali paksu piimakott. Üks vanainimene kõnel, kuda peti korti, see oli siis nüüd juba eelmise sajandi algusel ja sõsas olev kiil, eestimaalast deta, seda püügelt ja siis Olive detu korbi Alutse deti reajahust, deti seal sarjaaja Hubetsikse aste suurt lollu, kus tema siis teen seal ollu siis petuneid karpe siis hästi palju aluses enne Pätsiks Nebantusis kla pähkleid ja selle Sõglaga viidi nema viljaaita, see oli, no kevadine haigvili oli juba otsa ja siis nii Pätsikse laotati sinna salve laude peale ja systeti puder, tema siis kõneleb, siis keedeti see puder, et see peaaegu vii sisse, noraasikse pantibki sinna törts piimaga sisse suure katlasem keedeti puder ja sinna siis pandi ka, noh, neli viis muna. Muidugi ma kujuta ette, et see oli tõesti selline v maiguga, väheks visati siis suhkurt kah sisse, aga muidugi vähe. Ja siis olime kaits poissi võtma, siis selle paakse kate vahele ja viilu siis sinna aida manu ja siis tüdruku siis kõndisime järel ja neil oli väikse kähem ja ma hakkasin siis need pätse poole sõitma ja pere naine esiPansse seda putru ses mudu viimati tüdrukul, pane veel liiga palju. Ja siis pandi ligne lauad täis, siis ollus Alliki neid õige palju ja ütel temad ja mõtleme, olimegi nõnda vist halvasti söönud sel ajal või saanto seda sööki, et jaos oli see siis Seace elamus, kui me siis neid koerte saime. Et seni, kui viimase tükini söödi Kikne korpi ära. Ja tõest Mea oli kah Malaitsja ema tegi kah Kodon korpi ja ja kõike, no pantiki muna ja ilus kollane puder olemist pääle panti sinna saia ja see oligi saia kukkelile. Aga see panti siis levepätsi peale mingisugune vees keedetud puder, aga tema ütel ja siis me olime väga õnnelikud, kui me saime seda nõnda palju sõbragu. Me tahtsime Messaa, sedagi nõnda palju sõbrakonnast tahtsime. Need Seace lugu oli minul ühte korbi tegemisest. Paar sõna ka nendest mulgikapsast, sest see puder on ka üle Eesti täheda ja võib-olla kaugem pelga Agati meili kodun ja praegu kahvil Usaiki maal oled siis üteldes, et neoon paksu kapsa õigemini veel paksu kaks ta ja selle paksu kapside kohta on seante ütlus, et nii ei ole paksugapsta kostsiga omm läbi, Juusken. Nii kos sige on magana on paksu Kapsta nõnda murded nagu pool mõistatuse muudoaga, kui teris mõtelde sissilause ütleb seda, et Paksu kapsapea vee oleme rasvatsi. Siin oli mitu orasteta, asi oli seal Halliste kooli ma jään, oli ka mulgi kultuuri instituudi poolt kõrralt ettekonverents ja sealses kõrvaltoas oli toodu talunaise lähiksest oli siis ka toon sinna oma poolt detu süve ja siis oli ka nimi juurde kirjutet, et mis süüks jomia, et sis olli veni paksu piima korbi, aga nimi oli mannetu, on kohupiimakorbi Nosas meie seal mitmekesi omavahel arvutimehed, aga me tasakesi, ega me siis kõva häälega. Et nii on ju nii paksu piima Korbiiki, aga seal oli kaits perenaist mõlemil, neil oli aga esimene perenaine ütelda ja, ja, ja ma parandan kohe ära. Aga kui me järgi mööda läksime, jõudsime selle tõese perenaise manu sismi avad, vaata oligi juba manu kirjutet, paksu piimakorpi ja mina üti, näe, kuidas siin siis need sedasi õigesti on perenaine tunnist üle sütele ja kuuldsi, mis te seal eespool kõnely käia, mina teie juba selle asja kõrda vanadest söökest, mis meieni veel oma pere teeme, teeme kõrulisse putru, vahel ja süsteeme ka mulgi putru, seda oleme kige rohkem Ternu ja galatses ja ei ole midagi häda. Vanasti emma kõnel, et kõrulise putud Etti rohkem EKi üle omavahel ja, aga no nüüd pea oled arvad endale lihtsalt moe pärast. Ema õpetega mõistatis mäleti Kelam tema Kütsate soolatu liha ära panid. Ja siis selle vastase yhel silla laseb siis püüdle jahu ja siis paned vett ja siis tuleb sealt ilus pruuni puder, kõlulise puder. Ja jah, seda Leda kõrvale kõrulise seamleva kõrvale võetes minu ema ütel ette asja peale, et poolvillane pude, aga see ei ole vist mulgisena, see oli kartuli-tangupuder mulgipuder, meie keeli jälle kartuli-tangusegamine, minu kodune üteldi karutädipuder, siis ma ole kuuluette on kärutädipuder sees tangu-kartulipuder, nüüd on ta siis mulgipuder, meie ütleme, lapsepõlvel oli kärutädipuder ja ma ütlen käte mägevuseni putru KUS kamadetes minu ema mäleti veel Põda, nende kodutekk. Kamajahu kõige parem tuleb ikka siis, kui Cece viljasid on segamini panna sällomiki otra ja haara ja siis nisu. Jaa, rüga kah natuke, aga rügavastest pantagi rohkem pantigi neid õisi, vilju aga ilmtingimata pidi olema ka hernest või uba. Neid pidi ka olema, nii tegi siis selle pehmemassagusele noh, õige tegemine oli siis nõnda mema alguse, keedeti kõik läbi siis pantida kujuma ja siis püül kõrvetati ära või kui oli viljakuivati, siis pandi pest viljakuivatisse kujuma, see märges tohi olla see segu. Kui ta oli siis kõik juba nõnda valmis töödeldud, siis viidi ta veskisse veskis päris jahvatati. Aga mul oli jäätunne, kui ma kooli, et kujus kujuna kuiv. Mina mäletan, mul Edimene Laits olli jää eme ütel, et lits on ilus kuju ja mõtled, mis kuju ta on. Aga see tähendas, et laps oli kuiv. Meie hakkasime välja andma seda mulke sõna ja just sellepärast, et katse võis, kirjuta sinna oma arvamuse ja oma luukse ja, ja me oleme tahte, need nii hooles, nüüd siis kiki sellel mulgi murden, meie siin sama oma ringin oleme niisiis üle vaadata Anu ja siis oleme parandanud seda ja nemad siis ka perast nii kätte saanud. Siia kirjutet, suvi ja mulgi kama, Ketlin Abja gümnaasiumist on kirjutanu selle tüki. Et suvetulekus oli kindel, eksi kohakati, kama kiitme, võib arvata küll, et kama volli e käenberende häda, kuidas perenaine tera ette valmist Veske viimise jaos Tättel oli vitsu õige vana, juba Kõllases minnu kokaraamat ja seal kirjutati, et tuleb võtta 10 tuupi, ilusid küllatasidernit, 10 tuubi Ämmit, nisu pääsid, viis tuup juua, teri 10 tuupi, käederi, liistupeod, Raderi ega selts keedetas S-i korralikud nõnna kaua, et õige vähe lõhki lööve. See nurutati sõbrapäev selle ära, et tere kuiva oles päeve kätte balti puhas põhk maha. Sellele laotati valge puhas rõivas pääle ja kuivate diviil sedaviisi ära. Siis küteti leeve ai kuumas aju põrmad, pühiti aju luua käske puhtas ja vili sai seal kuivas krõbes Kovili oli sedasi ära kitsad teed, pantida veel sõela sisse ja kruti hästi läbi, siis oligi valmis koti ja Veskele kama söödeeti ilusti kausist lusikuga ennempest hapupiimaga, aga munni Teiga rõõsa piima, minul miilse hapupiim, paks Ämaiguge Ede, kes selle välja mõtet. Sealse rumala ütluse üits kama, kik juuda-s ole rohkem saanu kaija kujutest perest. Kui me tahame rääkida nüüd seda mulgi asja mõtet ja tulevikku ja seda, et teie maal siin väiksed lilli koolilapsed hakkavad esimeses klassis juba mulgi keelt õppima tunnikene, kas see kõik on nii kiiduväärt ja nii tore ja läheb südamesse, aga see on ikkagi ka väga raske siin maal, kus need juured ja alused nii segamini paisati. Pärast sõda, et ma jäi paljus tühjaks ja palju tuli siia uut rahvast, toredaid inimesi, kellel aga ei olnud seda mulgi põhje juurt. Aga see mõte ilmselt on teil kõigil hinges ja seda tööd tasub teha ja mis teie arvamused selle mulgi asja tuleviku suhtes on? Kui me nüüd hakkame päris kohustuslikus tegema, et kik peale teda võtma selle üle peab praasike mõtlema, ega see on see sama, kui me ütleme, et hakkamegi kõneleme murde, keelen, mina võrdlen seda sellega, et ärme enam poest midagi osta mäe hakkamegi kangastelgedel kodame. Aga ometigi on inimesi, kes seda ilusat kommet Tessiviive ja kangastelje meil kõlg suve meil kangast, mille palk ootas. Aga kas nüüd tikk peale just Kudame ja mõtled, kui inimene on kokku putun, elun selle keelega, kui temale on tema söame lähiks ja seade armas ja kui tema huvitunnet on minu arust õige, kui me kooliõpilastele teeme sadze vabama valiku, võib-olla siin minu endesse hange, isiklik arvamine, et kes on sellest huvitet minule käinud, ka kolin kõneleme vanadest kommetest ega mulgi murdest ja kui küsite lastega, sest seal võib olla mõnikord 100 õpilast, et tõstke käsi, palju kodun seda kõneldes segab, palju, ei kõnelda, haigla seda ütelda ei saa, et lapse huvi tunnes. Na tunneme huvi, mina mõtlen, las olla see õpetamine nendele, kes huvi tunneme. Kuigi meie tahame hoida seda mulgi keelt, see tähendas seda, et ei pea lugu ilusast puhtast emakeeles on meil väga kallis, puhas emakeel ja kui me nüüd päris väikseid lapsi sunnime, mulgi murde lugemme ja veel kirjutame, et kas ei ole mitte sate kate otsaga asi. Mina mõtled, mina oma lastele ja lastelastele iki hakkaski, pikkamööda kõneleme, kui neil perisse õige ilus eesti keel oli suhu. Varem ma mõtlen, et ega noorelist uisud ei tunne. Nüüd ma käisin, kuuendal oktoobril käisime Kärslen, kus oli Adamsoni sünnipäev tähistamine ja, ja samal ajal Valga murdeluulepreemia väljakuulutamine ja Sass Olive mustlast ja Kärslest palju latsi ja huvige kullesse ja elasime sellele kaasa ja esinive. Murden, lugesime luuletusi, laulsime, mängisime vahva Pille ja tarist nõnda tõsiselt, et oli päris ilus vaadata. Minul küll ja mul tuli sihuke tunne, et kuna edest nüüd õpime ja sarjutave ja, ja tunneb huvi, et nendest saab asja ja nemad hakkame edaspidi ka võib-olla oma lastele ja õpetame, kõneleme nüüd tuli mul küll sihuke tunne, et see asi päis ei jää soiku. Areneb peresi ja mulgikeeled ja murdel tulevikku. Ma ei, ma ei, ma mudu handi ja rahva Reet või meid, meil ju lenn. See oli kolmas kõrd murdekeele jutuaia kõnelive viljanti, mulke seltsinaised, ese poolt Tarvastu mees Jaak Johanson ümises laulu jorute kokkuseadmise TÖÖ TVd, Külli tüli ja Mari Tarand. Nende selja taga seisab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja.