Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit, miinimum rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenrid on Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Riin Tigasson, rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook ja vikerraadio vastutav toimetaja Lauri Hussar ning sel nädalal võib Eesti saada endale esimese vormel üks piloodi vähemalt Marko Asmeri testid on Portugalis üsnagi edukalt läinud ja loodame siis, et tal läheb veel paremini. Aga täna-homme Tallinnas Venemaa raudtee juht Dmitri Jakunini alustaks kohe sellised aktuaalse teemaga nimelt osaleb siis mikri akuum In punalendur Endel Puusepa mälestusüritusel ja seda võib kvalifitseerida propagandaürituseks, kuid märkimisväärsem on see, et Jakunin kohtub täna ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga. Oluline on siinkohal märkida, et Jakunin kuulub president Putini siseringi. Meie sõnaga teravalt võtnud pronks on pronkssõduri teisaldamise küsimuses ja nüüd on siis mehel kohtumine, üllatus-üllatus Juhan Partsiga. Millest küll sellised arengud? Et no ma arvan, et, et veel äsja väga paljud noorema põlve eestlased ega venelased ei pruukinud teadagi siis Endel Puusepa nime keda nüüd siis ja kuningas mälestama on tulnud, aga et ilmselgelt püütakse siin ilmselt kujundada üle nagu taaskordset uut, sellist nii-öelda vaieldavad kangelasfiguuri, siis venelaskonna jaoks Jah, ja tegu on ju Eesti rahvusest inimesega olnud selle sellega vist tuleb küll jah, tõepoolest nõustuda, et tegu on, tegu on propagandaüritusega, kuigi samas on äärmiselt kummaline, see propagandaüritusele on kutsutud konstitutsioonipartei esindajad, konstitutsioonipartei on ise üks selle ürituse korraldajatest ja samas ei ole kutsutud nats noid suuri inimesi ja nats nõida soori üks eest kõnelejaid tuntav internetis Lebedev on juba väga tõsiselt ka sõna võtnud ja öelnud, et neid on reedetud. Huvitav, kas vene elanikkonna seas on nüüd mingisugune tõsisem lõhe või mis võiks olla need nii-öelda põhjustajat põhjuseks, miks, miks on on selline selline üsna karm mööndus tehtud nats nõida soori jaoks? Oh issake, mina, mina ei. Ei hakkaks küll niimoodi siin spekuleerima, et mis on, mille taga ma arvan, et asjad on tegelikult lõppkokkuvõttes palju lihtsamad alati, aga aga miks konstitutsioonipartei konstitutsioonierakond, istun ta õige nimi nimetus, et noh, kas või tasuks meenutada Kaitsepolitsei aastaraamatut, mis mis väga selgelt tõi välja selle, et see, see eestivene partei on ju väga-väga otsestest sidemetes Venemaa võimudega et ju siis ju siis nagu nähakse selle partei läbi mingit mingit väljundit ja, ja, ja see, et raudteejuht siin on hea konstitutsioonipartei, talle mingid kohtumised siin, noh ma ei tea, kas sellele tasub väga suuri tähendusi omistada või mitte. Samas on rotajuhil kohtume ka Edgar savisaarega, kes korraldab tervele suurele delegatsioonile siis lausa uhke vastuvõtu. Noh, raudtee juht oleks siia tulnud ja poleks savisaarega kohtunud, siis oleks mina sellisel juhul imestunud, kohtunud nagu minu meelest ei pane imestama, sedda Partsiga kohtub, on, on mõnes mõttes nagu võib-olla huvitav, tähenduslik ehkisin. Ehkki siin vene Neljas Interfax siis ja mitmel pool veel ju veel ju mõned päevad tagasi spekuleeriti sellega, et äkki Eesti võimud ei lasegi teda üldse Eestisse sisse siseneda, et saadetakse tea piirilt või, või, või ei lubata üldse nagu lennujaamas maanduda või mis iganes, niuksed, niuksed, niuksed, uskundud spekule, tsoonid olid seal aga aga lõppkokkuvõttes ma arvan, et jättes nüüd selle Puuseppa ja selgelt nagu Eesti riikluse seisukohalt väga negatiivse märgiga austamise kõrvale, on see iseenesest võib-olla isegi et sedavõrd kõrge. Venemaa, ütleme siis mitte ainult majandus-, vaid ka ütleme ausalt öeldes, et ka riigitegelane tuleb Eestisse ja kohtub Eesti Eesti poliitikutega ja mitte ainult nendega, kellega ta on harjunud kohtuma, et, et, et et ma ei ütleks, et see nüüd on mingi märk sellest, et päev on hakanud sulama, aga, aga, aga võib-olla mingi väikene nagu parem nagu inimesed, las kohtuvad ja suhtlevad, kui et istuvad mõlemad kaevikutes ja peavad selliste sõnadega. Aga kas teile ei tundu, et nats nõidus, orja jäeti kutsumata, sellepärast et kohtumine Dmitri Jakunini ja Juhan Partsi vahel võiks aset leida ja eeldati, et nad Snoidosoori kutsumisel üritusele võib tekkida sellele nii-öelda nii palju negatiivset fooni, et ma arvan, oleks saanud korraldada ja tõenäoliselt sellest siis ka Lebedevi selline üsna üsna ärritunud hinnang toimunule. Seda võiks ilmselt Partsi käest küsida, et juhul kui naistehoidjad ora oleks kutsutud, et kas tema oleks siis kohtunud. Vene raudteejuhiga. Seda võib, seda võib, seda võib kindlasti Partsi käest küsida, mina olen kuulnud küll usaldusväärsetest allikatest seda, et venelased ise soovisid seda kokkusaamist ja põhjus oli väga lihtne. Nimelt Venemaal on tulemus külm talv ja Vene sadamad ei suuda enam siis seda masuudikogust, mis siiamaani suuresti läbi Eesti sadamate liikus. Ja mispärast Tõnni sündmusi suunati Venemaa sadamatesse ümber, nad ei suuda seda enam enam lossida laevadele ja, ja siis tekib vajadus uuesti Eesti sadamate järele ja Eesti raudtee järele ning sellepärast on vaja ka Dmitri Orkuunenil Juhan Partsiga kokku saada, et saada mingisugustki kindlust selles küsimuses. Tõenäoliselt Juhan Parts. Nii palju kui mina tean, võib hakata rääkima siis Hiina-suunalises transiidis konteinervedudest. See on üks üks kindel teema, nii et et siin võib juhtuda, et nii-öelda poliitilised ja ideoloogilised huvid jäävad seekord ärihuvidele olla. No elame-näeme, igal juhul igal juhul see kohtumine aset leiab ja ja kindlasti kindlasti võiks seda siiski märkimisväärseks lugeda, sellepärast et kõrgetasemelist kohtumist Eesti valitsuse liikme ja, ja Venemaal Putini lähikonnas oleva inimese vahel ei olegi, ei olegi Eestis ju pärast aprillisündmusi toimunud. Sellega vist tuleb nõustuda, märgiks ainult siis nii-öelda selle jutu taustal veel välisminister Urmas Paeti poolt öeldud lause, kus ta ütles, et Puusepa mälestusüritus Eesti-Vene suhteid ei toeta. Et kui nüüd on vähemalt selle Puusepa mälestusürituse taustal leidnud aset kohtumine, millest millest võib nii öelda raudteel natukenegi võib-olla jää sulama hakata, siis siis midagi on vähemalt vähemalt see asi muutnud. Nojah, eks see, see asi ka, et ikkagi duuma valimised on, on Venemaal läbi, et see küll presidendivalimised on ees, aga selline selline sensitiivne õhkkond on nagu, nagu, nagu natukene tasanenud ja, ja, ja võib-olla Venemaal ei ole vaja teatud poliitilistel jõududel otsida nii selgelt välisvaenlast, et olgu selleks välisvaenlaseks ka selline väike riik nagu Eesti, et võib-olla selles mõttes mõistlikkuse periood mõlemapoolset on, hakkab nagu saama. Mis puudutab Venemaa Riigiduuma valimisi, siis hinnates seda misse viimastena nädalate jooksul toimus Venemaal siis otsiti ju mitte ainult väikseid välisvaenlasi, vaid ka suuri välisvaenlasi ja leiti praktiliselt, et et üle poole maailmast on selgelt Venemaa vastu. Samas ma arvan, et, et see valimistulemus oleks ükskõik millisel juhul tulnud tulnud samasugune ja mul on küll väga tõsiselt tekkinud nagu üks küsimus. Miks on vaja petta, kui võita niikuinii kindel ja see tõenäoliselt ei oleks, ei oleks ka nii-öelda ausate valimiste korral see valimistulemus kuigi palju teisem olnud, et mis teie hinnangul olid need põhjused, miks nagunii ilgelt ignoreeriti demokraatliku valimiskorda näidati läänele transa ja mängiti nagu väga selgelt küll ühelt poolt nagu, nagu kodusele publikule, aga samas rikuti ka väga selgelt suhted lääneriikidega ära. No ma arvan, et see võit ei oleks päris nii suur olnud, et kui, kui ei oleks Venemaa telekanali televisioon on ju Venemaal ju ju kõige mõjusam meedia vahendusel, nii et interneti kui sellist ju Venemaal ju kasutatakse, tegelikult. Ja internet on siis see võimalus, mille kaudu tegelikult opositsiooniliste jõududega on olnud võimalik nagu oma nagu sõnumit edastada. Aga kui televisioon On jätkab nagu selles mõttes nagu täiesti ajupesu, siis, siis noh, nagu see tulemusena suhteliselt loogiline, aga aga ma arvan, et olnuks nagu televisioonis näiteks kõikide poliitiliste jõududega vähem võrdsed võimalused või sellised võimalused, nagu me oleme harjunud siin, mis on meie nagu meediaruumis olemas, siis sitsivõimelisuse võit niivõrd suure ülekaaluga ei olnud ja teisalt tasub ka tegelikult meenutada seda, et enne valimisi ütles Putin välja, selle loodetakse saada üle 70 protsendi häältest. Et tegelikult oli see tulemus natukene väiksem, et päris sellist seljavõitu saadud, aga, aga me väga-väga suur oli, sa võid kindlasti noh, miks seda tehti, kuigi võit oli kindel, no ilmselt ei tahetud midagi jätta nagu jätta nagu juhuse hooleks, teisalt tahetigi näidata seda, et see Putini kurss on ainuõige, et mida rohkem toetajaid sellel on, seda parem. Ja näidata sellist Putini sellist, sellise noh, nagu rahvusliku liidrina ja ja võib-olla valmistada talle ka mingit selles mõttes nagu ka pinnast, et kui ta ka formaalselt peab riigi presidendi kohalt on lahkunud, siis et oleks tal ka ka mingit mingite muude hoobade läbi võimalik seda riiki tegelikult valitsenud. Edasi. Aga, aga nagu eile õhtul andis Aktuaalse kaamera päris huvitava intervjuu Soome ütleme viimase veerandsaja üks mõjukamaid välispoliitilisi mõtlejaid, Max Jakobson siis et see, mis ja ma olen nagu toimub ikkagi nagu tegelikult selles mõttes 100 protsenti võimalik ette ennustada. Spitšansis toimuv on alati nagu, nagu irratsionaalne, et, et see, mis, mis arengut tegelikult Venemaal toimuvad südamed. Esmalt saame vihje sellele 20. detsembri paiku siis 23, detsember on see päev, kui peaks Venemaal presidendikandidaadid esitatama avalikult välja käidama viimane tähtaeg ja vist siis Ühtne Venemaa istumanud oma oma kandidaadi kuskil 20. paiku välja käia. Seal käivad praegu vaidlused, kas särama nagu see kongress, kus nad selle kandidaadi valivad, valivad või nimetavad või, või Hannes, et see toimub kas 20 või 17 ja veel 20 18. No Putinil on aega nüüd tagasi veel astuda presidendi kohalt, et siis saaks uuesti presidendiks kandideerida või või lasta ennast peaministriks nimetada lühiajaliselt ja siis kandideerida uuesti presidendiks. Ei no spekulatsioone on ju tegelikult hästi palju ja aga nagu nagu nagu jagabsungi ütles, et tegelikult see, mis tegelikult toimuma hakkab, seda, seda ei saa Venemaa puhul mitte kunagi nagu ette ennustada, et pigem nagu ootame need selle ja et kes, kes siis tuleb selle naer siia nagu presidendikandidaadiks ja ja mis siis saab tegelikult presidendivalimiste eel ja selle järele, et väga võimalik, et tuleb ju äkki selline president, kes näiteks et aega on näiteks mõni mõni vanem mees, aasta aega peab vastu ja siis jääb haigeks ja paneb ameti maha ja ja võib-olla siis. On see vanamees on juba silmapiiril peaministri ametis täpselt. No tahaks küsida, et kas pärast eelmisel nädalal Riigiduuma valimisi Venemaal üldse on midagi muutunud või kas seal on midagi toimunud või või mitte kaugemalt vaadates see, ega mitte midagi muutunud ei ole, kõik on täpselt sama staatus, koon selline, ainult ei, Tiina siia sai kohti juurde parlamendis. Et no tundub, et seal ei pruugi veel tükk aega suurt midagi muutuda, mulle endale meenub üks huvitav analüüs, mida ma sellel nädalal lugesin retsaidungist Venemaa kohta. Öeldi, et igasuguse sellise Lääne mõistes demokraatia alus on, on see, et et ühiskonnas oleks ikkagi välja kujunenud tugev keskklass. Sest keskklass on tavaliselt see, kes on kõige aktiivsem ühiskonnas, tunneb huvi poliitika-aasta ja nii edasi, aga et Venemaal on see keskklass on, oleme mõistes ta praktilisel praktiliselt olematu või on ta väga, väga väike ja, ja ka sellesama nii-öelda selle vene Kleis klassi liikmed nad, erinevalt Lääne Lääne Nad on orienteeritud vaid läänelikule tarbimisele, aga aga nende selline poliitiline osalus on väga, väga madal ja ja ilmselt täiesti arusaadavatel põhjustel ei soovi elus hästi edasi jõudnud inimesed ka suuremad muutumisel. Jah, ei, see selles mõttes on, on huvitav olukord, kui sa ütled, et, et sealne keskklass on suunatud läänelikule tarbimisele, samas vene kirik ja ka nüüd juba nii-öelda vene riigijuhid püüavad rääkida, kuidas nemad on nii-öelda noh, Bütsantsi järglased ja kuidas nad esindavad pigem nagu selliste selliste ida kiriklikku mõttelaadi ja see on nagu hästi huvitav, hästi huvitav olukord, et, et see, et see nii-öelda teatelaad on ka juba nagu inimestel, nagu, nagu väga-väga lõhki kistud Vürst andis kõige tabavam vihje Narva pakun üks 25 aastane noormees, kes andis Avoga skoobile Venemaa selle duumavalimiste eelvalimistel Eestis intervjuu taga küsis tema käest, et et kelle poolt hääletada, et valdavalt olid seal nagu valimas nagu vanemad inimesed, sest noh, ütleme Venemaa kodanikud Eestis ikkagi on ikkagi valdavalt vanemad inimesed, aga ilmselt siis ta nägijat noorem inimene, võtan selle. Ja siis vaikselt siis loomulikult Putinit, et siis küsis, et reporter, et miks Putinit. Aga Putin taastas Venemaa suuruse ja uhkuse. Et see ongi nagu see, et tegelikult nagu ju oluline, et vene, vene inimeste jaoks, et on, on pärast, pärast sõda, Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on, on, on ju selline vene hindu tegelikult ju päris tugevasti kas solvata saanud, vaid, vaid see nagu on, on ta ikkagi tunneb ennast nagu ala väärsena ja, ja kõik see, mida Putin teeb, on ju tegelikult suunatud sellele, et Venemaa saab nagu näidata, kas ta reaalselt sa on seda see muidugi vaieldav. Et ta on ikkagi suur ja tugev ja temaga nagu maailma suured riigid peavad arvestama kogu selle energiapoliitika, mis iganes. Ja, ja kui, kui, kui Venemaa on on selline suur ja tugev siis, siis vene inimesed on, on selle üle uhked ja tegelikult tegelikult unustavad ka no selle, et, et võib-olla nende isiklik elu-olu on tegelikult pole selle ajaga tegelikult sugugi paremaks läinud, võib-olla isegi halvemaks, aga, aga selline kandev idee selle ümber on sedavõrd tugev ja retoorika on nii tugevad. Et, et selle, selle lävi on nagu need hääled lähevad täpselt sinna, kuhu nad minema peavad. Selles mõttes on muidugi huvitav vaadata, mis Venemaal toimub. Keskmine keskmise palgakasv jääb väga selgelt Al majanduskasvule ja, ja sellised märgid nagu räägivad väga selgelt, kuhu tegelikult Venemaa raha läheb. See tõenäoliselt läheb sõjatööstusesse suurtesse infrastruktuuri objektidesse, aga mitte Venemaa inimeste taskust. Siin BNS korraldas mõni aeg tagasi ka ühe väga huvitava seminari, kus, kus esines skand näppel, Baum, aga, aga siis oli ka Soomest üks, üks väga hea ettekandja ja tema jaoks võttiski selle Venemaa arengud just just läbi majandusliku võtmenagu ette ja, ja näitas päris selgelt sealt ära jahe täpselt sedasama tendentsi, et kuhu see Venemaa rikkus nagu suundub eneseväärikus suundubki selleks, et et sõjatööstust reformida ja, ja nõnda edasi, et see, see läheb tegelikult sinna, aga kuna seda saadab kõik selline toorika, et me oleme, muutume tugevamaks, võimsamaks, meiega peab arvestama ja samal ajal otsitakse ka, et kõik teised on meie vastu. Sealhulgas Suur-Ameerika ja väike Eesti, kes on nagu Venemaa suurimad vaenlased. Küsitlusest tuli välja venema inimeste arvates. Siis siis ongi ju selle läbi nagu ju väga lihtne mängida sellele kaardile, et meil, seal on nihukeseid, ühte tugevat rahvuslikku liidrit, kes läheb korra majja ja kaitseb kõigi venelaste huvisid. Jah, et kui, kui, kui inimesed elavad vaesuses ja raha ei ole, siis vähemalt olgu neil selline eneseuhkus ja uhkus oma riigi ja selle ajaloo üle, et see on ja Putini strateegia, et meenutame Jeltsini-aegseid Venemaad, et siis see ilmselt üritas tõesti noh, nagu ehitada ennast üles võib-olla selle oktoobrirevolutsioonieelse Venemaa traditsioonist lähtuvalt, mis ka tegelikult ei olnud paraku ikkagi ju demokraatlik riik, aga nüüd tõesti väga palju analüütikud ütlevad, et Putin on nagu tagasi pöördumas sellise nõukogude aegse suurriigi retoorika Teie jutust tuleb välja üks asi, Putine, kao kuhugi. Sellele viitas vilega tegelikult Max Jakobson. Viitas kuigi kuigi ajaloost on isegi noh, Venemaa ajaloost on alati paralleel otsida, on ju ka näited selliseid, et mis võiks öelda, et lihtsalt, et Putin võib küll arvata seda, et, et ta on suur ja võimas ja lahkub suure võimsana troonilt, aga, aga tegelikult, kui tekib see järglane, siis, siis järglane lõikab tal kõik need võimalused võimul tegutseda läbi, et noh ma ütlengi, et, et Venemaa on nii irratsionaalne, et tema käitumist on õudselt raske nagu ette ennustada, et kas Putin säilita põimub, noh praegu tõenäosus on kindlasti palju suurem, kui ta ei säilita. Aga, aga kunagi ei saa välistada seda, et Putin oli ka keegi kui ta tuli Jeltsini poolt ametisse pandud suvaline kagebešniku, kes kellest keegi midagi ei teadnud ja vaadake, kui kiiresti ta suutis endale pärast võidukat pommiplahvatusi ja sõdu ja mis iganes kiiresti ehitada endale sellise võimsa rahvusliidri nagu oreooli. Täitsa vabalt võib keegi teine. Et ta ilmselt ikkagi oskas tädi tabada nii-öelda seda, seda rahva hinge ja seda, mille järgi on see sotsiaalne tellimus ja selles mõttes, kui rahvas januneb just seda tüüpi liidri, seda tüüpi retoorika järgi, mis muidugi läbi selle liidri iseennast nagu taastoodab, et siis tõesti küsimus ei ole ühes isikus. Meie seisukohalt teeb asja muidugi nagu noh, nagu selliste puhul nagu tähenduslikult või paberist panna nagu õhulambikese põlema, aga seda, et et kui me meenutame nagu Putin nagu võimuletulekut ja sõdade alustamist, et et stseenis ja seda siis, et et kui see nagu selline hea vahend nagu venelaste südamesse tungida. Et võiks ju küsida, et kas, kas mingit sellist sellist stsenaariumit võiks korraldada praegu ja ennekõike siis tuleks suunata pilgud sinna Gruusia suunal, et et Gruusia on ju teadupärast Eesti painab see, et meil on siin väga selgelt nagu oma agenda ka olemas ja nad on väga tähelepanuväärsed, meil siin tähelepanupanelikult jälgivad sündmusi. Eelmisel nädalal sattusin ühele lõunasöögile tundmatuks jääda sooviva Eesti eurovolinik kes, kes ütles Putini teemat kommenteerida. Ja me ei tohi liiga kaugele minna ka, kes põhimõtteliselt ütles seda, et et, et võib-olla Putin praegu mängib sellist rolli, et ta täpselt ei tea, kuidas edasi minna, kas nüüd astuda presidendi kohalt tagasi ja kandideerida siis uuesti, et, et tal ei olegi veel nagu selgus, et iseenda jaoks giga, kuidas seda probleemi lahendada, sellepärast et ühelt poolt ta ei taha mõne silmis muutuda nüüd selliseks paaria presidendiks, kes, kes sisuliselt kuulutaks ennast eluaegseks presidendiks. Aga teiselt poolt ta tal ei, tal ei ole ka nagu väga selget pilti, et kuidas edasi minna, et tõenäoliselt peaministri amet ei ole see, see väljakutse, millega ta tahaks nüüd selgelt jätkata. Aga samas ta võib ju minna ühele positsioonile ja, ja siis tõepoolest pärast üht või, või teist ametiaega, kui keegi teine on, on riigi eesotsas, siis naasta sinna positsioonile sellele võimalusele nii päris palju vihjanud. Lõppkokkuvõttes ei olegi see tõenäoliselt tähtis. Ma arvan, et me oleme kõik üsna seda meelt, et Putin jätkab ükskõik millises vormis, ega me täpselt ei pea ametlik liider anda. Ja Putin ei kao kuhugi. Ja üks võimalus on muidugi see vat ütleski, et Putinismi kaovad, Putin ise võid muidugi kaduda, et ta võib, temast võib saada näiteks vähem olümpiakomitee president millest on ka räägitud sellisest võimalusest, et selles mõttes küll minu tähelepanek on õige. Aga samas mind, mind hämmastas küll üks üks asi, see oli järjekordselt läänemaailma selline suurte silmadega tehtud üllatus, reaktsioon Vene duumavalimiste järel ja seoses nende tulemuste ja kõige muuga, et et mitte kuidagi ei õpita nendest nendest Mosco pisaratest. Huvitav, miks. Lääs on ju tegelikult ju päris pikka aega ju säilinud või, või suhtunud Venemaas väga nagu väga nagu naiivselt, et, et selles ei ole midagi üllatavat, pigem on see tendents viimastel aastatel ikkagi ikkagi hakanud nagu kaaslase suunas minema kas kasvõi seeläbi, et ja, ja see ennekõike Venemaa enda käitumisest seoses oma energiavarude poliitilise relvana kasutamisena Hanno silmad on tegelikult pigem hakanud avanema, et et see, see, mis oli, ütleme Clintoni ja Jeltsini ja näiteks USA-Vene suhetes, see oli ju ju tegelikult tegelikult see, et arvati, et noh, nagu lastid Jeltsinile kui demokraatlikul liidril teha kõike lokkas, korruptsioon ja mis iganes, onju, et kaudselt ei toetati ka seda, et et noh, vastutus on kindlasti NS Venemaa arengutes üpriski suur olemas, aga, aga ma arvan, et pigem nagu laes hakkab üha enam nagu vanemasse siukseks realistlikumalt mõtlema ja ja, ja, ja ma arvan, et Gaudeamus selle taga ka see, et, et läänes on endast mõned sellised poliitilised liidrid vahetunud, pean silmas ennekõike Saksamaal ja Prantsusmaal. Samas Prantsusmaa presidendi puhul ei saaks küll öelda, et et midagi väga-väga ilusat on president korda saatnud, nimelt president Sarkozy helistas jo pärast valimistulemuste selgumist Moskvasse Vladimir Putinile. Ainukene Euroopa Liidu liikmesriigi juht, kes siis helistas Putinile, õnnitles teda selle valimistulemuse pärast. See on ju päris märkimisväärne. Kui Sarkozy ametisse sai, räägiti sellest, kuidas ta tõenäoliselt on nii-öelda venevastane ja kuidas ta tõenäoliselt hakkab nii-öelda Venemaa suunal ajama jäigemad poliitikat. Me ei ole mitte midagi sellist näinud, pigem vastupidi. Alles siis saab tõenäoliselt üle pika aja prantsuse president, kes teeb, tuleb ka siia Kesk ja Ida-Euroopas ja kohtub siinsete riikide ja riigipeadega, et et võib-olla noh, võib-olla mõni tema eelkäija oleks mitte ainult helistanud, vaid laskunud põlvili ja tänanud selle tubli saavutuse eest, et, et noh, mina ma ei oska öelda, kas sellest aktiivsemates järelduseni Jaa, aga samas tuleb tunnistada ka seda, et lääneriigid on nägalistiga harjutuse ees, et kumb suund siis ikkagi nüüd valida Venemaaga suheldes kas selline nagu jäik vastandumine ja kriitika riskides siis sellega tema nii-öelda nagu kapselduta neelame endasse või siis pöörab enam näo Hiina poole või siis ikkagi püüda niimoodi õlale patsutada ja mingit dialoogi läbi viia, lootes et, et ehkki just selline vastandumise vältimine aitab nii-öelda vältida. Evar Külli ridades Kaasa selle, et üheksakümnendatel väga selgelt lääne suurriigid seda poliitikat ajasid ja mida Venemaa tegi pärast Putini võimulesaamist hakkas kasutama neid lääne vastutulekuid pidevalt piiride nihutamiseks taluvuse piiride nihutamisest, kust läheb see taluvuse piir ja ja lääs pidi tegema järjest suuremaid järeleandmisi, et, et noh, see, see pendel nagu liikus väga selgelt ühes suunas kogu aeg ja ma arvan, et selline jäigem positsioon, jäigema ühtsem positsioon Euroopa Liidu suurtel liikmesriikidel on minu meelest väga Selles kontekstis mulle meeldis eelmisel nädalal Siim Kallase poolt Eesti Päevalehele antud intervjuu, kus ta ütles, et Euroopa on paindlikum, kui me arvame ja ta suudab nii-öelda Venemaa võimalike lühiajaliste majandussanktsioonidega toime tulla, mis, mis on ju tegelikult. Ma loodan, ma loodan, et mitte ainult viimase suurest idealismist kantud. Niisuguse väikese riigi ja piiririigi huvides oleks see, et Euroopa Liit räägib Venemaaga ühtsel ajal. Nii son. Läheme saate teemadega edasi Eesti poliitikas on sellel nädalal ülesse kerkinud õiguskantsleri kandidaadi ja tulevase õiguskantsleri temaatika ning president Toomas Hendrik Ilves pärast konsultatsioone erakondadega on siis leidnud, et ta esitab parlamendid komisjonile arutamiseks senise õiguskantsleri Allar Jõksi kandidatuuri, kes siis tõenäoliselt presidendi hinnangul on need viimased seitse aastat õiguskantslerina väga hästi hakkama saanud. Ma, ma küsiks kohe kõigepealt teie käest, kuidas teie, kuidas teie hinnangul on Jõks hakkama saama? Ja minu hinnangul on ta suurepäraselt hakkama saanud, et mulle meeldib see, ta ei ole piirdunud üksnes nagu sellise kita sellise seaduse närimise rolliga vaid on tõstatanud palju, palju laiemaid ja suuremaid probleeme ka ühiskonnas. Ja see, see oli ju tegelikult ka Allar Jõksi platvorm, kui ta kandideeris õiguskantsleriks ta rääkiski sellest, et ta tahaks olla mitte ainult pelgalt õiguskantsler, võib-olla ka isik inimeste põhiõiguste kaitsel. No tegelikult peaks asju vaatame natukene ka laiemalt, et selles mõttes, et et õiguskantsleril lisati 99. aastal, kui ma ei eksi, ombudsmani funktsioon. Et ta ei ole ainult selline seaduste järgi ja vaid, vaid ta on ka selline õigus vahemees. Ja, ja peabki tegelema sellistega selliste sotsiaalsete küsimustega. Seda enam on naljakas, et nüüd heidetakse talle Täpselt, aga 99. aastal enne seda, kui, kui Jõks sellesse ametisse sai, sellised asjad sinna lisanud et ja, ja see, et õiguskantsleril on nagu kaks rolli, see ilmselt on ka ühelt poolt nagu põhjused, kui ta tahab, mõlemat roll jäi nagu, nagu, nagu hästi täita siis on ka see, et ta satubki vastuollu, et kui ta oleks ainult seadustähenärija, mis oli, ütleme üheksakümnendatel õiguskantsleri nagu rolli, et siis ta siis ta oleks nagu noh, suhteliselt nagu noh, nagu mugav partner valitsusele. Aga, aga, aga kus tal on ka selline ombudsmani roll et siis on ilmselge, et selliseid konflikte nagu tekib kas õiguskantsler Allar Jõks oma tööga hästi või halvasti hakkama saada, noh, ma arvan, et ta on saanud üsnagi hästi hakkama ja, ja selle selle kinnituseks ongi see, et, et poliitikud ei ole temaga rahul. Et ma arvan ja, ja, ja, ja, ja, aga, aga nüüd on küsimus selles, et et kas, kas teine kandidaat, nüüd, keda sinna kõrvale pakutud Ülle Madise Tegelikult teda ei ole. Toomas Hendrik Ilves esitab ikkagi Allar Jõksi, et kaks erakonda on rääkinud lihtsalt Ülle madise kandidatuurist, kusjuures eriti kummaline on veel see, kuidas Keskerakond on siis Ülle Madise nimel üles leidnud, sellepärast et kuni möödunud neljapäeva õhtupoolikul rääkis Keskerakond Indrek Koolmeistri kandidatuurist ja siis üllatus-üllatus, korraga selgus, et Ülle Madise on ikkagi keskerakonnale väga sobiv kandidaat. Nemad võiksid toetada Ülle Madise kandidatuuri. Noh, ilmselge on see, et Indrek Koolmeister ei oleks mitte kunagi saanud ka õiguskantsleriks, et ta on küll riigikohtu liige praegusel hetkel, aga aga kui ma ei eksi, siis ta näiteks 99. 2003. aastal kohalikel valimistel Tartus kandideerinud Keskerakonna nimekirjas ei olnud ühtedel neil valimistel minu mäletamist mööda ka Keskerakonna linnapeakandidaat. Et ei, ilmselt ei ole küll erakonna liige, aga, aga selgelt nagu poliitiline taust on tal olemas ja ja, ja see, et keskele kond noh, tema nime välja käis, noh ma arvan, teadsid ise ka, et koolmeistrist kunagi ei saa nagu seda kandidaat ja see, et Keskerakond asunud toetama Reformierakonna kandidaati seen äärmiselt loogiline samme siin jälle keskerakonnale, küll mitte midagi ette heita, mis on keskerakonnale parem kui, kui seeläbi tekitada koalitsioonis koalitsioonierakondade vahel lisapingeid, et see on täiesti. Täiesti loogiline käik ja mitte ainult, olgem olgem ausad, selline samm võiks olla nii-öelda kergelt revanš ka Toomas Hendrik Ilvesega seoses sellepärast et, et ega keskerakonnal on siiamaani hinge pilves ikkagi presidendiks valiti ja see oleks võib-olla neile üks selline hea võimalus ka ka ilvesele nii-öelda koht kätte näidata. Ja ja ilmselt on ka ikkagi Keskerakond ja Reformierakond tunnevad ennast kõige rohkem häirituna Allar Jõksi algatustest teoses erakondade rahastamise. Ta on ju riigikohtus ju tegelikult see asi ju veel arutlusel. Nendel on ju kõige suuremad, kõige kallim maantee kõige mahukamad kampaaniad ja, ja, ja seda võib ka selle poole pealt. Mis ma nagu tegelikult enne, kui Lauri mulle vahelise, kas sinnani ebaviisakalt ma tahtsingi öelda, et, et aga, aga see uus, väljapakutud nii-öelda välja pakutud kandidaate Ülle Madise, et Ülle Madise on kahtlemata vähemalt sama hea kandidaat kui Allar Jõks sellele kohale ta erudeeritud tore inimene. Ja tegelikult kui Ülle Madise saaks õiguskantsler, siis ma arvan, et ta täidaks seda ametipositsioonid täpselt sama hästi kui Allar Jõks ehtis mugav loomad, partnerid, erakonnad Ülle madise näol oleks õiguskantslerina kohe kindlasti ei saaks ja seetõttu ongi pisut nagu selline kummaline, et miks need, miks need käib selline Jõksile nii-öelda ärategemine, aga, aga noh minu arvates nagu on nüüd tähenduslik see, et kui president tuleb ikkagi Jõksiga lõpuks välja, et, et kuidas siis käitub Reformierakond. Et Reformierakond on küll öelnud, et ta, et ta küll näeks, Ülle Madiset, aga, aga, aga ma kindlasti on seal teine nagu väga oluline mõjur, see, et kas reformikad Erakond, kes, kes peab ka väga jõudsalt seisis selle taga, et Toomas Hendrik Ilvesest saaks president. Kas ta söandab minna presidendiga sellisesse otsusesse konsultatsiooni või mitte. Et ma arvan, et väga võimalik, et võib juhtuda see, et Reformierakond lõpuks ikkagi võib toetada presidendikandidaati. Sest ärme unustame, presidendi ametiaeg on viis aastat ja ta elab nii-öelda selle riigikogu koosseisu üle ja ja veel üha ütleme niimoodi pisut rohkem kui pool aastat ka järgmise riigikogu koosseisust. Ja ärme unustame ka seda, et ikkagi põhiseaduse vaim on selline, et õiguskantsleri osas peaks ikkagi initsiatiiv kuuluma tõesti presidendile vabastada institutsioon sellisest otsesest erakondade erakondlikest mängudest. Samas noh, president ilmselgelt ei saa tulla välja kandidaadiga, kellel ei ole riigikogus esindatud jõudude toetust. Et vastasel korral noh kui president hakkaks tulema välja selliste kandidaatidega, kellel mingit poliitilist vajadust ei ole, et siis, siis saab tema ise nagu natukene halo näoga Muuseas, Ülle Madisega seoses, kellest ma muuseas väga lugu pean, on mul ikkagi tekkinud üks küsimus. Nimelt ma sain Isamaa ja Res Publica Liidu inimeste käest teada, et nende fraktsiooni ees Ülle madise kelmena kui ka teistes erakondades muuseas väga palju häid allikaid nii nagu nii nagu ka reformierakonnas. Keskerakonnas aga aga kuulsin, et Ülle Madise on käinud nende fraktsiooni ees kui riigikontrolöri kandidaat. Seega tekkis neil nagu küsimus, et kas Ülle madise tahab nüüd korraga kandideerida nii-öelda kõikidele praegustele vakantsetele kõrgetel ametikohtadel, et järsku kuskil. Mina imestan seda, et ükski Eesti ajakirjandusväljaanne ei ole siiamaani Ülle madise endaga rääkinud. Ülle Madisega on natukene räägitud ja, ja ta on ise öelnud selle kohta, et tema toetuse taga on siis tema poliitiline erapooletus. Ma ise sain siin raadiomaja koridoris eile Ülle Madisega kokku, kes ütles, et et isegi juhul, kui temast kõige teoreetilisemal võimalusel üleüldse mingi mingi kandidaat võiks võiks tekkida, siis, siis ei ole veel ka mitte midagi kindel, sellepärast et tegu on salajase hääletusega ja ta arvas, et nii keskerakonnas kui ka reformierakonnas on kindlasti inimesi, kes, kes ei pruugi salajasel hääletusel tema poolt hääleta. Aga ma mäletan, mis puutub Keskerakonna käitumist, lihtsalt nagu noh et millalgi septembri algul, kui veel Päevalehes töötasin, ma kirjutasin ühe loo, ma tegelikult põhimõtteliselt refereerisin Reformierakonna siselehes ilmunud Rain Rosimannus artiklit otsitakse papilloom, ehk siis õiguskantslerit riigikontrolöri ja Eesti Panga nõukogu esimeest ja ümarfrees on seda artiklit, kus Rosimannus kui Reformierakonna kahtlemata üks selliseid võtmekujusid või ideoloogilisi liidreid. Ta kirjutas seal sellest, et, et noh, tema soovitas põhimõtteliselt enamikele neist kohtuda, sest ka uued inimesed leida vist vist küll Mihkel Oviiri jätkamist toetas ja Ülle Madise nimi käis ka õiguskantsleri, ta ütles ka, et õiguskantsleriks saada kas Ülle Madise või või Lauri Mälksoo. Ja ma mäletan, et toona ma helistasin selle artikli ja jaoks kommentaari saamiseks Ain Seppiku-le kes andis täiesti avalikult sellise kommentaari, ütles seda, et Ülle Madise on küll väga tore ja ja tubli inimene, aga Keskerakond ei hakka teda kunagi toetama, sest ta on liiga noor inimene. See eeldaks nagu selline ametikoha täitmine natuke suuremat eluküpsust. Näete, möödas on kolm kuud ja, ja poliitikute arvamused on. Kolm kuud on ka pikka aega, olgem ausad. Selleni vanemaks saanud iludustest kogunud aga küll tahaksingi küsida, et kuidas sulle tundub, et kas see Keskerakonna käitumine päevapealt oma seisukohta muuta öelda, et nende nendele võiks ka olla nii-öelda Reformierakonna poolt soositud kandidaat, sümpaatne see võiks olla ka nii-öelda lähenemiskatse Reformierakonnale, kuna Keskerakonna flirt Isamaa ja Res Publica Liiduga kukkus läbi, kuna kuna noh, ei tulnud midagi välja sellest, et et et seeläbi kuidagi murendada praegust valitsuskoalitsiooni ja nüüd tuleks nii-öelda ikkagi vanade partnerite vanade heade sõprade juurde tagasi tulla, kellega siis on ju siin mitmeid aastaid üksmeeles valitsetud, kas, kas see just kõige õnnelikum periood riigile on olnud, aga, aga igal juhul hakkama nad seal valitsuses saanud, kuigi seda tähistavad nüüd ka mitmed nii-öelda korruptsiooniskandaalid, mis on, mis on välja ujunud see just sellest valitsusperioodist. Aga ikkagi küsimus, kas, kas sulle tundub, et, et see on nagu lähenemiskatse soov Reformierakonnale? No mul on siin raske spekuleerida, aga, aga samas olgem ausad, et koalitsioon ei ole nii väga koosmeelne olnud ka näiteks järgmise aasta riigieelarve küsimuses ja nii edasi. Ja pluss veel tõesti näitamine praeguse õiguskantsleri vali valimise osas. Et mul on siin raske spekuleerida, aga, aga. Aga pragmaatiliselt võib ju öelda, et kahekesi on palju lihtsam valitseda kui kolmekesi, eks ole. Ikkagi tegu mingis mõttes tõesti kiilu löömisega, praegu seal õiguskantsleri küsimuses. Aga mul on siin raske. Elame-näeme ei ole palju. Ei usu, et selle ühe positsiooni ametimehe nimetamine saaksin sellele koalitsioonile saatuslikuks, et ta siis tegelikult ütleme niimoodi, et alati kui reforme erakond ja, ja ütleme siis Isamaaliit või, või Res Publica, Isamaa ja Res Publica liit on koos valitsuses, siis selline noh, valijaskond on mõnes mõttes sarnane või, ja seeläbi need pinged tekivad, aga Ma hästi ei usu, et nüüd õiguskantsleri isik võiks saada selleks mingiks koalitsioon läbi läheb ja, või lõhki läheb, et ma arvan, et et sellised asjad võivad pigem tekkida sellest, et kui, kui Eestis tuleb kui tuleb see majanduslangus, et ja seeläbi tekivad hoopis mingid muud asjad, et riigieelarve seisukohalt, et põhimõtteliselt need asjad kui üks isik. Et siis küll midagi juhtuda, aga ta ei usu küll, et see nüüd selle koalitsiooni lõhki Ei, ma ei usu, et üks isik saab lõhki lüüa, aga igatahes on see järjekordne märk lihtsalt sellest, et koalitsioon ei suuda leida mitmetes küsimustes üksmeelt. Mina arvan, et sellele koalitsioonile saab saatuslikuks hoopis ühe teise isiku valimine ja seal Euroopa Komisjoni voliniku valimine aastal 2009. See on selle koalitsiooni võib-olla kõige tõsisem, proovige. Üheksa saab olema selline põhipõhinenud, kuulge selline märgiline aasta, et ju siis on ju on ju europarlamendi valimised, kõigepealt siis on kohalikud valimised ja, ja päris hilissügisel, novembris vist on see volinik tuleks nagu nimetada. Et kuigi pole kindel, et kas sellel hetkel võib-olla mingit Euroopa reformidega selle volinikukoht üldse nagu Eestile on ette nähtud, et võib-olla on see asevolinik või mis iganes, võib saada lõpuks. Aga kindlasti need kolm nagu sellist Sinditeedi sensitiivseid asja, nagu 2009.-sse aastasse lähevad küll ja Ma arvan, et sinnamaani see koalitsioon püsib, aga see aasta saab olema siis tõesti nagu selline, et otsustavad, kas nad jätkavad koosnit. Kui ma siin ennist mainisin juba korruptsioonitehinguid, siis ta sellel nädalal on teemaks tõusnud ja üllatus-üllatus, Villu Reiljani kaitsjate ving lekib, sealt lekib informatsiooni ajakirjandusse kriminaalasja kohta mis, mis on menetluses. Väga, väga kole lugu, igal juhul. Ja minu meelest ei leki ju selles mõttes, et lekkimine oleks see, kui keegi salaja vilgutab, aga, aga ta advokaat tegi lausa pressile avalduse. Millest ta rääkis kuulujuttudest? Aga aga, aga, aga õudselt vastik on seda. Kogu seda jama nagu. D-rida, et see nii, minu jaoks on see teema tülgastavaks muutunud, et sihuke vastik ja räpane asi. Et samas sa peab sellega nõus olema, et sellest tuleb rääkida, keda, sest vastasel juhul kui me nendest küsimustest üldse ei räägi, siis hakataksegi tegema ja hakkavad, hakkavad teised erakonnad ka nende nende teemadega järjest rohkem tegelema ja siis me oleme ikkagi ühel hetkel riik, kes korruptsioonitajumise indeks. Siis jälle kukub, nojah, selles mõttes on sul õigus muidugi, aga ma ütlengi, et neid, neid sõnumeid tuleb viimasel ajal nii palju, et minul on põhimõtteliselt küllastuse piirete tekkinud, et aga aga, aga mis puudutab seda kaitse ja Tarmo Sillaavaldust, siis noh, ma arvan, et see on puhas, selline kaitse, lapsik. Et et noh, varem või hiljem oleks sõnum teatavaks saanud ja ja parem olla nagu ise selle sõnumi nagu avalikusta ja kui ja suunata seeläbi nagu sellist info liikumist, kui, kui, et olla tagantjärele kommentee. No samas kaitsetaktika erines veel kuu aega tagasi kardinaalselt siis siis lähtuti hoopis hoopis teisest nägemusest, süüdistati oledki kliente täis? Oled sa kindel, et juba toona väga palju nagu rääkida sellest, et noh, kaitse küll süüdistas nagu kapoti prokuratuuri info lekkimine lekitamises, aga aga, aga nii mõnedki ka ajakirjanikud tunnistasid, et see info teps mitte siis uurimisorganitesse lekkinud vaid vaid lekkis. Igal juhul uurimine jätkub, üks on selge, see maadevahetustehing sellel aastal kohtusse jõua. Kurb tegelikult aga samas, kuna kuna tundub, et need korruptsioonijuhtumid on oluliselt tõsisemad, siis ka see võtab märkimisväärselt rohkem aega ja seetõttu nende nende uurimine ei saa toimuda aasta-pooleteisega, vaid tundub, et, et see võib ikkagi kahe Vaatame tegelikult Eesti sellest õigest praktikat, siis ega nende valgekraede kuritegude uurimine pole kunagi mingi vastase aastaga suudetud nagu ära teha praegultist sellest mode vahetustehingu meediasse jõudmisest vist ongi umbes nagu mööda tuleb aastaga Ekspress eelmine aasta sellest kirjutas esimesena või tegelikult kirjutas Lääne maakonna ajaleht Lääne elu seest kõige esimesena maadevahetustehingutest Ekspress kirjutas siis nagu põhjalikku kohe otsa. Aga, aga sellised asjad võtavadki aega mitu aastat, et selles mõttes selles ei ole mitte midagi ebatavalist. Et selle uurimine nii kaua aega võtab ja, ja, ja see teema nii kaua nagu õhusu Ja mina loodan, et siis jõuavad uurimistoimikutest ka nende isikute nimed, kes rahvaliitu ei kuulu, aga kes samuti on olnud selle maadevahetusskeemide arhitekt ja sellest tulu lõiganud? Loodame siis, et õiguskaitseorganid selgitavad nii-öelda selles välja kogu täiuses. Saate lõpuni ainult 10 minutit. Üks selline sotsiaalse maa-alatooniga teema, mis mul sellel nädalal silma jäi puudutab Tallinna linna ja esmaspäeval Koplis toimunud põlengut. Me nägime seal teleuudistest ja kuulsime, et tegu kuue laibaga ja tegulise tegu. Tundus, et seal oleks kuue inimesega kuue inimesega just nimelt ja, ja mulle tundus, et, et sellisel juhul on, on tegu justkui nagu veeruudisega, et millest see küll tuleb, et kuus inimest Tallinnas ühes põlengus hukkub ja, ja sotsialist, sellest sellest minnakse ikkagi nagu mööda. Minu arvates minu arvates on ajakirjandus nagu sellele sellele küsimusele nagu, nagu proportsionaalselt küll väga-väga vähe tähelepanu pööranud, isegi kui tegu oli kodutute inimestega. Jah, et tõesti piltlikult öeldes selle kuue inimeste hukkumine siis tõesti oli ikkagi ajakirjanduslikud rubriigis mitmesugust mitte aga suurõnnetuste sildi all. Et sündmusega tekib siin väga palju küsimusi, et väga inetu oli vaadata seda, mida, mida hakkas tegema Tallinna linnavalitsus pärast seda sündmust, et korderi süüdi, riik kord päästeamet, ehkki see hoone, kus need inimesed hukkusid, kuulus Tallinna linnale endale. Pluss veel see, et miskipärast ei ole ikkagi Tallinn suutnud tagada kodututele inimestele kõigile öömaja võimalust. Aga siin linnavalitsuse taktika on ju mõistetav, parim kaitse on rünnak ja, ja noh ta tõenäoliselt siis Edgar Savisaar eeldas, et et päästeamet peaks siis kõikidele kodututele andma kaasa sellised suitsuandurid, võib-olla kuna nad, kuna ühes kohas, siis tõenäoliselt eeldab Edgar Savisaar, see suitsuandur pannakse sellele kodutule külge ja siis ta kõnnib lihtsalt niimoodi majast majja ja, ja tal on see suitsuandur kogu aeg küljes. Noh, mina siin nüüd niimoodi selles mõttes Edgar Savisaare kallal ei, sel korral küll ei ironiseeriks, et, et ega need kodutud ei ole tekkinud Tallinnasse sel ajal ja sel põhjusel, et Edgar Savi, Savisaar on Tallinna linnapea, et noh, nagu Kuliku linnale saab ette tervikuna midagi heita, siis võib-olla noh, et peaks nagu nüüd kõike tegema hakatakse, hakatakse uurima, palju neid kodutuid on ja et ja kus nad siis nagu ööbivad ja nõnda edasi. Et seda oleks pidanud tegema võib-olla kõike varem ja aga paraku Eestis paistab see asi nii olevat, et enne kui midagi jubedate juhtu liigutama ei hakata, aga kodutud ei ole kindlasti tekkinud nüüd viimase kahe aastaga Tallinnasse, et need on olnud sellised tule, surmen olnud Tallinnas aastaid ja väga palju, et, et pigem nagu pigem nagu hakkaks nagu ujuma nende põhjustena, et miks inimesed sadu tänavatele oma kodudest välja ja et kuidas siis nagu meie ühiskond ei suuda nagu aidata nendel kas siis naastasin normaalsesse ellu tagasi või, või kui nad on sinna sattunud, et ei juhtuks selliseid jubedaid asju. Aga noh, ma arvan ka seda, et mingite ühekordsete aktsioonidega ei ole võimalik seda olukorda paremaks muuta. Aga mida arvata siis ettepanekust asutada munitsipaaltuletõrje? No see on ka selline selles mõttes nagu propagandistlik nagu asi osaliselt, et noh nagu noh see, see nagu ei see ei lahenda seda ära, et kui munitsipaaltuletõrje olemas, et kas ta siis on need tuletõrjujad rohkem jõuab see tuletõrjemasin sinna natukene varem kohale või? Noh, kas see, kas alati aitab päästa inimelusid, et need probleemid on minu meelest palju sügavamad tiks meil, kodutud on ja, ja nõnda edasi. Ja ma olen normediga selles mõttes täiesti nõus, et seda Tallinna linnavalitsust ei saa süüdistada selles, et meil üleüldse on siin paraku kodutuid ja nii edasi, et see on ikkagi ikkagi pikaajalise mate protsesside tagajärgi, selle juured on kuskil kaugemale sügavamale, aga, aga ometi, et, et kui me seal on ikkagi praegu olukorras, kus meil on siin inimesed, kellel ei ole nende külmade öödega kuskil ööbida siis ikkagi miinimum, mis tuleks teha, oleks ikkagi see, et neil oleks koht, kus, kus ööd veeta, kus magada, et mitte langeda tule ohvriks, lihtsalt ära külmuda. Et et kahtlemata tuleb, oleksid tavaline see, kui, kui, kui, kui inimesed ei sattuski sellistesse probleemidesse, aga, aga kui seal ikkagi on juba inimesed ilma ilma koduta, siis tuleb ikkagi vähemalt Teada fakt, et teda, kodutute varjupaigad, kus nad saavad, nad neil on alati väga täis ja kõik sinna ei mahu. Et noh, laiemalt ongi ju see ju tegelikult, et ühiskonna sellist tugevust ja solidaarsus näitabki see, et, et kuivõrd hästi me saame. Või hoolitseme oma nõrgematega, et see ei puuduta ainult kodutuid, see puudutab ma tea, puuetega inimesi nõnda edasi, see näitab tegelikult ühiskonna tugevust. Mitte see, et kui, kui kõrgel reaalMe oleme PISA testis või, või mingis majandusvabaduse indeksis, et, et noh peaks bakter on just need nagu minu jaoks nagu palju olulisem nagu märksõna kui ka igasuguseid edetabel ja nõnda edasi. Kuigi viimase aja majanduse jahenemise tingimustes võib arvata, et lähemad aastad toovad siin siin katsumusi juurde, sellepärast et et võib arvata, et Eestis hakkab rohkem inimesi töötuks jääma kui, kui siiani. Praegu tööhõivega küll lood väga hästi, aga see ei pruugi enam aasta pärast nii hea olla. Ja eks mõnevõrra ikkagi võimalikku majanduse langust aitavad tasakaalustada need tohutu suured eurotoetused, mis meile siia Eestisse sisse voolavad, et see nagu vähendab sellist põhjust. Me ei räägi ju tegelikult majanduslangusest, Me räägime majanduskasvu pidurdumist, et järgmisel aastal nagu mingist viie-kuueprotsendilisest majanduskasvust, siis see on selliste näitajatega, millega klassikalised Lääne Lääne-Euroopa riigid, vanad riigid oleksid nagu üliõnnelikud, kui ta niisugune majanduskasv, okei, see aasta sain ka muidugi erinev, millest me räägime, on ju et, aga, aga, aga noh, selles mõttes nagu. Ma Siim Kallase intervjuu, milles vihjasid ühes teises kontekstis, oli minu meelest nagu nagu selles mõttes hästi-hästi nagu huvitav ja hea, et Siim Kallas rääkis selles intervjuus ka sellest, et kuidas tegelikult seda nagu mulli selle balti riikide ja sealhulgas Eestit nagu sellises majanduslanguses nagu Lääne-Euroopas räägitakse, et on mingid sellised, et see on nagu moesõna sellistele keskmik keskmistele poliitikutel rääkida sellest nagu korrutada mantrat, et tuleb seal mingi suur majanduslangus ja tegelikult ega nad nende noh, täpselt näitajaid, mis seal taga on, keegi nagu nendest enamik ei teagi. Aga see on lihtsalt nagu moesõna ennustada ette mingit asja, et tuleb nüüd mingi suur katastroof mis iganes. Et ja aga, aga paraku omakorda see hakkab ka mõjutama mingit käitumist, et see on nagu selline seesama seesama fenomen nagu umbes selle krooni devalveerimise ka, et tegelikult noh, kõik krooni devalveerimist. 90 9,9 üheksa protsendi tõenäosusega ei tule enne euro tulekut selles mõttes kuni euro vahetab välja. Aga ainuüksi rääkima sellest, et kurb kroon võiks devalveerida, muudab selle krooni nagu nõrgemaks ja meie majandust nagu halvab, et, et ilmselt on selle, selle majanduslanguse juttudega täpselt sama asi, et, et et seal ei pruugigi nagu niivõrd palju tõde taga olla, aga need jutud ise nagu mõjutavad mingeid investoreid ja mis iganes Selles osas ma olen sinuga täiesti nõus. Enne kui me saate ära lõpetame. Tänan, Külli-Riin tahab, kes minutit hästi põgusalt rääkida keskkonnast. See polnud ju päris niimoodi, saate alguses meil kokku lepitud, meil olin küll, võrdlesime siin, tahate teemasid, ma tegin ettepaneku, et ehk võiks rääkida ka paali kliimakonverentsist ja siis mulle anti eksi rääkida. Ameti kas kas see lahendab ka see viibki odalepingu. Ütleme jõustamiseni rohkemates riikides või mitte, kuidas sulle tundub? Tegelikult ikkagi otsitakse praegu ka põhiraskus on sellele, et leida ikkagi nii-öelda see Kyoto järel leping kunagi ootasin mõne aasta pärast tema, tema kehtivusaeg saab lihtsalt läbi, aga no et paistab, et ka praegu ikkagi siin Ameerika Ühendriigid nagu ka seni ei ole, ei ole valmis kokku leppima. Sellist siduvat eesmärk, et kui palju siis peaks seda CO2 emissiooni? Vähendama maailmas, nemad ei ole nõus sellega kokku leppima praegu. Nii et. Aga ma küsiks kohe vastu, aga miks siis meie peaks oma nii-öelda tootmismahte kontrollima ja keskkonna saastamist kontrolli alla saama, kui, kui nemad ei taha seda teha ja, ja samas Euroopa satub selle tõttu kehvemasse konkurentsisituatsiooni, sest meie peame rohkem nii-öelda keskkonnakaitsesse investeerima kui, kui USA. Ma ei ole kindel, et selle tulemusena Euroopa peaks tingimata sattuma kehvemas konkurentsisituatsiooni, et kui see kõikvõimalike uute alternatiivsete energiaallikate leidmine on ja on ju, on ju terve suur majandus majandusharu. Aga nüüd noh, mis nüüd aastaga on küll maailmas nagu selgeks saanud, on see, et, et need biokütused autodele, et see ei ole kindlasti lahendus, et see on nagu asendustegevus. Et me näeme, kuidas need toidukaupade hinnad on maailmaturul kiirelt kasvanud. Lisaks kulutatakse nii palju energiat Ei küsimus on selles, et, et ta võtab ära nagu toidu need põllumaad, kus näiteks lenin kasvatati toiduteravilja. Et nüüd lähevad nad autokütuste olla, mille tulemusel me näeme, kuidas. Seega tasub mõelda, kas ikkagi panna biodiislit oma autosse või mitte. Nii rahvateenrite saade tänaseks läbi ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie soovime siis teile. Ilusa laupäeva jätku, järgmisel nädalavahetusel on saatejuhiks Aarne Rannamäe.