Lübecki kirjandusajakirja noovalikkeraaria Maris Valticki juulinumbris aastal 1707 ilmus lühike sõnum selle kohta et Lübecki osavamale muusikameistrile Maria kirikus 38 aastat teeninud organistile tide rikkus Lukste Huudele oli maikuu üheksas päev. Viimane. Selles on ka öeldud, et ta oli juba tuntud oma sünnimaal Taanis. Veel enne kui saabus meie randa ja ta elas umbes 70 aastaseks. Täpsemad andmed sünni kohta puuduvad. Lukse huda sünnikohana on uurijad pakkunud Helsingborgi Lõuna-Rootsis Helsingori, Taanis ja ka Oldes loed Lübecki ja Hamburgi vahel. Perekonnanimi viitab tema saksa päritolule. Samanimeline linn on praegugi üks Hamburgi linnaosi millel keskajal olid iseseisva linnaõigused. Tõenäoliselt pärineb tiitri pükste uude, Skandinaaviasse asunud saksa suguvõsast. Pükste Huude eesnime on mitmeti kirjutatud. Seda on põhjustanud mitmekeelne keskkond ladina, saksa, taani rootsikeelne, aga ka teatav vabadus või ebajärjekindlus. Nimede õigekirjutuses oli olemas Vukste uude eluajal. Õige sageli on ta oma käega kirjutanud oma pardituuridele. Tiieteri pükste Huude organist. Löödek. Jään siiski meil enam tuntud saksa variandi juurde. Tiitris. Tiigripükste uude lapsepõlv möödus Helsingi vööris, kus ta isa Johannes pükstega õde oli sealses Püha Oleviste kirikus organistiks. Helsingori Oleviste kirik on veel nüüdki Taani üks kaunimaid. Tõenäoline, et just seal kuulis Dietrich pükste hude esimest korda orelimängu ja hakkas hiljem seda oma isa juhendamisel õppima. Pükste hude võis olla umbes 12 aastane, kui kiriku orelit hakati ümber ehitama. Seda tööd tegi tolleaegseid kuulsamaid orelimeistreid Johan Loorents. Kes oli sel ajal 70 aastane. Võis ette kujutada, millise õhinaga noor ukse Huude õppis tundma oreli sisemust. Kahjuks Johan Lorenz suri selle oreli ümberehitamise ajal Jaan maetud samasse Oleviste kirikusse. Ta oli olnud ukse Huudele lähedane. Perekonnatuttav ja läbikäimine jätkus ka Johan Lorenzi poja Johaniga kes oli Kopenhaagenis Saint Nicola kiriku organistiks. Maja, mis oli kiriku organistide kasutada ja kus mööduslike tiitrifbuks jahude lapsepõlv seisab veel praegugi püsti teha Oleviste kiriku lähedal. See oli alumisel korrusel, asub praegu kiropraktikakliinik ja ülemisel korrusel korter. Et aga terve maja kuulus Hans pukse hude perekonnale, siis võib arvata, et nende elamine olnud üsnagi avar. Õpingute kohta on andmed võrdlemisi kaudsed. Lukste Huude perfektne ladina keele oskus säilinud käsikirjade järgi näitab, et ta pidi olema õppinud ladina koolis. Vabade, kunstide ja kristliku religiooniõpetus ladina koolides oli üks osa Luteri kirikureformist. Põhiained ladina koolis olid aritmeetika geomeetria, astronoomia ja muusika. Muusikaõpetus oli nii teoreetiline kui ka praktiline. Praktiline osa toimus kirikus. Õpilased laulsid jumalateenistustel. Helsingori ladina kool oli üks suurimaid ja paremaid Taanis. Kui tavaliselt oli ladina kool kaheklassiline, siis Helsingori soli viieklassiline kool. Kooli võis saada kuueaastaselt. Edasi ei kulgenud tee mitte kaastaja klass vaid nii, kuidas õpilane jõudis omandada vastavas klassis ette nähtud teadmised. Nii võis ladina koolides kohata kuni kahekümneaastase noormehi. Pikemat aega said õppida ka need õpilased, kellel oli hea lauluhääl või näitasid nad võimeid ise samas koolis õpetajana töötada. Tigripukse Huude omandas muusikateooria tõenäoliselt 1646. aastal Taanis trükitud traktaadi hättakordum taanikum järgi. Autoriks Hans Mikkelsen Ravenna. See õpik sobis nii muusika komponeerimise kui ka muusika ettekandmise oskuste omandamiseks. Raven oli koondanud oma õpikusse nii Taani kui ladinakeelseid kirikulaule. Originaalallikatena kasutanud Taani esimest suuremat aks kogumikku. Teen Danske psalm Boog aastast 1569 ja Niels Jesperseni graduaali aastast 1573. Helsingi äri teha Marja kirikuraamatukogu inventari järgi võib saada aimu sellest repertuaarist, mida koolipoisid kirikus jumalateenistustel laulsid. Oli itaalia ja saksa mitmehäälsed moteete ja kontserte autoritest, meile tuntud Hans Leo Asleri vend Kaspar Hazler ja Erkhard voodenšats. Gerhard vooden sealkandis välja kaks kogumikku. Flo reedium, portensepp. Esimene ilmus 1603. ja teine 1621. aastal. Teid mõlemaid kogumikke kasutati usinasti nii koolides kui kirikus ja olid ka tuntud Dietrich Buxte Huudele. Esimene sisaldab Jacob Haanly tuntud ka kallusena Orlando di lasso ja Hieronymus Bretooriuse motete teine Martin Roti mõtete. Enamasti on need kaheksahäälsed vokaalteosed seatud mitmele koorile. Tõenäoliselt õppis pükste uude just selle kogumiku kaudu mitme kooristiili mida ta hiljem tekkis osavasti ära kasutas, kirjutades muusikat, mida esitati Maria kiriku kuuelt Balkanilt. Mul ei ole nüüd pakkuda kuulamiseks midagi sellest kogumikust. Aga sellest pinnasest, millest toitluse pükste hude looming annavad ettekujutuse kindlasti ka Orlando di lasso. Patukahetsuse laulud. Kuulen esimest salmi toomine nii. Instrumendile esitab Heljargi ansambel. Protestantliku kirikumuusika kõige populaarsemaid heliloojaid seitsmeteistkümnendal sajandil oli Andreas Hammer Schmitt. Tema kogumikud musikaalisse tahte ja kastis dialooge olid kasutusel laialdaselt. Vastupidi näiteks Heinrich Sütsile, kelle teoseid võis harva leida ladinakoolide inventari hulgast. Orelit, õppis Dietrich pukse Huude oma isa juures kastaga ennastki veel kusagil mujal, täiendas sellel alal pole täpselt teada. Pükste uude uurija André pirru oletab, et 1650. aasta paiku läks ta oma orelimänguoskusi täiendama Kopenhaageni orelimeister Lorentsi poja juurde, kellega olid vanad sõprussidemed. Orelimuusika loojana on aga pükste Huude õppinud amsterdami organistilt põhja saksa orelikoolkonna isalt Janssweelinkilt tema õpilaste kaudu, eriti Henry Shay demanilt. Kuuleme Henrik slaide, mõni magnificati. Põhja-Saksa orelistiil ei saanud mõjustamata jätta kuidagi kapukste Huudet kesi, otse selle mõjusfääris tegutses. Kõige üldisemalt öeldes iseloomustab Põhja-Saksa orelistiili rikkalik kõlavärv ja iseseisev ja tugev pedaaliliin. 52 registrilisele orelilt, millele pükste Hodellidekis mängis, oli juba ainuüksi pedaalid 15 registrit. Põhja-Saksa oreli kõla rikkus leiab pükste hude monumentaalseid oreli kompositsioonides esmakordselt täiusliku kasutamist. Pükste hude orelimuusikas oli niivõrd palju sugestiivsust ja jõudu, et tema juurde tuli õpilasi igast ilmakaarest. Vana Tallinna Niguliste kiriku organist Vardolt usbetski saatis Vuks uude juurde Lüübekisse õppima kõikama pojad, kellest ta soovis teha organistid. Kõige kauem ja kõige edukamalt õppis seal Ludvig Puspetski pärastine Narva kiriku organist. Aga pükste uude juurde matkas jalgsi ka kahekümneaastane Johann Sebastian Bach. Sellest pisut hiljem kuulame nüüd Lukste hude orelimuusikat. Hugo Lepnurme mängib kullamaa kiriku orelil. Prelüüdi ja fuuga d tuur. Alates 12. sajandi keskpaigast, mil Heinrich Lõvisüda Kledeki asutas, oli see linn tähtsamaid kaubateede ristumispunkte Läänemere edelaosas. Kui aga 1668. aastal okste uude saabusid Lüübekisse, leidis ta selle kunagise hansalinnade pärli sõja Sträsituna ja sügavas kriisis. Kontrast mineviku hiilguse ja oleviku reaalsuse vahel oli suurlinna 10-st kirikus tegutsesid pooled sihvaka torniga Maria kirik linnakeskuses koli juba tuntud oma muusikaliste traditsioonidega. Pikka aega töötas selles organistina Franz tunder. Alates 1646.-st aastast korraldas ta selles kirikus jumalateenistuste välisid muusikalisi ettekandeid, mille nimeks oli Haavend music. Friends number üks tuntumaid töid on soolokantaat. Babüloonia vete juures on fašerfeisson paviljon. Koraali meloodia on peaaegu muutumatu. Huvitav on, aga teda ümbritseb instrumentaalne kommentaar. Solistan Maria seedeelius. Kuid Under suri, sai tema järglaseks pükste Huude. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõõdet võis hiilata veel vaid oma muusikaelu poolest. Muudel aladel oli ta oma juhtpositsiooni kaotanud. Pükste hude jätkas oma eelkäija tööd kaadet musiik kontserdite korraldamisel ja sellele pühendas ta suuresti oma energiat. Hiljuti leiti kolm ukse hude kirja, millest võib selgelt välja lugeda muresid mida need muusikaõhtutele valmistasid. Aupaklikult, kuid samas tungivast toonis kaedata linnaisadele rahamuredest pikaldase ja mitteküllaldase tasumise pärast. Kui pükste Huude oli saanud Maria kiriku organisti, jaga Verg meistrikoha, mis hõlmas kirikusekretäri mänedžeri kohustusi sai ta ka Lübecki linna kodanikuks ja tal oli vabadus abielluda. Kolmandal augustil 1668. aastal abielluski ta oma eelkäija Franz tunderi tütre Anna Margaretaga. Pulmapidu peeti siidikaupmehe Johann von Esseni majas, mis asus Marja kiriku vastas. Kohal oli 70 pulmalist, kaks korda rohkem kui lubatud. Pulmapidustused olid Rõngelt reguleeritud Lübecki niinimetatud kulutusi piiravate seadustega. Lukeste Huude pulmades võinuks olla ainult 35 külalist. Kooke oli lubatud serveerida, mitte aga veini. Lübecki ühiskond oli jagatud kuude klassi. Pükste, Huude oma seisuse tõttu kuulus neljandasse koos hulgi- ja väikekaupmeeste ning õlle pruulijatega. Klassidest olenevalt oli reguleeritud ka muusikute arv ja kord mida ja kuidas pulmades mängida. Trombetistijad impani mängijaid võis kasutada vaid esimese klassi kodanike pulmades. Pükste Huude võinuks kutsuda vaid kolm pillimeest. Oma juhtiva koha tõttu linna muusikaelus polnud aga imeks panna, et kõik seitse linnamuusikud olid kohal. Niisiis vähemalt mõnel puhul sai ka tol ajal seadustest kõrvale hiilida. 1703. aastal oli liitrich Buxte Huude olnud Püha Maria kiriku organist 35 aastat. Ta oli juba 66 aastane ja soovis kindlustada tulevikku oma kolmele vallalisele tütrele. Anna Margareta oli 28 Anna-Sofia 25, jaa, Dorothea Gatlin, 20 aastane. Mõistagi soovis pükste hude enda kõrvale ka assistenti, kes teda vanas eas abistaks. Ja nii ta seadiski tingimuseks, et see, kes pärib tema koha, abiellub ka tema vanema tütrega. Esimesed kandidaadid, kellest me teame, olid 21 aastane Johan mõttes on ja kaheksateistaastane Georg Friedrich Endel. Mõlemad olid teenistuses tol ajal Hamburgi ooperis. Mõttes on, on, on selle loo kohta kirjutanud järgmist. Reisisime koos Henryga seitsmeteistkümnendal augustil 1703. aastal Lüübekisse postitõllas komponeerisime ma teas palju topelt huugasid ega kirjutanud neid üles. Riiginõunik Magnus fon, veder, kopp oli meid kutsunud Lüübekisse. Teha mind edaspidi kuulsa organisti liitri Vukste hude järglaseks. Võtsin kahendili kaasa. Me mängisime orelil ja klavessiini ja tulime otsusele, et Händel jääks mängima orelit ja mina klavessiini. Siiski kui Mukste Huude tegi teatavaks abiellumise tingimuse, millesse me kumbki ei suhtunud halvakspanuga, lahkusime liidekist, olles enne seda ennast täiendanud ja lasknud end hästi võõrustada. Kaks aastat hiljem 1705. aasta sügisel sooritas 20 aastane Johann Sebastian Bach oma kuulsa matka arvestadist Lüübekisse puude juurde. Võimalik, et ka pahill oli soov saada ukse hude järglaseks kuid selle kohta puuduvad tõendid. Vahvli püsinud ennast armsdadist vabaks. Neljaks nädalaks jäi aga pükste Huude juurde kolm korda kauemaks. Kui pah oleks läinud Lüübekisse ainult ametit otsima oleks ta sama kiiresti kui Händel jamates on koju tagasi pöördunud, saanud teada abielutingimusest. Vahi huvides aga ilmselt rohkem õppimine kuulsa meistri juures. Ta läks sinna sügisel just siis, kui algasid ukse Huude kuulsate aadent music ettekannete proovid. Muks tehkude järglaseks Maria kirikus saiaga Hamburgi ooperipillimees ja helilooja Johann Christian Sihver Decker. Kaks aastat oli ta pükste Huude assistent ja pärast vanameistri surma abiellus ka pükste uude vanema tütre Anna Margaretaga kes oli siis juba 32-ni. Kord juba asunud. Lüübekisse lahkus Buxte Huude harva sellest linnast. Vahest ainult Hamburgi, kus ei lasta parimaid sõpru organist Johann Adam Reinken. Ent õpilaste kaudu ulatus ukse hude nimi tema mõju muusika üle läänemeremaade põhjas Stockholmi, idas Narvani ja lõunas noorenbergini. Muks tahkude loomingust tuleb juttu edaspidigi sealhulgas tema rikkalikust vokaalpärandist, millest suur osa on säilinud tänu Lübecki kogule milles on 99 ja tiibeni kogule Uppsalas, milles on 20 tulukeste Huude vokaalteost. Kuulame tänase saate lõpetuseks pükste Huudegantaati hiir, Liiben, Christian Fruit, Oihnun esitavad Hannoveri poistekoor ja amsterdami barokkorkester Don kuupmani juhatusel.