Veidi enam kui kuu aega tagasi oli eetris esimene saade pükste Huude ja tema kaasaeg. Vahepeal oli mul võimalus läbi käia need linnad tänavad ja kirikud, mis on olnud seotud selle suure barokiajastu, muusika meistri elu ja tegevusega. Nii et tänasesse saatesse võin lisada ka mõningaid vahetuid muljeid puks Uude radadelt. Enne aga ta on koopman ja pükste Huude särav prelüüd teetuur. Kes pidanud reisima Taanist Rootsi või vastupidi? Tõenäoliselt kasutanud Helsingori ja Helsingori vahelist ühendust raamib ühelt maalt teise vähem kui poole tunniga. Ääresundi väin on siin nii kitsas, et kaldalt on teine linn. Palja silmaga nähtav. Seda teed oma kolm ja pool sajandit tagasi tuli ka pükste Huudel mitu korda ületada. Kõige esimene dokument, mis tõestab tema elamist Helsingborgis pärineb aastast 1641. See pole midagi, muudkui tema isa käega Helsingori Püha Maria kiriku oreli esitahvlile kraabitud kiri. Johannes Vukse Huude hooldes loe. Organist Helsingori 1641. Järeldada võib sellest kahte asja. Nimelt et ukse hude isa Johannes tuli Oldes loest ja oli nimetatud aastal Helsingborgis organisti ametis. Praegu seda orelit enam Helsingborgis ei ole. Selle asemel on uus aga alles on ta küll ja asub ühes Lõuna-Rootsi maakonna kirikus Dorleesas. See on Lundi ja Helsingborgi vahepeal. Tiitrich puks tõhude oli tollal viiene ja esimene sõit üle ääresundi väina koos perega toimus juba järgmisel aastal, kui isa Johannes sai organisti koha Helsingori Oleviste kirikus. Rääkisin eelmises saates ka organistide majast kiriku kõrval, kuhu pükste Huude oma perega elama asus. See on tõepoolest endisel kujul säilinud kuid praegu ei asu seal mitte kiropaatika polikliinik, nagu väidab oma raamatus keralast naider. Aga see raamat on ka viis aastat tagasi ilmunud. Mündil on maja täiesti tühi ja seost ukse Huudega märgib vaid päike, mälestustahvel anna tänava poolses küljes. Sellele on märgitud aastat 1660 kuni 1668 Milbuxe Huude juba täiskasvanuna ja Maria kiriku organistina Helsingi Oris tööle asus. Oma esimese töökoha pärast ladinakooli lõpetamist leidis taga Helsingborgis Maria kirikus sealsamas, kus oli ta isa töötanud enne Helsingori asumist. Luxe Huude töötas Helsingborgis aastatel 1658 kuni 1660. Just ajal, mil käis rootslaste ja taanlaste vahel heitlus Lõuna-Rootsi pärast. Lõpptulemusena jäis Khani Rootsile ja Helsingori Rootsi linnaks. Pükste hude ilmutab oma lojaalsust mõlemi poole vastu. Rootsi kuninga Karl 11. abiellumise puhul Taani printsessi Ulrika ele noorega kirjutab Taarja ilmselt omaenesetekstile, milles ülistab rahu ja liitu. Kahe maa vahel. Dinordisin Pleven sind, Froide fon, nöön. Põhjalõvid on jälle sõbrad. Helsingborgi vanimas linnaosas sadama lähedal asu. Maria kirik oli siis esimene kolmest marjast kus pükste Huude oma elu jooksul töötas. Teine Maria oli Helsingi üüris kõhupükste Huude peatselt kutsuti. Kutsuti, pole vist õige sõna. Tol ajal tuli koha pärast tõsiselt võistelda. Lukste Huude valiti ja palgaks määrati 200 dollarit aastas. See oli kolm korda rohkem, kui ta oli saanud Helsingborgis ja suurem ka isa palgast. Maria kirik asub samuti anna tänaval. Peaaegu kõrvuti Oleristega. Koos kloostri ja kooliga hõlmab aga hoopis suurema maa-ala kui toomkirikuna tegutsev Oleviste kirik. Ka üks kitsas tänav selle kiriku kõrval kannab pükste uude nime. Kuid rohkem kui käegakatsutavad märgid elab selle barokiajastu muusika suurmeistri mälestushelides mida Taanis auses hoitakse. Helilooja 300 viiekümnendat sünnipäeva. 1987. aastal pühitseti Helsingi üpris ulatusliku rahvusvahelise pukse hude festivaliga. Aga väiksemaid festivale ja orelikontsert ja tema loomingust leiab aset pea igal aastal ja igal aastaajal. Taani kuningas Christian neljas kes valitses aastail 1588 kuni 1648 oli tuntud kunsti ja kultuuri soosijana. Ta on jätnud oma jälje paljudesse tolleaegse ise Taani arhitektuurimälestistesse. Paljude tema ajal ehitatud kultuuriväärtuste hulka kuulub ka Helsingori Püha Maria kiriku orel mille aastatel 1634 kuni 36 ehitas kuninga priviligeeritud oreliehitaja Johan Loorents. See oli hilisrenessansi instrument, mille kõla vaevalt võis rahuldada. Dietrich pukse Huudet. Muutusi tegi ukse hude organistiks olemise ajal. Hans Christoph Fretz. See tähendas eelkõige kõlarikkuse juurde lisamist värviskaala laiendamist. Mõndagi Loorents Fidži oreli kõla ideaalist on üle võetud ka praegusaegse instrumendi juures mis valmis 1960. aastal ja millel praegu selles kirikus Vukste uudet saab edukalt esitada. Üks tuntumaid ukse hude interpreet don Kuutman mängib nüüd prelüüdi ja tšakonna C-duur. Helsingi eris lõpuks Uude saanud kuulsaks, teda austati, seal elasid tema lähedased. Ja siiski, kui Lübeckis vabanes Franz Thunderi surma järelkoht oli teekond Saksamaale otsustatud. Arvatakse, et ukse Huudel olnud soov peatselt Helsingori tagasi pöörduda. Ent seda ei juhtunud ja kuni oma surmani pühendas ta end ligi 40-ks aastaks kolmandale marjale Marja kirikule Lübeckis. Kõik need kolm marja kirikut on vanad keskaegsed koodi stiilis punasest tellistest ehitused. Ja asuvad kõik linnakeskustes mere ja sadama läheduses. Lübecki Maria on muidugi kõigist eelmistest suurem ja uhkem võib-olla ka rikkam. Muide, just nüüd augustis demonstreeriti selles kirikus Notke surmatantsu Tallinnast. Õhtul aga sai kuulda ukse hude orelimuusikat selle kiriku väiksemal ehk niinimetatud surmatantsuorelil ukse hude muusika pidevalt elavana hoida. Selle eest hoolitseb praegune Lübecki Maarja kiriku organist professor Ernst Erich stender. Minul tekkis olemise aega sattus üks teinegi pükste Huuded puudutav sündmus. 92. eluaastal lõppes ühe saksa nimekama ja mainekama pükste Huude uurija Kauaaegse Jaakobi kiriku kantori Bruno Gruznike elutee. Ja 11. augustil peeti samas Jaakobi kirikus pidulik matuseteenistus. Bruno Gruzniki oli tulnud ära saatma tema töö austajad, kolleege ja sõpru, küllap vist väga paljudest maadest. Suur kirik oli rahvast täis. Kuna krustik on ära teinud tohutu töö nii Ugalas Tiideni kogus kui ka Lübeckis asuvate pükste hude käsikirjade uurimisel ja väljaandmisel. Selle suure töö juures on juhtunud ka eksitusi ja nii on teised muusikauurijad juba ära tõestanud, et Bruno krustika poolt välja antud kaks kantaati ukse uude nime all on kuulunud koguni Tallinnast pärit pükste hude õpilasele Ludwig Puspetskile. Seda küsimust uurides sattusingi kruna Gruznike töödele ja kõlagu Runa Gruznica mälestuseks nüüdki Ludvig usbetski soolokantaat laudaate toominum, mille ta 1937. aastal ekslikult välja andis. Pükste uude nime all. Ludwig usbetski õpinguid Buxte Huude juures kinnitavad dokumendid Tallinna linnaarhiivis. Säilinud on tema isa pardalt Puspetski Niguliste kiriku organisti arvepidamine, kus selgub, kui palju ja millal on ta oma poegadele andnud raha õppereisideks. Ludwig on saanud isalt abi koguni seitsme või kaheksa aasta jooksul, et õppida pükste hude juures Lübeckis ja käia ka Hamburgis Johann Adam Reinkeni juures. Röntgen oli aga üks tähtsamaid Hamburgi muusikuid seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel ja õige mitme aasta keskel mängis otse esimese organisti rolli selles suurlinnas. Lukste uude ja Reingen olid omavahel head sõbrad. Ja ainus koht, kuhu pükste Huude oma lüübeki aja jooksul suvatses sõita oli umbes 60 kilomeetri kaugusel asuv Hamburg. Et külastada oma sõpra ja veeta koos mõnusaid õhtuid muusika ja muu sinna juurde kuuluvaga. Rikkusest ja mõistest mõnudest oskas Rein ken lugu pidada. 1976. aastal omandas Hamburgi ajaloomuuseumi maali mis kujutab musitseerivad seltskonda. Selle autoriks on Hollandi kunstnik Johannes voor, Huut ja pilt on maalitud 1674. aastal. Mõõtmetes 125 korda 190 sentimeetrit Maal, mis ilmus välja ühel oksjonil New Yorgis oli senitundmata. Ikonograafide ja muusikaajaloolaste ühiste jõupingutuste tulemusena annab see pilt aga vastuse nii mõnelegi küsimusele. Maalil on viis muusikut keskmine kõige silmapaistval kohal. Klavessiini taga. Riietatuna jaapani kimonosse on Rein genise. Tema on selle maali Gabor Hudil tellinud teine figuur samuti keskel muusikat kuulamas poosis põlvel noodileht on pükste Huude. Kui Reinkeni oli kerge tuvastada temast tehtud teiste maalide kaudu siis pükste hude isikust pole leitud mitte ühtegi kujutava kunstijälge. Ometi annab leheke tema põlvel kinnituse, et tegemist on puks tehudega. Sellele on kirjutatud kaanon liidripükste Huude ja Aaron Reintgeni vendluse auks. Kaanoni sõnadiski väljendub see mõte. Siie difain on liibligistes pen rüüder, Ainrehtik, ain, Andermoonen. Kui tore ja armas on, kui vennad teineteisega üksmeeles elavad. Vendluse all on mõeldud ameti vendlust, olid nad ju mõlemad hansalinnade kuulsamad organistid. Üks Lübeckis, teine Hamburgis. Tuvastatud on kolmaski figuur sellel maalil Vasakpoolses servas Reinkenile kõige lähemal. Viola da gamba mängija, Henri Šveitsi õpilane Johann teile. Reintgen on sellel maalil 51 aastane pükste uude 30 seitsmene ja teile 28 aastane. Peale selle on maalil veel vasakul servas üks meesterahvas laulja ja paremas servas lautomängija daam. Nende nimesid ei ole suutnud uurijad selgitada. Oma nooresse sõbrasse teilesse suhtusid nii Reintgen kui puks tehude abivalmidusega. On teada, et nad abistasid teile, et tema suurteose Matteuse passiooni kirjastamisel jääb ukse uude, on sellele kirjutanud isegi värsivormis saate teksti. Siinkohal tahaks isegi seda Johan teile passiooni tutvustada kuna ta Kristuse kannatuse lugu evangeeliumi järgi kulgeb algusest lõpuni katkematu jutustuse ahelana on teda raske tükeldada ja nõuaks täiesti omaette kuulamist. Et aga teiled pisutki teieni tuua, võtsin sellest suurteosest vaid ühe aariatest, mis seda teost liigendavad ja nii-öelda sündmusi kommenteerivad. Paljud teised passioonide autorid, sealhulgas ka Johann Sebastian Bach on kasutanud vaheosadena koraale Teliaga aariat. Pikka aega peeti pükste Huudet ültsevaid oreliheliloojaks. Üllatusena tulid ilmsiks demagantaadid. Ja 50 aastat tagasi oli suureks avastuseks rööge käsikiri mis oli 18.-st sajandist kuni käesoleva sajandini taani muusikute perekonna rööge valduses. See käsikiri sisaldab ainukesi seni teadaolevaid Buxte hude ilmalikke teoseid klahvpillidele. Selles on 90 klavessiini pala saksa tabulatuur kirjas Chicagost pärit klavessiinivirtuoos, mütsi Mayerson on mänginud sellest kogumikust esimese compact heliplaadi ja meie kuulame sellelt pükste Huude seitsmendat süüti klavessiini le deemoni. Need prantsuse stiilis elegantsed tantsusüüdid on lausa eranditki omaette seisev nähtus pukse Huude üldises religioosse suunaga muusikas otseebietistlik kallak aga tuntav tema vokaal kompositsioonides kantaatides. Enamasti on need saksakeelsetele tekstidele, piiblist või kommentaarid piiblile. Koos seisudelt on kantaadid vägagi erinevad. Ja koosseisud sõltusid teose ettekandest. Selle otstarbest. Ühele või mõnele solistile kirjutatud teosed olid mõeldud privaatteenistuste tarbeks. Suuremad koosseisud aga üldiste jumalateenistuste, pidulike sündmuste, aga ka Adenud music kontsertide jaoks. Ka tänase saate viimase poole pühendame pükste Huudegantaadi muusikale. Anšiilius Nunnest tei. Kas pole see jumala poeg? Kolmele solistile kolada kambale ja Vasso kontiinior. Esitavad Maicel Chans Altu Christoph Bregaardien tenor ja Peeter kui bass säära, Caningem, Viola da gamba ja Don Kuutman orel.