Ja nüüd oleme helistanud Marek Strandbergi, tere hommikust. Hommikust. Meil on kaks küsimust, õigupoolest veel vesti üks on füüsikast ja teine on kalevipojast. Ega sina juhuslikult ei tea, mis on kalevipoja nimi? Vot ei tea, ma olen, võib-olla on see kuskil nimi mainitud, aga nüüd, et ma ei ole väga selliste teisend muistendite austaja. Ja need load välja antud Kreutzwald siis ma isegi otsisin selle koha üles, et Kreutzwald siis nimetas kalevipoega paaris kohas eeposes vist kolmes kohas kokku ja ütles, et tema nimi on Sohni Sohni ja ruttas saare poole puhkamise paika, hinge tõmbamise mahti natukene tahtis võtta. No näete ja nii edasi ja ühest kohast veel, kuidas Sohni jõudis saare rändaks sohvri. Ja Rain sai ka targemaks. Palju õnne, Rainile vastus on käes, aga Marek, miks me sulle helistame, on selline väga hea küsimus, Margus, et mida on teinud inimkond selleks, et vabaneda gravitatsioonist? Inimkond on väga palju teinud, et, et niimodi muistsest ajast kuni vendade Vraitideni välja ja sealt edasi nii-öelda kõikvõimalikud lennumasinad ju mingil määral vabastavad meid gravitatsioonist, kulutades selleks igasuguseid kütuseid, aga ikkagi, et teatud sellist gravitatsiooni-ist vaba olekut saamen tunda, on ta lennukeid ilma mootorita. Ilma mootorilt seda kosmosejaama pidevalt maastunud nõnda kukuvad, aga kui nüüd nagu sügavamalt rääkida, siis seega ainukene jõud neljast jõust, mida inimkond täna tunneb ja teab füüsikas olemasolevat. Ainukene jõud, mille olemust ei teata, on tõepoolest raskusjõud ehk ütelda. On aimdusi, on aimdus varsti juba mõnikümmend aastat selle kohta, et kust, kust see mass tulla võib ja kust see raskusjõud tulla võib, vaid raskusjõu olemus on nii suure nii-öelda energiabarjääri taga. Siis selle jaoks on ehitama hakatud juba aastaid tagasi Šveitsi ja prantsuse piirile sellisesse kohta nagu Euroopa tuumauuringute keskusse suurte raskete osakeste kiirendit, kus loodetakse saada mingit aimdust massi kohta. Esimesed katsed hakkavad päeva tõenäoliselt aasta aprillis-mais, nii et me oleme massiolemuse ja teatud veel meie meie teadmiste puudujäägi likvideerimisele küllaltki lähedale jõudnud. Aga kõige esimene inimene, kes niukse massi ja igapäevaelus igapäevaelus nähtava töövõimeenergia sidus, oli Albert Einstein, kelle, kelle see vist ja igaüks, kel on puutumust füüsikaga ja kel mitte ehk et energia on massi ja valguse kiiruse ruudu Coretes e võrdub MC ruut. Et inimkond on massi olemust Murgitsenud võlts viimase sajandi jagu ja, ja tõenäoliselt võrreldes kõigi varasemate valgustusaegadega ja, ja algkeemiliste aegadega oleme me täna tänu tänu tuumafüüsikale massi mõistmisele vast kõige lähemal. Ja aga ühesõnaga, kas saab öelda ka veel midagi hästi nagu hästi nagu konkreetselt, et umbes need teadlased või, või see grupp inimesi on kuidagi niimoodi proovinud seda gravitatsioonijõudu vähemaks keerata. No ütleme niimoodi, et me ei tea, mis on gravitatsioonijõud keerata on, on hästi palju kude, integmentest võtate kõikvõimalikke leviteerimis masinaid ja neid selliseid omapäraseid leiutajaid, kes müüvad teile 100 kuni 500 dollari eest väga paksud raamatu kus nad seletavad teile, kuidas on võimalik ehitada antigravitatsioonimasinaid on väga palju, aga seal on pigem mõte selles raamatumüügis. Aga jah, tõepoolest see jõud, mis on tänam, mitte mõistetav, kuni selleni välja, et me näiteks, aga seda, kas on olemas mingisugune nii-öelda noh, nii-öelda nagu on meil olemas osakesed ja antiosakesed, mis vastastikused, mõjutades teineteisest ära kaotavad siis me ei tea, kes on olemas gravitatsiooni antigravitatsioon, mis võimaldaks meil näiteks nii-öelda ma ei oskagi öelda, kahte puru kokku segades piltlikult öeldes nii-öelda hõljuma jääda. Ma ei tea seda. Ja ma arvan, et keegi täna ei tea seda. Selge kuigi teada tahaks ja suur tänu, Marek Strandberg ja ilusat hommiku jätku.