Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva esimese septembri olulisemad sõnumeid, mina olen Uku Toom. Täna algas taas uus kooliaasta. Esimesse klassi läheb sel aastal üle 15000 lapse. Õpilaste arvu kahanemine on peatunud ja selles on oma osa väljarände vähenemisel. Hiiumaale paati, uus riigigümnaasium ja kuulutati välja iga-aastane koolirahu. Tänasel valitsuse istungil rahandusminister Sven Sester ülevaate tuleva aasta riigieelarvest, mis tuleb 0,2 protsendilise räägi ka sotsiaalmaks langeb 0,5 protsenti. Presidendivalimised riigikogus on läbi, nüüd on tähelepanu koondunud sellele, kes hakkavad valima presidenti valimiskogus. Vabariiklaste presidendikandidaat USA-s Donald Trump kinnitas ka pärast Mehhiko presidendiga kohtumist töötlaseks mehhiklaste lendil kahe riigi vahelise müüri kinni maksta. Tehnoloogiafirma Apple'i juhi Tim Cooki sõnul on Euroopa Komisjoni süüdistused maksudest kõrvalehoidmisest poliitiline. Ta soovitas Iiri valitsusel komisjoni otsus edasi kaevata. Keskerakonna endine peasekretär, aitäh. Priit Toobal andis Paavo Pettai firmale juhatuse teadmata 450000 eurose garantiikirja. Eesti Rahva Muuseumi köögitehnika soetamiseks. Korraldatakse uus hange. Eesti Rahvusraamatukogu avas näituse Ruhnu rootslastest, kes elasid pea 600 aastat moodsa tehnoloogiata. Vanade traditsioonide järgi ja 1944. aastal põgenesid nad pea kõik Rootsi muutub pilvisemaks. Homme sajab mitmel pool hoovihma. Sooja on öösel 10 kuni 15, homme päeval. 17 kuni 19 krooni. On esimene september, algas uus kooliaasta õpilaste arvu kahanemine on viimasel paaril aastal peatunud, üldhariduskoolides läheb siis tänasest koolipinki üle ja 43000 õpilase ja nende ette astuvad või juba peaaegu et astusid ka tuhanded õpetajad, rääkis hommikul televisioonis haridus ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk. Üldhariduskoolis ligi 15000 õpetajat, aga kui lugeda nüüd kokku kutsehariduse õpetajad ja lasteaia, et ajad ja kõrgkoolide õpetajad, siis tegelikult on meil umbes ligi 30000 inimest kes täna alustavad nii-öelda kui ma kooliaastat või täistööaastat õpilaste arvu, kas tegelikult, mis seal teist aastat nii-öelda 3000 võrra, et see on ikkagi suur muutus, et me oleme näinud siin siin pidevat langust ja nii-öelda nina ülespoole muutumine, mis eelmine aasta juhtus, juhtus kahel põhjusel, tegelikult eks ole demograafi ennekõike sündimuse kasv aga ka väga otseselt nägime seda nii-öelda väljarände pidurdamist, koolised prognoosist, rohkem tuli õpilasi kooli, nii et see on, ma arvan, kõige suurem muutus. Tallinn ja Tartu on need kohad, kus kasvab õpilaste arv. Kui me räägime näiteks gümnaasiumiõpilaste arvust, siis tegelikult see, see viimase 10 aasta jooksul on kahanenud igal pool kõige vähem Tartus siis Harjumaal. Ülejäänud maakondades on gümnaasiumiõpilaste arv viimase 10 aastaga rohkem kui kaks korda vähenenud. Nüüd on see nii-öelda trend peatunud, see kiire languse trend gümnaasiumis aga võib öelda, et tegelikult praegu kõikides maakondades põhikooli õpilaste arv on ema enam-vähem stabiilne, et seal ei ole mingit suurt langust Tallinnast Tartusse, praegu kasvab, et selline on see seis ja, ja koolid otsivad oma nägu. Tõesti, vaatasin üle ta need suunad ja valikained, et, et see pilt on ikkagi väga uskumatult kirju, et alates välispoliitikast kuni robootika või fotograaf peas kuni väga spetsiifiliste nii-öelda kehalise kasvatuse või selliste spordiainete, nii et ma ütleksin, et siin, et õpilastel on valikut küll väga palju. Ja siis haridusest ja kooliaastast veel Indrek Lepik. Haridusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab tänavu õpilaste arv 3000 võrra, kasv jätkub kuni 2023. aastani, ehkki veel tänane õpilasi 20000 võrra vähem kui 10 aasta eest. Õpilaste arv kasvab piirkondlikult aga ebaühtlaselt, mistõttu tuleb haridusminister Jürgen Ligi sõnul ka koolivõrku jätkuvalt korrastada. Meil on väga suure varuga koolimaja klasse väga suure varuga ja see, kus on kitsikus tekkimas, on need kuumad piirkonnad, kus me tegelikult näeme ka põhikooli laste arvu kasvu 10 aasta perspektiivis, tähendab Harjumaa mujal igal pool on ikkagi väga 10 aastaga olnud väga selge laste arvu vähenemine. Selleks, et tagada kõrge tasemega keskharidus ka maakondades, avatakse käesoleval õppeaastal veel kolm riigigümnaasiumit. Kokku keskkooli õpilasi sel õppeaastal veidi üle 21000. Kui viimane kümnendanud räägitud õpilaste arvust ja koolivõrgust pigem negatiivses võtmes, on haridusmaastikul tegelikult mitmeid positiivseid jooni. Sel aastal on fookuses kutsehariduse õpipoisiõpe, mida ministeerium tahab muuta pigem erandist reegliks. Sellise õppeviisiga toimuks kaks kolmandikku õppest ettevõttes endas. Tallinna tööstushariduskeskuse, mehaanika, elektroonika, automaatika ja IT valdkondade juhi Edward Prinfeldi sõnul on seis tööturul hea koostöö ettevõtetega järk-järgult paranenud. Kui ma räägin nüüd just sellesama ralli ja energeetika suunaiseks, meil ei ole probleemi, töökohti on piisavalt, iga lõpetanu kohta on seal kaks-kolm töökohta, nii et selles mõttes ei ole üldse probleemi. Muidugi, milles on küsimus, kuna Eestis on enamus väikeettevõtted siis ega kõikide tööandjate juurde tõesti ei jõua ülihea kontakt näiteks HWP-ga või Harju elektriga või ja nii edasi ja nii edasi, nii et suuremat ettevõtet aga väikeste ettevõtete poole ei jõua, nad peaks võib-olla rohkem ise kontakteeruma kooliga. Kutsehariduse mitmekesistest võimalustest räägib aga tööstushariduskeskuse kolmanda kursuse õpilane õnnelise Kunman, kes oli kolm aastat tagasi valiku ees. Kas ma lähen metallitöö peale või siis lähen heegeldamise kudumise peale ja mina valisin selle poole ja lõpuks hakkas see mind väga palju huvitama ja kui tuli põhikooli lõpp ja kutsekooli tuli valida, mis alale siis minust metalli tõeliseks minna. Ja nüüd veel kooliteemadel, aga konkreetsemalt tänasest päevast Hiiumaal. Tänavune koolirahu kuulutati seal välja ja ühtlasi avati koolirahusaare tiitli pälvinud saarel uus riigigümnaasium, mis annab õpilastele vabamad käed oma ainekava kokkupanemisel. Sellest kõigest nüüd Juhan Epner. Käes on esimene september, õpilastel tuleb taas õpikut seljakotiladude ja seada sammud koolimaja poole. Alates 1999.-st aastast sõlmitakse aasta esimesel septembril Eestis koolirahu, mis juhib tähelepanu hea ja turvalise koolikeskkonna tähtsusele. Hiiumaal täna kooli läinud lapsed olid elevil, kuid mitmed neist sooviksid veel oma suvepuhkust pikendada, jätkab Kevin. No tegelikult nagu ei viitsi, aga miks sa ei viitsi? Õppida ausalt öeldes Tema seisukohta jagas käilise Lota. Ei taha enam mitte kunagi minna. Aga miks sa ei taha kooli minna? Sellepärast Emaina nii, vaata. Täna avas õpilastele oma uksed Hiiumaa Gümnaasium, uus riigigümnaasium annab õpilastele senisest paremad olme- ja õppetingimused ja keskkooliõpilastel oma ainekava koostamisel väga vabad käed jätkab Hiiumaa Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa on ette antud kohustusega kursused riikliku õppekavaga ja ülejäänud nad saavad kõik ise valid või mingeid konkreetseid suundasid meil ei ole, vaid selle suunanud, moodustavad ise valides. Õpilaste ootused on uue kooli osas suured jätkab Hiiumaa Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Harriet. Ma olen ise juba sees käinud, näinud väga ilus, uus, kõik mõned uued õpetajad ja ikka uus on ju tore ja ootused on suured. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et hoone ja klassiruumid on kvaliteetse õppetöö oluline osa, kuid koolis teevad hea kooli ikkagi õpetajad ja õpilased ise. Ümbris ja ja sisustus on hädavajalikud, aga tegelikult ikkagi sisu tuleb ikka inimestest. Hiiumaa gümnaasiumis alustas sellel õppeaastal statsionaarses õppes 116 õpilast ning mittestatsionaarses 11 kooli. Ehitus läks koos sisustamisega maksma 2,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Kärdla. Täna oli valitsuse istung ja sellejärgsel pressikonverentsil räägiti nii eelarvest kui praamiliiklusest, sellest jälle loonurm. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarve tuleb 0,2 protsendilise ülejäägiga. Sellest järgneval kolmel aastal on eelarve tasakaalus muutustest riigi järgmise aasta eelarves, räägib rahandusminister Sven Sester. Järgmisel aastal me näeme siis ka reaalselt rahalises väljenduses juba ka sotsiaalmaksu alandamist pool protsenti mis otseselt ka tähendab rahalist mõju riigieelarvele ehk teistpidi rahalist positiivset rahalist ju ka ettevõtjatele. Samamoodi madalapalgaliste maksutagastust, mis hakkas, mis hakkas seadusena kehtima esimesest jaanuarist sellel aastal, kuid mille reaalne rahaline mõju on siis järgmise aasta kevadel tuludeklaratsiooni täites, kui ligi 100000 inimest kelle palgad on viie 600 euro juures saavad võimaluse praktiliselt kas täies ulatuses või suuremas ulatuses oma tulumaksu tagasi saada. Mitmeid olulisi positiivseid sündmusi, mida varem ei ole olnud kolmelapseliste perede toetus. Järgmisel aastal hakkab kehtima jällegi rahaline mõju. Haigekassa on aasta lõpuks 31 miljoni euroga miinuses. Peaminister Taavi Rõivase arvates vajab haigekassa reformi ning praegu on juhatuse vastutus liiga laialivalgunud. Rahandusministri Sven Sesteri sõnul on haigekassa eelarvepuudujäägi põhjus kulude vale prognoos. Küll, aga probleemid on kuludes ja, ja loomulikult kulu prognoosijate läks siis peaasjalikult haigekassale, kes kulupragusid, teeb keegi teine ei tee ühtegi konkureerivat kuluprognoosi, haigekassa kulu prognoosidele kõrvale. Selleks ei ole eelduste põhimõtteid, kus see on haigekassa otsene vastutus. Loomulikult see, seda enam suunab tulevikus nii prognoosijaid kui ka juhtkonda haigekassas veelgi tähelepanelikult vaatama, siis kulu prouadele otseselt tänased prognoosid ikkagi noh, otse öelduna olid väga tugevas erinevuses võrreldes reaalse pildiga. Mandri ja saarte vahelise praamiliikluse korraldamisel lasub peaminister Taavi Rõivase sõnul kogu vastutus Tallinna sadamal. Seni, kuni uusi laevu pole, sõlmitakse senise vedajaga ajutine leping. Uued laevad peaksid liinile tulema uuest aastast. Taavi Rõivas. Avalikul konkursil on Tallinna sadam võitnud õiguse korraldada alates oktoobrist saarte ja mandri vahel praamivedu. Nemad vastutavad selle eest, et see ühendus ei katkeks. Nad on avalikkusele kinnitanud, et kuni ei ole uusi laevasid siis jätkub kõik selliste laevadega ja seni peab olema ühendus igal juhul tagatud. See on ka valitsusootus Tallinna Sadamale ja meil on ju kinnitatud mitte ainult valitsusele, vaid ka kogu avalikkusele et sõlmitakse selleks ajaks ajutised lepingud. Senise vedajaga ehk sisuliselt tähendas seda, et seni jätkatakse vanaviisi. Kuni kui on, siis eeldatavalt praegu meil on öeldud, et aasta algusest on siis võimalik kõik uued laevad liinile saada. Päris vanaviisi vist siiski jätkata, sest Hiiu maavalitsus leiab TS Laevad plaan asendada Rohuküla-Heltermaa liinil sõitev parvlaev Sandola esimesest oktoobrist märksa väiksema harilaiuga on vastuvõetamatu, sest harilaid mahutab vaid 30 sõiduautot või siis viis kuni seitse veokit ja see on enam kui poole vähem, kui sain tola ja mida sellest arvab Hiiumaavanem Riho Rahuoja. Kui me vaatame ka, kui palju on täna Hiiumaal majandusvedusid näiteks veoautosid kaubavedu ja lisame sinna siis ühist kondliku transpordi siis harilaiu peale ei mahuks meil ära isegi hommikused kaubaautod, rääkimata siis tavareisijatest, kellel ka siiski oleks vaja sõita. Hiiumaa jaoks oleks talutav variant, kui me jätkaks täna sõitmist nende kahe olemasoleva laevaga ehk siis Regula ja säält alaga. Veel sellest, mis valitsuse pressikonverentsil räägiti, siis pärast seda pressikonverents ehk siis õhtupoolikul pidas valitsus oma kabineti nõupidamise ja alustas siis järgmise aasta riigieelarve aruteludega ning kuulas ära. Rahandusministeeriumi esialgsed hinnangud on oodata majanduses ja riigi rahanduses järgmisel aastal ja edaspidi. Aga riigikogu esimees Eiki Nestor on 24. septembri keskpäevaks presidendi valimiseks kutsunud kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad riigikogu liikmed ja omavalitsuste esindajad kokku 335 liiget ja Kai Vare peatub sel teemal. Valimiskogu liikmete väljavalimine on juba alanud praeguse seisuga on omavalitsustes kinnitatult kuus valijameest, neist kolm kohalikust valimisliidust, kaks Keskerakonnast ja üks reformierakonnast. Valijameeste kogus ei ole kohustuslik saata volikogu esimeest, aga päris tihti seda siiski tehakse. Praeguseks esitatud valijameestest ei ole ainult üks volikogu esimees vaid IRL-i kodulehel on selgelt väljas, kui palju neil volikogu esimeeste kohti on. Teised erakonnad ei nõustunud selle küsimuse peale otse vastama ja püüdsid ikka rääkida pigem sellest kui paljude valijameeste toetusele nad loodavad. Paljudes volikogudes on esimehe koht ju kohaliku valimisliidu esindajaga käes ja nende toetus tuleb endale saada. Näiteks Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab ütles, et valijameeste kogus on neil umbes 60 esindajat, aga toetust on neil tema sõnul piisavalt, et Keskerakonna presidendikandidaat teise valimisvooru pääseks. Aab lisas, et kui kandidaate neli, on neil vaja mailis Repsi teise vooru pääsemiseks sadakond häält. Samuti ei vastanud erakonnad küsimusele, mitmes omavalitsuses on meil sõlmitud kokkulepped jõua pärast kohalikke valimisi võimuliite luues, et igal juhul pääseb valimiskogusse just selle erakonna esindaja. Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ütles, et selliseid kokkuleppeid ei ole keelatud. Seadus näeb ette volikogu ainupädevuse oma esindaja saatmiseks ja see on juba volikogu taseme kokkulepet. Enamikust omavalitsustest läheb valimiskogusse üks esindaja, suurematest rohkem. Seaduse järgi on riik omavalitsused jagatud nelja gruppi, määratluseks on siis hääleõiguslike Eesti kodanike arv selles vallas või linnas, nii et Tallinna linnas on meil 10 esindajat. Tartus on neli esindajat, üheksas erinevas omavalitsus on meil kaks esindajat ja kõik ülejäänud saadavad ühe. See, kuidas kandidaadid esitatakse, on volikogude enda otsustada, paika on aga pandud hääletamise üldreeglid, ütles Priit Vinkel. Volikogu tõepoolest valib enda seast peab olema volikogu liige ja hääletamise korra kohta on mõned üldreeglid. See toimub ühes voorus ja kui näiteks kaks kandidaati peaks võrdsete häälte arvudega sellest välja tulema, visatakse liisku. Kui riigikogu valimistel võidab see erakond, mis saab kõige suurema toetuse, piisab ka paarikümnest protsendist, peaasi et teistest rohkem siis presidendivalimistel valimiskogus on kord teine. Hääletamisest osa võtnutest enamus peab olema ühe või teise kandidaadi poolt, nii et, et see on siis vähemalt 50 protsenti ja siis täishäälselt üle. Priit Vinkel paneb kohalikele volikogudele ka südamele, et oma esindaja peab valimiskokku ära valima hiljemalt seitsmeteistkümnendaks septembriks. Igal aastal on mõni omavalitsus jätnud kas saatmata või on olnud muid vaidlusi, kus siis üks või teine on jäänud tulemata. Valimiskogu tuleb presidendi valimiseks kokku 24. septembri keskpäeval Estonia kontserdisaalis. Keskerakonna büroos leiti sel nädalal, millega partei endine peasekretär Priit Toobal on erakonna nimel kohustuste võtmiseks väljastanud 2014. aastal pea poole miljoni euro suuruse garantiikirja. Keskerakond andis siis Toobal isikus garantiikirja Paavo Pettai firmale, et kui sellel raskusi maksetega, siis erakond aitab ning garantiikirja mahuks on 450000 eurot. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid selgitas, et allkiri on antud erakonna nimel, aga suure tõenäosusega erakonna juhatus pole sellest midagi teadnud. Ta märkis, et parteil ei tule summat lähima aasta jooksul siiski tagasi maksta. Keskerakonna juhatus koguneb esmaspäeva õhtul, et garantiikirja ja erakonna finantsseisu Ta selgust saada ja enne seda juhatuse liikmed kommentaare andma ei soostunud. Nüüd aga jätkame Indrek Lepik välisuudistega. USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump teatas Phoenixis peetud kõnes, et paneks Mehhiko maksma USA lõunapiirile rajatava müüri eest Trumpi keele kohtunud Mehhiko presidenti. Riikebenyanjeto kirjutas enne seda suhtlusvõrgustikus Twitter, et riik ei kavatse maksta piiritara eest USAga. Trump teatas, et igal riigil on õigus Eitrama piiridele müür kaitseks ebaseaduslike sisserändajate eest ja narkokaubanduse takistamiseks. Trump on oma valimiskampaania ajal võtnud üheks keskseks teemaks ebaseadusliku sisserände ohjeldamise. Ta on teatanud, et USA lõunapiirile tuleb ehitada müür, mille Mehhiko valitsus peab kinni maksma. Trumpi sõnul tulevad koos Illega oli ta üle piiri kurjategijad, sealhulgas narkokaubitsejad. Tehnoloogiafirma Apple tegevjuht Tim Cook nimetas ajalehes Independent Euroopa komisjoni otsust Apple'it 13 miljardi euro ulatuses tagantjärele maksude sissetundmise kohta poliitiliseks jamaks soovita Siiri valitsusel see otsus edasi kaevata kuhugi sõnul puudub väitel, nagu oleks Apple kõigest 0,005 protsenti tulumaksu maksnud arus. Ta on varem öelnud Iiri ringhäälingule MT, et Apple'il ei ole tehtud mingit maksusoodustust ja et firma maksumäär oli ülemöödunud aastal maailmas 21,6 protsenti. Kukk lisas, et Apple on Iirimaal tegutsenud 37 aastat ning tema firmal ei ole millegi eest vabandada ja ka Iiri valitsus ei ole teinud midagi valesti. Prantsuse välisminister John markeroo väljendas muret Caboonis presidendivalimiste järel puhkenud vägivalla üle. Euro ütles, et vägivalla pole kohta valimisprotsessis ning kutsus üles vastasleer vaoshoitusele. Caboni julgeolekujõud ründasid täna varahommikul pealinnas liibravillis opositsiooni peakorterit. Opositsiooniliider Jean Ping teatas, et surma sai kaks inimest ning palju inimesi sai vigastada. Caboni ametivõimud teatasid eile, et presidendivalimised võitis napilt senine president Ali Bongo. Kohe seejärel puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel. Eile õhtul paniponga vastase meeleavaldajad põlema. Parlamendihoone prantsuse kohus tühistas purgiini keelu nišis, mis ühena mitmest omavalitsusest oli moslemi naiste keha varjestus kostüümi kandmise randades ära keelanud. Viisi kohus leidis, et vastav määrus on ebaseaduslik, sest purgiinili kätke endas avaliku korra rikkumise ohtu. Kohus ja mõne päeva jooksul langetanud mitu purkini keelu tühistamise otsust ja ütleb, et niisiis juulikuus toimunud terrorirünnakule keelu õigustamiseks piisav. Kultuurist ka Ruhnus elanud Ruhnu rootslaste ringnäitus on tänasest alates nähtaval rahvusraamatukogus. Miks see näitus eriline on, räägib Kärt Kelder. Ruhnu saarel elab hetkel 56 inimest, 70 eesti maakarja tõugu veist ning kuni 50 lammast. Enne 1940 neljandat aastat oli aga pilt seal hoopis teine. Rahvusraamatukogus näitus on pühendatudgi just Ruhnu rootslastele ehk elanikele, kes elasid saarel kuni nõukogude võimutulekuni, räägib Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Ave tõlk. Ja see käsitleb Ruhnu ajalugu ja eluolu ja seda enam, et selline puutumatu elukorraldus seal säilis 600 aastat. Et see märkimisväärne seni, kuni siis 44. aastal ruhnlased siirdusid Rootsi, et näituse annab väga hea ajaloolise ülevaate koos ajastuesemetega. Ruhnu ehk rootsi keeles ruune oli oma eraldatuse tõttu unikaalne, kus polnud enne 1940 neljandat aastat ühtegi moodsat tehnoloogiat, selgitas Ruhnu rootslaste lapselaps Hans Defenson. Ruune elanikest, kes elasid Rootsi seadustena järgi, pärineb aastast 1351. Eraldatuse tõttu jäi saar ülejäänud ühiskonnast mõjutamata. Nad elasid oma rootsi traditsioonide järgi teise maailmasõjani, millal pea kõik ilmsed lahkusid. Rootsi Nad tegid oma riided ise ning import Sid vaid soore kütust õlilambi jaoks. Rüno mehed küttisid jääri hülgeid ning naiste töö oli põlluharimine ja laste kasvatamine. Mis ajaga Ruhnu rootslastest Rootsi põgenedes. Stephenssoni sõnul sulandusid vanemad ühiskonda hästi, kuid see oli neile keeruline. Poolt terve Ruhnu rootslaste maailm paisati pahupidi. Näiteks oli neil probleeme äratuskella peale üles ärkamisega, et minna tööle. Nad olid olnud vabad inimesed elanud enda reeglite järgi, nii et tulles ühiskonda, kus olid ülemused ja tavatööd, oli neli ja keeruline. Mõned naistest polnud näinud autosid üldse saarelt eemal käinud. Samas tänu sellele, et Ruhnu rootslased rääkisid rootsi keelt ning olid head paatide ehitamises, jagus neile tööd küll. Vanemad Ruuno inimesed hoiavad siiani kokku ning proovivad traditsioone elus hoida. Minu vanavanemad lahkusid saarelt oma kahekümnendates, kuid nad pole kunagi jätnud seda kohtama südames. Meil on maaelu, rääkisid nad ühest paradiisisaarest ja paradiisi ühiskonnast. Näitus jääb rahvusraamatukogus avatuks 22. septembrini. Ja Ülle Jõemaa räägib nüüd sellest, milliseks kujuneb ilm. Saabuval ööl liigub madalrõhulohk ühes külma frondiga üle Baltimaade itta. Selle järel kandub meile lääne poolt pisut õhumass, kuid on niiskust ja vihmahooge on ka homme päeval. Öö on Eestis vahelduva pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on ilm pilves selgimistega ning kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb 17 kuni 19 kraadini. Ja Päevakaja lõpetab spordiuudistega Juhan Kilumets. Valitsev Eesti korvpalli meister BC Kalev Cramo teatas, et klubi on saanud kutse osaleda algaval hooajal tugevuselt teises eurosarjas ehk EuroCupi sarjas. Vajalikud dokumendid on klubi esitanud ja nüüd oodatakse kinnitust. Sarja pääsemise korral hakkab Kalev mängima kas A või B-alagrupis, kust lahkusid hiljuti vastavalt Ateena AEK, jaajaa, Tselona koora ning Belgradi partisani Volgograd. A-grupis mängivad Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod Gran Canaria paneveesiseliet kabeli sead Zagrebi CD viita. B-alagrupi meeskonnad on Berliini Alba, Vilniuse Lietuvos Rytase, Moskva oblasti Himki ja Bilbao. Ühtlasi sõlmis Kalev lepingu Valgevene koondislase vitaalil siga. Eilses Euroopa meistrivõistluste valikmängus viskas valgevenelane Eesti vastu 11 punkti. Viimastel hooaegadel on 198 sentimeetri pikkune mängumees mänginud Šiauliai ja Minski Tsmoki ridades. Täna õhtul võistleb Zürichi teemantliiga etapil kaks Eesti kergejõustiklaste naiste kaugushüppevõistlusel osaleb Ksenija Balta, kes sai möödunud laupäeval Pariisi etapil kuue, 75-ga kõrge kolmanda koha. Meeste 400 meetri tõkkejooksus tuleb starti Rasmus Mägi, kes võitis hiljuti Lozani etapi ja sai Pariisis kõrgetasemelisel jooksus viienda koha. USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis meesüksikmängus kolmandasse ringi neljanda paigutusega Rafael Nadal all, kes sai kolmes setis jagu itaallasest Andreas sepist. Naisüksikmängu teises ringis alistas teise asetusega Kerber kahes setis Horvaatia tennisisti Mirjana. Luuczynsparoni konkurentsist langes aga kolmanda asetusega karbiinia Muguruza, kes jäi kahes setis alla maailma edetabeli 48.-le numbrile lätlannale. Anastassia Sevasto. Vale. Ja sellega ongi Päevakajalood ja sõnumid teieni toodud kuulmiseni.