Nädalavahetuselt, armsad kuulajad, ooperigurmaanid jälle eetris ja nagu ikka igas saates on minu vestluskaaslaseks külaliseks inimene, kes otseselt ei ei tegele selle ooperiasjandusega. Aga kas kaudsemalt või vähemalt on tavaliselt need inimesed olevat ooperiga seotud olnud, kes siis külastajana, kes lihtsalt lugupidamisest selle žanri vastu kes muusika armastusest, teatriarmastusest, kes ka perekondlikult pisut nagu kohe selgub, ka meie tänane vestluskaaslane. Tohter, ravitseja, kuidas sind peaks tituleerima, härra Jaanus, pikani? Tahter hariduselt küll jah, aga kas, kas enam nüüd praegu praktilise tööga tegija viimased viis aastat küll kahjuks mitte. Aga meditsiini ja biotehnoloogia vallas tegutsev kindlasti, et ega ma hästi ei oska ka endale praegu õiget tiitlit öelda. Kuigi arstidiplomit ei ole keegi ära võtnud. No meditsiinist siis seoses ooperiga võikski meie saade olla, sest et olen nii enda kui ka kolleegide kohta kuulnud öeldavat vahest, et ooper kui niisugune üldse kuulub meditsiini valdkonda ja ja need inimesed, kes sellega tegelevad, veel seda enam, aga ilmselt on, siis peetakse silmas rohkem meditsiiniosa, mis tegeleb siis nende organitega, mis jäävad õlgadest kõrgemale. Et oled sa sellega päri, et see ooper on üks selline jabur ja pisut haiglane värk. No minu meelest on kogu elu väga palju seotud ettekujutamisega, ilmselt ooperi rongis on väga hea ettekujutus, äge ja looming, nii et kindlasti kogu meie eksistents on väga palju võlgu sellele, mis meil kahe kõrva vahel on. Ja kui kõrvu parajasti juhtub olema, siis selle sees, mida nimetatakse koljuks. Ei ma olen selle sellega päri, aga ilmselt on kõik eluolu eluvaldkonnad seotud. Kuigi ooper jah, võib-olla rohkem. Ja saate preambulas öeldud vihje sinu seostest ooperiga ka lähematest on, on see, et sinu abikaasa on, on minu kolleeg Riina pikani, kes on Estonia teatri kauaaegne kontsertmeister. Inimene, kes siis õpetab lauljatele need need noodid selgeks. Ja olgu siis kohe ka alguses ära küsitud, selline ulmeline küsimused, et küllap kodus seda, seda ooperimuusika harjutamist pead sa taluma päevade viisi. No õnneks on ka Estonia teatri mõni harjutussaal mõni klaver, nii et mitte ainult ei ole meil kodus klaverit. Aga eks teda muidugi on. Mina pean tunnistama, et mind, see ei ole kunagi seganud, pigem vastupidi. Kuna meil on ka naabrid, siis ka nemad ei ole kunagi majanaabrit, ei teinud sellest numbrit, pigem vastupidi ka jällegi, et inimestele meeldib, kui ilusat muusikat mängitakse ja seda ka hästi tehakse. Nii et kui Riina kodus harjutab siis oma oma partiisid, millega ta siis järgmisel Päeval tuleb teatrisse kolleegide ette, kas oled mõnikord ka nagu kuulama jäänud, et mõni mõni mõni meloodia või motiiv või, või mingisugune koht äkki katkestab sinu muu tegevuse või mõttetegevuse, et, et kas see muusika sellest mõju vahest ka koduses tingimustes avaldada? Jah, ma pean tunnistama, eilegi oli selleks, eks ooplemistel hakkab varsti välja tulema, mis mis on päris niisugune meeliülendav ja soe kuulata, kui, kui mõnikord tuttavania lehes oligi orkestriga ilmselt on mõned asjad natuke teistsugused kõlavat kui klaveril, aga ei sega, meeldib pigem. Ja ilmselt tal tuleb see asi kani kohe esmaselt lehest lugedes nagu nii hästi välja, et, et see ei kõla ka harjutamiseni, Surs. Nii et muusika kõla kõlab teie majas ja on orgaaniline osa tegelikult teie elulaadist, nagu on orgaaniline osa elulaadist ka ooper kui niisugune väga-väga paljudele inimestele. Ja sinu puhul on see ilmselt olnud ka seotud sellega, et sa oled sunnitud olnud siis kas jutumärkides või vabatahtlikult ma ei tea, oma abikaasat saatma ja, ja sellega aga sellest ooperietendustest ja, ja selle eelvahel järel toimuvast osa saama. Kas tohib öelda, et, et ooper kas sa tahad või ei taha? Paratamatult on osa sinu elust. Ma pean ütlema, et see ooperis käimine ei ole küll olnud sunduslik ja ja kui, kui mõni ooperietendus tõepoolest ei huvita, ega ma ikka ei lähe, aga aga paraku kuna ma olen või miks paraku ma olen ka reisinud päris palju tööülesannete tõttu ja ja kuhu sa ikka siis võõras linnas võõras keelekeskkonnas lähed, sa lähed ikka ooperisse? Pean tunnistama, et kuigi ma töö- ja olmetasandil saan näiteks inglise keelega päris hästi hakkama, aga kui sa pead minema Shakespeari etendust kuulama sõna teatrisse, siis siis seal ma jään küll pisut hätta selle teksti mõistmisega ja, ja pigem lähetuse kuule mootorit, kus kohal muusika on rahvusvaheline globaalne keel. Ja alati leiad sa midagi. No loodetavasti kuigi me ei ole ka väga tihti nii, et igaõhtune ooperietendus ka suurte sind mäletan viimati Ottawas. Ma saan aru, et oli ainult vist neli viis etendust kuus, kus koha peal kohaliku ooperitrupi praktiliselt ju on, väga vähese on siis kohe nagu isetegevuslik heategevuslik ooperikorporatsioon, kus koha peal meie mõistes toimuvad etendused ju kultuurimajas mida võiks nimetada võrrelda meil näiteks Salme kultuuri paleegi suures suuremas mastaabis muidugi, miks ma olen püüdnud käia lihtsalt huvist asja vastu vaatamas erinevates linnades ooperit ja see on olnud väga, väga huvitav ja, ja naudingut pakkuv. No aeg on tulla meie esimeste muusikaliste illustratsioonide juurde selle, selle saate puhul ja ja sa oled kodust ma kogust toonud ilmselt väikese, väga väikese osa siia, aga aga nähes seda valikut, kus on siis Giuseppe Verdi La Travjaata George ise, Karmen Tšaikovski, Jevgeni Uneegin, Mozarti võluflööt on see valik küll nüüd niisugune, et, et ka isegi usun võhikule assotsieeruvad need heliloojad ja, ja pealkirjad momentaalselt ooperiga ja vaieldamatult on, on just nende näol tegemist selle valdkonna kullafondiga. Kas Mozart, Verdi, Pisi, Tšaikovski, erinevad ajastud, erinevad stiilid ja erinevad lood. Kui paluda sul teha valik nendest, mida, mida sa siis meelsamini taas kuuleksid, kuulaksid, mida soovitaksid kuulata ka kuulajale? Et oma mälu värskendada, mida sa just äsja näiteks kuulsid ja avaldas sulle mõju, või millega sa tahaksid uuesti? No ma siis on tegemist ju tõepoolest mainstreami ka, nii et ma ei püüdnudki olla väga originaalne, kui ma seda valikut sealt tegin, mõtlesin, et et vanad head asjad on alati kindla kindla peale minek. Nüüd muidugi oleks võinud võtta Richard Straussi kaasa, mis on nagu ka üks mu lemmikuid, aga aga jäägem täna nende juurde ja võib-olla hakkaks millega lõbusam, aga peale, sest Mozart on ju alati olnud väga väga helge ja, ja täis üllatusi. Ja seda enam, et võluflööt on minu meelest üks väga sümpaatne ja tore muinasjutt. Nii et mina küll valiksin siit midagi välja. Aga miks mitte nagu alati papogeeno. Tapa geenoya papa geena või papa genoaaria või papa geno Jäpageena toit, et nad on. Ütleme selles duetis, sest duett on niisugune elav ja liikuv alati. Linnulaadsed olevused püüavad teineteise nime välja öelda päris naljakal moel. Kuulame. Nonii nüüd on selle elurõõmsa muusikaga meil sissejuhatus tehtud ja, ja ka tuju heaks tehtud. Ja tohter Jaanus pikani, meie ooperigurmaanide külaline, kas ma küsin nüüd hästi triviaalselt tegelikult, et kas võiks nagu ooperimuusika seal võib olla üldisemalt ka teraapiline mingisugune mõju olla? Ma, ma usun, et, et on. Aga Ma küsiks sinu kui meediku käest siis et aga millest see siis on, et kuidas kuidas need? Ma ei tea, kuidas need mahlaks ka teistmoodi liikuma ja, ja tekitavad mingisuguseid mingites näärmetest mingisuguseid impulsse, et võib-olla võiks isegi mitte väga populaarsed, võib-olla päris teaduslik. Kusjuures vastata, sest ega see ei ole nüüd otseselt minu eriala. On olnud ja minu arstlike eriala oli palju palju teistsuguse maa haiguste valdkonnaga seotud ehk vähkkasvajatega ja, ja kirurgia. Nii et ega nüüd ei saa otseselt öelda tõepoolest, et paned ooperi peale ja vähkkasvaja kaob ära. Kui seda öelda, siis, siis võiks väga palju kurja patsientide teha, aga kindlasti teatud üldist toonust ja teatud niisugust positiivset meeleolu kindlasti muusika või rahustavat, et keskkonda muusika pakkuda. Jällegi kogu organismi tegevus on siiski juhitud meie närvisüsteemi poolt. Kas me seda endale teadvustame? Ei teadvusta? Ja see kaskaad, mis kuskilt käima läheb annab päev kindlasti lõpptulemusena, kas siis organismile jõudu juurde ja võtab ära? Kindlasti võib ju vaadata ka depressiooni ravis ja ka muude psüühiliste seisundite ravis muusikat kui väga olulist elementi ja, ja siin ka keskkonnaLooviana. Ma arvan, et, et see see muusikaline pool saab olla kasutatud. Teisalt muidugi võib muusikaga tekitada stressi ja, ja võib-olla ka niisugusi häireid juurde, kui see muusika närviline ja liiga vali ja vales kohas. Ehk teisalt ka rahustav ja sünge muusika võib inimest, kes on depressioonis, tõenäoliselt suuremasse depressiooni minna, nii et tegelikult samamoodi nagu õige sõna õiges kohas, nii ka õige muusikaline element muusikapala õiges kohas ilmselt on, on see, mis võib tuua hea oli halb. Nii et see oli segane vastus pisut, aga. Aga küsimus oli ka, tunnistagem, suhteliselt segane. Ja ma arvan, et tegelikult ei ole ka niisugust korralikku tõsiteaduslikku seletust praegusest ikkagi maailma kiiremas kompuutris, sest kaugeltki tehnika ja inimene ei ole nii kaugele järgi jõudnud, et inimajuvõimsust saavutada. Kes nii palju tehtetse sekundis teeks ühes ajaühikus. Ja me teame sellest ikkagi võrdlemisi vähe, et siin on nagu järgnevatel kümnetel ja sadadel aastatel kindlasti palju tööd veel teha, et aru saada, kuidas tegelikult inimaju töötab ja ja mis selle taga kõik on, nii et põhjus on ka raske arvata, sellepärast et kui teiste organite puhul on ju võimalik uurinud teda loomade puhul, kus sa ja ka inimeste puhul, kui sa saad midagi välja lülitada või midagi sisse lülitada ja saad Ta ka koeproove ja, ja süstlaga proove, siis ajust on see kõik väga palju raskendatud. Ja sealt edasi ongi põhjus, miks aju füüsilise ja, ja füsioloogia ja mateeria, kuidas see toimib, seda selgitamist on olnud väga raske teha siiamaani ja, ja ilmselt tehakse selles küllalt suuri edusamme juba ka lähitulevikus, aga, aga siiski, tee on väga pikk, kui me saaksime öelda, et jah, me teame täpselt, kuidas aju töötab. Nii et selles mõttes on, on idealistid veel võib-olla kergem elada kui materjalistidel tõestada seda, mismoodi siis tõesti füüsikaliselt keemiliselt noh, need need, need protsessid meie sees toimuvat, sest et et vabandan oma pealiskaudsuse ja täiesti sinu kui profipuhul terminali, kes kindlasti palju eksin, aga aga kui jutt oli sellest, et see, mis on nagu õlgadest ülevalpool ehk siis ka ka ooperikunst läbi, läbi kõrva läbi silma siis teadvustub inimesele ja, ja loomulikult aju kõvaketas nii-öelda töötleb saadud informatsiooni miksib, sünteesib seda. Aga siis on ka veel üks selline selline organ natukene allpool, mis on süda. Ja, ja noh, tegelikult me teame, et see on lihtsalt üks selline lihaskimp mootor, mis, mis teeb oma tööd. Aga kujundlikult öeldes ju öeldakse, et süda peab ka inimesel olema selleks et see, see, see, miks see segu nii-öelda seguneks tundega ja kas kas ka sellega tegeleb tegelikult aju. Nojah, ma kaldun arvama, et need toimingud, mis mis aju on nagu välja töötanud lihtsalt reageerib sellele eelkõige ülejäänud keha ja süda on üks kõige tähtsamaid organeid, mis reageerib erutusele reageerib rahustavale toimele ja reageerib kas siis koos veresoontega, vererõhu tõusu või languse näol ja siin ei ole ka muidugi kaugelt otsida ilmselt põhjust kaunis materiaalmate materiaalsetele tasanditel, kuna. Me oleme siiski loomariigi osa ja ja kõik meie toimingud on siiski suunatud sellele, et kaitsta seda sama isendit. Ehk olla valmis keskkonna ootamatustele olla valmis võitlema, olla valmis ära jooksma, selleks peab siis organism ette valmistama. Ehk aju paneb musklis mehed ennast kandma, kas, kas siis minema või ennast kaitsma, sest ega muidu ei ole ka ju pakitud siuksesse kõvasse karpi sisse. Et ta oleks nagu kaitstud Esmaste ja, ja missugustel löökide eest, mis, mis võiks teda vigastada. Ja igal asjal siiski on oma ratsionaalne põhjus, kas me seda teame või ei tea. Ja mõni ratsionaalne põhjus on juba ammu minetanud oma tähtsuse, aga see on siiski meil meil toimib nii et et seda võib krudimendiks nimetada, aga samas ei ole ka välistatud, et seal on ka mingi gaasionäri ratsionaalne põhjus, miks seda, miks sa pole. Et ooperi juurde tagasi tulles ja ooperis saade kas siis kaudselt või otseselt ikkagi räägib, kas võiks siis mõelda või võiks siis nagu väita, et et selline muusika vähemalt ma kujutan ette, Mozarti muusika? Nüüd otseselt kahjulik inimesele ei saa küll olla teatud kogustes. Sa enne siin mainisid, et, et rajal õiges kohas õige meeleolu, et olen ka sellega päri, et, et on on ju ka teatud muusikat, on teatud teemasid, mida, mida teatud hetke või hingeseisundis on tõepoolest raske vastu võtta ja võib-olla peaks nagu pigem vältima. Et ise ooperini inimesena olles julgeksin siiski väita, et tervikuna teatud annustes teatud doosides on, on see ravimina vist päris normaalne tõus. Profülaktika, aga kui sa võtad Mozart ja siis enamus Mozarti muusikat on ikkagi helge muusika ja, ja seetõttu suuremas osas elujuhtumitest ja olukordadest, ma arvan ta sobilik võib ka muidugi vaielda, kas näiteks matustele on Mozart sobilik. Aga Allans mängitakse matustel neegribändi poolt Texilanud ja ma arvan, et see kuidas keegi sellest sellele naisele eksistentsile ja selle lõppemisele vaatad. Nii et jah, ma pean selle küll nõustuma. Võib-olla mõningate muude nagu Beethoven, võib-olla võib-olla vahetevahel probleeme, mis võib-olla natuke sünge ja kui sul on tõesti sünge meeleolu, siis võib seda graveerida ja ehk raskemaks seda olukorda teha. Teame ka, et eks ole, et tänaval ja oma oma elu lõpus kurt ja see tuletab mulle meelde, et kunagi olin ma oma erialaliselt aga tihedalt seotud iga-aastaste saksa pea, kaelakirurgide ja kõrvaarstide aasta konverentsidega, need on konverentsid, kus siis paar 1000 inimest on koos iga aasta-paari nädala aja jooksul erinevatest sessioonidest. Ja tavaliselt on seal ka üks niisugune avaloeng, mis ei ole mitte eriala, on sageli. Tavaliselt ei ole erialane, aga üks aasta oli tõepoolest tehtud tõsiteaduslik uurimus sellest, mis oli siis Beethoveni kurtuse põhjuseks. Muidugi olid erinevad hüpoteesid alates lihtsalt tavalisest tatraklaasist kuni kuni Flitilise kuulmiskahjustuse ja me teame, et isegi teda kaevati tema keha välja seda uurida. Aga, ja ega lõpuks kindluta kindlat seisukohta ei ole, peale selle, et kurta oli, muidugi oli väga huvitav jälgida, kuidas sedasama esineja näitas vastavalt kuulmisele langusele kuldne nõrgenemisele. Kuidas Beethoveni noodikiri ja helikiri muutus tunduvalt süngemaks ja tunduvalt teistsuguseks kui, kui tema selle perioodi looming, kui ta, kui ta kuulis, et see oli ainult arstina, vaid ka niisuguse Opeli sõbranna üpris muusika sõbranna, üks huvitav vaadata ja kuulata, seda ütelnud. Jah, meie teemad lähevad elu ja elu ja surma peale. Väga harva vist eksisteerib nii elus, kuid ooperit väga sageli lõpevad seal peategelase surmaga, nii et lavastajana on mul tulnud ka kokku puutuda selle selle teemaga just nimelt seda, et kuidas seda proovisaalis läbi viia, kuidas, kuidas nendel teemadel üldse rääkida, kui eetiline see on ja, ja olles ise sellise infarktikese üle lähemalt läbi põdenud. Pärast seda, nagu mulle tundub, et et rääkida, arutleda surma üle on, on suhteliselt amoraalne ja seda enam veel nagu harjutada seda ja paluda primadonna siis usutavalt surra ette väga elu väga elavalt tõi tõepäraselt surra, nii et et kuidas nende teemadega tohtri pilgu läbi, kui, kui sa näed laval noh ka ütleme, räiget tapmist või mõne Violetta puhul või mini puhul hääbumist Karmen lihtsalt ose, ta tapab noaga. No eks see on ikkagi inimeste jaoks ekstreemne ja, ja, ja midagi, mis, mis on kõigi jaoks tähtis, on elu ja surm, see on selge, mikspärast püütakse ooperis viia kontrastide peale siia, et see oleks nagu mõju. Ta võiks nagu öeldud, ooper on nagu meedia eelkäija, salati meedia tahab ka saada. Kas siis midagi, mis vapustaks, kus oleks konflikt ja konflikt tavaliselt on kas surmas või mõrvas. Ehk seetõttu, kui nüüd aga üldiselt ja naljaga pooleks võrrelda, siis ooper on esimene, esimene ajakirjandusväljaanne, võib-olla. Aga jah, aga selleks, et teada, kuidas surrakse tuleb võib-olla surma näha, eks ole, ja seda ja, ja mis, mis on nagu loomulik surm, kes meist tervelt sureb. Nii et ma arvan, kõik viisid on head, mis mis inimestele tundub õige. Ja võib-olla ei peagi olema nii brutaalne, jaa, jaa. Kui tänapäeval eriti, kus koha peal vägivalda on iga telekanal täis ja võib-olla 80 protsenti lastele suunatud arvutimängudest on tegelikult seisneb selles, et kedagi lastakse, verd tilgub mis ei ole minu meelest küllalt mõistlik, kui me mõtleme, et kas igapäevaelus on elu selline. Nii et pigem on ses surm kui sümbol. Et midagi on lõplikult siin elus ja, ja läinud ja seetõttu, kuidas keegi seda tahab esitada, see on ilmselt leidlikkuse küsimus. Vastu paluks meie sellistele suhteliselt morbiidsetele juttudele. Ma usun, et kuulame veel võluflööti, sest teised teised ooperid on palju traagilisemad. Kas on sul mõni soovitus veel sellest sümpaatiast ooperist? Seal on üks niisugune aaria, mida nimetatakse kõige raskemaks soprani aariaks. Kus on noodid, mida kõik lauljad välja ei võta, võib-olla seda oleks huvitav kuulata. Kuninganna. Kuninganna aariat, sedasama muusikat, mis kõlab ka meie saate signatuuri. Olles nüüd palju ooperis käinud ja näinud seda siin meie enda koduses Estonias ja ka rajad, aga ütle, kas Teed vahet interpretatsioonikunstil, kas sa saad aru, kui lauldakse valesti või halvasti, kas sa suudad head lauljat, head esitust keskpärasest või lausa viletsast ka eristada? Ja ma loodan, et suudan ega minu niisugune formaalne muusikaharidus ei, ei ületa keskmise keskkooli taseme, muusikalist haridust ja, ja selles mõttes ma ei saa eirata ta mingisuguste niisuguste eriteadmistega või sellega, et ma võiksin öelda, et mul on absoluutne kuulmine või midagi taolist. Aga ja pealegi ma ei mängi ühtegi pilli. Aga ilmselt ma ikkagi saan aru, kui midagi on valesti, vähemasti mulle tundub, et et ei ole õige, et ei ole õigesti ja ma ilmselt olen saanud ka kinnitust ka teised arvavad niimoodi. Ja teisalt võib-olla see õige vale ei ole alati küsimus, küsimus on see, et kas, kas selles asjas on mingisugune seletamatu asi, mida nimetatakse hingeks. Et kas see tõmbab kaasa või mitte ja kas sa saalis istudes unustada ära kõik ümberringi, eks muidugi on see palju seadusega sinu enda meeleseisundi ja sinu enda olukorraga, kas sa oled valmis seda vastu võtma, kasvad avatud või ole pisaraid, lihtsalt istud ja vaatad kella, et kas seeläbi saab nüüd see, kuigi siis võib-olla ei ole nagu mõtet eriti minna, aga, aga siis, kui hing ei ole, siis hakkad kella vaatama. Et et vahel see võib-olla ei puudutame ooperit, kui võib-olla nendest instrumentaalmuusikat Võ sümfoonilise muusika ette, et satud mõtlema, leiad ennast mõtlemas, mitte sellele, et kuulata muusikat. Aga, aga sa leivast mõtlema kõige kõigele muule ka oma mingitele tööasjadele. Aga see muusika esiteks ei sega sind, aga teiseks kui seda muusikat ei oleks, siis sa ei mõtleks. Sa võid kodus plaadi peale ja siis saime siis ei ole seda atmosfääri ja sul ei, ei hakka nagu see mõte nii niimoodi lendama ja liikuma. Aga muidugi ka seal on ikkagi see, et, et kui see on nagu hingega mängida, siis võib-olla kas ta on nii perfektne oma esitluses ja korrektne? Võib-olla mitte, ma ei tea, aga, aga siis võib öelda, et see mulle meeldib. No igal juhul, isegi kui ta sunnib mõtlema tööasjadele või mingitele teistele seostele, siis igal juhul impulsi nad on oma oma ülesandega täitnud, ehkki sa oled selle eest raha maksnud, pileti ost. Jah, aga kui sa oled pärast rahul, siis siis raami kulutame igasuguste muude asjade peale ka ja ma arvan, et raha kulutatakse igapäevases elus palju mõttetumate tegevuste peale kui seda on endale kinkida tund, kaks või kolm heas seltskonnas. Mina vahetevahel on hea seltskond, lihtsalt sina ise, muusik. No paratamatult lähevad meie jutud ikkagi sellistele abstraktsetele teemadele, nähtustele me rääkisime siin poeetiliselt surmast eelmises lõigus ja nüüd jõudsime hingeni südamest rääkinud mitte ainult kui organist, kui, kui mingisugusest mõistest või käsitlusest ja Nizzabudsite annet hinge on ju tegelikult ka sellised abstraktsed mõisted, aga tulles selle valdkonna juurde, millega sina oled tegelenud ja tegeleb, ehk siis kas see on siis, kas see ongi siis need geenid, kas anne, andekus mis tahes elu alal, sealhulgas ka ooperis, lauljana kas see on geneetiline või, või on see ka kuidas teine tark sõna oli genotüübi fenotüübi? Kas on kaasa antud või õpitav, kas me oleme valget tahvlit tühjad tahvlit, kuhu on võimalik sisse kirjutada ja ja kas või on kõik ette kirjutatud ja meil endal on nagu väga vähe teha? See on tegelikult hea küsimus, mis, mille üle praegu palju pead murtakse. Ilmselt teiste teiste ei ole musta ega valget, on. On olemas teatud annus geneetilist ettemääratust ehk annet ja, ja paljudes tegevustes eriti loomingus on, ta on ta tõenäoliselt väga määrav aga, aga teisalt on kindlasti palju asju võimalik ka tööga saavutada ehk harjutada ennast ja ka nii nagu lihaseid harjutatakse, nii on võimalik mõtlemist harjutada ja ilmselt on võimalik ka niimoodi loomingulisest harjutada, kui see piir on. Ma arvan, et ei, seda ei oska keegi, et loomulikult on olemas praegu teadmisi, järjest juurdetulevaid teadmisi, ma arvan, et iga päevaga tuleb juurde teadmisi, et mida üks või teine geen, mida nimetame, seda geeniks on palju keerulisem teed. Aga see, milline see keeruline tagasi sidestus, protsess, geneetiliselt toimub ja rakus toimub ja kuidas tegelikult õppimine toimub jällegi kuidas ta kinnitatakse, seal on olemas mingid fragmendid, mida me teame. Aga väga suur ala on ikkagi meie jaoks veel käimata oma valge tahvel, kuhu siis kirjutatakse teadlaste poolt ennast juurde. Ja, ja paraku on ka haiguste uurimisel nii ka, nii ka ütleme psüühika ja ementaalsete võimetega, seon seonduvalt, omaduste, inim inimeste omaduste kirjeldamisel. Juhtunud seda, et kui on öeldud, et leiti üks või teine geen ja keegi teine püüab seda siis mingite muude vahenditega korrata, tõestada seda kinnitada peenes keeles öeldes valideerida siis paraku on juhtunud küll see, et enamuses kohtades ei ole õnnestunud seda korrata ja ta tõestada. Nii et see näitab veel kord, et kui palju veel on meil teede ees, justkui me tahame geneetilisi seoseid vaadata. Aga ega siis, kui me räägime, et see on tal geenides või, või see on nagu päritav siis ma arvan, et siin on ikkagi väga oluline, kas see on seotud, et jällegi sama pinnasega või mateeriaga, millest me koostatud olema, kes on liiga pikk, see on pikk ja sellele on lihtsam korvpalli mängida ja võibolla võibolla raskem tanki mahtuda. Jumal tänatud, tanki ei pea ju paljud inimesed ronima. Või, või ilmselt lühikeste sõrmedega inimesel on raske pianistiks saada eriti veel kontsertpianistiks. Samamoodi on ka vaimsed võimed, mis ilmselt aitavad inimesel ja, ja kaob. Absoluutne kuulmine on ilmselt eks endast, kus kohal inimestena olemas teatud sidemed siis sisekõrva ja aju vahel, mis talle nagu õiget pildi loovad ja, ja oskavad näiteks selgelt eristada. Minul on üks teooria täiesti selline vulgaar, meditsiiniline antropoloogiline teooria, mis puudutab tenoreid ja aktsialeratsiooni ehk siis seda, et teatavasti ikkagi kuuldavasti on nagu inimkond lihtsalt pikemaks muutunud ja jällegi häälepaelad siis proportsionaalselt ilmselt on ka oma oma pikkuste kuju nagu muutnud ja miks tenorid on muutunud nii defitsiitset, eks, sest et noh lühem keel teeb, eks ole, peenemat häält jämekeelne, vaadake kodus oma klaverisse või siis veendute selles ja, ja nii on kadenoritega, selles mõttes on nad lihtsalt muutunud defitsiitsemaks ja küsivad ka rohkem raha, nii et siin vist geenid suurt midagi käituda. Geenid aitavad, kui pikk või lühike sa oled, sest isegi siis, kui on inimesed suuremat, on siiski selles populatsioonis väiksemaid ja suuremaid inimesi. Nii et ja teisalt ei ole see kindlasti ainult. Ma ei ole küll foniaator ja ei ole nagu selle asjaga eraldi tegelenud enam teadupärast väga vähe neid üksainuke inimene vist Eestis, kes nagu on, võib ennast foniaatriks kuidagigi tituleerida, ehk doktor Ülle Kirss. Ilmselt on seal palju seotud hormoon hormonaalse tasakaaluga, hormoonidega ja muude kõri struktuursete elementidega ja elastusega. Et seda tegelikult oleks huvitav kontrollida mitte ainult Eestis, vaid vaadata, kuidas see maailmas on, võib-olla lihtsalt. Ja nüüd see lauljad Venemaailmas, vot mul ongi tunne, et tenorit lihtsalt häbitult kasutavad meid ära. Ja, aga samas on tenori seal ja, ja, ja mina olen pass ja põristan siin, aga tenorihääl on ju heas esituses, see on ikkagi nauding kuulata, ehk meie lõik algas sellest, et kas sa eristada head ja halba esitust. Ja jõudes nüüd jutuga selle juurde tagasi, et üks heas esituses selles kollektsioonis üks, üks tenor lühikeste häälepaeltega säilinud üks selline tüüp kes suudab siis neid helisid kuuldavale tuua, nii et hing heliseb. No ma saan aru, et sa vaatad siit plaadi karri pealt passida Domingo nime, jah, no ma pean tõesti tunnistama, et, et ma arvan, et ta on olnud üks, üks kõige võimekamad, sest tema esinemine ja, ja näitlemine on loonud vaba või isegi võib-olla Pavarotti või, või kõik need teised Carreras on kuidagi pingutatud minu jaoks olnud, siis ma oleks vaatsem klasside Domingo, kui kindlasti on palju-palju teisi häid tenoreid, keda me siinkohal ei, ei ei saa kõiki nimetatud. Kuna tegemist on niivõrd unikaalse hea võttega, siis ma soovitaks valida sellise ansambel tubli, mida me võib-olla tervikuna kuulda jõua, kuid kus kõlab ka Placido Domingo hääl, sellepärast et kuulsat roosi aariat ja, ja Garmini esituse saba neelasid ja mustlastantse ikka lastakse vahetevahel aga, aga äkki valima ühe sellise toreda ansambli lõigu näiteks kas või kolmandast vaatusest? Jah, ja ma tean, et kuna sa oled seal avastanud, siis oled sa selle tegevuse ja, ja toimimisega oma oma hinges ja, ja füüsises läbi elanud, nii et paku välja kula. Kohtuvad erakordsed inimesed. Ta on erakordsed sündmused, sellist päeva kajalisust ja olmet ooperilavale tuua. Väärtustatud muusikaga on suhteliselt keerukas ja, ja sellepärast on ka sageli ooperit kutsutud, et ta on justkui nagu muinasjutt täiskasvanutele ja, ja ka võib-olla suhteliselt lihtsakoelisem omad asjad, mida televiisorist näha on ja mida armsalt seebiooperiteks kutsutakse, noh küllap on ka see epiteedid tulnud just ikkagi ooperist. Aga ennist rääkisid siin uuringutest ja sellest, kuidas kuidas tohtrit ja teadlased püüavad kaardistada seda inimest, noh, kindlasti siis ka ooperiinimest, ma kujutan ette, ta on ka, eks. Kas osa inimkonnast, aga küsiksin siis niimoodi, et aga miks seda vaja teha on? Oleks ju lihtsam minna täna õhtul ooperis, lasta tunnetel voolata need meistrid, keda me siin täna kuulanud oleme, kindlasti nendel teemadel ei mõelnud ega tundnud nendest sellest ka puudust. Aga miks te seda teete? Vaat mina ei tea, teie köögipoolsel, aga juhtusin nägema Priit Pärna ühte esinemist ühel konverentsil kus ta küll väga selgelt näitas, et kõik need lõbusad trikid ja, ja need tundub, et lihtsalt pähe tulnud asjad, mis on tema filmides, on tegelikult väga põhjaliku töö ja analüüsi tulemus, kus koha peal asju hakatakse väga süstemaatiliselt arendama. Ja muidugi seal on sees niisugust ootamatusi, aga need ootamatused on süstemaatiliselt püütud välja mõelda siin ja vaadata, kuidas nad sellesse kontekstis sobivad, kui ootamatuid ja naljakad nad võiksid seal olla. Ja, ja mida siis vaataja võiks mõelda, mida, milliseid assotsiatsioone võib see tekitada nii taustalt ala teaduslikult. Nii et seetõttu ma arvan, et, et loomulikult, kui sa tahad kõike lõpuni teada, siis muutub see igavaks ja nii nagu kui me teame, kuidas mingi asi toimib, siis ta puudub, see müstika ja võib-olla puudub see emotsioon. Aga ma ei tea, kas peab tegijate poole pealt niimoodi olema ilmselt tegijat, et teavad väga hästi, kuidas nad mingit ühte või teist asja saavutavad või, või on, või on see professioon. Ma võin tuua niisuguse võrdluse, et kui ma olin noor tohter, siis ma esimestel päevadel, kui ma läksin oma ametisse, imestasin, et kuidas vanemad kolleegid, vanem kolleeg peaaegu ukse pealt või diagnoosi panna, nähes vaadates inimesele näkku ja kuulatasid mingeid heli või mõningaid häält. Kui sa nüüd vaatad seda, et sa ise töötasite aasta ära paar aastat, siis kõik need asjad, mida sa õpikust õppisid või täpselt lahti pulka võtsid, siis kui nad kokku sulasid üheks tervikut, kas siis muutuste ajalisuguseks tundeks emotsiooniks võisid, samamoodi, kui see sel hetkel küsiti, et miks see nii on siis oli paganama keeruline hakata mõtlema, et vot see on, sellepärast see on sellepärast, sest see kõik muutus üheks pildiks. Nii et ma arvan, ooperis ilmselt lavastaja puhul võtab tükkideks lahti, et ta jälle uuesti kokku tervikuks panna, mis siis annabki tervikpildi, emotsioon? Ma ei tea, kas on tõsi. See on, see on jumala tõsi, partituur on lasteaiapiibel. Aga seal on ka kõik, aga noh, kirjas küsimus on interpretatsioonis ainult ja ooper on on suhteliselt usun, loodan suhteliselt selline ohutu eluala, aga ja, ja loodetavalt eetiline ja moraalne, aga teie eriala puhul, kui see satub kurjadesse käte kätesse või valede kavatsustega, siis võib see teadmine pigem võib-olla liiga teha või kahjuks tulla või. Ma ei tea, ma arvan, et ma siiski usun teatud määral eetilisusse ja kuna kõik arstid annavad vande oma diplomi saadi saamisel siis suurem osa arste selle vande järgi ehk parema äranägemise paremad tundmise järgi tegutsevad, sest on tegemist ikkagi selles mõttes kunstiga, et kõiki asju ei ole võimalik seletada ja kõik asjad ei lähe mitte nii, nagu nagu arvatakse, et tegemist on tõenäosusega nagu tõenäosust tuleb mängu, siis on järelikult tegemist mingisuguste seostega mingisugust lõpptulemustega, mida sa ei saa alati üks-üheselt öelda, et sa lööd haamriga naela pihta ja noh, 99,99 protsenti sa tead üldse nael läheb sisse, kui sa õieti lööd. Kui sa inimest hakad ravima, siis ma ei usu, et ükski tohter julgeb öelda, et ükskõik milline, kui lihtne see haigus ka ravimi pealtnäha tunduda et ta ei või teha vigu või, või ta võib jätta midagi kahe silma vahele või on see hoopis mingi muu asjaga tegemist, mis simuleerib mingit muud haigust. Väga loodan, et sa mulle täna siin diagnoose ei pane, sest et ma ei tahaks seda kuulda. Ja saime siis selgeks, et tegelikult meie valdkonnad nii näiliselt eripärased ja erinevad, nagu nad ka on väga paljudes kategooriates, eriti mis puudutab ka eetikat, Taali annet, mis iganes geene siiski osati kattuvad ja, ja see, mis näitab seda, et, et me ei ole sugugi vaenlased kelleks aga millegipärast ennast peavad Jevgeni meigin ja Vladimir Klenski ooperis, mille sa oled kaasa toonud ja kuulame siis kahe hea sõbra duetti vahetult enne duelli, kus nad väidavad, et nad on justkui nagu vaenlased, kuid tegelikult me teame, et on sõbrad. Aga sellegipoolest sõdwell siiski ühele nendest lõpeb kurvalt. Doktor Jaanus pikani, kellega vesteldes on märkamatult tunnikene möödunud. Sinuga on meie jututeemad läinud täna küll väga filosoof sellisteks jaa, jaa, olemuslikeks oleme rääkinud palju abstraktsete teemadel. Loodame, et muusika, mille me siin üheskoos valisime nii masendavalt mõjunud, võib-olla nagu meie jutt, aga, aga, aga igal juhul. Mina väga, tänan sind selle eest, et ma sain iseennast natukene harida, mõningaid oma mõtteid kontrollida ja, ja usun, et see oli, see oli tore tunnikene ka ka kuulajale. Milline on järgmine ooperis, mida sa vaatama lähed, kuhugi? Ohoo, seal tegema ei ole seina peale kava, et mis see järgmine ooper on? Ma kahtlustan, et see, võib-olla isegi sel nädalal ma saan aru, et on padaemanda uuslavastus uuesti väljatulek, et võib-olla ma isegi satun sellest seda vaatama. Kuule eelmine kord, kui, kui see esilinastus esietendus oli, siis, siis ma ei olnud võimalik minna. Ahaa, see on sul nägemata veel, see on mul nägemata toonis tere tulemast. Aga Travjaatata oled sa kindlasti korduvalt ja korduvalt näinud, et äkki teeme sellise salaplaani, et lõpetame selle saate ikkagi väga lustlikult ja elu on lustlik ja et pärast neid pärast näid tõsisemaid jutte, siis joogilaul Traviatavast, doktor, pika, nii, ma tänan sind. Ja mind ja tere tulemast ikka ikka ooperisse ja jagama meiega muljeid ooperist, elust, meditsiinist. Kas nüüd tuleb diagnoos? Ma arvan, et igal hetkel ei maksa diagnoosi panna, sest alati on olemas ka võimalus, et inimesed on terved. Aga ooperist ennast siis välja ravida ei ole mõtet? See kui seda haiguseks pidada, siis see on üks väga Beniigne haigus ehk emakeeli healoomuline haigussurveta.