Päevatee suvekülaline. Tere vikerraadiokuulajatele, minu nimi on Jüri Nikolajev ja päevatee suve. Oluline on täna siin rahvusringhäälingu Narva stuudios Narva linna elanik Ants Liimets. Kindlasti võin väita, et üks tuntumaid narvakaid sellepärast et Ants Liimets tunnevad vast kõik Narva eestlased ja kindlasti ka suurema osa piirilinna venelastest. Kuna Ants Liimets Ta pikka aega Narva linnasekretärina ja samas on ta ka Narva Eesti Seltsi esimees, on nii. Jah, niimoodi on küll, et ajalugu või, või sündmuste ahelat, nagu see elus juhtub, on sellega armastanud või mind sellega karistanud. Ma ei tea, kumb see õigemat, et 23 aastat tagasi, kui ma linna tulin siis oli mul küsimus, et kas ma pean siia jääma lühikeseks või pikemaks ajaks. Ja tolleaegne Aimar Altosaar, kes mind siia tööle sokutas, arvasin pikemaks ajaks. Ja siis ma niimoodi jäingi siia, näed. Nüüd olen ameti ära õppinud, enam muud ametit nagu ei julge õppima hakata. Narva eestlase on nagu häid lapsi igasuguseid, on olemas need põlisnarvakaid, kes on elanud, siin on mitu-mitu põlve nende esivanemad on siit siit pärit, on nii-öelda sisse tulnukaid, kes on siia tulnud elama ja töötama on neid ka viie päeva eestlaseid, kes käivad siin viis päeva tööl. Et kelleks te end peate rohkem tulnud 12. Jah, seda muidugi, sest ma nilis migrant vastavalt sotsioloogias kehtivatele tulemustele paigaline elanike alles siis, kui on kolmas sugupõlv kohapeal. Aga kuna mina olen esimene sugupõlv, kes võib ennast pidada Narva elanikuks ja seda ka alles 23 aastat, tõsi, alguses, kui ma tulin siia esimesel aastal, ma ka olin Narvas kolm päeva ja neli päeva Tallinnas. Et alles teisel aastal jäi niimoodi, et kõik seitse päeva olid Narva peale pandud. Et selle järgi ma nagu ei saa olla põlisnarvakas, aga eks ma olen põlisnarrukatega palju. Ma ei olnud ja tean nii mõndagi asja, mida kohapealsed eestlased ei pruugi teada, sest neile pole räägitud. Näiteks mis võiks olla näiteks kõige parem on, mida turistile praegu näitan, on meie esimene. Looduskaitseala on ehitus, see on prügi põletamise ahi. Mis on Kreenholmi kuulge peale elamukvartali sees. Ja seda mulle näitas meie endine peaarhitekt Peeter. Tema teadis, mis asi on, mina ei teadnud, aga ma arvan, et ka osa narvakaid ja ka põlisnarvakaid ei tea, et seal on üle 100 aasta vanune niuke prügi põletamise koht, kus on nagu budistlik stuupa üks korsten püsti ja alla põis prahi sisse panna ja see põles seal ära, siis. Tänapäeval muidugi ta on ilus ja kena, seal enam prahti põletada ei tohi, sest seal keskel aga iseenesest niukse objekti olemasolu Narvas. Ja ma ei ole kuskil mujal Eesti linnades seda näinud. Ja ma arvan, et oli periood, kus niukesed ahjud olid päris tavalised aga mujal on see juba üle läinud, aga Narva said kvartali keskele, jäi üks alles. Ma ütlen, et suure saladuse, mida tegelikult võib-olla teiega ei tea, et ajaloolased vaidlevad nüüd üsna pikka aega, kas tegelikult olid ka prügipõletusahju või mitte, sellepärast et kui nad sinna sisse uurima läksid, et nad sealt ei leidnud tahmajälgi. Nojah, tahma jäljed võis vesi ammu ära pesta, vihm ja, ja kõik, mis on siis, ta on põletatud tellisest hoone ja ka korsten on assist, mis ta muud on, kultushoone ei saa ka olla? Ei tea. Seejärel Narvas sellist, mida, mida teie teate, võib-olla kohalikud inimesed ei tea. No natuke on võib-olla seda Vana-Narva ajalugu, mida vana narvakad, kes ei ela enam Narvas, on Tallinnas või, või isegi Austraalias, kes on rääkinud niukesi faktisid, võib tulla, mida nendest oma ilus teavad. Ja praegused Narva elanikud ilmselt ei tea, kus olid vanad majad, kus näiteks politsei, peahoone ja nii edasi ümberehitatud ja ma arvan ka enamik ei oska öelda, kus vanasti asus Eesti seltsile kuuluv 100 kohaga hoone, kus oli, et see ka enamikele võib juba mitte teada olla see asukoht, kus ta oli. Nii et eks neid objekt on meil teisigi, millest sona narvakad räägivad ja kui kõrvad on lahti, siis saab ikka tead sellest midagi. No paraku Narva saatus on olnud selline, et et kordan, siit linnast kõik välja kihutatud linn on maatasa tehtud, uuesti asustatud. Kui suur probleem see teie arvates ühe linna jaoks on, et et see linna saatus niimoodi on läinud? Igal linnal on oma saatus ja ega Narva on ju kaks korda täiesti maha põlenud selle köögist korra põlema läinud ja mahapõlenud, nii et ega see viimane, mis käitu samamoodi on, on üks fakt ajaloost, mis on meil väga lähedal ja sellepärast on inimesi, kes seda veel teavad ja enne seda aega parasjagu barokset Narvast mäletavad, siis ehitati Narva üles praktiliselt väga kiiresti uuesti. Siis ta oli väga stiilne linn. Loomulikult on see tragöödia inimeste jaoks, kes pidid linnast lahkuma ja nemad mäletavad seda ajani veel tuletavad meelde. Linna tulid uued elanikud, kelle juured on kuskil kaugemal, kolmas põlvkond, aga ka nemad on juba kodustatud ja nende jaoks on Narva niisugune, nagu praegu. Hea või halb. Seda ma öelda ei oska, sest see on ajaloo teema ja ajalugu saab hinnata 100 aasta pärast uuesti. Ma arvan, et teiselt poolt on jälle hea see uus hoone ehitus, meie tänavavõrk on suhteliselt lai, hea läbitavusega. Meil on ja talvel lume koristamisega, kui meil on kaks peatööd Tallinna maantee Puškini tänav puhtaks lükatud siis on terve linn juba läbitav, mitte nii nagu nendes linnades, kus on palju erasektorit ja väikeseid tänavaid. Nii et teatud võlu on siin olemas. Mis aastal teie tulite Narva elama? Mina tulin 93. aastal. Milline linn oli siis teie jaoks ja minu jaoks tuli uus? No vene keelega mul raskusi nagu ei olnud üldjuhul ainult sellepärast, et kui vene keelt koolis õpitakse või ka eesti keelt, kui õpitakse, siis õpitakse õpetaja järgi. Ja kui keegi hakkab rääkima mingist teisest dialetis natukene, siis alguses tekitab, leiame ja kui ma ennast ise pidin esimest korda tutvustama, siis mul lõid ka juba kolm aastat Tallinnas olnud ainult eesti keele peal. Venekeelsed sõnad olid meelest läinud. Nii et tutvustame läks üle kividega lendudega, auditoorium ei saanud sellest aru, miks mul vahepeal tekkis väike paus. Sest ma otsisin venekeelset sõna, aga siis oli linn piisavalt sõbralik linna kohta juttusid oli palju. Need jutud peaasjalikult olid ajakirjanike tehtud ja Ahto Siig, kes oli väga suur eesti kirjandusse või eesti ajakirjadele kirjutaja. Kui tema juttu uskuda, siis Narvas kogu aeg suur kisa ja kära. Või mis siin igal pool sõitles ja nagu elanikud oleksid kõik väga Eesti vabariigi vastu olnud. Kui mina tulin linnas inimestega vesteldes. Ma ei leidnud, et Narva elanikud oleksid eestivastased. Kahtlemata oli teisitimõtlejaid palju ja neil olid omad hirmud ja kartused. Aga linn oli sõbralik. Ühe korra mul poes öeldi, et Packavariiti paruski aga üldiselt tavaliselt saime hakkama, kui ostmiseks läks. Ja samuti ka inimestega, sest inimesed ütleme, olid sellest saastunud uudist, mis oli nõukogude liidus enne seda olnud võita sellest tüdinud. Nii eestlased, venelased siin suurt vahet ei olnud ja, ja võib-olla mõni eestlane veel vähem kui mõni venelane koha peal, et selle piiri läinud mitte piki rahvust, vaid ikka pikki dioloogiaid. Ja tundus päris mõnus linn olema. Tänavavõrgu õppimine läks mul suhteliselt kiiresti, sel ajal ma käisin jalgsi suurt autoga sõitmist olnud, sest bensiinisaamine oli ka keeruline, seda ei jätkunud. Ja siis jalgsi käies näeb väga palju ka nii-öelda ilusamaid kohti, mis tol ajal Narvas olid. Mitu korda te olete mõelnud oma siinviibimise jooksul, et rohkem ei jaksa, peaks kusagile ära sõitma. Tihti juhtub niimoodi, et inimesed, kes elama tulevad, seda ütleb klassikaline kultuurišokiteooria, et mingil hetkel rohkem enam ei jaksa. Vaat selles osas mullumist vedas et mul see idee on küll pähe tulnud, aga pigem on ta tulnud sellega pähe, et kui pensionile jään, siis ma pensionipõlve ei kavatse Narvas veeta. Sest siis läheb mul igavaks ja, aga kui ma siia tööle saabusin, siis mul on kogu aeg olnud tööd tegemist tööga seoses ja töö taga mulle ka palju inimlikke kohtumisi, nii nendega, kes tulevad millegi peale Obama juba päris alguses. Ja see oli omaette teema veel ja kui ka need, kes praegu tulevad mingit abi otsima. Et üksi nende teemasse läbimine tagab seda, et sul on kogu aeg käed-jalad tööd täis, sa pead kogu aeg millegi uuega tegelema ja säärasel juhul ei teki seda tunnet, et sa oled kasutu või või kõik on sulle vastu. Pille tähendab Narvas kõige rohkem inimesed kaebavad No vot see oligi kõige huvitavam asi, et kui ma siia tulin, siis ma tulin siia ju valitsuskomisjoni konsultandina, kes pini inimesi kuulama ja ja esimene aruande, mis ma kirjutan, kirjutas, et Narva inimesed on täpselt samasugused nagu Tallinnaski, sest peamised kaebused läksid selle peale, banaan tilgub, vett ei jätku üheksandale korrusele, tänavas on augud, mis on parandamata. Ja siis võib-olla üks nii-öelda paarikümnest või kaebus selle peale, et vot poliitiliselt nüüd on hirm, et eestlased korjavad passid ära, aga seal on see Prapiska. Et oli väga väikene, tavaliselt kaebused olid kõik kommunaalasjade peale loomulikult sõltusid mingil määral ka linnavalitsusest, aga üldjuhul ikkagi remondifirmadest, kes linnas tegutsesid ja kuidas nad tegutsesid, see on ka peamine põhjus, miks ka praegu inimesi vaevab. Kas tahate öelda, et Narva on siis täiesti tavaline Eesti linn või? Ei, ta ei ole tavaline linn, sellepärast et meie elanikkond on veidi teistsugune, meie kodune keel nii-öelda on teistsugune, kodune keel on vene keel, eestlasi on selleks liiga vähe. Ehkki meie kaubandusvõrk praegu on niimoodi edasi läinud, et kui kassaaparaat juurde jõuan, siis mulle öeldakse tere ei öelda toobri. Tuntakse ära selle pärast nagu probleemi. Aga, aga üldiselt on meil venekeelne linn ja ega ta on eesti linn, sellepärast et me oleme Eesti piiri peal. Ja teiselt poolt vanasti ma ütlesin, et näete ka need venelased kannalise taskus hoone neil on taskus enamuses Eesti pass. Ja mis see, et nad rahvuselt räägivad teist keelt ja ja võib-olla kultuuritaust on teistsugune ja mõtlevad vahel teistmoodi, on enam kollektiivsemat kui eestlased kohe tribüünile tulema. Aga nad on eestimaalased. Võib-olla veidi teistsuguse temperamendiga. Ja seda kindlasti, aga temperament on ka eestlastel vahel väga aktiivne. Ja pagan seda teab, kuivõrd keegi üldse eestlane on, meil, meil on ju lahtine maa praktiliselt. Narva on kindlasti veel paljude eestimaalaste jaoks üsna avastamata paik, milline seal Narvas ja rohkem on, on ta siis Eesti provintsilinn või ta on rohkem ikkagi Venemaa provintsilinn. Vaadake, ma küsin seda sellepärast, et väga paljud vene turistid kirjeldavad oma kohtumist Narvaga niimoodi, et me sattusime kusagile Venemaa provintsilinna nagu eesti, mida oodati, et tuleme üle piiri ja siin on Eesti, ei ole. Eesti, Narva on. Selle peale ütles Lennart Meri omal ajal väga ilusasti, et kui ta tuleb Tallinna poolt ja läheb Venemaa poole, siis ta saadud, satub Narva nagu Komsomolskaja mure. Mina ei ole seal käinud, ma ei tea, kuidas see välja näeb, aga tõenäoliselt on siis samasugused sarnased majad. Aga et siis, kui ta Venemaa poolt tagasi, siis ta leiab, et on sattunud Eesti vabariiki. Ja eks ta nii ongi. Selles mõttes, et ehituskunsti järgi loomulikult Narva ehitati üles nõukogude ajal ja nõukogude ajal ülesehitamise ajal on ta suurtest majadest koos samamoodi nagu Tallinnas, Mustamäe või Lasnamäe. Õismäe on veidi maikonnaga teistmoodi kujundamisega tehtud, aga Lasnamäe ja eriti mustamäe sarnane nagu Narva. Ega siin suurt vahet ei ole. Ja meil on erasektori väga väike, meil on paar piirkonda ainult, kus on väikesed ühepereelamud ja enamuses on kõik viie üheksakordsed majad. Tornelamuid meil ka ei ole, välja arvatud üks kesklinnas, kus veetorn. Ja selles mõttes me oleme jah, tõepoolest sarnased nii Venemaa uute linnadega. Aga teiselt poolt jälle, mis eristab, on see, et meie reklaamid, mis on tänavasildid, on ju kõik ladina tähtedega pandud võib kirillitsa all olla, aga ta ei pruugi seal olla üksi, sellepärast juba, kui sealt üle piiri tullakse. Ist tuntakse ära, et ollakse siiski veidi teises maailmas. Ja eks meie välireklaamid, mis on, need lähevad ka rohkem Euroopa poole peale, kui Venemaa poole peal. Kuidas te iseloomustaksite suhteid Narvas eestlaste venelaste vahel pingelised sõbralikud, ignoreerivad? Üldiselt sõbralikud läbikäimisega suhted, sest kui Narvas on kuskil kaks ja pool 1000 eestlast, mis on alla kolme protsendi kaasajaks vahel kuulen, kui räägitakse neljast protsendist enam, nii palju eestlasi pole siis selle seltskonnaga ei saa nagu tüli norima hakata. Et jaa, ega venelased ei püüa eestlastega tüli norida, see võib-olla kuskil nii lapselikult tasandil või poisilikult tasandil üldjuhul vanemate inimestega läbisaamine hea. Ja ma võin öelda, et mul on korterisse naaber tulnud külla ja palunud kirja tõlkida, sest ta teab, et ma elan seal ja et ma saan eesti keelest aru. Kui maksuamet saatis talle kirja, kus viidati mingitele protsentides modelle ja ta ei saanud aru, mis see kiri tähendab, et kas tal tuleb midagi maksta. Maksuamet teavitas, kui palju tal pensionis fondi raha laekunud, aga kiri tekitas väikest elevust ja see tuleti tulla, see tähendab, et ei kardeta ei eestlasi ega ei kardeta ka seda, et Eestis elatakse pigem vahel, on teadmatus ja infokanalid ju, mida elanikud meil kuulavad, enamuses vene kanalid ja ka vene kanalitelt alati adekvaatset infot ei saa, see on meie, minu arvates kõige suurem probleem. Vanasti oli meil see traat, raadio, mis linnas rääkis ja ei kuulatud ka Eesti raadio, neljandat muidugi vene keeles Vaidanud traatraadiost tulevat ja seal esineb tavaliselt neid linnafiguurid, kes püüdsid pöörata asja teisele poole, kellele Eesti vabariik aga ei meeldinud. Noh, ja siis tuligi see Narva nelja stuudio Eesti Raadio oma, et seda viga parandada, aga kahtlemata praegu meil on kaabeltelevisioon on kus on kuskil 70 programmi tasuta saadaval ja nendest eestikeelseid on ainult ju neli või viis programmi, kui mõtlesin veel kanal 12 kanal kuus juurde, enamik kanalid on kõik eilsed ja ega venekeelset kanalit info hankimine on ikka info hankimine ja ega Venemaa ei tee mingit propagandat Eesti kasuks, ta ikka püüab leida, et see oleks piisavalt kriitiline. Viimasel ajal mutil vaatajad propaganda professionaalsemaks läinud, ei tehta niux laus ja otsest propagandat ikka antakse vaistlikult mõista, et elate teises vabariigis, nii et selle võrra on ka eesti kanalid pidanud oma kvaliteeti tõstma. Et keelamisega siin ei saavuta midagi ikka praktilise eluga. Ja ma võin öelda, et nii palju, kui mul on kohtumisi olnud venelastega, kes käivad nii Eesti kodanikud, kes peavad viisat taotlema siis nende puhul küll ei ole seda mõtet olnud, et võta omale vene kodakondsust ja minna Venemaale tagasi elama. Heinad on väga rahul selle situatsiooniga, mis Eesti vabariigis on. Ainult et vahel tahaks nagu oma sugulast hauaplatsidel käia või sugulastel külas käia. Kuna meil on Vene konsulaat olemas, siis viisa saamine ei ole takistus, aga võtab alati aega. Et minimaalselt seal 15 päeva läheb aega, enne kui see uue viisa saad ja sellega või ära ootama ja siis võib jälle Venemaal käia. Teate, mina käisin viimati Venemaal vist 2006. aastal, kui ma ei eksi. Te käite üle piiri üsna tihti selle piiri piiriäärse vahetuse käigus või siis kontaktide käigus naabrilinnaga. Suhteliselt siiski arvas sellepärast, et sel aastal ma olen ühe korra teinud, käite ja käin ja mul on viisa, mul on kolmeaastane viisa, nii et ma saan pikalt käia. No meie poliitikud ikka väidavad seda, et kui kellelegi Eestis elu ei meeldi, siis minge vaadake üle piiri. Kui palju see üle piiri elu siin meie Lähis-üle piiri elu eesti elust erineb, on ta ikka väga hull või hoopis teistmoodi? Ei, ma pean ütlema, et sõites nüüd juba siis 93.-st aastast iga aasta vähemalt paar korda käinud Venemaal keskmiselt ekskursioon, kes on käinud eesti seltsi kaudu ekskursioonidega siis ma pean ütlema, et ega Venemaa on õppimishimuline ja need majad, sest enamuses siin kuni Peterburi nii välja onju tee ääres väikesed külad mitte väga suured asundused. Ja kuna Venemaamajad on traditsiooniliselt alles, siis on näha, kuidas elamuehitus käib või ei käi. On näha, et maju renoveeritakse, kasutatakse samu ehitusmaterjale nagu Eestiski on Venemaal natuke odavamad ja üldiselt, kes maja renoveerimise ette võtab, siis need majad tulevad ilusad välja ja nad on kaasaegsed ja nisu nagu paistab olevat. Ei ole niimoodi, nagu vanasti oli, et see, kes oma maja üles vuntsitud, see on kulak ja ootab Siberisse saatmist praegu nagu paistab olevat teistpidi, et kui üks maja korda, siis naaber vaatab, et peab ka midagi tegema sest ei tohi ju maha jääda. Vahepeal sinna on kerkinud niuksed, suvilate rajoon, konid, mis on kõrge müüriga ja traataiaga küll niuksed korraliku võrkaiaga, aga ümbritseda suletud territooriumid, kus ilmselt siis mõningad Peterburi rikkad omale suvilakrundid muretsenud ja skunda valinud, kellega koos elada. Et see nagu tundub jälle niukene nagu suurriigile omane olema, et, et ei, ma pean olema kuskil eraldatud ja minu juurde kõik ei saa ja ja ainult valitud saavad väravast läbi. Et see nagu on Venemaal au sees ja ega seda suurriikliku niisugust käitumist on ka nende külaliste hulgas, kes Narva linna külastas. Tulles tagasi Narva, kelleks siis narvakad ennast teavad eestlasteks, venelasteks eestimaalastest, narvakates, kuidas see enese enamik määratlust? Käib narvakad, mõni narritjani, noh jah, loomulikult, ega rahvuskeegi sära võtta, rahvus, kui ikka vene koolis käinud ja vene keelt õppinud, ema on ka venelane, siis sa oled ikka venelane. Ja vastupidi, kui sa oled eestlane, siis sa oled eestlane. Ja Narvas on ka neid eestlasi, kes eesti keelt ei oska. Etniliselt ema oli, sest tütar on ka, lööb käe rinna peale, mina olen eestlane, aga ütleb seda ja Esztonka. Et see on Narva omapära, pole midagi teha, aga ühelt poolt öeldakse alati, kui läheb vaidluseks, siis öeldakse mõi närvik. Jani Me oleme narvalased. Ja sellest peetaksegi nii mingil määral see vastuseis ka ütleme Tallinnale kui keskusele ja riigile, aga mitte, ütleme antagonistlikud vastu seisvaid nihuke, heatahtlik, sõbralik ütlemine. Ma arvan, et see on tekkinud juba sellest ajast, kui Hansa liit oli. Kui Narva ja Narva jõe peal käis kauplemine üle Peipsi järve kuni Novgorodi nii välja siis Tallinn ju ei lubanud Narval Hansa liitu iseseisvalt astuda. Vaid Tallinna tolliametnikud. Tallinnas ja Narvas peeti Hansoga küll sidemeid, aga tehti seda Tallinna egiidi all. Ja ma usun, et sellest ajast juba Narva lastele on niisugune pisike vastuseis sellele pealinnale Tallinnale. Et ta ei lase kaubelda kõigi asjadega, nii nagu narvakad ise tahaksid. Ja mingil määral säilib nii poliitikas kui ka elanike elus, mitte küll antagonistlikud, et vot me peame nüüd võitlema selle eest ja tegema kõik, et seda vältida. Ja mingil määral see närvid tean ja ma usun, et on ka sellistel tingitud Aga see on nii inimlik setud, saarlased ja mis iganes. Ja muidugi, et, et meil on, setub saurused, paides on ka inimesed, aga Paide ennast ei vastandanud nagu Tallinnale, aga narvakate ütleme just, on vastanda mitte paidel, mitte Pärnule, aga peaasjalikult ikkagi pealinnale ja keskusele, kust tulevad karmid käsud ja korraldused ja uued seadused. Me oleme nüüd piisavalt kaua lobisenud elust Narvas ja ja kaugemalgi. Kuulaksin vahepeal muusikat. See oli teie valik, tuua siia paar muusikapala, mida te valisite, mida te pakkusite praegu kuulamiseks raadiokuulajale? Noh, ma arvan, et sissejuhatuseks oleks kõige parem midagi Antsust. Et on niisugune laul Eestis, olemastants oli aus saunamees, saun oli paksu metsa sees, aga nüüd on Anson aus saunamees Narva linnas hea sauna ei ole linnavalik. Linna. Taevatee suvekülaline on Narva linnasekretär ja Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets. Aga räägime nüüd, kas siis Narva eestiseltsist, te olete ju seltsi esimees varsti pea 20 aastat. Mis teenete eest sellist ametit pakutakse? No see on nüüd ajalooliselt niimoodi välja kujunenud Narvas leitud Niukest eestlast, kes seltsi esimeheks panna, aga praegu ma olen jäänud seltsi esimeheks juba, ma arvan, et liiga pikaks ajaks, aga praegu on ka seltsil keeruline periood, sest meie Aleksandri kirik on teatavasti kogudus pankrotis ja selle pankroti kaudu võib ka eesti selts kannatada, kuna me tegutseme praegu pankrotipesas olevas majas, on see Vabaduse 20 maja, rentnik on Narva Eesti maja, see on teine mittetulundusühing. Selle mittetulundusühingu üheks asutajaks on Eesti selts. Siis on Narva Pensionäride Liit ja tegutsevad meil ka Memento, kohalik asutus ja Eesti kahjumiga on kontaktid Eesti lasteaiaga kontaktid. Et see nagu on Eesti Maja katusorganisatsioon ja see on rendisuhetes selles pankrotipesas olev hoonega kogudusega. Ja vot see periood tundub nagu olevat keeruline, kus ootame, mis saab, sest tõenäoliselt sügisel läheb maja uuesti müüki enampakkumisele. Seni on kaks korda enampakkumisi toimunud ja ostjat ei ole leidnud. Et võib-olla siin saab siis midagi ära teha. Eesti maja eesti seltsi jaoks. Jah, see viimane aasta mulle isegi veidi enam on olnud üsna segane, ma vaatasin viimaseid sündmusi. Nüüd on kogutud raha Aleksandri kiriku väljaostmiseks kiriku nüüd välja ostetud. Lõppude lõpuks. Nüüd kogutakse rahaga uue koguduse töö alustamiseks. Eesti evangeelne luterlik kirik on selle korjanduse välja kuulutanud teie kogute raha Narva Eesti Maja pankrotipesast väljaostmiseks. Mis toimub? Suur segaduste periood ja ütleme minu arvates Eesti evangeelne luterlik kirik oleks mina tegutsema veidike varem siis kui pankrot oli veel välja kuulutamata Ta, ja lahendama selle küsimuse oma poolt ära, sest minu arusaamist mööda on kogudus ja kirik ikka ühtset üks organisatsioon, mitte kaks eraldiseisvat organisatsiooni, aga kiriklaskis Narva koguduse pankrotti minna ja hakkas siis alles tegutsema, kui oli oht, et Aleksandri kirik kiriku hoone võib minna kellegi kolmanda isiku käsutusse. Nüüd võttis selle hooldamise enda peale riik, sest riik paigutas sinna ka palju raha, et seda kirikut uuesti taastada. No loomulikult, kes lõhkus, oli karik. Omal ajal andis ta laoks kasutusele aga kogudusele antide suhteliselt varakult gaasi ja kogudus ei suutnud teda korralikult majandada ja ega ei suudagi, sest kui viimane kord prauhti ära ütles, et koguduse liikmed on 40 inimest, siis nii suurt hoonet 40 inimest ei suudagi majandada. Aga peale selle oli kogudusel ju veel mitu maja Narva linnas ja tooriumi ja krundid, mille majandamisega oleks ilmselt hakanud. Ja peale selle minu teada on ka luteri kirikul Tallinnas kinnisvara, mis ei ole seotud religioosse tegevusega usutegevusega, vaid on seotud puht raha teenimise võimalusega. Nii et siin oleks võinud luteri kirik natuke pere mehelikumalt käituda oma koguduse suhtes. Kui aga mandri kogudus oma töö lõpetab, et siin pole nagu midagi teha, ta on pankrotis ja pankrotis, kogudus peab töö lõpetama, siis loomulikult need 40 inimest, kes on Narvas ka nende usulised vajadused peavad rahuldatud saama. Iseasi on see, et kus ta hakkab koos käima. Kui kirik on praegu aitäh siseministeeriumi bilansis siis tõenäoliselt saab kirikus koos käia, jumalateenistusi pidada. Nüüd mina pakuksin välja teise võimaluse veel, et antakse Vabaduse 20 maja kas väljaostmise kaudu või riigi abiga Narva, kas Eesti majale või Eesti seltsile. Ja Eesti seltsi liikmed on praegu kuskil 270 ja veidi üle, et see on päris suur arv võrreldes koguduse arvuga. Ja kui niimoodi siis võiks hakata, kas eesti selts seda maja haldama? No see hoone maksab ikka ju meeletult raha, kas te olete tõesti kindel, et ei suudeta selle raha koguma? Inimestelt ei ole see maja välja, ei ole kindel, aga aga Aleksandri kirik ei läinud ka 500000 eest, millega ta oli oksjonil, sealt võeti ka tunduvalt maha. See maja on küll ehitatud nii-öelda veel orjaajal enne Eesti aega. Ta peab ilmselt vastu päris hästi ka tuumapommiplahvatusele. Seinad on paksud ja kivist. Aga sellele vaatamata, kui maja jääb mõned aastad kütmata, siis tekivad hallitused ja seenhaigused. Ja need lammutavad kütmatoone päris kiiresti ära. Kui palju oleneb sellest, kas sa saate selle maja omale või ei saa üldse Eesti seltsi. Olukord Narvas ja eesti majandeid. Näiteks meil on seltsi liikmed, kes on seda meelt, et kui me omale maja ei saa, et siis läheb selts laiali. Ma arvan, et nii hull see ei ole, sest seda maja me kasutame alles 13 aastat kuskil niimoodi enne seda oli ka Eesti selts on elanud 140 aastaseks välja. Et sellepärast ma arvan, et Eesti selts ei ole nii haavatav asi, et ühe maja mittesaamine meie tegevuslased lõpetada. Aga loomulikult, kui sa oled harjunud juba 10 aastat ühe koha peal koos käima, siis harjumus nagu muutub niuksed traditsiooniks ja enam nagu ei kujuta ette. Peale selle, see maja on ehitatud koolimajaks, ta on Peetri koguduse koolimaja, tema siht ongi tegeleda haridusega. Ja peaasjalikult ka eesti seltsitegevus on hariduslikku laadi, sest me püüame Narvas säilitada eesti keelt eestimeelsust. Eestimeelse säilitajaid on veel teisigi, meil aga keelt nagu mujal palju ei kuule. Et meil on nagu kord sees, et Eesti Majas ja eesti seltsis peab alati saama rääkida eesti keelt ja me räägime ka ise eesti keelt. Niisugune koht nagu seltskondlik koht peaks olemas olema. Tänavu koguti raha selleks, et see maja välja osta pankrotipesast. Kui keegi sooviks näiteks ka annetada eesti seltsi kasuks, mida ta peaks ette võtma. Siis peaks vaatama Facebookis Eesti Seltsi kodulehele seal on väljas, et üks artikkel, kus on ka arve number olemas, märgusõna on annetus mis on hea juurde panna ja MTÜ Narva, Eesti maja ja mis tahes, vahest oleme alati tänulikud siin möödunud reedel ma vaatasin üle, siis oli üle 600 krooni tulnud euro euro vabandas euro ja kroon on ikka veel keele peal. Ei ole, palju ju? Ei ole palju, aga arvestades, et maksjaid oli ainult 15 inimest siis. Ma olen päris suur, sest kaks inimest olid 100 eurot kandnud. No kujutage ette, kui kõik Eesti, soomlased, eestlased järsku võtavad pähe, et nemad tahavad Narva Eesti Seltsi ja eestlasi Narvas toetada ja igaüks kannaks üle ühe euro. Eestlasi on Eestimaal kuskil 900000. Aga öelge, palun, miks peaksid, ütleme kusagil ma tean kuivastas elavad eestlased toetama Narva eesti seltsi. Tegelikult ega ei peagi, eks siin tekib samasugune asi, kas me olime laarsed oma eestimaalaste hulgas või mitte. Siin kui putš toimus ja veel mõningad sündmused, kus suur liit või, või oli karta neid tanke ja muid asju, siis eestimaalased ühinesid, siis unustati ära nii poliitilised vastuolud kui inimlikud vastuolud, ühineti kõik ühe eesmärgi nimel. Vabadus, kui nüüd eestimaalased ühinevad ka ühe eesmärgi nimel, et Narva jääksid eestlased alles ja selleks on neil vaja oma kooskäimise kohta mis võiks olla Vabaduse 20 ja siis palun annetage. Ja kui te annetate, siis me seda raha ei kasuta mitte millestki Juhuks kui seltsitegevuse tegemiseks. Ja kui see maja oksjonil müüakse ikkagi kellelegi kolmandale ära, siis meil on praegu õigus seal majas sees olla kuni tuleva aasta maikuuni vastavalt lepingule. Et siis me olime sunnitud muretsema oma teise koha, kus koos käima ja eks me siis peame selle raha eest sellega muretsema, mis meil kokku tuleb või uuesti rentima kuskil, kui uus rentnik ei ole nõus meid sisse jätma. Ei ole uut rentnikku, kellega läbirääkimisi pidada. Mis sa seal Narva Eesti Seltsi ja Narva Eesti maja esimene roll Narvas, te mainisite juba eesti keelt ja eesti meelt. Kuidas sellega Narvas eesti keelega eesti meelega. Eesti keeles on muidugi raske, sest kui elanikkond on 60000 ja kaks ja pool nendest on, ütleme, eestlased ja emakeelena märkinud veel vähem rahvast. Nüüd eesti keele oskajaid viimane küsitlus küll näitasid, pidi olema 43 protsenti, aga siin ma kardan, et osatakse ainult tere ja head aega öelda. Ja siis on märgitud, osatakse eesti keelt. Eestimeelsust jälle ei saa eestlastega kuidagi mõõta, sest eestimeelsus on midagi muud ja ka meie elanike meelsus on suuremas elamus ikkagi eestimeelne. Vähemalt minu arvates ja meil seda viiendat kolonni ei ole. Ehkki siin on, ütleme, vene kodanike liit ja on veel organisatsiooni, kes Narva päevade aeg tulid ka vene lipuga välja kolonni ja õnnetu pilt sattus, mis ka meil Facebookis väljas on, kus Eesti seltsidaamid on rahvariietes ja selja taga on vedelik. Et niisugune õnnetus meil juhtus. Aga noh, seda me püüame järgmine kord vältida, kui me võtame Eesti lipu ka kaasa. Ja selles mõttes nagu meelsusega, ma arvan, end suurt raskus ei ole ja ega enamik inimesi ei püüagi linna elanik ei püüagi väga suures poliitikas olla. Neid huvitab see, et oleks olemas töökoht, oleks olemas sissetulek, oleks olemas suhtlusringkond, kus saab rahulikult suhelda. Nüüd Eesti selts püüab siis seda teha, et see suhtlusringkond oleks veidi lai. Ja et vene keskkonnal saaks ka eestimaast adekvaatset informatsiooni levitatud. Kui küsitakse mõne keskkooli õpilase, kes telekooli õpilase käest, et kes on Eesti president ja kui tuleb vastus Putin siis on asi paha. Aga nihukest asja ma võin öelda, et oli ka Tartu Ülikooli kolledžis, kus ma mõned aastad tagasi õpetasin päris põhjalikult. Ja ma uutele tegin ka esimese küsitluse paberi peal ja kui seal mainiti presidenti, Putinit et siis see oli päris nagu õnnetu, et kolledž on praegu muidugi omad, lased selles osas tõusnud, et et ikkagi Eesti presidenti teatakse. Eesti peaministrit teatakse ja nad on käinud ka kolledzis esinemas? No ma ei tea, kuidas on lasteaedades veel, et see nõuab pidevat tööd et aru saada, kui avatakse vene kanal ja vene kanali infoplokis on esimene, kes midagi ütleb, on putin siis kõik teavad, et Putin on olemas. Aga et Eestimaa on olemas ja siin mõned aastad tagasi, huvitav sotsioloogiline küsitlus, kus tuli välja, et 30 protsenti Narva elanikest kunagi Narvast väljas käinud. See tähendab, nad ei olnud käinud ka Kingissepas ega Peterburis ja nad ei olnud käinud ei paides, ei Pärnus, ei Tallinnast rääkimata. Et nii Eestimaa kui niisugune oli nende jaoks ainult seotud Narva linnaga aga seal kohe piiratud arusaamine elust. Sain ma nüüd õieti aru, et eestlaseks olemine Narvas oli ikka tegelikult päris raske töö pead ikka võimalusel korral rääkima eesti keeles, et eesti keel linnapildist ära ei kaoks, pead inimestele selgitama omad ja valitsuse viimaseid otsuseid, kes seal ikka selgitab, kui mitte kohalikke eestlane ja pead jälgima näiteks, kas lipud on väljas. Jälgitakse. Ja ikka ikka oli vabariigi aastapäev ja ma pean kurvastusega ütlema, et mõningad Eesti organisatsioonid ei pannud lipu välja ja nüüd, kui oli võidupüha, siis ma hommikul kella 10 ajal sõitsin läbi mõned kohad ja pean kurvastusega ütlema, et kaitseliidu hoonel puudus lipp. Vastrenoveeritud ja uuesti vastu võetud. Tartu Ülikooli Narva platsil ei olnud fassaadi peal kuskil lippu näha. Ma tean, et neil on koridoris sees kohe lipaga. Võidupühal peaks nagu olema lipp fassaadil väljas. Kolmas koht, mis oli, oli Tartu Ülikooli kolledži õpetajate ühiselamus õppejõudude ühiselamus on lipuvarras olemas ja seal ka lipu polnud. Et see mind natuke häiris? See, kui mõnel Narva elumajal ei ole lippu, siis see on meie tegemata töö, siin ei ole midagi teha. Teate, ma tulin võidupühal hommikul jalgsi tööle. Linn oli lipuehteis tegelikult, aga mis ma tähele panin, oli see, et lipud on vanaga luitunud. Ja siis ma jõudsin ühe hoone juurde, see on Puškini tänav 19. Seal oli ilus uus, värske, sätendav Eesti lipp. See on maja, kus teie elate, on see teie teine? Ei, see ei ole minu teene, see on ikka korteriühistu. Teine. No te käisite ikka peal, ostke uus lipp, tähendab, ei lugu. Et korteriühistul oli sel aastal meil uue juhatuse valimine, perenaine muutus, nüüd on peremees majas, ilmselt sellepärast osteti uued lipud, pandi välja. Seekord ma ei tuletanud küll mitte kellelegi meelde, aga ma nägin ka ise, et maja mõlemal nurgale, klipp ilusasti väljas. Nii aeg on kuulataks suts muusikat. Mida te veel pakute kuulamiseks, vikerraadio kuulajad. Täna ma arvan, et väga ilus laul oleks mul tehnikumi koolivennast nimelt mina olen lõpetanud Tallinna polütehnikumi ja ka Uno Loop on selle lõpetanud. Et meremees oleks niisugune ilus meloodiline laul, mis sobiks siia. Dialoog vaatavad ja kui see peegaarneinagaardmaal Need üla. Aga ta ei jää. Peal on kaugtöö, nüüd ootab ees kurvas. Päevade suvekülaline ma tuletan meelde, on Ants Liimets narval eesti seltsi esimees ja Narva linnasekretär. Räägime POLE tulevikust natukene. Kas te olete mõelnud selle peale, mis saab Narvast ja mis saab Narva eestlastest, ütleme? Paarikümne aasta pärast, on teil mingi tulevikunägemus olemas? Narva Eesti seltsis on arengukava koostama arengukava koostanud paberid on alati palju tehtud. Paberid on alati palju tehtud, ega neid pabereid ei suudeta ka alati täita. Kui mingit perspektiivi ees ei ole, siis on raske ka midagi saavutada. Nii et kui nüüd fantaseerida, siis ma saaksin aru, et et 20 aasta pärast on Narva eestiseltsil oma maja mis on parasjagu nii majandatud, tooge äikest elu sisse ja seltsi ei pea. Alati võtame, et linn või riik abi annaks ürituste tegemiseks ja kuna on oma maja, siis on selts ka arenenud. Ma ei saa praegu kurta, sest praegu on ka meil. Seltsi liikmeks saavad Astraga lapsed alaealised koos isa-emaga. Nii et meil on ka kuskil paarkümmend last seltsi liikmeks astunud. Rääkimata nende isast ja emast ja vanaemast vanaisast. Et selle 270 hulgas on ka siis ja seltsi liikmete arv on veelgi kasvanud ja selts täidab oma funktsiooni, seda eesti keelt, pilt ja eestimeelsust Narvas ja pakub pidevalt kohta, kus see, kes eesti keelt tahab õppida, võiks tulla ja praktiseerida, et see kohviku idee, et see on päris normaalne idee, et seal oleks igal õhtul avatud, meil kunagi oli kolmapäevane kohtumiste klubi ja see oli koht, kus said eestlased, kui on, tavaliselt oli külaline keegi, kes siis oma tööst rääkis. Aga samaaegselt võib ju ka olla see koht, kus need, kes keelegrupis tulevad kokku ja ei kuula mitte enam õpetajaid, vaid kuulavad kedagi kolmandat. Ja kes räägib eesti keelt, nii nagu inimesed räägivad omavahel. Mul on õpetajad ka esitanud seal küsimuse, millele ma ei oska vastata, sest kui ta küsib, et kas õige on niimoodi või samamoodi, siis mina eestlasena ei oska öelda, ma ei tunne grammatikat nii hästi, ma ei ole filoloog. Aga eestlane räägib ikka nii, nagu talle meeldib rääkida. Ja kui, et asjad on okei, siis tähendab, ongi okei ja siin ei ole midagi teha. Tulevik näitab seda, et, et nii eesti keelde on võetud nii sõnuni nii vene keeles kui kui baka. Narvas on tavaline sõna eestlaste vahel. Et nii vene keeles kui inglise keelest võetakse saksa keelest sõnu võetud. Nii et kui eestlane niimoodi jätkab, siis eesti keeles väga kaua kesta. Kestma seal ilus stsenaarium, aga kas teil plaan B-ga on, kui ei lähe nii nagu te tahate? Kui näiteks Narva linnaelanike arv muudkui kahaneb ja kahaneb ja eestlaste osakaal kahaneb kiiremini kui venelaste hulk Narvas. Mis mustem stsenaarium võiks olla, kui ta onule? Las ma mõtlen, seda on see, et jääb alles selts, kõige väiksem seltsi liikmete arv, mis ma mäletan, mis on olnud siin viimase 20 aasta jooksul, oli 43 liiget, ma usun, et alla sellega ei lange inimeste arv, kes seltsi tegevuses osalevad siis mingi vajadus, kultuuriline vajadus sunnib kokku ja kui me nüüd jaanipäeva tähistasime, siis meil oli üle 50 liikme, kes tulid jaanipäeva tähistama arvestama sellega, et konkurents oli väga tihe muuseumi hoovi peal suur jaanituli ja paljudel olid külades oma jaanituled ja tuttavad, kus käidi jaanitulel. Nii et selles mõttes tuumik, mis Eesti seltsil on, jääb alles vaatamata ka sellele, et enamikus vana narvakad, kes seltsi üleval on pidanud algselt ja taastamisega tegeleda, sest et nemad meie hulgast kord-korralt lahkuvad. Aga noored, kes peale tulevad, ma usun, et need, kes need lapsed on, kes käivad meil ka laupäevakul koristamisel usinasti? No pärast me teeme väikese reisiga lasketiiru, kus saab ka midagi huvitavat teha, mille pärast tullakse vahel välja, et nemad saavad nii-öelda on ja jäävad seltsi juurde siis paraku niimoodi on ka, ütleme, kiriku kogudustega ka seal ka see puht niuke usklikkuse vool on osapoolt, aga teine pool on see seltskond läbimine. Ja kui meil luteri kirik ei suuda suurt kogudus kokku panna, siis peab teine koht olema, kus saab rahvas koos käia. Ja sellepärast ma ei karda, et eesti selts laiali läheks 20 aasta pärast, kaasa arvatud. Kui selts on juba 141 aastat ja siis see 20 aastat juurde panna, ei ole nii suurt probleemi. Kas ta oma tulevikust ka alati mõelnud, kui vanad te praegu olete? Meestelt võib küsida. Naistelt ei ole sobilik küsida vanuse kohta. Ma sain hiljuti 62 aastat vanaks sel ajal minu ema oli, kellel oli viis last, oli juba üle 10 aasta pensionil olnud, isa oli juba kaks aastat pensionil olnud ja mina pean ikka tööd edasi tegema, sest meie pensioni ülemmäärani tõstetud ja mul läheb veel vähemalt kaks aastat, kuna kuna mina võin hakata pensionit pidama. Ma olen praegu teinud niisugust asja, et oma talus Kahalas möödunudaastase katus välja vahetatud, see oli päris suur kulu ja see niikuinii ma töötan, on see veel võimalik. Aga siis, kui pensionile lähed, siis ma ilmselt katustena vahetada ei saa. Nüüd kohvil üleval ja loodetavasti peab see 50 aastat vastu. Nii nagu lubatakse, isegi kui 25 peab vastu, on ikkagi üle minu elu ja poeg elab mul Tallinnas. Tütar on Tartus pärijad olemas, kes tulevad peale mind. Et ma arvan, et siis, kui Narvas mul töö otsa lõpeb, et küllap ma siis kolin oma talusse seal maal on alati tööd teha. Kas muru niita või ahjupuid teha või nihukest füüsilist tööd ja püsige hoiaga toonuses. Te olete ju linnainimene, mitte maainimene või vastupidi. Nuh, ma olen sündinud Kuusalu alevikus kohal täiesti ja lapsena, kuni kaheksanda klassini õppisin ka maal peale seda siis läksin linna kooli, nii poliittehnikumi kui instituut, tehnikaülikool, siis on mul lõpetatud ja peale seda ma olen elanud jah, linnas, nii et enamiku minu elust on kulgenud linnas. Vahel ma ikka ütlen, et ma olen seal Kahalast pärit maa matš. Aga see on kohutavalt ebapatriootlik tegeleda Narvas eestluse edendamisega, siis mingil hetkel pillid kotti panna ja ära sõita. Selleks, et eestlus Narvas edasi läheb, peab seltsile valima uue esimehe enam kui selge ja ta peab olema minust tunduvalt suurem, et ta saaks ka pikka aega seltsi esimees olla ja edasi viia, sest ütleme niimoodi, ega minul suuri uusi ideid ei ole. Ma olen õnnelik, et mul on juhatusse tulnud uued liikmed Mart Pung, temal on alati igasuguseid ideid. Need on küll sõidetud rohkem ühtlustamisega ja restoranipidamisega, aga Raivo Metsmaa on see, kes on praegu pakkunud väga palju ideid välja. Kui ta oli seal koguduse pankrotis oleva maja õues, siis tal tekkis igasuguseid huvitavaid ideid, mida seal saab teha ja mida saab teha suhteliselt väikeste kulutustega. Nii et kui neid ideid sünnib, siis läheb asi ikka edasi. Ja ma usun, et seltsis on veel inimesi, kes on suutelised uusi ideid genereerima sest mina olin Narva linna bürokraatia bürokraat, ämma käitub alati etteantud juhiste järgi. Ja ega initsiatiivikust omal ajal, kes väga tugev oli, oli ju proua Vilma Taalberg kelle idee ja Vana-Narva Seltsi tee oli nii kujude taastamine kui ka teatud ajaloo päevade läbiviimine. Praegu meil on jälle kavas Narva linna arengust üks ajaloopäev, aga see on alles oktoobrikuusse planeeritud. Nii et üritusi meil on kuu peale ja tihedad sidemed on meil ka Peterburi eesti seltsiga, kui me neid edasi peame, siis on hästi. Aga kahtlemata peab juhatuses juhatuse esimees vahetuma ja mina olen selleks juba valmis, et asju üle anda. Aga kelle arvelt siis Narva eestlaste hulk ikka võiks kasvada, kui ikka ära ja ära? Kui me teatud mõttes kasvame ka Narvas elavate Eesti seltsi liikmetega seotud vene rahvusest isikute arvel sest kui mees või naine on eestlane ja teine sugupool on venelane, siis võib juhtuda, et tahetakse tulla eesti seltsi koos lastega. Siis on eesti seltsi astunud osa pensionäride liidu liikmeid nii eestlasi kui venelasi. Ja muidugi me vahepeal kasvasime 30 inimest aastas. Kui Vana-Narva Seltsi läks laiali ja tekkis seltsing ja selle arvel, siis need, kes veel elus hoidnud, ühinesid Eesti seltsiga Narvas. Et selle arvelt me kasvasime ja praegu võimalik veel kasvada, kui ütleme meiega tahab ühineda veel liikmeid Narva-Jõesuu eestlaste seltsis Kalju. Ja praegu meil on ka üks avaldus mulle laekunud Ameerikast. Kui palju neid narvakaid siis üle maailma laiali üldse on? Noh, arvata võib, et kui enne sõda elas Narvas 15000 elanikku siis nendest ma arvan, et kuskil kaks-kolm 1000 on kindlasti Austraalias, USA-s, Inglismaal, Rootsis, nii et narvakad on üle maailma laiali. Seda muidugi, tänud sakslastele, kes enne vene lennuväe pommitamist kõik elanikud linnast välja ajasid. Peale pommitamist ei olnud linna kuhugi tulla, tulidki kuhugi minna. Ja siis muidugi Emireerite alguses Soome, Soomest, Rootsi, Rootsist, Kanadasse, nii ka minu tädi tema küll ei olnud narvakas kunagi, minu tädi läks Kanadasse elama ja on ühe korra Narvas käia. Ja see oli tore, kui tädi kuulis, et ma olen Narvas, siis ütles, et kuidas seal nende venelastega saad hakkama. See oli niukene hirm, see venelane oli nagu ei tea, mis asi. Ja siis, kui võtsin tädi auto peale, sõitsime koos Narva ja siis, kui ta Narvas ära käis, siis ta ütles, et ei, et venelased on väga, inimesed ei olnud. Ütleme hirm, kui on tekitatud mingi asja kohta, et Narva, seal on venelased, no ja mis need venelased siis on, nad on samasugused inimesed nagu kõik teisedki. Nii tähtis ja vajalik töös ja Narvas Narva Eesti Seltsi pidamine on aeg hakata otsi koomale tõmbama. Meie saateaeg saab täispäevade suvekülaliseks, oli täna siin rahvusringhäälingu Narva stuudios Narva Eesti Seltsi esimees ja Narva linnasekretär Ants Liimets saatejuht Jüri Nikolajev ja saatekülalisel nüüd see lõpu loomalik, mida te lõpuks pakute kuulata? Pakuks lõbuks, kuulata. Ta mati nuudete ootasa ruumist tuletab mulle ühelt poolt meelde suvepäevasid omal ajal, kui neid komsomol organiseeris, seal ma kuulsin seda lugu esimest korda, aga minu arvates see on väga optimistlik lugu, elujaatav, elus edasiviiv lugu. Mitte mingil juhul nukker. Ja ma usun, et narval ja Narva Eesti selts on samasugune saatus tulevikus. Aitäh Ants Liimets saatesse tulemast ja kõike head vikerraadiokuulajatele. Aitäh ja nägemist. Vea. Otsiski elan.