Aga Ülle on aetud üsna lihtne, Bonzo milliseid nad seal ise mägedes kannavad? Lihtsalt siin on aknad lahja, leiad tuul, tõmbab Yasse natukene hoiab siis sooja mul naha vahel pähe annab panna. Tahk Lotu sellise loomanahast kõige lihtsam. See näeb välja nagu ehtne kauboikaabu. Noh, ta on püütud jah sinnamaani midagi teha, kuigi siin peal on siiski mingisugused sellised märgid, mis käivad nende matsu pitsi kohta, aga mida ma ei oska seletada, mida nemad küll oskaksid rääkida, missid, midagi võiksid kujutleda, nii et üsna selline, mitte lihtsalt niisama nüüd loto ütleme sisse. No mis te sealt veel kaasa tõite ja mis siin on välja pandud niisugust, mida tavaliselt loodusmuuseumis ei näe. Mida tavaliselt loodusmuuseumis ei näe, no võib-olla seda pontšo kübarat tõesti ei näe, aga mida siin ikka näeb, on see loodusmaterjal. Aga selles mõttes, et ütleme siis niimoodi, et esimest korda et Peruust kogusime samblaid samblikke, siin on mõned huvitavad viljad, Ülion söödab muideks kõige rohkem isegi kaks meetrit pikad viljad. Siis ta puhastatakse, seest ärasid, tuleb seest imelikku massi välja, ajavad seda süüakse ei söödaseemneid ega seda kesta. Ja nimi on tal jäätiseuba, selline imelik imelik taim. Kui see vili siis et ega seal lõunas üldse nende viljade taimedega on selline asi, et ega turu pealt ei oskagi valida, mida söögiks võiks tarvitada. Sellepärast ostab rohkem traditsioon seid, mida siingi harjutud siis banaan või mandariin apelsin. Nii et on selliseid asju meil kaasa toodud? Jah, näete välja pandud isegi supliaani. No siin on ta ju äike, kakskolm meetrikest seal või kolm 40 meetrit ja peakski olema korralik liaan. Ikkagi pikk ja vägev nende otsas võitudest turnida, kohe. Ei maksa proovida siin pea vastu midagi. Aga küll võiks proovida seal, kes aga läheb, siis laske käia. Kogusime kaasaga putukaid liblikaid, siin on mõned õige vinged väljas. Leid ise kogunud ei ole sest mõned liigid on Peruus kaitse all suur Hercules mardikas ta või seal koguda maailma suurim mardikas titaansikk. Samuti juhised koguda. No see näeb välja nagu kohvitassi alustass, et ikka priske 15 sentimeetrit pikk mardikas Eestis niisuguseid ju kunagi ei näe. Ei näe jah, nii suuri lahmakaid noh, ja Lõuna-Ameerikasse muidugi putukate osas küll need vägevad kokku ajanud, seal on neid kõige suuremaid ja kõige vägevamaid. Nii et ikka jätkub. No siin muidugi, kui inimene oskaks vaadata, ei ole küll ühtegi teksti juures giidina, ma räägin ära, siin on Nende röövritsikate juures mingisugused ussikesed või niidikesed ja need on parasiidid. Nendesamade putukate parasiidid, kius, kasvanud nagu inimesel võiks olla paeluss või solkmed või midagi taolist. Ja putuka suremisel, nad lahkuvad väga kiiresti sealt putukat päästmaks oma nahka, aga tegelikult nad satuvad ka mulle siia, nõelad. Ja need liblikate kollektsiooni aseeritsikate kollektsioon on siis lihtsalt muuseumile hangitud, et need ei ole nüüd need, mida te selle ekspeditsiooni ajal sealt kogusid. Ikka kogusin, jah, need on kogutud sellektivitsiooniga õietigi juba kahe aastaseks Peditsiooniga. Kõik need ritsikad, sikaadid, lutikaid, mis seal on, välja arvatud see suur jagu neid ilusaid liblikaid, neid ei tohi enam praegu jälle Peruus kohuda. Need morfiidid, võib-olla mõnes teises riigis on lubatud tööd, aga seal olnud juba kaitse all, kuigi nad on tavalised liblikad. Aga see ilus ja see suurus ja noh, ja võib-olla see, et ihaldus kõik tahaksid neid korjata siis on need pandud kaitse alla. Et neid me ei või, noh, aga need on varemalt hangitud. Metsaviiru kollektsioon on muuseumi siis me panime välja, et näidata neid siiski seal on Flores. Seeruvad nii, et nad mõjuvad nagu kunstmaterjalist, tegelikult aga, aga kuidas nad seal looduses mõjuvad? Kuidas nad lendavad nyymaesteetikutesse, päike sillerdab seal nendel tiibadel krai. Ja siis, kui ta läheb varju siis kui midagi peale valgusti langetavat tiibu must, tegelikult soomused on need sellised, kui valgustele peale tuleb, siis hakkavad helklema siin meie valguse käes ereda valguse käes ja päikese käes on nad väga ilusad ja suurele liblikale kohaselt lendavad aeglase rahuga hõljudes latvades allapoole või mööda mäekülge niimoodi ilusasti. Tõesti nii haruldaselt suured ja kaunid liblikad, mida Eesti oludes kunagi ei näe. Siia nad kunagi ei eksi, sest meie kliima neile ei sobi. Mida te sealt olete siis veel kaasa toonud? Siin on näiteks kivist toodetud ilusat vaba, vaid need on. Peruu on kivide maa väga rikas kivide poolest ja siin on erinevaid kive kasutades pandud nüüd see papagoi kokku. Kõik see ei ole mitte värvitud. Et nokk on mitmevärviline, vaided on erikividest ära lihvitud, kokku liimitud silmad on isegi kivid. Ma ei kujuta ette, kuidas neil jätkub kannatlikkust, seda käsitöö meistritelt lastasin kokku lihvida, liimida. Ilmselt on tegemist hästi iidse käsitöö kunstiliigiga, et see tõenäoliselt pärineb põlvest põlve. See oskus. Jah, aga nad seal kivitöötlemist on hulk aega teinud ja kui see nikerdamine neil hästi käpas on, miks siis mitte seal teha, noh, kasvõi see vait näiteks. Üks matkasell oli nõus panema selle alpaka villast või ütleme nahast siis nahk nahktoode valmistatud sellise teki välja ja see ei ole mitte nüüd värvitud, nagu meie värvime lambavilla, vaid siin kõrval on pillid näitab, et need ongi need laamad jal, pakad, kannavadki seljas, mitmevärvilist villa ja nüüd on valitud siis need Jupitsi välja ja õmmeldud kokku olid selline ilus värviline, vaikne triibud siia sisse ja see on ikka täitsa täitsa fantastiline, mida nad teha oskavad. Siis ma näen siin lae all on keerdus. Kas nahk see on, kas see on anakonda, noad on ta sellest ja see on üsa tille olnud, mõõtsime ära kolm meetrit ainult, aga keskmine on viis, kuus, seitse meetrit, jurakat on siis üheksameetrised, nii et seal on veel rullis ka, kui pikaks venitatud kolm meetrit on täitsa palju ja, ja kolm korda nii palju jämedam ka siis võiks arvata, et selline keskmine inimene meeter 60 või see läheb nagu lupsti. Et ega seal ei ole nalja, sattusite looduses nägema ka niisuguseid, tähendab korra nägime, kui ta ületas jõge, sihtasutus nagu paadile ette jõge ületades, aga aga neid niisama ei näe, sest ega nad lähevad üldiselt minema, inimesed kuulevad ja näevad siis. Mis on veel niisugune vapustav elamus sellelt Peruu reisilt. Mis seal siis ei vapusta, seal vapustab kõik 100-sse matka raskus ja ja võib olla ka see, et seal on võimalus mõnusaid parasiite saada. Meil üks reisikaaslane sai sisse ja küünarnukki parasiitidest Alt kasvab seal sees, ütleme siis niimodi ihus. Lihases jah, mingi mingi kärbse võidki vastne areneb seal vaikselt, et ta on käinud pildistamas nüüd seda ja uurivad, et mis teha, kas lõigata välja või taandareneb või. Eks meil, see temperatuur siin hästi ei istu sellele vastasele, kui seal troopikas edasi elus, seda siis kasvab suureks ja ronid välja ekspord. Kena kärbes. Kõlab küll nagu ulmejutt, aga siin aknalaual on üks kolju, mis see on? Nii, see on kaimani pea, Cayman, krokodilli line. Noh, ta ei ole nüüd päris Niiluse krokodill, aga lõuna Merisson kaimanid, noh, ma ei tea, nüüd kui suureks need nii suureks ei kasva, jah, kui Niiluse krokodillid, aga eks ta paras elukas, see lihased samamoodi. Võib-olla ründab ka lapsi suurel inimesele kallale jaka. Ja kohalikud inimesed tegeled nendega või ei püüa neid krokodilli söögiks, vaid võib-olla tapavad isegi selleks, et need maja ümber vähem oleks ja, ja selle elamise ümber, kus nemad siis tegutsevad. Üldse nad katsuvad, et oleks ümbritsev metsloomadest vähem kihaksist, nad käivad seal palju jahtis ja ja ega seda loodust seal lihtne jälgida ei ole, kuna loomad linnud rohelise taga peidus ja ja üsna kaugele tõrjutud inimese juurest.