Päevatee suvekülaline päevade suvekülaline on Aleksei Turovski. Saates kõlab Aleksei Turovski lemmikmuusika. Mina olen üle karu. Mis teie ametinimetus on? Parasitoloog, etoloog, zoosemiootik. Ülikoolist saite hariduse kui zooloog peol. Bioloog-zooloog ja mul isegi sulgudes seisis enduma lohk putukad, selgrootu mehi. Aleksei Turovski on harjunud rääkima põhiliselt loomadest, aga tänases saates me üritame rääkida teist endast natukene, ega te endast ei ole eriti palju rääkinud? Tegelikult mul on selline tunne, et olen liigagi palju, ma olen intervjuusid andnud ja igasuguseid põnevaid küsimusi just nimelt enda kohta, eriti viimasel ajal aina küsitakse ja loomulikult viisaka inimesena ma lasi hea meelega, vastan ja püüan teha seda objektiivselt. Aga noh, proovime nii, et räägime täna ka loomast, lubame nagunii laamadega, ma lausa sõnajalg ja ma ei ole, eks ole. Puravik ka mitte, kuigi võib-olla noh ja lapsepõlve sarnanesid natukene puraviku. Selles saates räägime ikkagi ka kodust ja lapsepõlvest. Te olete sündinud Moskvas. Kust teie vanemad pärit olid? Isa sündis Poolas, siis sattus ta nõukogude liitu ja oli, ma ei mäleta, mis eluaastast ta oli moskvaalane. Ja Moskva ülikoolis sai ta tuttavaks minu emaga kes sündis Tallinnas ja loomulikult sattus nõukogude liitu 40. aastal, eks ole. Ema oli sundevakuatsioonist niinimetatud väga kaugel Ida-Siberis, kuid vaata, kuidas 17 aastasel tüdrukul õnnestus. Õnnestus, ta jõudis Kaasani linna, kuhu oli evakueeritud Moskva Ülikool astus ülikooli ja siis edasi sai ikka. Esimese maailmasõjani, nüüd emapoolsed Nad olid klausid ja elasid peamiselt Pärnus, ei mäleta mitu põlvkonda mõisa pool tema ema poolt, ma olen Tallinnale, kui ma ei eksi, viiendas põlvkonnas. Sedasi, nii et kuidas nüüd võtta, kust ma pärit olen, eks ma ikkagi enamasti Baltikumist. Ida-Euroopast loomulikult ühe otsaga muidugi Moskvast. Moskvas tulite ja vanemad Tallinna, kui te olite päris väike kolmekuune Tallinnas, olete kasvanud. Ikka ikka ikka Tallinn andmine oli kuidas tema lapsepõlve meenutata. Suuriva rõõmu ja rahuloluga ei olnud mul tõsiseid ja ma ei tea seal mingisuguseid Frey listlik probleeme, minu vanemad väga õigeaegselt ja imeadekvaatselt ja väärikalt läksid lahku, kui ma olin kuueaastane emale nende eest elu lõpuni tänulik selle eest, kuidas nad seda tegid. Nii et ma olin igal võimalusel isa juures laskmas, elasin aga loomulikult emaga Tallinnas ja nad olid tublid. Kas vanemad suunasid ka kuidagi teie valikuid või lihtsalt vaatasid, mille vastu te huvi tunnete? Just see viimane variant oli päevakorras ja rõhutatult ja kasutusel ja ma pärisin ise, aga loomulikult ka ema käest, kuigi ema ikka üritas mind suunata. Ta tahtis, et mina hakkaksin arstiks. Arst või advokaat sai mitte mingit advokatuur, et ta ei pidanud lugu juristidelt. Palun vabandust juristide eest, eks ole, pidas külluga poeg ja mitte mingil juhul keegi meie perest ei tohtinud. Teised arstid töötasid temaga psühholoogina, eks ole, aga just nimelt patsientidega tehtavas ema kasutades ta leiutas uurimismetoodikaid ja vimistlast neid ja tegi koostööd arstidega. Ta soovitas, ta rääkis, avaldas omi unistusi, mulle läksin ja, aga no vaata, maailmas on nii palju teisi erinevaid loomi, keda. Konkreetse inimesega mind huvitab haigustekitaja patoloogiline protsess. Mind huvitab ja loomulikult seoses sellega absoluutselt kõik võimalused seda suunata, kontrolli alla saada, eks ole, kustutada. Ravida loomulikult, kuid minu teema, minu. Minu eluhuviala on looduslikud protsessid ja bioloogiline norm. Sõprade vetarstidega loomulikult muidugi noh, ja kui nemad ütlevad, sa, mine ikka human arsti jõhkrat vetarstid on teid aidanud ka. On küll. Nii et inimestel ja loomadel on haigused ühtemoodi Palju sarnasust loomunikud loomulikult samasust ei otsi, sest ei leia hoide sarnasus. Sarnasusi on väga palju ja loomulikult ühiseid haigusetekitajaid selges parasiidid. Need on need, mida teie armastate vist ainsana üldse. Kõik teised inimesed arvavad, et parasiidid jube ebameeldivad asjad. Kuidas teile vastata, kallis proua karu, vaadake vanas Egiptuses vaaraode ajal kõikide dünastiat vältel seni kuni tulid kreeklased, aga ma ei tea, kuidas kreeklaste juures seal Aleksandria perioodil, kuidas oli, võib-olla samamoodi, aga selline tekst nagu vaaraovihkaja oli välistatud. Ei ole võimalik, et inimene ei armasta vaaraod. See ei tule kõne alla. Kuidas siis vandenõukogulasi kurjategijaid iseloomustati? Nad olid inimesed, kes armastasid, aga mitte kogu hingest. Nii et väga paljud parasiit armastan, aga mitte. Lind oli välja teie huvi ka ajaloo vastu, see huvi on teil ka ju kogu aeg olnud. Jah ja siin loomulikult on olnud alati minu jaoks juhtivaks nii-öelda isi. Me oleme praktiliselt samas vanuses, mil on kuu aega, vahed jäävad nii nagu ma suhtusin pühasid hikutesse, näiteks eks ole, vaat niiviisi tema suhtlus Tšingis-khaani ja teiste seda laadi tegelaste lugudesse Sõdade ja sõjaväe ja sõjaväevarustuse taon arheoloog, ta sõjaajaloolane. Ja ta on suurepärane kunstnik ja restauraator. Risto ei ole õige, seda palun vabandust. Ta on täppisimitaator oma sõpradega, teeb päris materjalidest terasest ja loomulikult puidust nahast reaalsetest. Mis võttis selliseid tellimusi vastu? Loomulikult on väga raske, pealegi nende seas ei olnud ühtegi no tõepoolest pädevad Buznesmeni, eks ole, finantsistid nad ei leidnud. Kuid nad tegid, tegid hästi palju huvitavaid asju, nii et tema, Ta ei saanud mitte rääkida mulle õhinal ja väga emotsionaalsed äärmiselt huvitavalt. Sellest. Aastal jahihooajal näiteks atentaat tsingi saalile ja kuidas ta eluga pääses ja kuidas nad olid riides ja millised olid nende relvad seal niivõrd lummavalt. Huvitav et mul seal sealtkandist mul on, mitte ainult sealt, loomulikult te olete ise kaela koorinud. Ma ei saa öelda enda kohta, et ma olen ajalugu uurinud, mida ma tõesti uurin ja seda zoosemiootikud pilgu, eks ole, on mütoloogia, kuidas loomade liigid täiesti reaalsed, konkreetsed liigid, näiteks aia ja kas mingisugune liig või rong minu lemmik, kuidas nad pääsevad loodusliku segu süsteemist, loomade kooslusest. Nii et inimesed on ikkagi otsinud vastuseid oma küsimustele loomariigist. Inimene on ainus liik, kes spetsialiseerub müüdi abil müüdiga puudu, teisi selliseid liike me ei tea, nii nagu teadust tunnistame ikka täiel määral loomulikult esialgu vähemalt meie liigil, meil on olemas kõne, meil on olemas keel, meil on olemas kontseptuaalne mõtlemine ja meie loovus. Sellise liigina avaldub eelkõige kõikjal universaalsed ja 24, seitse sellest, et me loome seletusi, otsime seoseid, interperiteerime nii, ja kui me läheme mingisugust elusat asja või mingisugust sündmust. Või vaatleme olukorda nähtust. Esimene asi, mida inimesed teevad, nad hakkavad otsima seletust, nad loovad müüte. Ja loomulikult kõik, noh, näiteks absoluutselt kõik müüdid loomade kohta toetavad mingisugustele. Kuivõrd otseselt see on teine küsimus, aga algupäraselt ikka mingisugustele täiesti bioloogilistele faktidele. Näiteks väga huvitav, vanad Kreeka, Kreeka müüd, väitis ja seda usuti, müüd on mütoloogilise teadvuse jaoks tõeline lugu. Te vaadake, kui kiiresti tekivad meie ajal uued müüdid ja kui võimsalt arenevad vanad. Väga huvitav. Aga jah, vanad kreeklased olid kindlad, et emalõvi saab paarituda ainult Leopardiga. Vaat kus lugu ja jumalad, et karistada. Ja Melitus, tema abikaasad, kes armastasid teineteist nii väga, et Olümpose jumalate, naise mees, jumalat, eks ole, soovidele ei vastanud. Andsid korvi Olümpose jumalatele, sest armastasid teineteist. Vaat Šveitsis muudeti kaheks lõviks lõvi paariks, nii et seks oli välistatud. Miks kreeklased sedasi arvasid? Mul ei ole vastust sellele, võib-olla see on ainult oletus. Sündides on tehnilised see on loogiline, kuid seda ausalt kinnitada. Loomulikult mul ei ole vähemalt praegu mitte mingisugust võimalust, kuid sooloogine ma seda tean. Ja minu meelest püha kohustus on teha selline oletus muidugi tunnistades või teades, et see on, ütleme nii, hüpoteesihakatis. Päevade suvekülaline on zooloog Aleksei Turovski. Mis loomatile lapsena kõige rohkem. Putukad on natuke putukad muidugi, muidugi. Ja nad olid siinsamas, seal, kus mina ja nad, mis ma olen väga-väga tõsiselt, pakkus huvi. Nad tegelesid oma asjadega. Praktiliselt ei teinud minust välja, see oli lummav. Nojah, iga teine loobuda inimest näeb kas tuleb juurde või jookseb ära. Vaatab ju ja nuusutab ja tuleb natukene ette ja siis kohe tagasi ja igal juhul ta suhtleb minuga, okei, me olime kontaktis, see on väga mõnus. Mul oli sõpru koerte, kasside ja siiamaani on hea sõber, ütles intrist, tunneb iga koer Tallinnas küsinud koerte kohta. Seda väita ei saada iga kassi ilmselt. Okei, see on tore, see on ülipõnev. Kuid mind lapsepõlves ja mitte ainult lapsepõlves eelkõige huvitas, vaimustas, lausa, tõesti erutas olukord, loom tegeleb oma asjadega ja ei tee minust välja. Ilmselt teda ei sega, ma saan näha, kuidas ta elab. Nonii, aga kui oma kodus lavastama, et meil on seal mingid prussakad või lutikad, kes ilmselgelt teevad meist välja küll, kui me neid taga ajame siis on kõik korras. Aga ei, me ei taha ju, et meil toas. Seda muidugi, no need võib-olla noh, ütleme seal prussakaid või sääski kihulasi. Nagu me rääkisime, ei armasta, ma kogusin. Kuid, aga te mõistate neid. Esimesse klassi läksin, läksin ma Moskvas kooli, elasin siis vanaema vanaisa juures, vanemad olid juba lahus. Isal oli teine abikaasa, hiilgav inimene, andku talle hingamist. Suurepärane inimene. Mul elus oli vähe nii häid sõpru. Ahjaa jaa, aga ma elasin siis vanaema vanaisa juures ja käisin koolis, kui ma ei eksi, selle kooli number oli 222. Vaata sel ajal Stalini juudiküsimuse lõpliku lahenduse kampaania, mida ta valmistas loomulikult hoopis teistmoodi kui Hitler oma kampaaniat, eks ole, samateemalist enam-vähem selle kampaania arenguid tapil tol ajal oli nii, et kui mõni asutus tehase või mingisuguse, ma ei tea, võib-olla uurimisvõi õppeasutuse juht arvas, et seda või teist juudi rahvuse spetsialisti Tal on vaja, ta tohtis jätta enda juurde. Vot selline oli minu kadunud vanaisa põlisTurovski. Ta oli suurepärane orgaanilise sünteesi insener. Dioodid näete siis sinna pidid minema sinna ja keegi võib-olla läks ka väga vähesed praegu tõesti ema. Tööl Tartu laste nakkushaiglas Kuidagimoodi vormistus teda tööle, ema elas Tartus, käis koristamas emaga ei saanud siis muuta, et Tartus ei Tartus ega Tallinnas mitte keegi, mitte kuskil ei saanud mingit tööd, nad olid ülikooli õppejõud, eks ole, ja siis loomulikult need lasti lahti ja elasin siis vanaisa juures, käisin seal koolis. Jah, 13 perekonda, igal perenaisel oli Cerazinga petrooleumiahi tabureti peal. See oli köök, kõik ettevalmistused teksti toas. Lõigete sibulad siiamaani mäletan, oli väga muljetavaldav. Seal elasid mitte prussakad, seal kellasid, mustad ida tarakanid. Ja see oli nii põnev vaadata, kui teie olite ainult, kas nende vastu huvi tundis, teised tapsid, ma arvan. Karta on jama, sõit passiga, panin pahvi, russid karpidesse tühjadesse ja hoidsin vanema voodi all. Ja siis ma saingi näha seda imed, kestumist, süsimust, tarakan. Oletame, et üks viimastest kestumistesse tema elus oli no nendel türannidel võib-olla isegi üheksa kestumist kõrgematel putukatel ühisokei, aga see selleks kuidas see süsimust elu. Nonii valge, imekaunis. Kas loomast ronis nalja, teine loob. Ma sain aru, loomulikult, aga ma ikka küsisin isa käest. Isov loomulikult seletas mulle asja lõplikult ära ja andis kinnituse pidualetustele. Ta toetus unistlased, minust saab arst, aga ta toetas absoluutselt kõik minu huvid ja hobid ja loomulikult ma tundsin palavat huvi keemia vastu ja see ei olnud odav õppevahendite poes, see oli raekoja platsil enam-vähem seal, kus restoran. Vana Toomas pärast oli keldris helded esimesel korrusel suurepärane pood ja pikal tänaval oli reaktiivide pood. Lihtsalt inimesed võisid osta vajalikud kas keemiliselt puhtad või puhtad analüüsi jaoks igasuguseid, täiesti konkreetseid reaktiive ja see ei olnud odav. Ema andis mulle selleks raha ja ma tegin kodus igasuguseid katseid, absoluutselt lubamatu. Midagi plahvatas ka, muidugi tähendab mitte väga kõvasti. Aga noh, mul oli üks hibiskuse puu, niinimetatud hiina toakask, ta oli päris kõrge kuskil meeter, kuuskümmendume suures potis. Ükskord kui ma korraldasin seal parajalt järjekordse plahvatuse, siis klaasikillud veerisid selle puulehed ühe poole peal. Nii et pool puud oli paljaste teine poollehtede muidugi puu seda üle ei kahju, aga mul oli üks monstera tohutu suur laen ja väga huvitav niisugune roni troopiline taim. Te küsisite lapsepõlve kohta täiesti. Ei, ma, ma jäin mõtlema teie ema peale, sellepärast et mul on endal seesama kogemus, kus mu laps, kas siis igasuguseid jubedaid mardikaid ja siis ma avastasin, et on toonud ka ühe rotipoja samal ajal kui minu ema oli seal korteris võidelnud mitu aastat rottidega. Ma ei hakanud karjuma selle peale ma lihtsalt ütlesin, et, et me ei saa kahjuks pidada seda. Ja siis ta läks, oli väga kurb ja nuttis ja viis selle roti ära siis sinna, kus talle see rott ainult. Jah, aga tähika viis rutiin. Kus nad ära ei saanud ja siis ta korjas, tigusid näitajad ja siis sõitsime mööda linna, seo purk oli meil kaasas, aga minu õde, kellel oli aedadest, võitles tigudega, ütles, et ei tohi seda purki kaasa võtta, siin siis jälle laps nuttis ja viisis need teod loodusesse tagasi. Ma ise mõtlen ema seisukohalt, et me väga hästi mõistame seda. Aga kui ikka neid elukaid tuppa tuuakse kogu aeg. No te olite ainus laps oma emale, hariduslapsi ja korteris, ta pidaski sellele vastu, mida te seal tegin. Nii loomadele kui paukudele. Ühtegi nördimuse avaldust või keelavad sõna. Üks kord ta oli Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia kateedri õppejõud, mõnda aega juhatas seda kateedri. Dotsent oli ja töökoosolekuid võida, tuli komandeeringus, Tartus, käis seal ülikoolis. Ta tuli väga hilja õhtul. Oli loomulikult ja ta ei tahtnud valgust põlema panna, et lasta, see tähendab mind mitte segada, olgugi et ma olin teises toas kõrvaltoas. Hästi vaikselt läks, siis võttis riidest lahti, läks voodisse ja maandus siili peale. Siilile oli üks korralik puur. Aga vot see puur läks, ma ei mäleta, kuidas see juhtus, aga see läks põlema ja oli elamiskõlbmatu mõnda aega, nii et siili loomulikult passin ennast, kõrvetasin natukene küll, loomulikult siil ei saanud kõrvetada ja panin ta, kuhu ma panin põrandale. Ma mõtlesin, te panite ema voodisse. Olla ei pannud. Ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et oi, ma voodisse võib ju ka minna. Tei lugenud siilile sõnu peale, ühesõnaga, ta oli lihtsalt. Ma jätsin isegi kirja köögilaua peale. Ema siilipoiss on täna öösel vabal liikumisel meie ruumides ja ema ei teinud. Kangelaslik said on nimetanud, tähendab, putukad emal ei olnud kuidagi midagi putukate vastu ja minu madusid, ta isegi karjatas mõnda aega. Hiljuti suhteliselt, kui minu pojad olid juba suhteliselt suured, siis ma tõin loomaaiaväravast sinna toodud ja kellegi poolt lihtsalt kolmel liitrise purgiga jäetud muljed, vesi, nastiku, pojad, kolm sellist lapsukest. Ja ma tõin koju ttu esiteks neid jälgida. Seal siis karantiin ka ühtlasi teiste madudega suhtes, kes meil kollektsioonis olid. Selliseid asju loomulikult ei tohi teha, aga no inimesed võtsid Te mõtlematult, näe, loovad, väiksed mao, panid purki, tõid, nüüd võtsid kaasa automatk, eks ole, kuskil seal Kaukaasias arvatavasti. No ja mida teha? Ja siis ma rääkisin temale ja mida tuleb teha ja mida ei tohi, kus nad siis olid naistega ikka seal purgis, terrariumis, kodustel mul kodus ja see ei olnud esimene ega ka 20. kord, kui maod olid kodus, emale maod pakkusid suurt huvi, tab, meeldisid talle. Talle meeldisid küll nimetajat, samuti linnud, mitte nii väga näitaja, sallis putukad kindlasti meeldised. Ämblikute vastutasin midagi, tal oli kindel, selge ideo sünkraasia vihmausside vastu. Ja loomulikult poisid, kui said sellest teadaviija seisund aastaselt parajasti oli, loomulikult ei saanud mitte näidata vanemale, näe, mis, võib-olla õelad krambid. Siis, vaat siis ma tegin karu häälda, tõesti, lastele ei tohi niisugust asja teha, inimene paaniliselt kardab, usse liiguvad ja tõepoolest Nabusid mitte nagu maod, maod, keda me noh, rahvapäraselt vahest hüüame ussideks nad ei ole ussid, kogu lugu, emotsioon, koguneda motoorika liikumise, mai on hoopis teistsugune. Vihmaussid, ta tõmbab ennast paksuks ja siis venitab ennast pikaks, vot seda ema isa näha. Mis ta nende nastikutega siis tegi, kui ta ära läks, harjutus, kuidas karjatamine on sõna otseses mõttes. Temal seda pärinevad arvatavasti täiesti võimalik, et neid mängus. Kuid vot see on minu isa põhimõtte püstigi lapse poolt esitatud küsimust ei tohi jätta vastamata. Said ja vastu. Mul on kiire, seal ei ole hea tuju. Võta ennast kätte. Ole sellest üle, sest sa ei tohi lapse küsimusele vastamata jätta. Kui ta tõesti tormab, tal on tõesti kiired, on ukse peal ja laps midagi küsib, kas ta tuli tagasi ja vastas. Tuli tage, seostas, peadus, leppis kokku, pärast räägin ja hakkan vastama ja juttu meil tuleb enam-vähem sellistest asjadest. Aga õhtul, kui ma tagasi tulen, ma praegu ei saa ära küsimuse unusta ja rääkis õhtul ja alati ja see on minu Elumuda absoluut. Ja olete seda ise teinud ka absoluutselt. Teie lapsed on alati võinud küsida teie. Täna päevade saatel külas zooloog Aleksei Turovski. Me rääkisime siin, et kui teile meeldivad putukad ja siis kiskjad no kas on ka siiski? Loomulikult kiskjad no mitte kõik jällegi mitte kõik ei armasta kogusingis. Minu lemmikud on siiski imetajate kõrgemad vormid, kaslased, koerlased, tegelikult praktiliselt kõik kiskelised, sest nokk kõrgemad vormid, kuidas me võtame, kes on primitiivsemad, kes on enam arenenud või kõrgemad, selleks on mitu erinevat kriteeriumid. Näiteks selline suhteliselt primitiivse sugukonna, nagu seda on Tiibet kaslased esindaja, nagu sulikaad, nelja varu, väga kenad, armsad kõigile, meie fantastiliselt targad toimekad, selline õppimisvõime, et tõepoolest vaata imesta, sellised loovad, kelle elus on väga tõsised, väga karmid väljakutsed lausa igapäevasel praktiliselt seotud niivõrd paas käitumisvormiga nagu toitumine. No iga hamburger hakkab vastu, iga pitsa kaevab ennast maasse või lendab ära. No ütleme nii raske on seda tõesti ausalt nimetada, võid kirjeldada minu käest tihtipeale küsitakse, kes on teie lemmikloom ja küll ma olen vastanud tihtipeale tiiger, sest tiigrid tõesti minu lemmikud, aga kahju, häälid, hiilgavad loomad. Muidugi, Kitslased, maod, krokodillid, Aslalised, kiletiivalised, mesilased, herilased, varblased ja loomulikult sipelgad. Noh, kuidas siis teisiti, aga hiidkalmaarid, ühesõnaga, lõpuks ma leidsin ühe täiesti konkreetse ja ausa vastuse vormi. Minu lemmik on see loom, kellega ma parajasti suhtlen. Nii, see on. Kuidas inimene peaks loomadega suhtlema? Inimesed tahavad loomadega väga lähedalt suhelda aga kas on hea, kui inimene saab loomaga liiga lähedaseks või peaks ta ikkagi laskma loomal elada oma elu ja eemalt vaatama? Loomulikult, me peame laskma, loomadel elab. Loomaaias ei ole see võimalik lumes just nimelt nad elavad oma elu, me teeme kõik selleks, et noored inimesed on juures seal. Televiisor, vaprad ja ilusad. Tere hommikust õhtuni ja meil on hilisõhtused, ekskursioonid mai lõpust juuli keskpaigani ja siis muidugi vaprate ja ilusate seriaalil lisafilmi. Seda vaatama, eks ole, meeldib inimesi vaadata muidugi loomulikult, meil oli ükskord peaaegu aasta pikkune karantiin aastate eest oli siin Baltikumis, Poolas, Valgevenes, suurel alal oli suu- ja sõrataud, nii et aasta vältel külastajaid ei olnud. Loomaaias ja lasime operatiivsai otsa, sai läbi. Lasime jälle inimesed sisse, kõik loovad, tormasid televiisori juurde jälle, et ta peale umbes nii. Nii et muidugi loomadega tuleb suhelda, teades ja võttes arvesse ja rangelt pidada sellest kinni loomaliigi omadused selle liigi, noh, maailm. Juhtivimetajatel peaaegu kõikidele loomulikult välja arvatud kõrgemad päris abilised ja võib-olla mõni teine tavalalised, eks ole, sellised lindudele seal loomulikult visuaalne akustiline meel. Madude puhul seal soojus, soojustundlikus loomulikult maitse ja lõhnataju haistmismeel maitsemeel kõik need aistingud. Kõiki seda tuleb arvesse võtta loomabioloogia algsed omadused, eks ole, iseärasused, liigid, tunnused peavad olema selged kaasa arvatud ökoloogilised aspektid ja loomulikult liigi konkreetsed käitumise asjaolud. Näiteks suhtled üksildase kiskjad või sotsiaalsed, väga suur vahe. Näiteks kas sa suhtled kassiga või koeraga käia, on üksildased loom, see ei tähenda, et nad ei ole tolerantsem ja see ei tähenda, et need ei tunne huvi teineteise suhtes. Kuid iga kas läheb jahile üksinda seal tohutu tähtis asjaolu nende käitumise juurest. Koerad, asotsiaalsed koer on globuliseeritud hunt umbes 25000 aastat. Ja loomulikult see kallis lõbusvamiliaadis muidugi hindab sind, kes sa ka ei oleks. Sellest, millised on suhtlemise normatiivid, nõudmised, võimed ja võimalused sellel samal konkreetsel liigil, meie oleme inimesed, meie saame ennast teha, kelleks tahame. Nemad ei saa. Kas teie ellu midagi muud peale loomade loodusega mahub? Te rääkisite, te armastasite kunagi kontsertidel käia, aga nüüd vist ei ole enam selleks aega. Te olete ikkagi sportlasi kunagi õpetanud ülikoolis õpetatud ool. Oi, see oli nii tore. Kuidas eksamil? Mul üks meistersportlane teatas, et loogilised joogiks kõige paremini sobib vesi temperatuuril miinus 20 kraadi. Küsisin, et kuidas seda joomisprotsessi, siis tuleb endale ette kujutada klambri peegli abil, eks ole, miinus 20, eks ole seal mitte lihtsalt jäävad ju väga külm, ehk väga kõva jää. Rei vesi jahtub miinus nelja kraadini ja enam siis ta ei. Tähendab, ma sain aru, kust tuleb selline huvitav vastus. Joogiveetemperatuur optimaalne tõesti pluss loomulikult pluss 20 kraadi, kui tohin, siis neli kraadi siia puutub temperatuuril pluss neli kraadi. Vesi on kõige tihti kõige raskem. See läheb veekogude põhja poole, nii et seal on väga hea talvituda kõiksugu vähilaadsete kaladega. Aga noh, see selleks spordi vastu. Teile ei meeldi võistlusi vaadata, kuidas inimesed võistlevad omavahel, kes on kiirem, kes on tugevam. Ma olen üks kõikide mängude suhtes, no loomulikult ma tean, kuidas mängitakse oma läisklas, valent teid ei huvita, enda jaoks võistlusmomentidega kuidagi arvestades kuidagi rõhu mind igal juhul, see on kohutavalt igav. Osaleda igasugustest mängudest, eks ole võistelda ja see röövib aega, jõudnud tähelepanu tasuvusega isaga, vaadata hokit, oli huvitav, Sander kommenteeris ja vot see oli. Lapsena, isa, kes teid kasvatas ja väga hästi suunas sporti ei pannud tegema, nagu poissi tuleb sporti tegema. Ma ronisin nii palju igale poole nagu loota, leida mõnd elukad voi näiteks kivistisi. Ta tutvustas mulle kivistised ja ta oli professionaalne filosoofia ajaloolane. No ehk siis dialiktilise loogika, õppejõud ja loomulikult ka esteetika tegelikult kõik see on üks niisugune absoluutselt süsteemide kompleks, ütleme niiviisi teda väga huvitas ennast ka bioloogia. Ei noh, see on tõesti fantastiline. Paar-kolm aastat peale selle, kui Watson ja kriik oma DNH molekuli mudeliga tulid avalikuks. Ta rääkis mulle sellest happest ja sellest, mis asi on geneetika. Ja tol ajal geneetika oli, kui ma ei eksi, kapitalismi avalik, mingisugune halva käitumisega naine teadusena. Niisu kõlas. Tänu talle suurel määral minu huviobjekti sattus, tuli tormas ka Eesti eelkõige siluri-ordoviitsiumi, aga loomulikult teeb on üks jalg põlevkivi poole ja nii edasi, nii et isal ei olnud muresid. See laps ronib nagunii jõkke ja sukeldub, sest ta tahab teada, kes seal põhjas tähendab ujumise, õpetas selgeks, et ka ma ei oska öelda, kes mulle ujumist. Ma ei mäleta aega, millal ma ei osanud ujuda. Noh, loomulikult ma sain viimistleda umbes 12 aastasena mingisuguste sõprade juures, me olime Aasovi mere ääres Aasofter teanskavat, sellised linnad. Seal ma ujusin. No nii kaugele, et laevadel mulle karjuti, et mine tagasi. Binokliga on näha seal, keegi vehib tohutu suure vannilinaga seal ilmselt sinu vana sa seda ei näe, aga vee binokliga saad ise minna. Muidugi ma sain ise minna ja poodsa, millal, loomulikult, kuidas siis teisiti, sest seal ülevalt hoopis teised putukad küsida. Te ütlesite, et lemmikloom on väga raske öelda, aga kus on kõige ilusam koht, kas on see Eestis on seal mujal, kus teile kõige rohkem meeldib olla? Käia vaadata ja hallata. Proovitud olen kodusistuja temperamendi poolest, aaren, kodusistuja. Mulle kõige kallim. Laiud saared, mida lemmikud loomulikult noh, paraku isegi pidulimikus Käsmu metsas, no ei ela seal, leem olid, eks ole. Kui mul avaneb võimalus minna sinna, kus nad elavad enda juures, kodus, Madagaskaril sain ma seal ka paaril korral käia. Kirt muutub kauniks sinu silmis lets valgud režiimis issand jumal, selline unikaalne mootoriosa muutub kauniks. Kui sinna minna põhjalikult, siis just nimelt nordkapp on üks igavamaid, kohvi ja allapoole palju, palju, palju ilusam. Ja noh, see on ju tõepoolest fantastiliselt kaunis, kuidas varahommikul oled merekaljude laidude vahel viimane torm oli väga ammuse tähendab peaaegu kuus tundi tagasi lõppes nii et ookeanilained tõstab sinna laevukest ja siis sellel ju allapoole. Ja loomulikult sa tahad näha linde, nii et mootor vaevu tööd. Ta on nii ilus ja huvitav on, et verehaigus no ei pääse ligi. Lõppude lõpuks, kui sul on tõesti huvitav linde vaadata, Algid ja loomulikult merikotkad, võtad kaasa, natukene värsket kala, hakkad loopima, varahommik, mehed, kilomeetri kõrgused on poolenisti pilves, aga kotkad lähevad katkevad ja siis hakkad loopima, niiviisi tekil tursk teinud ja siis nii nagu vanasti ilmutati fotod pilvest tuleb ekskotkas tema järel teine, kolmas, neljas, ja neid tuleb 12. Ja siis sa näed, kuidas kõige suurem juhtiv proua istub kalju peale ja hakkab nendega vaikselt resoluutselt suhtlema. Ja nemad tulevad, kui proua luba tulevad, võtavad lennult sinu poolt visatud turske vaata, kui sa seda kõike vaatad, sa ei uuri, kuidas on lood horisondiga. Järelikult merehaigus sul ei ole. Nii lihtne, see ongi väga lihtne. Singijatest lillakatest valgetest diilogistest õites sellised nagu vani nagu pärjakesed astuvad oma telgist välja, sa oled samas kohas. Ja kivipinda ei ole näha, ühega kasvasid nad üle ja hommikul läksid kõik lahti. On kaunis, on küll. Aga ikkagi, no ausõna, see on niiviisi minuga, ma ütlen, et ma olen kodusistuja, täiesti võimalik, et asi on eelkõige sellest eestist kaunivates kõht. No ei hakka pakkuma igal juhul. Kuid kõik kohad on muidugi huvitavad. Lindudega, mul on sama lugu, Ma jumaldan Praha linna. Jumalik linn, hiilgav linn. Mulle väga meeldib London, väga-väga-väga meeldib laulda. Ma saaksin elada nii siin kui ka seal. Tallina kaunis linn, vot Tallinnas mitte elada mõisa. Ja kujutage ette, ta ei taha Tallinnas elada. Ta armus Tartusse ja ma saan sellest aru. Kuid mina olin Tartus seitse aastat keemiat, viis aastat bioloogiat ja Tartu ülikool igal juhul mul on kallis ja armas. Päevad ei, suvekülaline oli zooloog Aleksei Turovski MINA OLEN Ülle Karu. Saates kõlas allegro ärkantsil akvarelli kirikus. Anaadist mängisid Jaan Õun flöödi, Mati Kärmas viiulil ja Heikki Mätlikkid Darryl. Kui ma Aleksei Turovski käest küsisin, mis muusikat Me saates mängime, siis peaaegu mõtlemata ütles ta kohe Fredi Mercury Brittender. See on ka meie tänase saate lõpulaul.