Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord jõudsime järelduseni, et Stalin ilmselt markide koguja ei olnud. Aga oleme ka natukene rääkinud tema hobidest ja kunagi oli juttu, et meeleldi mängista piljardit. Isegi mälestustele tuginedes saime välja tuua mõningad detailid, kuidas need mängud toimusid ja kes seal siis parajasti laual pidi ära käima. Igatahes on päris palju kirjutisi ühes teises Stalini hobist ja seda teemat pole käsitlenud. Ta olevat väga hea meelega laulnud. Ja kui vaadata mälestusi, vaadata nende inimeste mälestusi, kes olid kuidagi temaga seotud, siis toovad nad esile, et Stalin armastas muusikat. No see armastus muusika vastu on muidugi stalinliku, teame ju muusikute tagakiusamist, teame Šostakovitši ja teiste saatust, nii et see armastus on küllaltki omapärane ja veel kord puhta stalinliku. Aga kui vaadata neid mälestusi ja võtavad konkreetselt seda muusikaharrastust, siis võiks tuua näiteks esile Cromatico mälestused, tulevane Nõukogude Liidu välisminister, pikaajaline välisminister, minuealised inimesed, teda mäletavad. Ja ta kirjutab, Stalin suure huviga, kuulas neid kontserte, mis korraldati Kremlis ja ta täpsustab veel. Stalinile meeldisid nisukesed, tugevad häälep, nii mees- kui naishääled. Ja eriti olevat alle meelt. Ta manada suure teatri lauljate esitused. Ja sellest oli meil ka kunagi juttu, kuidas Stalin suhtus suure teatri kolleks Kiievi, meil olid ka näiteid 37.-st aastast, kui represseeriti massiliselt kultuuritegelasi. Nii mitmedki suure teatri näitlejad said aunimetusi ja medaleid, ordeneid. Aga kui nüüd vaadata, keda akromüük ka eraldi välja toob, siis selleks on niida. Kohe kirjutab Stalini lemmikuks oli Ivan kaslowski. Askees laulis suures teatris juba alates 26.-st aastast, nii et väga pikalt on selle teatri koosseisus ja kuskil 30.-te teisel poolel kujunebki temal, Stalini lemmikteatrist lahkub ta 54. aastal. Mõned mälestused, mida jõudsin lehitseda, kirjeldavad seda kui mingit mõistatust, arusaamatut, miks ta lahkus? Gazened kuidagi seondub Stalini surmaga, ei oska öelda. Ja tal oli tohutult austajaid, see on jälle spetsiifiliselt venelik, kõik need lauljad, balletiartistide fännid, kes käisid neil peaaegu et tõesti sabas selle sõna otseses mõttes. Ja mälestustes on ka ära toodud niisugune natukene lustakas lugu, et samal ajal kui suurest Teatris laulis Ivanka Slovski laulis seal kaks, teine väljapaistev artist ja see oli särge Heljeemjaš. Aga Nänd fännid jagunesid erinevatesse parteidesse enam-vähem nii nagu tänapäeval jalgpalliklubide fännid. Ja vähe sellest, kui juhtus etendus, kus mõlemad staarid olid laval siis fännid üritasid vastaspoolt ületada aplausi ja braavo. Aga vähe sellest, just nimelt mälestustes on ära toodud ka nisukesed säigakesed. Pärast etendust olevat nad solissa läinud käsitsi kui nii, et suhted olid ikka väga teravad ja tõesti meenutab natukene jalgpalli fänne. Igatahes on väidetud, kaslowski muutus Stalini lemmikuks kuidagi ootamatult pärast mingit etendust hakkas Stalinile tohutu meeldima. Ja siit tulid köhid, privileegid, Lenini orden, Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetus. Ja jällegi kunagi ju rääkisime peamiselt suurel teatri näitlejanna tõst, lauljanna tõst ja ka sellest, et Stalin ju neid käsitles või suhtus neisse kui mingisse isiklikku omandisse. Poputab, aga igati olete te minu omad? Ja grammibkaa meenutab ühte seika, kunagi ta meil oli, aga see on niivõrd värvikas, et me võiksime seda korrata. Ja see on üks esinemine Kremlis, kaslowski oli siin kutsutud ja nüüd ta esitas oma laulu, milles siis oli kokku lepitud. Ja kui ta oli lõpetanud, siis osa seltsimehi poliitbüroost olevat Ta avaldanud soovi et ta esitaks veel nagu lisapalana mingisuguse lustakama rahvalaulu igatahes midagi kergemat, võib-olla klassikaline repertuaar oli poliitbüroo liikmed ära väsitanud, tahtsid rahvalaulu kergemat lõbusamat midagi sellist. Ja selle peale Stalin vaikse häälega Ta ju häält ei tõsta, temataolisel mehel polnud vajadust tähelepanu võita sellega, et rääkida kõva häälega. Vastupidi, kõik siis kuulavad olevat väga rahulikult kuulutanud, et mis seltsimees kaslovskid survestata. Las ta esitab seda, mida ta soovib. Aga siia Stalin ei pane mitte punkti, vaid jätkab, aga Ta soovib esitada Lenski aariad Tšaikovski ooperis Jevgeni oligi nii, et Stalin teatab Takas lovski, tahab esitada teised seltsi mädalgu teda survesta Kohkazlovski isa tahab laulda seda aariat ja arusaadav, meil ei ole vaja siin väga pikalt mõtiskleda sellele, mida kaslowski tegi, millise repertuaari ta edasiseks valis, loomulikult esitab tõsta selle aaria. Ja kui nüüd vaadata seda sõiku kra mükointerpretatsioonis, siis grammiku lisab, et kõigile meeldis Stalini huumor, jätkakas lovski olevat selle peale naernud ja teised seltsimehed poliitbüroos samuti niisugune nali ja antud juhul tõesti huumor, aga kui me teame, millise mehega oli tegemist, siis mis siis nali, aga oleks proovinud kaslowski nüüd teatada, et ei, ta ikkagi ei taha seda aariat esitada, ta hoopis esitab mõne rahvalaulu, siis ei tea, millega see kõik oleks võinud lõppeda. Nii et niisugune Kozloska seotud lugu. Veel üks mäletaja ja see nimi Meil oli päris põhjalikult. Aleksandrov on ka aktuaalne nimi, tänasel päeval muidugi Aleksandrovitš ennast enam ei ole. Aga tema poolt loodud ansambel. Ja ta kirjutab. Ainult repertuaar, vaid, ka üksikud laulude valiku puhul võtsid suurt osa seltsimehed Stalini ja Vorošilovi repertuaari, kuni konkreetsete lauludeni välja valisid siis seltsimehed, Vorošilov ja Stahlil võib nüüd tekkida küsimus, miks Vorošilov ja küll võib-olla on suur kunstiarmastaja, aga teame, et see ansambel kuulus sõjaväe alla, nii et selles struktuuris ja Varošuelofon siin A ja O muidugi väiksem kui Stahlil, nii et nemad kahekesi. Ja jätkab Aleksandrov. Ansambel oli neile väga tänulik paljude valikute eest ja seejärel loetleb ta ka ette need või toob välja need teosed, mis ilmusid repertuaari just nimelt tänu nendele seltsimeestele, nii et suur helilooja, suur asjatundja, rääkimata ansambli liikmetest, on muidugi suurtes raskustes, kuidas repertuaari moodustada, milliseid laule valida ja nad on väga tänulikud Stalini varašuelloila selle abi eest et nad aitasid valikut teha. Ja siis ta jätkab ja võib-olla see on meie jaoks huvitav, et milline oli siis lemmiklaul ja siin on jälle sama loetelu ikkagi Stalini lemmiklaulja Vorošilovi lemmiklaul. Kui oli Stalini lemmiklaulja oli varašellovi lemmiklaul, siis loomulikult pidi see olema ansambli lemmiklaul. See oli Vovsk, Burjatskaja taolilases laul ja selle lauluga on ka üks lugu, mida Aleksandrov meenutab nimelt suurepärane laul, kirjutab ta. Aga sellel laulul pole nagu lõppu kuidagi Pole lõppu. Ja võib-olla lõppu pole, sellepärast et PUR lakkide töö võib olla keegime ja noorematest kuulajatest ei tea, kes need Burlaktid on. Need olid siis need, kes oma inimjõul aitasid paat Laevu tõmmata Ta vastuvoolu üles. Erakordselt raske töö ja säde on nisuke pikaleveniv ja võib-olla siit ka lauluspetsiifika. No igatahes, seltsimees Stalinile ja peatsele laula läheks nagu aja lõppu pöördubki Aleksandrov poole, vähemalt tema mälestustevariandis. Te olete olnud helilooja ja te peaksite või kas need on ikka väga viisakas, ei kirjutaks siis sellele mingi sobilikku lõppu. Ja siis ta räägib ka sellest, seltsimehed Stalin ja Vorošilov tegid neile väga palju sisulisi märkusi tantsude kohta, nii et ei olnud seltsimajad mitte ainult spetsid lauluvaldkonnas, vaid ka tantsude küsimuses. Ja millised olid need tähelepanekud, parandused? Aleksandrov, ütleb Nad kõrvaldasid palju mittevajalikku ja mis siis on see mittevajalik, need on pseudorahvalikud ja pseudoarmeelikud tantsud. Jällegi ansambel isa ei olnud võimeline tuvastada, mis on pseudomis päris seltsimehed aitasid veel üks Nõukogude Liidu rahvakunstnik, selle aunimetuse sai ta 1937. aastal. Valeerija Parssova kirjutab samuti, et Stalin armastas väga muusikat. Ja ka tema on töötanud mitukümmend aastat suures teatris. Ta oli seal laulja ja igati Stalini ajal pärjatud inimene on arusaadav, kiidab teda nii nagu jaksab. Ja kui vaadata, millega ta veel tegeles, ta oli välismaaga kultuurisidemete ühingu presiidiumis, nii et see ühing missis moodustas niisukese legaalse Cap aitäh nendele suhetele välismaa kultuuritegelastega. Se ühin kooli asutatud 1925. aastal. Ja paiknes siin, on huvitav seos, kuni aastani 31 selles sammas hoones, mille sai enesele elupaigaks korki 31. aastal, kui ta kolis tagasi nõukogude liitu. Kunagi ma sellest hoonest rääkisime. See ei ole kaugeltki väike ja väga tagasihoidlik, nii et suur hoone ja vot seal paiknasse ühing. Ja me oleme selle ühinguga kokku puutunud, kui me rääkisime nendest välismaa kultuuritegelastest, kes külastasid nõukogude liitu ja oma enamuses päras kirjutas, tasid ülistavaid oode sellest, mida nad nägid siis nende ametlikuks kutsujaks nende ametlikuks vastuvõtjaks oligi see ühing sai ühingusse laulja oli presiidiumi liige. Muidugi, millise organisatsiooni katuse all sa ühing tegelikult toimetas, seda me ju teame. Nii et pole mitte mingisugust küsimustki. Parssova kirjutab, et oma kirge laulmise vastu polevat Stalin jätnud ka rasketel sõja-aastatel. Ja ta konkreetselt mainib aasta nad 1943. ja ütleb, ju ta siis viibis, seal oli ka kutsutud seltskonda laulsime seal koos koorija rahvalaule, siis ta täpsustab, millised rahvalaule nad seal laulsid vene, ukraina muidugi gruusia rahvalaule. Ja kuidas see kõik välja nägi, no seda võivad meie siis kuulajad ka ette kujutada, noh, mina ei tea seda. Niisugune ansambel, kus üks on ikkagi laulja suures teatris, siis seal teised seltsimehed, kes siis seda kõike dirigeerib, tema kirjutab, et selleks oli varašeelov, nii et Parošilov dirigendi rollis ja seltsimehed koosseis laulavad, näid rahvalaule? Jah, ta veel täpsustab, et väga sageli niisugune laulmine toimus ka Stalini pliis takjas selles suvilas, mis paiknes Moskvale, päris lähedal jäädi üsna tihti oli kutsutute seas veel üks suure teatri lauljanna Jelena kruutikova ja kes iste ta klaveril saatis, selles rollis esines, laks oli Ždanov. Nii et seltsimehed, keda me oleme näinud ja kohanud mingitest Hestas variantides, nüüd esinevad siin nii dirigentidena kui klaverisaatjatele ja millisel tasemel nad seda tegid, omaette küsimus, aga kes meist, kui me oleme kunagi, kes on seda teinud, veini joonud, pole siis alustanud laulmist või midagi sellist, seal siis toimus. Veel üks meenutaja peljake, kohv kirjutab ja see on päris oluline ja jällegi paigutub sinna ritta Ta kus meil on olnud ju väga paljud asjad, millega Stalin isiklikult tegeles ja annab meile väga hea ettekujutus või milline on see süsteem, kus kogu juhtimine koondub ühe inimese kätesse. Sina ei ole ainult mingit globaalset strateegilised otsused, me oleme seda Stalini puhul ju näinud, siin on fotode valik. Siin on näidendid ja tuleb välja, et Stalin isiklikult kinnitas ja ka valis vastuvõttude puhul, mis toimusid kas suures teatris või Kremlis nende kontserdite programmi repertuaari. Nii et siin tuleb nüüd täpne olla, suures teatris mitte etendused, vaid väga sageli suures teatris toimusid mingid pidulikud üritused. Näiteks koosolekud, mis olid pühendatud mingisugustele, juubel, taatonitele ja tüüpiline alguses kõned ja siis kontsertosa ja selle kontsertosa programmi kinnitab isiklikult Stahlil. Jabeljakov räägib ka sellest, kuidas toimusid need kokkusaamised Stalini suvilas. Peaaegu alati olevat mingi hetk astunud plaadimängija juurde ja valinud siis seal mingit muusikat. Ja ta toob ära väga huvitava täpsustuse selle juurde, et kõikidel vähemalt siis nendel plaatidele ilmselt, mis talle silma jäid, oli Stalin omakäeliselt peale kirjutanud, seal on ju see keskne ruum, kuhu saab midagi märkida. Ja seal oli siis ka suurepärane või hea ja vastavalt sellele, mis iseenesest on ju väga tore, kui ei mäleta, milline muusika täpsemalt on, kuidas sulle meeldis, kirjutad, sest sinna peale suurepärane või hea ja seda siis Stalin või nende seas Stalin tegi selle valiku ja pani peale ise. Ja siis ta loetleb ka, millised olid need lood, mis väga sageli seal kõlasid, vähemalt siis, kui tema oli seal suvilas ja mainib nende seas. See loetelu on suhteliselt pikem, aga väga hea on, kui mitmed allikad kinnitavad ühte ja sedasama. Ja ka tema ütleb, nende seas oli sedasama Vovskaja pur Ladõnskaja, nii et see oli üks Stalini lemmiklugu. Ja veel üks huvitav täpsustus tema poolt siia juurde. Ta ütleb, kui ta on lõpetanud selle loetelu, et väga sageli võis seda repertuaari kuulata ka raadiost, nii et arusaadavalt raadio, juhtkonnani oli see informatsioon jõudnud. Millised on seltsimees Stalini lemmik lood? Hommikust õhtuni need lasta muidugi ei saanud ühtelugu. Aga raadiovalikus olid nad sagedamini ilmselt kui nad oleksid siis olnud lihtsalt tänu mingile juhusele või töötajate valikule. Ka Molotov on meenutanud üht-teist, mis seondub Stalini ja muusikaga ja ta kinnitab seda, et väga sageli klaveril saatjaks oli Ždanov ja siis ta lisab, ta kavatses Stalin varašeelov ja meie laulsime nisukene siis kvartett, no kvarteti ei ole kolm, aga Ždanov võib-olla laulis Ghana, siis tuleb välja kvartett. Ja muidugi teisiti ei saa seltsimees Molotov mäletada. Stalin laulis päris hästi, ta küll paneb siia ette, sõnab päris, mis jätab õhku natukene kahtlust, aga üldiselt on ta siis niimoodi maininud. Nüüd, mis puudutab neid Kremli vastuvõtt, mille programmi Stalin koostas siis need toimusid kindla rituaali järgi. Ja kui seda Retaali vaadata, siis on väga huvitav seda võrrelda ühe teise allikaga. Me ei ole sellest kunagi rääkinud, sa ei ole ka otseselt meie teema olemas. On säilinud väga huvitav tavad, tsaari Nikolai, teise kantseleiülema mälestused, raamat, Mozalofon, selle mehe nimi ja ta seal väga pikalt kirjeldab just nimelt neid vastu võtta palle mis leidsid aset Sankt-Peterburis, Nikolai teise ajal. Kogu see rituaal, kuidas pall toimus, kuidas saabutis sinna, kust uksest tulid suurvürstid, kust tulid teised külalised. Kui varakult teatati, kui varakult tuli kinnitada seda teadet, millises järjekorras neid tantse. D kuidas saar ilmus, kuidas ta lahkus, need enam-vähem niisugune põnev rituaal. Ja täpselt samuti ka Stalini ajal loomulikult need vastavatud olid, et sellised, et iga inimene võib sinna sisse astudes oli täiesti aru saada. Nii et kutsekutsel märgitud kuupäev, muidugi kellaaeg ja täpsustatud ka, millises saalis vastu toimus, tavaliselt Georgi saalis aga võis toimuda ka mõnes teises saalis. Siis oli kutsel märgitud laua number, seal on ju mitmed lauad. Nii et inimene peab ju teadma. Ta ei ole mitte nii, et rabab mõne koha kuskile Stalini lauale lähemale, vaid kindlalt määratud lauad ja ka kindlaks määratud lauas kohad. Kui lugeda ja kuulata mõne inimese jutt vastuvõttudes tänasel päeval siis enam-vähem ju niisaga käib võib-olla natukene teisiti on see numeratsioon aga enam-vähem selliselt Stalini ajal oli siis, kui kõik on kohtadel, saabusid Stalin ja poliitbüroo liikmed, nii et ta ei ole nii, et kõik üheaegselt või enam-vähem. Et Stalin on juba kohal ja siis tulevad veel mingid külalised ja väga sageli disnende saabumine, juhtkonna saabumine eesotsas Staliniga päris palju aega. On üks konkreetne vastuvõtt, et mis toimus 1939. aastal viiendal mail. Ja see vastuvõtt seondub, kui juba vaadata kuupäeva, seondub esimese maiga. Ja nüüd võib tekkida küsimus, pidustused on ju esimesel mail, et miks siis vastuvõtt alles viiendal. Aga see on vastu, et neile, kes võtsid osa paraadist, lihtsustame, siis seda nii, seal on siis nad peamiselt sõjaväelased kuni reakoosseisuni välja tehakse, niisugune valik ja selline vastu. Ja külalised olid kutsutud kella viieks ja 17, null null pidi sõõritus algama. Aga Stalin ja poliitbüroo liikmed saabusid alles 17 45, nii et see on ühe tollest vastuvõtust osa võtta. Mälestustes jäid hiljaks 45 minutit. Aga mida sa tol ajal tähendas? No kui keegi hilineb meil tänasel päeval 45 minutit ja kedagi oodata, siis oleks nagu mingi pahameel, aga siin pinged on veelgi kasvanud ja vaimustus on veelgi suurem. Kuidas Stalini ja poliitbüroo liikmete saabumist vastu võeti, milliste emotsioonidega? Seda on kirjeldatud mitmetes mälestustes, aga mitte ainult mälestustes vaid on ka üks kirjeldus ajalehest Izvestija, täpselt seesama 35. aasta. Ja nüüd teise mai vastu, nii et vastu võtta on mõnikord väga sageli ja täis samai vastu on siis juhtkonna vastuvõtt ja ikkagi seoses selle esimese maiga ja inimestele muidugi nisukest Ast vastuvõttudest antakse ülevaade, ajalehed sellest kirjutavad ja see konkreetne lugu ilmus ajalehes Izvestija ja kannab pealkirja võitlejate raudne ühtsus. Ja kui vaadata, kes on kirjutanud, siis seal all on initsiaalid n ja P. Aga see ei ole eriti suur saladus ära arvata, kes N ja P on, sellepärast et ka teiste tol ajal ilmunud peamiselt juhtkirjade all on see n. P. Ja see on lehe peatoimetaja Nikolai puharil 35. aasta taon-le toimetaja. See kirjeldus on nisuke ülistuslaul, ta annab midagi sellega võrrelda, ei hakka seda tsiteerima. Kuidas köik need ovatsioonid kasvavad tormiks, milliste sõnadega ta seal õlistab ja kiidab Stalinit ja lähikondlasi. Seda kõike ei ole üldse mõtet kirjeldada. Igatahes 35. aastal pole enam ammu kahte Himaalaja tippu, nagu kunagi Stalin ütles. Nii et puhaarin teeb köik, aga niikuinii on juba tema saatus sisuliselt otsustatud. Igatahes kirjeldus annab meile pildi pildi sellest, kuidas reageeris see seltskond, kes oli kutsutud Stalini ja teiste poliitbüroo liikmete ilmumisel. Ja enam-vähem analoogilised kirjeldused on ka mitmetes-mitmetes mälestustes. Nüüd see kaaseufooriline meeleolu valitses, kas Georgi saalis võimalas täis asi juba enne seda, kui olid tühjendatud klaasid ja asutud sööma, nii et see vaimustusse niisugune vastav meeleolus oli juba saalis olemas. Nüüd kuidas pilt välja nägi, kui nüüd kujutada ette saal, seal on lava. Ja paralleelselt lavale oli laud, kus istusid poliitbüroo liikmed. Mälestustes on kesksel kohal muidugi Stahlil ja teised lauad, seal saalis olid paigutatud selle laua suhtes risti. Nii et põhimõtteliselt kõik, kes istusid nende laudade taga ei olnud mitte seljaga poliitbüroo liikmete ja Stalini suhtes vaid küljega ja soovi korral said nad alati heita pilgu selle laua suunas. Ja arvukates mälestustes on muidugi väga erinev number, palju inimesi nende laudade taga võis istuda ja seal võib kohata alates neljast inimesest ühel küljel, neljas, teisel küljel kuni paarikümne inimeseni. Aga siin pole ka midagi imelikku, sellepärast Vastuvõtud üritused olid väga erinevad ja külaliste või kutsutute arv võis olla ka väga erinev. Ja siit kas eri nõus, nendes arvudes palju inimesi laua taga võisid istuda? Kui Stalin ja poliitbüroo liikmed olid istunud laua taha, siis väga sageli, kui tegemist ei olnud mitte näiteks esimese Maive oktoobrirevolutsiooni tähistava üritusega vaid neid vastu võtta, korraldati sageli ka siis, kui nõukogude maa elus oli leidnud aset mingi oluline sündmus 30.-te lõpus. Väga sageli olid sündmused seatud just nimelt ülelendudega pikkade lendudega polaaruuringutega ja vot siis tähistati nende vastuvõttudega, avaldati nisust, austust nendele inimestele, kes olid selle kangelasteo sooritanud skalov ja teised. Ja siis oli tava, et need inimesed või see inimene kutsuti sinna poliitbüroolauda. Ja on üks konkreetne mälestus. Akadeemik Schmidt. Ta meenutab, et kui tema sattus taolisele banketi läheb see oli 1937. aastal, 25. juunil siis ta istus Stalini ja Molotovi vahel, nii et jäeti niisugune koht. See on jällegi väga huvitav paralleel tsaariajaga. Täpselt samuti Nikolai ja lähikond salemplite lähikond, aga reeglina oli see diplomaatiline korpus ja suurvürstid istusid laua taga ja nüüd kõikide teiste laudade juures oli üks tool, üks tühi tool. Ja miks seal siis oli see tühi tool, sellepärast tol ajal rituaal nägi, et saar ja eriti ei saanudki süüa, tema vestles inimestega. Ja kui ta nüüd astus mõne laua juurde, et siis kõik, kes istusid seal laua taga, pidid tõusma. Ja kui nad saar võis mõne inimesega vestelda ka rohkem kui paar minutit, siis kõik teised pidid seisma ja keegi süüa ei saanud. Ja vot sellepärast nende laudade juures oli üks vaba tool, siis tsaar istus ja see oli märk, et kõik teised võisid ka istuda. No siin on natukene teine, siin kutsutakse see inimene Saari jutumärkides lauda. Ja seda tava jätkatakse ka sõjajärgsel ajal, nii et ka nende mälestuste puhul, mis kirjeldavad vastuvõttu pärast sõja lõppu, on täpselt sama stsenaarium. Tihti see kangelane kutsutakse siis sinna laud. Kui aga oli selline sündmus nagu 49. aastal Stalini juubeli tähistamine, see toimus 22. detsembril siis temaga ühe laua taga muidugi hoopis teine sündmus, kui need tavalised vastu võetud. Seal olid rahvademokraatia riikide juhid ja kapriikide komparteide juhid, kes olid saabunud Stalini juubelile. Nüüd, kui kõik olid kohal, siis ja teisiti ei saagi olla vene traditsioonis, siis hakkab see tervitamise rituaal ostid ja siin on ju terve valik ja võimalused ei hakka praegu nendel peatuma, on sissejuhatavat, ostid on üleskutsuvat, toostid võivad olla tänu vastu, tänu siis väljendatakse neis suurt austust selle inimese vastu, kes on külalisi kutsunud. No üks näide niisukeses toostist. 35. aastal, teisel mail, ika sellelt samalt teisel mail, tee Vorošilov ettepaneku tõsta klaasid selle terviseks, kes ühendas suure tööliste riigi, kelle juhtimisel sammuvad miljonid inimesed tuleviku suunas. Kes, nagu tark tüürimees seisab ülemaailmse ajaloolise sotsialismi eest, ta ei täpsusta, kes on nii, et nagu niisugune anonüümne toost, aga kõik ju saavad aru. Kelle terviseks tuleb need klaas. Puhul sageli ka naljad sinna juurde, no muidugi mitte selle toosti juurde, aga rikas klaasid on ikka tühjad, külme ikka kontrollime ja nii edasi, nii et enam-vähem taoliselt see siis kõika käis. Ja loomulikult sellistele toostidele järgnevad vaimustuses aplausid ja hüüded, hurraa, ja kõik, mis sinna juurde kuulub. Nendel suurtel vastuvõttudel polnud kunagi Stalin, esimene, kes sõna võtab. Toost ütleb. Ei täida taga seda Tamad A funktsiooni, mis on ka iseloomulik Kaukaasia pärit traditsioon, aga vene traditsiooniks muutunud Stalini ajal ja selles rollis olid tavalised poliitbüroo liikmed ja mälestustes on, et reeglina Vorošilov võimulata ja täpselt samuti Schmidti mälestustes on need Vorošilov oli tunduvalt lõbusam, kui seda oli Molotov. Ja taga toob välja ühe seiga, et ilmselt kas sattoostide järjekord oli paika pandud, sellepärast kirjutab ta, et kui varašellow valmistus sõna võtma või püsti tõusma, olevat alati pannud prillid ja midagi paberi pealt vaadanud, aga võib-olla ta paberi peale panniga mingisuguse idee või mõte, mida ta siis tahtis nagu väljendada, nii et seda on raske öelda. Ja Molotov muidugi, kui on, nagu ta on ja tema kuivus olevat mitte ainult väljendunud nende toostide puhul vaid on ka öeldud, praegu ei hakka seda teemat puudutama ka aega ei ole, et kui isegi koos Staliniga olid need poliit, büroofilmide läbivaatused ja esitati juhtidele lõbusamaid, filme, komöödiaid, siis Ta olevat alati säilitanud pisukese ametliku poosi, nii et tema toostid suhteliselt kuivad ja igavad. Aga jällegi kui üritused, kus on kangelane kohal, siis küllaltki sageli jällegi Schmitt sellest räägib, et antud juhul esimese klaasid tõstab Molotov ja pärast seda annab siis sõnas Schmidtile. No arusaadav, kelle terviseks teeb siis ettepaneku Schmidt klaasi tõsta. Milline õhkkond nendele vastavaks todel valitses, selles saame järgmine kord rääkida natukene põhjalikumalt. Aga lõpetuseks võib-olla oleks mõistlik kuulata sedasama aariat, mida tahtis esitada Ivanka Slovski tingimata seltsimees Stalinile vabatahtlikult, sest tegemist on klassikasse kuuluva teosega. Nii et veel kord, see on Lenski aaria Tšaikovski ooperist Jevgeni Aleegin ja esitab seda Ivan kaslowski. Jäätmemuuseumi poodium. Nii. Pigem.