Kui krahh eff oli toast väljunud, ei teadnud perekond, mida asjast arvata. Ema ütles, et see pole nüüd küll võimalik, et krahh tahab Naapolisse läkitatud depressid ainult sellepärast peakorterisse tagasi saata et tal ei õnnestunud läbisõidule Emmist viieminutilise vestlusega talle täiesti tundmatult daamilt ja sõna saada. Metsaülem ütles, et nii kergemeelset tegu karistatakse ju ei millegi vähema kui kindluse arestiga ja armeest häbiga minema ajamine. Peale selle lisas komandant. Aga sellest pole ohtu, jätkas ta. See on ainult hirmutamislask, tormijooksu korral. Küllap krahh enne Teppesside ärasaatmist veel aru pähe võtab. Kui ema mainitud ohust kuulis, väljendas ta suurimat muret, et krahv saadab depressid ära krahvi äge ühte punkti pürgiv tahe, arvas ema, näitab seda just sääraseks teoks võimeline olevat. Ta palus metsaülemat kõige tungivamalt krahvile otsekohe järele minna ning takistada tollel nii halba ennustavad tegu korda saata. Metsaülemvastased säärane samm annab ainult vastupidise tulemuse ning üksnes kasvatab graafi lootust oma sõjakavalusega võidule jõuda. Markiis oli samal arvamisel, kuigi ta kinnitas, et ilma metsa ülemata saadab Krahtepessid ilmtingimata ära. Kuna ta saab parem õnnetuks, kui et ennast Plameerib. Kõik arvasid üksmeelselt, et tema käitumine on väga kummaline. Ja ta näib olevat harjunud vallutama daami südameid tormijooksuga nagu kindlusi. Sel hetkel silmas komandant grafi tõlda, hobused ees oma treppis. Ta kutsus perekonna akna alla ja küsis parajasti sisse astuvalt teenrilt üllatusega, kas krahh on veel majas. Steiner vastas, et ta kirjutab allteenijate toas adjutandi seltsis kirju ja Petseerib pake kinni. Jahmatust maha surudes tõttas komandant koos metsaülemaga allkorrusele ja nähes krahvi selleks ebakohastel laudadel oma toiminguid sooritavad, küsis graphilt, kas ta ei tahaks tema tuppa astuda ja kas tal veel mingeid muid soove on. Krahv vastas nobedalt edasi kirjutades, et ta tänab kõige alandlikumalt ja tema asjad on valmis. Küsis veel kirja kinni pitseerides kellaaega ning kui oli adjutandile kogu portfelli üle andnud, soovis talle õnnelikku reisi. Kui adjutant majast välja läks, ütles komandant uskumata oma silmi. Härra krahv, kui teil pole väga tungivaid põhjusi. Otsustavaid, lõikas krahv tal sõna suust, saatis adjutandi tõlla juurde ning avas talle ukse. Sel juhul ma vähemalt laseksin Teppessid, jätkas komandant. Pole võimalik, vastas krahv adjutant istmele tõstes. Ilma minuta ei maksa depressid Napolis midagi. Ma mõtlesin ka sellele. Lase käia. Ja teie, härra onu kirjad hüüdis adjutant uksest välja. Kummardudes leiavad mind Emmist, vastas krahv, lase käia, ütles adjutant ning tõld temaga veeres minema. Seepeale küsis krahv eff komandandi poole pöördudes, kas too ei laseks talle tema tuba kätte näidata. Tal on kohe enesel see auvastast segadusse viidud. Kolonel käskis siis omadel ja krahviga alustel krahvi pagas võtta ning liisida maja külalistetuppa, kus ta temaga kuivalt hüvasti jättis. Krahv riietus ümber lahkus majast, et teatada endast paikkonna kubernerile ja pöördus kogu ülejäänud päevaks majas nähtamatuks jäädes alles veidi enne õhtusööki majja tagasi. Vahepeal perekond kõige suuremas ärevuses. Metsaülem rääkis, kui kindlad olid olnud krahvi vastused. Paari komandandi kahtluse peale arvas, et tema käitumine näib sarnanevat täiesti läbimõeldud sammuga ja küsis, mis taeva pärast võiksid küll olla säärase kulleri hobustel kappava kosimise põhjused. Komandant ütles, et ta ei saa asjast põrmugi aru ja palus perekonda sellest tema juuresolekul enam mitte rääkida. Ema vaatas iga silmapilk aknast välja, kas krahv ei tule juba oma kergemeelset tegu kahetsema ja heaks tegema. Lõpuks, kui pimenes istustamarkisi juurde, kes töötas usinalt oma laua ääres ja näis vestlust vältivat isa edasi-tagasi sammudes püsistamarkiisilt poolihääli, kas tema mõistab, mis sellest asjast peab saama? Markiis vastas pelglikult komandandi poole pööratud pilgul, et kui isal oleks õnnestunud panna mees Naapolisse sõitma, oleks kõik hästi. Naapolisse, hüüdis komandant, kes seda kuulis. Kas ma pidin laskma preestri kutsuda või oleks mul tulnud lasteaeda kinni panna ja vahistada ja valvel Naapolisse saata? Ei, vastas markiis. Aga tõsised ja tungivad manitsused ei jää mõjuta. Ning langetas veidi pahaselt jälle pilgu oma tööle. Vastu ööd ilmus lõpuks krahv. Pärast esimesi viisakuste vahetusi oodati ainult selle asja jutuks tulemist, et Grafile ühisel jõul peale käia, et see astutud sammu, kui veel võimalik tagasi võtaks. Kuid asjata oodati terve õhtusöögi aeg, seda hetke. Vältides naljakalt kõike, mis võinuks selleni viia. Vestles krahh komandandiga sõjast ja metsaülemaga jahist. Kui ta mainis lahingut bee juures Ta oli haavata saanud, napsas ema tal tema haiguse loo juures sõnast kinni ja küsis, kuidas tal oli sellises paigakeses läinud ja kas ta oli leidnud tarvilikud mugavused. Seepeale jutustas krahv mitugi tema kires markisi vastu huvitavat seika kuidas Mart Kiis oli tema haiguse ajal pidevalt tema voodi ääres istunud. Kuidas ta oli kujutluse markisist oma haava palaviku ägeduses ikka segi ajanud luige kujutlusega, keda ta poisikesena oli onu mõisas näinud. Et iseäranis üks mälestus oli teda liigutanud. Kuidas ta seda luike üks kord poriga pildus, mis peale luik oli vaikselt sukeldunud jälle puhtana voogudest esile kerkinud. Et luik oli leekivail vetel aina ringi ujunud ja tema oli hüüdnud sinka, mis oli tollel luige nimi. Aga et ta polnud suutnud luike enda juurde meelitada, sest luik oli tundnud rõõmu ainult sõudmisest ja rinna puhevile ajamisest kinnitas siis järsku näost tulipunane, et armastab margiisi hullupööra, vaatas jälle oma taldrikule ja jäi vait. Lõpuks tuli lauast tõusta. Ja kui krahv pärast lühidalt kõnelust emaga seltskonnale kohe kummarduse tegi ning oma tuppa läks siis seisid seltskonna liikmed jällegi sama targalt ega teadnud, mida mõtelda. Komandant arvas, et asjal tuleb lasta oma rada minna. Tõenäoliselt arvestab krahv selle sammu tegemisel oma sugulastega. Muidu oleks karistuseks häbistav armeest minema ajamine. Proua Tigee küsis oma tütrelt, kuidas krahv talle ka tundub ja kas ta oleks nõus ütlema mõne sõna, mis õnnetuse ära hoiaks. Markiis vastas. Kallis ema, see pole võimalik. Mul on kahju, et mu tänulikkus nii rängalt proovile pannakse aga minu otsuseks oli mitte uuesti abielluda. Ma ei taha, igatahes mitte nii kaalumatult oma õnne teist korda mängu panna. Metsaülem märkis, et kui see on tema kindel tahtmine siis võiks ka see vastusgraafile kasuks tulla ja et paistab peaaegu möödapääsmatu talle mingisugunegi kindel vastus anda. Koloneliproua lausus, et kuna see nii paljude suurepäraste omadustega noormees on öelnud, et ta tahab Itaaliasse elama asuda siis väärib see pakkumine tema arvates mõningate arvestamist ja markisi otsus järelekaalumist. Metsaülem küsis markisi kõrval istet võttes, kuidas krahv talle siis selles osas meeldib, mis tema isikusse puutub. Markiis vastas teatagimbatusega. Ta meeldib mulle ja ei meeldi ka, tuginedes sellega teistegi tundele. Koloneliproua ütles, kui ta Naapolisse tagasi pöörduks ja teate, et mida me võiksime vahepeal tema kohta koguda üldmuljele, mis sa oled temast saanud vastu ei räägiks. Kas sa siis kostaksid juhul kui ta oma pakkumist kordaks? Sellisel juhul ütles markiis. Kuna ta soovid paistavad tõesti nii palavad olevat siis ta takerdus ja ta silmad sädelesid seda öeldes selle tänu pärast, mis ma talle võlgu olen. Ma täidaksin, need soovid. Emal, kes oli alati tahtnud, et tütar uuesti abielluks, tuli pingutada, et varjata oma rõõmu selle teate üle. Ja ta pidas aru, mida järgnevalt teha annaks. Metsaülem ütles toolilt rahutult üles tõustes, et kui markiis mõtle mingisuguselegi võimalusele krahvi millalgi oma käega rõõmustada siis peab kohe praegu samme astutama, et tema pöörase teo tagajärgi ära hoida. Ema oli samal arvamusel ja väitis, et lõppude lõpuks polekski julgustükk liiga suur, kuna nii paljude laitmatute omaduste juures, mida ta oli ilmutanud ööl, mil venelased kindlust ründasid olevat vaevalt karta, et ta ülejäänud eluviisid neile ei vastaks. Markiis vaatas kõige pädevamal ilmel enda ette maha. Tale võiks ju näiteks selle vastuse anda, et kas Emada kätvates, et kuni tema Napolist tagasitulekuni ei sõlmi seal mingit muud ühendust. Markiis ütles selle vastuse kallis ema, võin ma talle anda? Ma kardan ainult et see ei rahusta teda ja teeb meie olukorra keerulisemaks. Olgu see minu mure, vastas ema suure rõõmuga ja otsis pilguga komandandi. Lorenzo, küsis ta, mis sina arvad ja tahtis toolilt tõusta? Komandant, kes oli kõike kuulnud, seisis akna all, vaatas välja tänavale ega öelnud midagi. Metsaülem kinnitas, ta lubab krahvi selle ohutu vastusega majast välja toimetada. No tehke, tehke, tehke siis seda. Hüüdis isa ümber pöördudes. Ma pean sellele venelasele juba teist korda alla andma. Seepeale hüppas ema püsti, suudles teda ja tütart ning küsis, kusjuures isada toimekuse üle, muigas, kuidas nüüd seda vastust Grafile jalamaid kätte toimetada. Metsaülema ettepanekul otsustati teda paluda. Juhul, kui ta veel riidest lahti pole võtnud, nii lahke olla ja hetkeks perekonna juurde tulla. Talon kohe au ilmuda, laskis krahv vastata ja vaevalt tuli kammerteener selle teatega tagasi, kui ta juba ise rõõmus stiivustatud sammul tuppa astus ja ägedaimas meele liigutuses markisi jalge ette langes. Komandant tahtis midagi öelda, ent krahh lauses püsti tõustes, et ta teab küllaldaselt, suudles komandandi Lea emal kätt embas venda ja palus ainult teened talle kohe reisivanker muretseda. Kuigi stseenist liigutatud ütles markiis ometi. Ma ei karda, härra krahv, et teie kärmas lootus teid liiga kaugele ei midagi midagi, lausus krohv. Mitte midagi pole juhtunud, kui teated, mis te võite minu kohta hankida, räägivad vastu sellele tundele, mis mind siia teie tuppa tagasi kutsus. Seepeale kasutas komandant teda kõige südamlikum. Altmetsaülem pakkus talle otsemaid omaenda reisivankrit üksi jääger lendas postimajja preemia peale kulleri hobuseid tellima ja see ärasõit oli nii rõõmus. Veel iialgi pole olnud mõni vastuvõtt. Ta loodab, ütles krahv depressidele pees järele jõuda, kust ta pääseb nüüd lähemat teed Naapolisse kui MI kaudu. Napolis teeb ta kõik võimaliku, et edasist Konstantinoopoli reisi tagasi lükata. Ja kuna ta on äärmisel juhul otsustanud haigust põhjuseks tuua, siis kinnitas ta, et kui vältimatut takistused teda kinni ei hoia, on ta nelja või kuue nädala pärast tingimata jälle Emmis. Seepeale teatas tema jääger, et hobused on ette rakendatud ja ärasõiduks kõik valmis. Krahv võttis oma kübara vastus markisijate haarastaks käe. Nõnda siis ütles ta, sulietta nüüd olema mingil määral rahulik. Ja pani oma käe Martiisi pihku. Kuigi minu palavaimaks sooviks oli teiega veel enne ärasõitu abielluda. Abielluda, hüüatasid kõik perekonnaliikmed abielluda kordades. Krahv suudles Martiisil kätt ja kinnitas, kui markiis küsis, kas ta on arust ära, et tuleb päev, mil markiis teda mõistab. Perekond tahtis juba ta peale pahaseks saada, aga tema jättis kohe kõige soojemalt kõigiga hüvasti. Palus neid selle ütluse üle rohkem mitte mõelda ja sõitis ära. Möödus mitu nädalat, mille kestel perekond oli väga erinevate tunnetega põnevil. Kuidas see kummaline asi laheneb? Komandant sai kindral Kaalt krahvi onult viisaka kirja. Krahh ise kirjutas Napolist. Teated, mis tema kohta koguti, rääkisid küllaltki tema kasuks. Lühidalt, kihlust peeti juba nii hästi kui sõlmituks, kui jälle ilmusid teravamalt kui kunagi varem markisi haigushood. Ta märkas oma keha arusaamatuid muudatusi. Ta rääkis sellest täiesti avameelselt emale ja ütles, et ta ei tea, mida oma seisukorrast arvata. Ema, kelle nii kummalised juhtumid tegid tütre tervise pärast äärmiselt murelikuks, nõudis, et ta peaks arstiga aru. Markis, kes lootis oma loomuliku tervisejõul asjast üle, saavad, tõrkus vastu. Ta veetis veel mitu päeva ema nõu kuulda võtmata kõige hullemalt kannatades. Kuni ikka tagasi pöörduvad ja nii imelikku laadi tunded ajasite suurimasse ärevusse. Ta laskis kutsuda arsti, kellele kuulus ta isa. Usaldus pakkus talle, kuna ema oli parajasti ära diivanile istet ja avaldas talle pärast lühidalt sissejuhatust naljatades, mida ta endast arvab? Arst heitis talle uuriva pilgu, oli pärast täpsema järelevaatuse lõpetamist veel mõnda aega vait ja vastas siis üpris tõsisel näol, et proua markiis otsustab väga õigesti. Daami küsimuse peale, kuidas ta seda mõistab, kõik täiesti selgelt välja öelnud ning lausunud, tahtmata naeratusega, et Mark Kiis on täiesti terve ega vaja mingit arsti. Vaatas markistele karmilt viltu otsa, andis kella ning palus tal lahkuda. Poolihääli, nagu poleks kõla väärtki. Endajate pommisedes ütles ta, et tal pole tuju arstiga säärast laadi asjade üle naljatada. Doktor vastas puudutatuna, et tal tuleb soovida, et markisil oleks naljakas alati nii vähe tuju olnud, kui nüüd. Võttis kepi ja kübara ning valmistus otsemaid lahkuma. Markiis kinnitas, et ta teatab sellest solvangust oma isale. Arst vastas, et ta võib öeldu peale kohtu ees vande anda. Avas ukse, kummardas ja tahtis toast väljuda. Kui ta veel maha kukkunud kinnast üles tõstis, küsis markiis. Ja selle asja võimalikkus härra doktor. Doktor vastas, et tal pole vist vaja Martiisile asjade viimaseid põhjusi selgitada. Kummardas veel kord ja läks.