Krahh ette istus hobuse selga ja kihutas veesse. Kui ta oli väravast sadulast maha tulnud ja tahtis majaesisele astuda, ütles uksehoidja talle. Duo markiis ei võta ühtegi inimest vastu. Krahh küsis, kas see võõraste jaoks tarvitusele võetud abinõu käib ka maja sõbra kohta, mis peale uksehoidja vastas, et tema ei tea ühestki erandist. Ning lisas seejärel peagi kahetähenduslikult, et kas tema on ehk krahh. Krahh vastas pärast uurivat pilku ei. Ja ütles oma teenri poole pöördudes, kuid nõnda, et uksehoidja võis seda kuulda, et kui lood on nii, siis peatub ta võõrastemajas ja teatab endast proua margiisile kirjalikult. Aga niipea, kui ta oli uksehoidja vaatepiirist väljas, keeras ta ümber nurga ning Tšiilis piki müüri ümber avara aia, mis laius maja taga. Leides värava avatuna, astus ta aeda, kõndis selle teerajad läbi ja tahtis just ronida terrassile maja taga, kui ta nägi kõrvalises lehtlas markisi meeldivat ning salapärast kuju väikese lauakese ääres usinalt töötamas. Krahv lähenes talle nii et markiis ei võinud teda märgata enne, kui ta seisis lehtla ukse avas kolme lühikese sammu kaugusel Martiisi jalgadest. Krahh ess ütles markiis, kui ta silmad üles lõi ja üllatuse punalevis üle ta näo krahv naeratas, jäi veel mõneks ajaks liikumatult sissepääsule seisma. Istus siis nii tagasihoidliku pealetükkivus, aga kui tarvis, et markisi mitte ehmatada tema kõrvale. Ja veel enne, kui markiis oleks oma kummalises olukorras mingile otsusele jõudnud võttis gravda kalli keha ümbert õrnalt kinni. Kus teie siis, härra krahv, on see võimalik? Küsis markiis ja vaatas kohmetult enda ette maha. Krahv ütles Emmist ja surus ta tasakesi enda vastu läbi tagavärava, mille leidsin avatuna. Ma uskusin võivat arvestada teie andestusega ja astusin sisse. Kas teile sisemisi öeldud? Küsis markiis ega liigutanud tema embuses veel sõrmegi. Öeldi kõik armastatud naine, ütles krahv. Kuid teie süütusest täielikult veendununa, kuidas hüüdis markiis ennast lahti päästes ja püsti tõustes. Te tulete siiski maailma kiuste, jätkas krahv teda kinni hoides ja teie perekonna kiuste ja isegi selle meeldiva ilmutuse kiuste, mis juures ta vajutas hõõguva suudluse markisi rinnale teemale hüüdis markis. Nii veendunud, ütles krahv Juliette, nagu oleksin ma kõik teadev, nagu elaks minu hing sinu rinnas. Markiis hüüdis. Jätke mind. Ma tulen, lõpetas krahvega, lasknud teda lahti. Tulen oma pakkumist kordama ja teie käest õndsat saatust saama. Kui te mind kuulda võtate, jätke mind silmapilk, hüüdis markiis. Ma käsin teid. Kiskus end jõuga tema käte vahelt lahti ning põgenes. Kallim, parim, sosistas krahh jälle püsti tõustes ja talle järgnedes. Kas kuulete, hüüdis markiis. Pööras ümber ja põikas ta eest kõrvale. Üksainus salajane sosistatud, ütles krahv ning ars kärmesti markisi sileda tal pihust libiseva käsivarre järele. Ma ei taha midagi teada, ütles markis, tõukas teda tugevasti rindu, jooksis terrassile ja kadus. Krahv oli juba pooleldi terrassil markiis, maksku mis maksab, teda ära kuulaks. Kui uks täies kinni langes ja riiv ägedalt ähmis rutuga tema sammudele ette raksatas. Silmapilguga nõutu, mida selles olukorras ette võtta, seisis krahh ja kaalus, kas ta peaks kõrvalolevast lahtisest aknast sisse ronima ja nii kaua oma sihti taotlema, kuni see on käes. Aga nii raske kui igalda meelel oligi ümber pöörata näis seekord paratamatus seda nõudvat ning maruvihasena enda peale, et ta oli Martiisi käte vahelt välja lasknud hiiliste terrassilt alla ja lahkus aiast, et oma hobuseid üles otsida. Endised katse markisi rinnal asjad selgeks rääkida oli alatiseks nurjunud. Mõeldes kirjale, mida ta oli nüüd mõistetud kirjutama sõitis ta sammu Emmy tagasi. Õhtul, kui ta oli maailma halvimast tujus avalikku kohta einestama tulnud, kohtas ta metsaülemat, kes talt ka kohe küsis kas ta oli omaettepanekuga vees õnnelikult sihile jõudnud. Krahv vastas lühidalt ei. Ja oli vägagi heas meeleolus, et metsaülemast mõne terava sõnaga lahti saada. Kuid viisakuse rahuldamiseks lisas ta mõne aja pärast, et ta on otsustanud kirjalikult Martiisi poole pöörduda ja on sellega varsti valmis. Metsaülem ütles, et ta näeb kahetsusega, et graafi kirg markisi vastu on viinud talle aru peast. Aga ta peab siiski Grafile kinnitama, et markiis on juba teist valikut tegemas. Ta helistas, et toodaks värskeimad ajalehed ja andis krahvile lehe, kus olid trükitud markisi pöördumine oma lapse isa poole. Krahv laskis vere näkku tulvates silmadel kirjast üle käia. Teda läbistasid, vahelduvad tunded. Metsaülem küsis, kas krahv ei usu, et isik, keda proua markiis otsib, välja ilmub. Kahtlemata ilmub, ütles krahv keskendunult paberi kohale kummardades ja himukalt selle mõtet neelates. Olles lehte kokku voltides silma pilguks, akna all astunud, ütles ta seejärel. Nüüd on hästi, nüüd ma tean, mida pean tegema ja pöördus siis ümber. Küsisin metsaülemalt viisakalt, kas teda ehk varsti näha saab. Jättis temaga hüvasti ja lahkus oma saatusega täiesti leppinult. Vahepeal olid komandandi majas aset leidnud kõige tormilisem otsest stseenid. Koloneliproua oli oma abikaasa hävitava ägeduse ja omaenese nõrkuse pärast, mis ka ta oli lasknud ennast tütre türändlikule ära tõukamisel mehest alla heita. Äärmiselt vihane. Kui komandandi magamistoas kärgatas lask ja tütar sealt välja tormas oli kolonel minestusse langenud, milles ta küll peagi toibus. Aga komandant polnud tema meelemärkusele tulles muud midagi öelnud, kui et tal on kahju, et naine pidi ilmaasjata ehmatuse läbi elama ja tühjaks lastud püstoli lauale visanud. Hiljem kui oli juttu laste väljaandmisest, julges ema arglikult öelda, et sääraseks sammuks pole mingit õigust. Läbielatud ärrituse tõttu. Nõrga ja liigutava häälega palus ta vältida majas tormilisi stseene. Aga komandant ei vastanud, muudkui pöördus vihast, vahutades metsaülema poole. Käia toonad siia, kui saabus teine kiri krahv effilt oli komandant käskinud saata veeezzemartiisile, kes oli kirja nagu hiljem käskjalalt kuuldi kõrvale pannud ja öelnud, et hüva on koloneliproua, kellele kõiges juhtunus oli nii palju ähmast, eriti markisi, valmisolek sõlmida uus, talle täiesti ükskõik olev abielu katsus asjatult seda seika jutuks võtta. Viisil, mis sarnanes käsuga. Palus komandant ikka vait olla. Kinnitas kord sellisel puhul üht markisi portreed maha võttes, mis veel seinal rippus, et ta tahab Markkkiisi oma mälust täiesti kustutada ja teatas, et tal pole enam tütart. Seejärel ilmus ajalehes markisi kummaline kuulutus. Koloneliproua täis kõige sügavamalt jahvatust läks ajalehega, mille ta oli komandandilt saanud tema tuppa, kus ta leidis komandandilaua ääres töötamas ja küsis talt, mida tema taeva pärast sellest arvab. Komandant ütles kirjutamist katkestamata. Oodan süütu. Kuidas hüüdis prouade kee ülima imestusega. Süütu. Ta tegi seda unes, ütles komandant pilku tõstmata. Unes lauses prouad ei kee. Ja nii hirmus juhtum oleks. Narr, hüüdis komandant, paiskas paberit segi ja läks ära. Ajalehe järgmisel ilmumispäeval luges koloneliproua, kui nad mõlemad hommikusöögilauas istusid lehest, mis oli veel päris trükiniiske järgmist vastust. Kui proua markisti o tuleb kolmanda mai kell 11 hommikul härradigi oma isamajja siis viskub see, keda ta otsib talle seal jalge ette. Koloneliproua jäik keeletuks veel enne, kui ta selle ennekuulmatu sõnumiga poole peale oli jõudnud. Ta libistas pilgu lõpust üle ja ulatas lehe komandandina. Komandant luges teate kolm korda läbi. Nagu ei usuks ta oma silmi. Ütle mulle nüüd, taeva pärast, Lorenzo hüüdis koloneliproua. Mida sa sellest arvad? Koosneda kavalalt peesklejat, 10 koeralita häbitus 10 rebase kavalusega baaris ei pääse tema omale lähedalegi. Missugune näoilme kaks millis silma, keerubilgi pole truu maid halisest aega suutnud rahuneda. Aga taeva pärast küsis koloneliproua, mida ta võib sellega taotleda, kui see on kavalus. Mida ta sellega taotleb. Vägisi tahab oma nurjatud pettust läbi suruda vastast kolonel. Juba on see muinasjutt pähe õpitud, mida nad mõlemad tema ja temake kolmanda mai kell 11 hommikul meile siin kaela tahavad määrida. Mu kallis tütreke, pean mina ütlema, seda ma ei teadnud, kes võis seda mõelda. Anna mulle andeks, võta mu õnnistus ja ole jälle hea. Kuul sellele, kes kolmandama hommikul üle minu läve astub. Või siis peaks vahest sündsam olema, kui ma lasen teenritel ta majast välja visata. Proua digiütles, olles teate veel kord üle lugenud, et kui ta peaks kahest arusaamatust asjast ühte uskuma siis usub ta pigem ennekuulmatut saatuse mängu kui sellist alatust nende muidu nii laitmatu tütre poolt. Aga veel enne, kui ta oli lõpetanud, hüüdis komandant juba. Tee mulle seda head meelt ja ole vait ning lahkus toast. Mind vihastab sellest kuuldagi. Mõni päev hiljem sai komandant selle ajalehe artikliga seoses margiisilt kirja, milles markiis palus Aubaklikul ning liigutaval toonil isa kuna teda on ilma jäetud armust isa majja ilmuda, selle lisaks ennast kolmandal hommikul komandandi pool näitama lahkesti tema juurde veesse saata. Koloneliproua oli parajasti kohal, kui komandant kirja sai. Ja kuna ta komandandi näost selgesti märkas, et tolle tunnetes valitses segadus. Sest millist motiivi pidi ta nüüd, juhul kui see oli pettus, markisile omistama. Kuna too ei paistnud üldse tema andestust taotlevat, siis tuli ta sellest julgust. Saades lagedale plaaniga, mida ta oli juba pikemat aega oma kahtlustest pakitsevas rinnas kandnud mil kolonel mitte midagi ütlevale ilmel veel paberit vahtis, mainis koloneliproua, et tal on üks idee. Kas mees lubab tal päevaks või paariks veesse sõita. Küllap ta mõistab margiisi, kui too seda, kes talle võõrana lehe kaudu vastas, tõesti, juba tunneb säärasesse olukorda panna, milles ta hing peab ennast paljastama, olgu markiis või kõige paadunum silmakirjatseja. Komandant vastas järsku ägeda liigutusega kirja puruks rebides, et naine peab teadma, et ta ei taha markisiga mingit tegemist teha ning ta keelab naisel temaga mistahes ühendusse astuda. Ta pitseeris katki rebitud tükid ümbriku kirjutas markisi aadressi peale ja andis selle vastusena käskjalale tagasi. Koloneliproua, keda see jonnakas kangekaelsus, mis hävitas kõik selgitamise võimalused salajas vihastas, otsustas oma plaani nüüd vastu tema tahtmist teoks teha. Ta võttis ühe komandandi laagritest ja sõitis tollega. Järgmisel hommikul, kui ta abikaasa oli veel voodis veesse mõisavärava ette jõudnud, ütles uksehoidja talle, et proua markisi juurde ei lasta kedagi sisse. Proua Tigee vastas, et ta on sellest korraldusest teadlik, aga et mingu mees ikka ja teata Kumar kiisile proua kolonel tingee tulekust. Mis peale uksehoidja kostis, et sellest pole vähimatki kasu. Quo markiis ei võta mitte ühtegi inimest ilma peal vastu prouade kee vastas, et teda võtab markiis vastu, sest tema on markisi ema ja et ärgu mees nüüd kauem viivita, kuningtehkumiste kohus. Vaevalt aga oli uksehoidja selleks tema arust siiski asjatuks katseks majja läinud, kui juba nähti markisi sealt välja astuvat taeva poole tõttavat ja koloneliproua tõlla ette põlvili langevat. Astus oma jäägri toel tõllast välja ja tõstis markisi, mitte ilma mõningase meele liigutuseta maast üles. Tunnete võimuses langetas markiis pea sügavale ta käekohale ja viis ta pisarate ohtralt voolates aupaklikult oma majja. Mu kallis ema, hüüdis ta, kui oli prouade kee diivanile istuma pannud. Ei veel tema ette seisma ja pühkis silmi. Mis õnnelikule juhusele võlgnen ma teie mulle nii kallituleku. Proua Tigee ütles oma tütart koduselt puudutades, et tal on margiisile ainult seda öelda, et ta tuleb selle karmuse pärast, millega ta isa majast ära tõugati, andeks paluma. Kandeks võttis markiis tal sõnad suust ja tahtis tal käsi suudelda. Kuid tema jätkas käesuudlust vältides, sest ainult seda, et viimastes ajalehtedes ilmunud vastus teatavale kuulutusele veenis nii mind kui isa sinu süütuses. Vaid ma pean sulle teatama, et meie suureks ja rõõmsaks üllatuseks näitas ta ennast juba ise eile meie majas. Kes näitas, küsis margiise, istus ema kõrvale, kes ta ise näitas ennast. Ja ootus pingestas ta ilmet. Tema vastas proua Tigee, tolle vastuse kirjutaja tema ise isiklikult, kellele sinu kuulutus oli määratud. Ütles markiis ärevalt, põksuval südamel kes ta on. Ja veel üks kord, kes ta on? Seda vastas proua Tigee, tahaksin lasta sul ära arvata Ta. Sest mõtle, et eile, kui me istume teelauas ja just seda kummalist ajalehte loeme, tormab meilt heitvaid žeste tehes tuppa inimene mee lähimast tutvuskonnast ning langeb sinu isa ja peagi ka minu jalge. Teadmata, mida sellest arvata, palume, et ta räägiks. Seepeale ütleb tema, et ta südametunnistus ei anna talle rahu. Tema olevat see kõlvatu, kes proua markisi petis. Ta peab olema teadlik, kuidas tema kuritegu hinnatakse ja kui teda peaks ootama kättemaks, siis tuleb ta ennast ise selleks pakkuma. Aga kes, kes, kes küsis markiis. Nagu õeldud, jätkas provodigi. Keegi noor, muidu hästikasvatatud inimene, kellest Poleks iial säärast nurjatust uskunud. Aga sa ju ei kohku, mu tütar, kui kuuled, et ta on madalast seisusest ega vasta ühelegi nõudele, mida muidu tohiks sinu abikaasale esitada. Ükspuha mu hea ema ütles markiis ta ei või päris vääritu olla, kui ta viskus enne teie kui minu jalge ette. Aga kes, kes ütelge mulle ometi, kes? Olgu siis, lausus ema. See on leopardo, see jääger, kelle isa hiljaaegu Tiroolist tellis ja kelle, no kui sa tähele panid juba kaasa võtsin, et esitleda teda sulle kui peigmeest. Jääger leopardu hüüdis markiis ja surus meelt heitval ilvel käe otsaesisele. Mis sind ehmatab, küsis koloneliproua. On sul põhjust selles kahelda? Kuidas, kus, millal? Küsis markiis segaduses. Seda vastas ema tahab ainult sulle tunnistada. Hädija armastus, ütles ta, tegid talle võimatuks rääkida sellest kellelegi teisele peale sinu. Aga kui sa tahad, siis avame ukse esikusse, kus ta südamed ekseldas, lahendust ootab ja seni, kui mina ära lähen, vaata sina, kas sa meelitad talta saladuse välja? Issand jumal, hüüdis markiis. Ma olin ükskord keskpäeva leitsakus sulgatanud ja ärgates nägin teda oma diivani juurest eemaldumas. Nende sõnadega kattis ta oma häbist hõõguva näo väikeste kätega. Seda kuuldes langes ema tema ette põlvili. Mu tütar, hüüdis ta. No sina võrratu ja lõi käed tema ümber ja min nurjatud ning peitis näo tema rüppe. Markiis küsis jahmunult, mis teil on mu ema? Sest mõista jätkas too muusina inglitest puhtam, et selles kõiges, mis ma rääkisin, pole sõnagi tõtt. Et mul rikutud hing ei suutnud uskuda säärast süütust, mis sinu ümber kiirgab. Et mul oli enne vaja seda häbiväärset kavalust, et selles veenduda. Mu kallis ema, hüüdis markiis ja kummardus rõõmsas meeleliigutusest tema juurde alla ning tahtis teda üles tõsta. Ema vastas selle peale. Ei, ei tõuse ma enne su jalge eest, kui sa mulle ütled. Kas sa võid mulle andestada minu käitumise madaluse, sina õevane ülemaine, mina teile andestada, mu ema, tõuske üles, hüüdis markiis. Ma anun teid, sa kuuled, ütles proua digiMa, tahan teada, kas sa võid mind veel armastada ja nii siiralt austada, kui varem. Kallis ema hüüdis markiis ja laskus samuti tema ette põlvili. Korrakski pole aukartus ja armastus mu hingest lahkunud. Kes võiski nii enne kuulmatutel asjaoludel mind uskuda, kui õnnelik ma olen, et te olete minu veatuses veendunud? No siis ütles prouade kee tütre toel püsti tõustes tahan ma sind kätel kanda. Kallis laps, Sa pead minu juures nurgavoodisse jääma ja kui asjad oleksid nii, et ma ootaksin Sult mõnda noort vürsti ka siis ei võiks suurema õrnuse ja väärikusega sinu eest hoolt kanda. Oma elupäevad ei taganema enam sinu kõrvalt. Mastun koguma maailmale vastu. Ma ei taha enam mingit muud au peale sinu häbi. Ainult kui sa minu vastu jälle hea oled, ega meenuta enam seda kalkust, millega ma sind ära tõukasin. Markiis püüdis teda trööstida hellituste Jaanumistega, millel polnud otsa ega äärt. Aga õhtu jõudis kätte ja kell lõi kesköötundi, enne kui see tal õnnestus.