Tere uut hooaega keelesaatest, mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja seda hooaega alustame juubelijutuga. Viiekümnendat sünnipäeva tähistas augustis keelenõuanne saates on täna keelekorraldajad Eesti keele instituudist peakeelekorraldaja Peeter välja keelekorraldaja Tuuli Rehemaa. Tere päevast ja palju õnne tagantjärele. Tere. Kõige esimene küsimus keelekorraldajatele, kuidas kirjutada 50 aastane keelenõuanne? No sõltub sellest, nüüd tuleb meie vastuküsimus, et kas te kirjutate selle numbriga 50 ja aastane või kirjutada sõnana 50 aastane, et siis on vastavalt sellele kaks vastust, aga ma lihtsalt ei lähegi nõuande, kohe hakatakse õpetama, see on tavaliselt nii, et vastu küsitakse ka, et täpsustavaid küsimusi, nii, ütleme siis numbriga numbriga 50 aastane kokkukirjutatuna või sidekriipsuga. Aga läheme siis nüüd ajalukku 50 aastat tagasi. 12. august on see ametlik kuupäev, aga, aga mis oli enne, seda peab vist rääkima, kõigepealt. Enne seda oli Eesti keele instituudis muidugi tol ajal oli ta keele ja Kirjanduse instituut oli, oli olukord, et inimesed ikkagi helistasid sellesse asutusse, kui neil tekkis keeleküsimusi aga nad ei teadnud muidugi, kelle poole pöörduda ja neid siis suunati enamasti sõnaraamatute sektorisse. Kes siis need küsimused lahendas, aga see oli küllaltki ebaregulaarne, kuid sugugi mitte mitte olematu, et selles mõttes muidugi see 12. august 1966 on väga tinglik. Sellel päeval lihtsalt otsustati, seatakse sisse surnaal, mis on mul siin juhuslikult ka kaasas, aga seda kahjuks eetris näidata ei saa. Aga tuli ta Facebookist ja kodulehelt just ja siis seda keelenõuannet kirja panema, et sellest hetkest siis on niisugune tinglik, keelenevande alguskuupäev on tekkinud. Kas on teada ka, kes oli see esimene inimene, kes otsustas, et tuleb hakata niimoodi tõsiselt asja ajama? Vaat seda ei julge öelda, seda teaksid meie vanemad kolleegid veel kindlasti, aga kes on selle asja juures olnud tegelikult, aga esimene keelenõuandja on Rudolf Karelson kes oma nõu anda pani kirja ja see oli ühe elemendi eestikeelse nimetuse kohta kuldset toovium. Ja selle tänapäevane nimi on nüüd Rutherfordi dium. Mida see on keemiline element Mendelejevi tabelis. Aga tollal küsiti, tegelikult, kui vaadata seda küsimuste loetelu, et siis üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi, et päris lihtsalt küsimusi, aga tollal oli tegelikult ka väga asjalikult toimetajad ja kellel järelevalve oli väga suur. Et siis lihtsad inimesed enamasti keele nagu väga palju ei küsinud, aga küsisid toimetajad ja need olid sellised keerulised küsimused enamasti just nagu see kutsevatoorium. Või siis ütleme, mingite nimetuste tõlkimine, asutuste nimetuste tõlkimine oli väga sage teema. Terminite tõlkimine vene keelest, see oli ka väga sage teema, et need on natukene rajaga seotud muidugi, aga, aga neist oleks isegi tänapäeval mõnes mõttes kasu. Mis aastast need vihikud need on, mis teil kaasas praegu on? 66.-st ja seitsmendast aastast, et tollane keelenov koormus muidugi ei olnud võrreldav tänasega, et isegi siis, kui kui mina keelenõu hakkasid andma selle 84. aastal siis ma mäletan, et 80 viiendama nii täpselt ei julge öelda. Siis oli päevi, kus kõnesid ei olnudki. Või oli üks, kaks kõnet, aga, aga üldiselt oli see koormus suhteliselt teistsugune kui tänapäeval ja siis tippaeg oli meil 90.-te aastate esimene pool kus oli täiesti päevas 50 60 kõnet. Ja nüüd ei jõua õieti vastugi võtta. Jah, seal tekkis see küsimus, et inimesed ootasid järjekorras, et liinile saada. Isegi mõtlesime vist selle peale, et seada sisse hotelliin. Aga ei, see on nüüd. Tänapäeval muutun selliseks optimaalseks, meie arvates. Uued võimalused on tekkinud peale telefoni. Ja see on kindlasti see põhjus, miks inimesed keelenõu küsivad juba teiste kanalite kaudu. Kui sinna vihikutes on ka põnevaid nimesid, kes on sissekirjutusi teinud. Ja siin on Kristjan Torop, näiteks kes on meie kolleeg olnud kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel muidugi tuntud nimed Rein Kull ja Henn Saari. Raiet sõnaraamatute sektorist. Et neid kolleeg on palju ja kui me ükskord võtsime kokku selle nimekirja, et siis siis seal on enamasti kõik tuntud keeleteadlasest, kes meie majas tegutsesid ja ongi sedasi olnud, need küsimused on sellised, aga mida ei oska, ainult keelenevad ja vastate, mida küsitakse kolleegidelt üle ja seetõttu on siis nagu selles mõttes see üldrahvalik ettevõtmine olla. Kuidas ja mis suunas või kas on küsijad muutunud ja nende küsimused? No põhiliselt on ikkagi samat liiki küsija, et selles mõttes, et need, kellel on tekstidega vaja tegemist teha, et võib-olla see on muutunud. Isegi rohkem kui vanasti, et nõukogude ajal oli tekst väga suure järelevalve all, et igaüks ei pääsenud ennast avaldama. Ja seetõttu siis olid need põhiküsijad, olid kirjastuste toimetajad ja ja vahel ka ametnikud, aga, aga tänapäeval on, on see hulk palju laiem ja seetõttu siis küsijate hulka tegelikult laiemat. Aga neid keelehuvilisi näiteks, kes helistasid lihtsalt igavusest oli ka tollal ja ma mäletan, et et eriti 90.-te aastate alguses, kui oli see ülemineku aeg, siis siis oli neid isegi päris palju. Ja meil tundus, et me oleme nagu usaldustelefoni rolli täitmas ka vahel kuulasime inimese ära ja see jutt võis kesta pool tundi, natuke kauemgi. Ja kui palju seal siis nagu keelealast juttu oli. Alguseks ikka oli päris palju, aga vahel ununes ära. Jutu käigus. Kui küsijad püüda portreteerida, siis kes niisugune keskmine küsija on? No mina jagaks sinna niimoodi laias laastus kaheks, et ühed on sellised asjalikud küsijad ja mida on vaja mingisugust tähtsat teksti vormistada, kas siis mingit dokumenti, lepingut? Ei mingit kirja või ja enamasti on neil hästi konkreetne küsimus, millele otsitakse konkreetset vastust. Ja kas siia käib koma, kas see on suure tähega või väikese tähega, kas see käib kokku või lahku, niisugused head konkreetsed küsimused ja noh, nemad on rõõmsad, kui nad saavad ühe vastuse. Kui nad ei pea valima, et otsustage ise ja teised on siis sellised huvilised keelehuvilised enamasti mingi küsimusega, siis nad tahavad just nagu Petersen ennist ütles, et tahavad rääkida, tahavad kinnitust, et eks ole tänapäeva noorte või tänapäeva ajakirjanike keel on ikka täitsa hukas ja oi, kuidas seda võiks ikka parandada ja kellele võiks veel kirjutada ja noh siis jah, saab nendega niimoodi arutada elust ja inimestest ja ja vahel vahel nad on natukene pahased, kui me ütleme, et oi, et noh, vot meil nüüd nii suurt võimu ei ole, et kohe kõik ajakirjanik kõikide ajakirjanike keelekasutuse korda saaks teha, aga aga enamasti nad ikka panevad minu arust üpris rõõmsana toru hargile. Jah, minu mulje järgi enamik küsijaid on ikkagi sellised, kellel on tõesti põhjust küsida, et et see väga raske muidugi öelda, mis mis asjaoludel need küsimused tekivad, aga aga neid niisuguseid vestlejaid ikkagi on, aga mitte nii palju. Kas mõnikord on ka mõni selline küsimus, et tunnete, et te olete jänni jäänud? Ja mul alles sel esmaspäeval küsiti, et kuidas kirjutada oma lõunastasin lemmik Mehhiko restoranis ja eesti keeles on teatavasti selline reegel, et lemmiksõna, kui ta on täiendiks, kirjutatakse kokku lemmik Griezmann lemmikrestoranis kirjutaksime kokku, aga lemmik mehhiko restoranis ei saa kuidagi kokku kirjutada ja see ei olegi keeleliselt lahendatav olukord, nii et me siis tookord asendasime selle sõnaliselt. Eelistad toimas Mehhiko restoranis? Kooliõpetaja õpetus enne eksamit, kui te ei oska kirjutada, siis kirjutage teisiti, nii nagu te oskate, tuleb seda küsimust hõimude loendada. Mina näiteks ei osanud vastata, mis tähendab selline võõrsõnana nagu suboptimaalne. Ja küsija üritas mulle oma konteksti kirjeldada, aga ikka ikka ei saanud kumbki targemaks ja ja isegi googel ei aidanud. Ja jäigi vastamata see küsimus kahjuks, eks ma pean veel uurima ja harima ennast natukene ja on siiamaani vastamata minu jaoks küll, jah, ma loodan, et küsija äkki on ikka selle vastuse kuskilt juba leidnud. Aga kas see on teadagi mis valdkonda see sõna kuulus? Mõni eriala inimene võib olla, kihkitab kõrvu praegu ja annab meile nõu, kas tal oli haridusvaldkondades. Jätan, aga me anname sõna, ei mäleta kahjuks, et üks filosoofia termin jäime kunagi vastamata, aga tänu oma hea kolleegi abikaasa hiljem mul sai selgeks ikkagi ja ma panin meie keelenõu andmebaasi selle vähemasti kirja. Et see oli selline sõna, mida niimoodi naljalt ära ei arvanud, et see oli oma sõna, muide, see ei olnud võõrsõna. Aga see oli just pakutud. Niisuguse uudissõnana vastaks ühele filosoofilisele olukorrale. Nii et tegelikult see nõuandmine teistele võib pakkuda teile endale ka põnevust. Jah, ja no me olemegi tegelikult seda alati öelnud, et meile väga kasulik tagasisidet, mida inimesed küsivad, mis laadi mured neil on ja me saame selle põhjal ka natuke näha, et kuhu see keel liigub? Ja väga hariv on see ka targem heegeldamist, guugeldamisest oli juttu, et kas guugeldades saab ikka selle õige vastuse kätte. Guugeldades tulevad ju ju kõik, mis on internetis juba olemas, et näiteks meil on uus õigekeelsussõnaraamat, et seal on uued normikas. Vana õigekeelsussõnaraamatunormid hüppavad mulle järsku kogemata ette ja ma teen sellest valed järeldused. Sõnaraamatut, aga natuke vist niimoodi, et see Google ei oska neid võib-olla ikkagi väga hästi ära kasutada, annab kindlasti uue sõnaraamatu, vastad ennest, et seda kasutatakse täna palju-palju rohkem. Vanasõnaraamatut vist keegi eriti enam ei teagi. Ja seetõttu ta ei tule esile otsingutes, aga guugeldamisega on nii, et seda peab muidugi oskama teha. Et muidu on nii, et kui piirduda ainult otsinguga, siis saab selle vastuse kindlasti kätte, mida tahetakse. Aga see ei pruugi õige olla. Kui ma ikka tahan kinnitust sellele, et hobune nooga või mõttetu on ühe teiega keskelt, et ma saanud Google'ist selle kinnitusega. Aga keele keelenormi ma ikka soovitan otsida normi allikatest isegi USA-le teada, et mata vorm kirjutatakse kaheti ja kõike Google'is on kõike. Missugust varianti nõu küsimiseks siis tänapäeval kõige rohkem kasutatakse, kas on ikka telefon endiselt või, või on juba muud kaasaegsemad võimalused? Esialgu on telefon aga küllalt palju, küsitakse ka kirjalikult, ehk siis tänapäeval meili kaudu. Meil on. Ja mul on siin väike statistika kaasas, kus on näha, et, et meilinõuanne kasvab, aasta-aastalt, on kasvanud iga aasta kuskil paarisaja miili võrra. Ja kõnede arv, telefonikõnede arv on vaikselt langema asunud, et ju siis eestlasele meeldib kirjutada, kirja teel suhelda ja mõnes mõttes on see mugav, kui näiteks küsitakse pikki lauseid ja kuhu sinna komad käivad ja nii edasi, et neid on telefonis raske kuulda kuulata. Aga teisest küljest jälle isa üle küsida, et mis on kontekst, kus teil seda vaja on? Ja me ei saa sellist vastuküsimust käsitleda, et kas te kirjutada numbriga või sõnaga ja siis me peame mõlemad olukord ette nägema ja vastama, sest kui tal on selline olukord, siis on niisugune vastus ja teisel juhul on teistsugune vastus, et see on ka võimalik, see on kirjaliku küsimuse puhul, puudub meie jaoks. Aga samas on näiteks hea asi kirjalikust, vastusest jääb jälg, inimene saab sellele viidata. Ta saab seda tsiteerida, kuid saab rahulikult järele mõelda ja, ja kui ta meilt näiteks keelena telefoni teel küsib, siis olen vahel täheldanud seda, et inimene kuulab seda, mida ta tahab. Vahel ta teeb meie jutust natuke teistsuguse järeldusega. Me ise oleme pakkunud. Ja siis muidugi on võimalik korrigeerida ka jooksvalt, kui see meile selgub, aga vahele ei selgu, nii et see vääritimõistmise oht on mõlemal juhul olemas. Ja telefon teil küsida, siis on muidugi see voorused saab vastuse kohe ja inimene saab oma teemaga edasi minna, et loodetavasti saab kohe muidugi mõnda asja peab uurima. Missugused võimalused veel on, saab ka otse Eesti keele Instituudi koduleheküljel küsida. Jah, no see ongi see meili teel püsimine, et me oleme soovitanud kõiki kasutada just seda meilivormi, sellepärast et see on meil nii-öelda sisse töötatud moodus, kuidas me saame oma jaoks, kui need küsimused ka andmebaasi kirja ja saame nendele tugineda ka edaspidi. Et kui inimene meile otse kirjutab näiteks, et siis me seda püüame, siis vähemalt ei suunata sinna meilikasti, et et oleks sellest mingi jälgijat ka pole saladus, et meie tööd ka mõõdetakse ja selle mõõtmise aluseks on keelena vaadata Tarmo hulgas. Nii et juba sellepärast palun natukene arusaamist, et kui me vahel vahel teeme niimoodi, et suunam inimesed selle keelenovormi kaudu küsima meid. Meilt, et jah, keele vormi juurde pääseb kahe kanali kaudu, et üks on siis keeleabi koduleht, keele abipunkt, ikka iiee ja teine on siis e-keelenõu, kus on see meilivormikast olemas? Nii palju, kui ma olen kodulehelt vaadanud, siis te püüate aeg-ajalt ka mõnda küsimust ennetada ja nõu anda mõne uue nähtuse puhul. Ja kirjutame keelenõu nuppe nii-öelda ja tõsi, mis tõsi, püüame need niimoodi natuke päevakajalised ikka hoida. Meil käib tegelikult suhtlus ka siiski näiteks Facebooki kaudu, et kõik need keeled, nõuanded, mis ilmuvad neid nii-öelda reklaamitakse Facebooki lehel samuti. Ja on juhtunud, et Facebooki teel küsitakse keelenõu, et need, need, me üritame siis ka muidugi kuidagi registreerida selle meilivormi kaudu või kas meie andmebaasis. Et seda muidugi võib öelda, et meie, need keelenõuanded paneme kirja tänapäeval oma andmebaasi, et selleks, et ka meil endal on tuge. Et juba ühele küsimusele, millele vastus on olemas, me ei hakka uuesti vastust otsima, et see on meie endale. Laste ja sellest andmebaasist me oleme teinud sellise toreda asja nagu keele Novak mis on siis nii-öelda valik keelenõuanded, mida saab siis iga küsija kasutada selsamal keele abi kodulehel, kus Sanotsi kast seal saab otsida, kas siis otsisõna abil ja see keelenõuvakk on selle poolest ka tore, et, et ta pidevalt uueneb. Ma vaatasin, näiteks viimane nõuanne, mis keelenu vaka oli lisandunud, oli see, et muinastulede öö on soovitatav kirjutada väikeste tähtedega. Tähtpäevad üritused nagu jaanipäev, jõulud, niiga, muinastulede öö. Põhjus on siis selles, et on nii traditsiooniline juba. No ta ei ole selles mõttes kuidagi tüüpiline nimi, et ta on ikkagi nimetus, mis ütleb, mis asjaga tegemist on. Kui ta oleks suure tähega, siis ta oleks just nagu kujundlik piltlik või, või see, see ei annaks oma sisu edasi õigesti. Näiteks valgete ööde ralli võib-olla et see on nagu selline Pimedate Ööde filmifestival, et need on nagu Võlgnevuse nimi aga muinastulede ööd on tüüpiline nimetus. Üks väga levinud toiduaine kogub üha rohkem populaarsust. Mis ta siis on, kas ta on Falafell, Falahvel või parafell? Et veel midagi. Tegelik, neljanda kui hääldada originaalipäraselt, et araabia keelest nimetas tuleb, siis ta võiks olla Falased eesti keeles. Aga täitsa niimoodi eestipäraselt hääldades on ta ju Falafel ja minu meelest võiks taga sellisena käibele minna ja, ja ei pea tingimata teda nii võõrapärasemalt hääldama. Palafel Palacel. Kebapiga oleme hädas selles mõttes, et teda kirjutataks, kebab tavaliselt aga loetakse, kebab, aga see eesti kirjaviisi ka hästi kokku ei lähe ja ja siis on meil natuke tegemist, kuidas seda vormistada sõnaraamatutes. Olete ta ära otsustanud? No põhivorm on ikka kebab, aga me natuke selle üle arutasime. Te ilmselt niisuguste keerulisemate küsimuste üle arutajate vaidlete omavahel seal Eesti keele instituudis. Ma kujutan ette iga päev millegi üle, võib-olla, aga kas, kui kuulajat või küsijad küsivad telefonitsi näiteks meili teel on vist keerulisem etega, kas vaieldakse vastu ka palju? Ikka juhtub sellepärast, et küsijal on enamasti oma seisukoht olemas ja mulle järgi küll suurem osa nendest eelarvamustest langevad meie arvamustega kokku, aga aga on ka olukordi, kus inimesed ei ole rahul, et et see puudutab tavaliselt selliseid vormilisi küsimusi, kas suured või väiksed algustähed, kas kas kokku või lahku kirjutada ja niisama niimoodi aga või vihkas omastav või nimetav täiend, et eriti just suur ja väike algustäht tekitab emotsioone millegipärast, et üks pahandas minuga kunagi hästi ammu juba, et miks olümpiamängud kirjutatakse väikese tähega see on ju nimi eesti keeles, jaa. Ja talle ei tundunud see kuidagi usutav, et väikse tähega. Seal tal võis olla see emotsionaalne põhjuseta võib-olla tegi ise tekstis sellise vea ja talle heideti ette ja siis ta nagu tahtis õigust saada. Jah, need harjumused juurdunud harjumused on visad visad muutuma. Et näiteks siiamaani inimesed üllatuvad tohikas lühendi lõppu ei peagi enam punkti panema, et, et tegelikult on see reegel, et lühendi võib kirjutada ilma lõpupunktita ikka üle 35 aasta vana, juba, aga aga mõningase hea teada inimesed siiamaani üllatuvad. Üllatada ka tore. Et keegi ei pane küll punkti. Ei mõtle ka reeglite peale, kogu aeg ju. Ilmselt muidugi ahi läheb intuitiivselt täppi. Ühendi reeglistik ei ole ka päris nagu tühiseks kuulutatud, et Me oleme ühendavad, kui te tahate punktiga lühendada, et siis on päris keeruline, siis te peate seda vana reeglistikku täpselt teadma, et noh, näiteks see, et et number oleks siis küll ennar punktiga kaasa arvatud, tuleks siis kirjutada ka punkt, tühik, punkt. Aga no inimesed tavaliselt nii palju ennast ei taha vaevata, neid huvitab ainult, kas üks punkte mitte uues reeglistikus oleks, kaasa arvatud, oleks KVA ilma tühikut ja teist punkti ei oleks. Kui palju inimesed üldse tahavad vanadest normidest ja reeglitest kinni pidada, et kas teil on nagu selliseid asju ette tulnud, et inimesed ütlevad, et kuulge see ja see norm oli ju nii ja siis oli õiges reegel. Ja nad ütlevad sageli, et mina olen koolis õppinud ja, ja tavaliselt me vastame selle peale, et ega siis kooliõpetus ei ole ka hukka läinud, et see tegelikult mingis mõttes ikkagi kehtib, aga kui tänapäevatavad on küll teistsugused, siis me peame lihtsalt teadvustama seda et üldiselt on püütud keelenormi, kuid niimoodi sättida, et vanad reeglid ei muutuks kehtetuks üleöö ja tavaliselt ei muutugi, et jäävad mingiks ajaks paralleelselt olema ja siis ühel hetkel ta lihtsalt loomulikul teel kaob ära. Mis tulevik toob? Seda, tahaksime meiegi teada, et meil on kavas just lähinädalatel kokku kutsuda meie kolleegid teistest maadest, sest keelenõuanne kui selline toimub tegelikult päris igal pool peaaegu võiks öelda meie lähipiirkonnas kindlasti ja tegelikult ka Lõuna-Euroopas, aga me kutsume kokku naaber maade keelenõuandjad seda juubelit tähistama just muuhulgas. Ja tahame teada saada, kuidas neil töö toimub. Nii palju, kui eelnevalt teada on, on see üsna sarnane töö meiega, et antakse nii telefoni teel, keelenõu kui ka meili teel. See erineb võib-olla ulatuse mõttes, et näiteks Soomes ei anta meili teel eriti palju keelenõu, püütakse seda mitte teha. Aga telefoni teel antakse selle väravast jällegi natukene rohkem. Aga Rootsis ja Lätis ja ka Venemaal ilmselt antakse mõlemat moodi seda keelena koormus, aga huvitav, et me just vaatasime, et Rootsis on see keelenõuandekoormus meiega täiesti võrreldav, et nii suur riik, aga meiega võrreldes sama palju küsimusi ja nad ütlevad, et neid telefoni teel tulevad küsimus tuleb isegi vähem uuemal ajal, et see on samamoodi meil. Aga samas ei suudame võistelda ja Leeduga, kus statistika ütleb, et neid küsimusi on meiega võrreldes, et üheksa korda rohkem kuidagi uskumatult suur arv. Ja siis tuleb võib-olla ainus seletus sellest, et Lätis ja Leedus on nimekirjutus teatavasti teistsugune kui meil, et nimed kirjutatakse ümber. Ja seetõttu siis neid igapäevaseid küsimusi nimede teemal palju rohkem, kui meil. No oma nimedega meil ilmselt erilisi probleeme ei ole, aga aga võõrnimed Võõrnimedega ka enam eriti probleeme ei ole, sest me ikkagi üldjuhul soovitame kirjutada nii, nagu nad originaalis on, et küsimus on mõnikord ainult, et kus see piir jookseb, et et meil on neid võõrnimede kohta tulevaid küsimusi viimasel ajal ikka vähem. Minu mulje järgi. Jah, kui võib-olla eesnimed välja arvata, et Eestis võib-olla natuke suurem probleem on nimede käänamine teadagi. Aga ma kasutan juhust ja reklaaminud sellist toredat uut baasi nagu isikunimega andmebaas kus on päris paljude eesti perekonnanimedega, no mine ja mille leiab ka keeleabi kodulehelt linkide hulgast. Ja kui keegi kahtleb, kuidas siis on õige käänata, kas Arnold Rüütli või Arnold Rüütel oli, siis ta võib sealt isikunimeandmebaasist järele vaadata, seal on konkreetselt kirjas, kuidas Arnold Rüütli ei seal ikka Rüütel. Aga noh, Arnold on, aga näiteks sõna Kallas, perekonnanimi käänatakse ju erinevalt ja seda käänata kahte moodi. Nii Kallase kui ka kalda. Ja Oskar Kallas nime käänaksime Oskar Kalda tavaliselt kirjanike nimed käenduksid selle vana reegli järgi üldreegli järgi, aga siis tuntud poliitikute ja presidentide nimesid tahetakse millegipärast säilitada. Originaalis. Nimetavad muutumatuna. Aga mina olen lugenud ka sellist nalja, et kunagi kuulasime kõik Siim Kalda juhitud Nemo turniiri, aga nüüd räägivad kõik Siim Kallasest. Et ilmselt see kuidagi inimesed tuntusega seoses siis muutukse käänamine. Ja kirjanik Lennart merest me oleme ka palju omal ajal kuulnud. Kuuleme president Lennart Merist. Aga see on vist mingi üldine tendents, et, et unustatakse selle perekonnanime tähendus ära ja käänatakse. Aga see on päris vana nähtus, et selle üle vaieldi juba 20. sajandi alguses, et see on niisugune habemega küsimus juba, et ka sellel ajal oli seesama probleem, et käänamisel pandi ülakoma ja siis kõikvõimalikud käändelõpud sinna otsa. Jah, ja seal võib tekkida ka probleeme, et kui näiteks aja ajakirjandus kirjutab kellestki härra süldist et mis ta perekonnanimi siis on, kas süld või sült. Mina mõtleksin esimesena, et see on härraselt. Et kui kirjutataks härra süllast, siis oleks palju ühemõttelisem. Jah, dokumentides on see teinekord oluline, aga ma ei ole tavaliselt soovitused selle kohta, nii et esiteks muidugi see vältimise võimalused, et ei peavõite seal lause sõnastada nii, et see nimi jääkski nimetavas käändes ja teiseks vahel pannakse siis dokumentides ka, kui tõesti muud olukorda ei tule või muud võimalust ei tule, et pannakse see originaalne lähtenimi sulgudesse järele. Aga neid ei ole väga sageli. Tüüpiline, muidugi on see tänukirjade vormistamisel. Et täname raha või, või, või meie soovitame, et alustame pöördumisega, lugupeetud see, täname teid ja nii edasi. Et see lahendab palju küsimusi ära meie eest. Ikka jälle tuleb osata ümber öelda või teistpidi laveerida. Seda tulevikku, et siis muidugi mis meie jaoks on oluline see, et me tahame seda küsimustele vastamist teha küsija jaoks võimalikult mugavaks, et et praegu on nii, et näiteks meili teel küsides inimene, kui ta tahab meile midagi vastata siis ta peab uuesti minema sellele meilile vormilehele ja siis oma kirjuta oma aadressi ja nime ja kõik uuesti sisse lööma. Et seal juhtub ka vahel eksitused, inimene kirjutab oma meiliaadressi valesti ja siis me kahjuks. Vaat siis ta lähebki valel aadressil, et asja kätte. Et selle üle me praegu mõtlema, et kuidas oleks seda võimalik küsija jaoks mugavamaks teha, et seda dialoogi meiega, et sageli on nii, et küsimusele järgneb omakorda küsimus? Jaa, jaa, et oleks need materjalid inimestele võimalikult hõlpsasti arusaadavalt kättesaadavad, nii et selle üle me siis natuke mõtteid vahetama. Tulemus on sümpoosion, aga mulle tundub, et, et suvel me nägime niisuguseid vahvaid keeleklippe sotsiaalmeedias ja televisioonis, et kes need olid ka väikest viisi keelenõuande tähistamiseks sünnipäeva tähistamiseks. No seal oli ka keelenõuandeteemalisi jah, et muidugi see oli üld, üldharivat keeleklippide mõte selle taga, aga aga meil on nüüd ka Postimehes ilmumas, igal nädalal, suvel mitte aga kevadel ja sügisel kallale nii-öelda keelekooli rubriik, kus me ka keeleküsimusi käsitleme seal muidugi ka laialt mitte ainult keelenõuandeasju, vaid ka muid teemasid, mis meil sõnavara ja etümoloogia keelekõnesüntees ja nii edasi. Tööpõld on, on lai. Suur tänu ja jõudu tööle keelekorraldaja Tuuli rehemaa ja Peeter Päll ja usutavasti see tööpõld ei vähene. Ja võib-olla kasvabki edaspidi ja see ongi ju tegelikult hea, sellepärast et häbeneda pole midagi. Küsija suu peale ei lööda. Jah, küsija suu peal tõesti ei lööda, et selles mõttes tuleb julgustada küsijaid, et sageli alustatakse küsimist selle sissejuhatusega, et mul on rumal küsimus, aga aga need küsimused ei ole enamasti üldsegi rumalad, vaid nad on niisugused, mis tekivad paljudel inimestel korraga ja. Ja mida rohkem ju eesti keele vastu huvi tuntakse ja küsitakse seda, seda parem. See näitab huvi inimeste, et nad võtavad keeleküsimuse tõsiselt. Jah, keel on paljudel südames ja minu arvates on see oli väga tore. Aga lõpetuseks ikka veel üks küsimus, et juttu oli keerulistest küsimustest ja nendest, millega te võib-olla isegi jänni jäite ja kõige levinumatest küsimustest, aga kõige naljakam või kummalisem küsimus, kas tuleb meelde? No nagu öeldud, et ükski küsimus ei, ühtegi küsimust ei maksa häbeneda, aga mul on küll meeles see olukord, kui küsija tahtis meilt teada, kas kaks sõna kirjutatakse kokku või lahku. Aga ta ei soostunud meile ütlema, millised sõnad, et asi on ilmselt selles, et see tekst oli konfidentsiaalne, ma ei tea, kas ta oli riiklik saladus just, või oli ta ärisaladus. Aga ta ei tahtnud meile paljastada. Neid sõnu endid. Ja siis oli muidugi raske vastata, sest ta üritas loogilisi sõnu, mida siis kas kokku või lahku kirjutada saaks. Aga kas see analoogia pädes, seda me muidugi ei julge kinnitada. Püüdsite andsid endast parima. Suur tänu ja jääb veel märkida, et rahvusvaheline sümpoosion naabermaade keelenõuandjatega on 15. septembril ja jääb meelde tuletada, et 2015. aasta keeleteo konkursil koos e-keelenõu ka peaauhinna võitnud tasuta keelenõuandetelefon on 631 37 31. Teie küsimustele vastavad Eesti keele Instituudi kogemustega keelekorraldajad. Lisaks pea keelekorraldajale Peeter Pällile, Tuuli rehemaale ka näiteks Tiina Leemets, Argo mund, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja teised. Saate lõpetuseks aga kaks keeleklipp mille on kirjutanud vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja esitavad Maire Raadik ja leksikograaf Maria Tuulik. Kõike head. Kuulmiseni nädala pärast. Kas sa sotsmeediast oled kuulnud? Mina olen ja mulle meenutab ta selliseid sõnu nagu metõde või sannetid ja need kõik on tehtud, samas järgi on võetud sõnaühendi liitsõna esimesest poolest jupp maha raiutud. Omal ajal oleme selliseid sõnu laenanud vene keelest, kuid kas see on ka kasulik kaup? Ega vist mitte, sest eesti keeles anne teha päris palun pikkusega liitsõnu loomulikul moel ilma silpideks raiumata. Kui näiteks sotsiaalmeedia sõna liiga pikk tundub, siis ütleme ühismeedia, see ongi meedia, mille sisu loovad kasutajad ühiselt ikka varem kui sotsmeedia. Metaja asemel ütleme, eesti keeles meditsiiniõde, lühemalt, tõde, mis on muide ametinimetus ja käib ühtviisi nii naise kui ka mehe kohta. Et lendav rohkem nalja sõnast. Mõni selline võõra maiguga sõna on eesti keelest kadunud loomulikul moel näiteks omaaegsetes Annepid jaama tasemel on neil nüüd lihtsalt terviseamet. No mida me siis ikkagi sööme, kas pastat? Säärane pikka pastat arvaks enamik moodsaid eestlasi, see makaron on, eks veneaegne sõna. Ja tõepoolest inglisekeelne maailm sööki, pastat, aga kas see tähendab, et me peaksime oma makaroni päris nii-öelda üle parda viskama? Seda enam parand sõnana oli olemas juba meie esimeses õigekeelsussõnaraamatus 100 aastat tagasi ja pasta on tähistanud eesti keeles pigem tainat segu nagu näiteks hambapasta või tomatipasta. Makaron on aga üsna tähtis sõna, sest järgi on eesti keeles viimasel ajal kõik need toru ja, ja muu kujuga Daila tooted ehk makarontooted. Ja kui liigitama makarone, siis mõne kohta võime öelda võõrsõnaga, nagu näiteks penned või kannelloonid. Ja mõne teise kohta jällegi värvika liitsõnaga, nagu näiteks liblik, makaronid, spiraalmakaronid või teokarbid, mis kõik jällegi omakorda kokku on vigur, makaronid. Niiet vastele makaroni sõna veel vähemasti senikaua, kuni leidub vanaemasid, kes oma lapselastele makarone teevad ükskõik kas siis hakklihaga, tomatipastaga või muul moel.