Kes suudaks kokku lugeda Roomast tehtud laule, imetlevad ja igatsevad runner laulud ja Rooma on mõlemad väärt kaabut mundi kunagi maailma pealinnaks kutsutud, igavene linn, tõhuta linn, puhas ajalugu ja aja looma Jessteetlikud varemed. Murenevate sammastega. Romaan on ikka veel mõistatuslik Colosseumi, Vatikan ja hiigelsuur Peetrigeerik ja lõputu lõputu hulk leidub ristiga tähistatud kirikuid, Rooma kaardil minna, kirikuid täis, need on siin kokku üle 900. 900 kirikut iidses ja igaveses Roomas ajal Moody tähendus, kirikud on ajamärgid, suured, kuulsad ja uhked on enamasti tipp-topp korras ja alalõpmata turiste täis. Vaiksete ja kitsaste vanalinna tänavate ääres leidub aga väikesi kirikuid, kuid millel pole Salbäidega torniega pidulikku sissekäiku. Sa võid neist vabalt mööda kõndida, sest näe sugugi kirikute moodi välja. Aga kui uks juhtub lahti olema, näed küünlaleeke lilli ja tuhmunud väikest altarit, siis on sul lihtsalt vedanud. Oled nõudnud midagi väga ehtsat, võib-olla avastanud ka midagi väga vana. Ja mida vanem, seda põnevam. Seepärast uurigem seekord Rooma Püha Johannese lateraanibasiilikat, mida asjatundjad läänemaailma vanimaks kirikuks peavad jaga kõige tähtsamaks. Ikka ilusat pühapäeva. Vikerraadio Helgi Erilaid? Jah, taaskord Aja jälg kivis. Rooma esimesed pühanud tekkisid kristlaste kohtumispaikadesse. Need võisid olla Rooma kristlike kodanik, tema ajad või siis kohatkus vaestele almusi jagati. Vanadel roomlastele polnud kuigi pikk tee poodiumilt oma lemmikpaika Colosseumi, kus võis jälgida julmi ja veriseid, ent ometi nii erutavaid vaatemänge. Kolossonist võidi jalutada mööda pikka tänavat, mis praegu kannab nime Püha Johannese teelateraanis ja jõuda Rooma Püha Johannese väravate juurde. Just ja sellest väravast algas kunagi väga ammu kuulus viie Apja appi ja tee aastal 193 rajate keiser septimjusse veerused käsul siia imperaatori ratsaväe ihukaitsebaas, millest veel praegu mõned märgid näha on. Samasse kohta kerkis õige pealateraani perekonna Palazza. Perekond ei kuulunud Rooma, kõrkihtivaipleb eide hulka, kuid luts jussex, juss, later ahnusel õnnestus saada Rooma esimeseks lihtrahva hulgas pärinevaks konsuliks lateraanuseid ronisid mitmeid rooma keisrid. Nende perekonna maja omanikuks sai aga riigi esimene kristlik keiser Constantinus. Esimene kelle naise nime Fausta järgi hakatel Aperani paleed Kaphausta majaks kutsuma köisor annetas palee Rooma piiskopile. Täpne aeg pole teada, kuid ajaloolaste arvates pidi see juhtuma paavst Neldjaadesse ajal umbes aastal 311 sellest peale, kes just siia Rooma ristiusukeskus Rooma katedraal Rooma piiskopi ja paavsti residents. Muidugi asuti otse lateraani palee kõrvale ehitama kirikuhoonet. Mõnede ajaloolaste arvates esmalt siiski vaid laiendati juba olemasolevat pühamat palee suures hallis. Igatahes olevat keiser Constantinus traditsiooni kohaselt ehitustöödel ka ise käed külge pannud. Algsest kirikust on vähe teada, aga arvatakse, et see oli suhteliselt väike. Oli 324, kui paavst Sylvesteri esimene nimetas nii kiriku kui palee jumala kojaks. Toomus tei. Kirik pühendati lunastajale Lasiilika Salvatuuris. Hiljem pühendati seega Ristija Johannesele ja jutlustaja Johannesele. Nii paavstid, kur oma ja selle ümbruse kõrgkiht ning jõukad kodanikud tegid sellele ristiusu peakirikule palju heldeid, annetusi, pühamat kaunistati uhkelt ja rikkalikult ja seda hakati kutsuma basiilika. Luuraja koloriitne kirik. Alates Diaadisest elasid kõik paavstid laperani palees kuni prantslasest paavsti Clemens viiendani, kes otsustas 1309. aastal katoliku kiriku ametliku peakorteri Aviniooni viia. Aga see on omaette lugu, siinses aja tunniski kunagi räägitud. Kuldne kirik kaotas oma hiilguse maalide rünnakus, kuid restaureeriti umbes aastal 460 oli 896, kui kirik hävis maavärina tõttu peaaegu täielikult. Kahju oli nii suur, et ehituse seniseid piirjooni oli keeruline leida, kuid leiti ja teine Püha Johannese lateraalne kirik ehitati üles kahjuks vaid 100-ks aastaks. Siis rüüstas hoonet järjest kaks põlengut 1307 ja 1361 kuid milliseid õnnetusi nende iidsete kirikutega ka ei oleks juhtunud? Ikka ja alati ehitati nad uuesti üles. Muidugi tõusis pärast tulekahjusid taas ka Püha Johannese later Jaani kirik. Ent oma endist hiilgust kas ei saanud nii, et kui paavsti võimavinioonist taas Rooma tuli, arvasid paavstid, et laterani palee pole nende jaoks enam piisavalt pidulik ja luksuslik. Niisiis leidsid nad endale elukohad teistes Rooma kirikutes ja kui Püha Peetri kiriku kõrvale Vatikani ehitatiga, Vatikani palee arstid endale seal sobiva residentsi. Kuid Johannese lateraani kirik on algusest seal olnud Rooma piiskopi katedraal, paavst, Rooma piiskop ja kogu maailma katoliku kiriku pea. Tema katedraal seisab kõigist teistest katoliku kirikutest Püha Peetruse kirikust kõrgemal ja seetõttu on sellele katedraal-ile antud pea või ülemkiriku tiitel ja keeruline nimi, mis kõlab ladina keeles niimodi Archibald, iilika sang tissini Salvatooris. Soorm Johannes vapista, ET evangelista in napperana. Kõige pühama lunastaja ja pühakute, Ristija Johannese ja jutlustaja Johannese peakirik laperanis, peakirik, tähtsaim kõigist teistest. Katoliku maailma tähtsaimat ja kõige vanemat peakirikut püüti mitmelgi korral uhkemaks ehitada. Eriti vägevad plaanid tehti paavst Sixtus viiendajal, kes palkas sellele tööle oma lemmikarhitektid Domenico fantana. Vanalatele Jaani palee lammutati. Samale kohale ehitati uus palee esisel väljakul, kui seisab maailma suurim algselt 455 tonni kaalunud obelisk. Lateraani obelisk. Egiptus muidugi on seegi Roomas ja mujal maailmas nii hinnatud linnakaunistus pärit, just sealt paratud moosis. Kolmanda tellimus punasest graniidist monoliit, mille tot moosis neljas laskis paigutada karnackis seisvamoni templi ette. Rooma keiser Constantinus esimene tõiabeliski laeval mööda Niiluse jõge Aleksandrias kes selle sealt edasi Konstantinoopolisse toimetada. Kuid juhtus nii, et Constantinus töine tõi selle hoopiski. Rooma obelisk paigutati umbes aastal 357 tsirkus Maximus areenile, kus korraldati valitseja ja rahva rõõmuks suuri hobuste võiduajamisi. Ka valla hobune ilus sõna ilusas itaalia keeles. Lääne-Rooma impeerium langes viiendal sajandil Circus Maximus jäi tühjaks ja lagunes ning pikka pealematus kaabelisk aegade tolmu ja prügi alla ja avastati taas umbes 1000 aastat hiljem. Paavst Sixtus viienda ajal 1587 kaevati kolmeks tükiks lagunenud obelisk välja. Jah, meister arhitekt, nomeenika fantana juhtimisel pandi tükid uuesti kokku. Obelisk sai nelja meetri võrra kuid kõrgub ühtedel andmetel ikkagi rohkem kui 35 meetrit taeva poole ja kaalub umbes 330 tonni. Kõige suurem iidne egiptuse obelisk maailmas sai oma tipu risti ja seisab aastast 1588 Roomas Taani palees Püha Johannese väljakul. Veega külgnevad Püha Johannese peakirikut kutsus paavst Innocentius 10. kujundama Rooma barokkarhitektuuri meistri Francisco vormiini. Murramiini kavandas peakiriku pika, avara ja massiivse peale oli külgedele viis hiigelkaart mida toetas viis vägevat nelinurkset piklike ornamentidega kaunistatud sammast sammaste vahel. Paiknevatesse sügavatesse nišidesse kujundas kunstnik 12 prohvetite, pühakute ja apostlite hiigelskulptuuri. Kuid rooma kunstiajaloomüütide ja legendide raamatus märgitud, et väga andekad poromiinit kammitsesid peakiriku sisustamisel kehtestatud kindlad reeglid. Tal oli äge ja samas melanhoolne kunstnikuloomus keeruline kooslus, mis viis ta lõpuks enesetapuni. Suurepärane looming. Kaared, sambathianishit, rooma ristiusu peakirikus jäi alles, kuigi tema väljamõeldud figuurid jõudsid omanishidesse juba hiljem, 18. sajandi alguses. Halu 1731, kui paavst Clemens XII kuulutas välja Püha Johannese peakiriku uue fassaadi konkursi. Paavst oli päriferentsest ja konkursi võitis samuti Firenze kunstnik Sandra Mariega ta Galilei, kuigi ja kuigi nagu räägiti olnud teise koha võitnud Louisi van vid, telli projekt hoopis parem. Aga kalu leia asus tööle ja tema 1735.-ks aastaks valminud Püha Johannese lateraani peakiriku fassaad saame imetleda siiamaani. Asjatundjate meelest on tegemist stiiliga, mida iseloomustab üleminek barokiajast. Uusklassitsismi. Peakiriku hallikasvalgel fassaadil saab eraldada kaks väga kõrget korrust. Mõlemal seisab täpselt üksteise kohal reas viis ka suurt sammastega eraldatud avaust. Korintose sambad ulatuvad tänavatasandilt katusekriisini. Samale korrusele moodustub siis kaks vägevat sammaskäiku. Alumise korruse avaused on nelinurksed, üleval ühendavad sambaid vägevad kaared. Esimese korruse sammaste taha tekib Naarteks seal avar, lahtine võta kiriku sissekäigu ees. Sellest kojast kirikusse viis ust, mis avanevad kiriku viide löövi kesklöövi pronksist uksed pärinevat iidse Rooma foorumi kuuriast siis senati hoonest tüdruku köidet. Parempoolsem sissekäik on Püha auks, mis avatakse vaid iga 25 aasta tagant saabuval pühal aastal. Janartexi vasakpoolse seina ees seisab keiser Constantinus esimese raidkuju, mis olevat leitud kunagiste konstantiinuse permi tööst. Ühel Rooma küngastest. Fassaadi keskosa peaost ja selle kohal kõrguvad pearedu tõstavad esile võimsepp, kesksed kaksiksambad, külgmised, sambad, nelinurksed ja reljeefsed. Sammaste kohal kulgeb pikk friis, millel ladinakeelne tekst. Paavst Clemens XII pühendas oma viiendal valitsemisaastal selle hoone lunastaja Kristusele pühakute ristija, Johannese jutlustaja Johannese auks. Fassaadikeskuses sammastega ääristatud peaukse ja laiapea rõdu kohal seisab madalreljeefkaunistustega. Viilkatuse äärt piirab kaunis klassikaline palustraad mida liigendavad madalatel alustel seisvat seitsme meetriga kõrgused volditud rõivastes raidkujud keskel täpselt viilu ülanurga kohal seisab kõrgel kaunistatud alusel risti käes hoidev kivine Jeesus Kristus lunastaja temast kahel pool pühakud. Ristija Johannese jutlustaja Johannes ja kummalgi pool seisab veel neli katoliku kiriku tähtsaimat pühakut. Säravsinise rooma taeva taustal. Kiriku Rummi vägev Norra miinisammastega palistatud kesklööv polümarasse absiidi, mille seinu katavad erinevatest ajajärkudes neljandast, kuuendast ja 13.-st sajandist pärit mosaiigid, osa särav kuldsel taustal. Legendi järgi ilmunud Jeesuse kuju absiidile, kiriku sisseõnnistamise päeval ja selle valmistanud inglid. Arvatakse, et see võib-olla kõige vanem Kristuse kujutis üldse terves maailmas. Paavstiga teeder siis tool võiga troon absiidis sümboliseerib kirikut. Rooma piiskopi asukohta. Sõnast kateeder k Debra on tulnud ka katedraal, toomkirik, piiskopikirik, peakirik. Absiidi keskel saadab kristus apostlid nende missioonile vasakule rull annab ta taevase kuningriigi võtmed pühale Silvesterile. Paremal pojal ulatab Peetrus paavsti Stola Leo kolmandale ristleri keskel asuva paavsti altari koha. Labsiidi ees seisab suures kirikus haprana tunduv imepäraste iidsete lõigete ning ikka veel särava tooniliste pühapiltidega meistriteos. Paavsti palga hiin aastast 1369 ümbritsevaga võrreldes, mitte päris õiges kohas ning ajastus on mõned asjatundjad armanud. Arstialtaril on ainult paavstil õigus missat pidada ja selle kõige pühama paiga all on leitud koht hindamatut tere liiklejate jaoks. Nende hulgas arvatakse olevat ka osake lauast, mille taga Jeesus ja tema jüngrid oma viimast õhtut. Maega võtsid pisut Jeesuse verd, mille toonud Jeruusalemmast kaasa oma leegioni tsentuurio blonsiina ja kulutused taga. Stefano tabernarclus pühakute Peetri ja Pauli peadest säilinud reliikviad. Kahelt poolt kesklöövi piiravate Francisco põrramiini loodud võimsate kaartega ühendatud hiigelsammaste vahele paigutatud 12 nussi. Pärast murramiini surma-aastakümneid tühjadena. 1702. aastal avaldas paavst Clemens 11. oma plaani täita poromiini nišid 12 apostli hiigelkujudega ja kutsus seda tööd tegema looma parimad hilisbaroki skulptorid. Lisandeid joonistas paavsti lemmikkunstnik Karl oma ratta ja postlik tulid uhked hoogavates voldilistes rüüdes ning liikumishetkel jäädvustatud teatraalsetes poosides. Apostli figuuride loojateks sai tervelt seitse skulptorid. Kõige rohkem neli raidkuju valmistas Camilla pruskoni. Püha Johannese lateraani peakiriku kesklöövi kaunis puust tahvellagi on pärit 16.-st sajandist. See on täis kuldsetest ornamentidega moodustavate piirjoontega eraldatud vappe ja sümboleid särav punasel järe sinisel taustal. Kaunistuse looja on Jacko modellaporta, kes kasutas oma õpetaja Michelangelo kavandit. Kõrval hõõrudes on reas erinevates ajajärkudes pärid kabelit ja vasakpoolsest leerist jõuab tulija maalilisi siseõue, mida ümbritseb üks oma kõige kaunimaid sammaskäike. Keskaegse kunsti tõeline meistritöö. Selliseid sambaid annab otsida, need on peened kaksiksambad püstloodis ehis, vagudega ja sageli spiraalsed spiraale on erinevates suurustes. Mõnel sambal leidub säravaid mosaiiki, mõnda ehivad marmorkaunistused, näiteks võrratud lõvipead. Sammastepaarid on muidugi erinevad, spiraalselt vahelduvad eri toonides heledast marmorist sammastega. Sammaskäigu ehitas kaks kosmaati perekonnaliiget isa ja poeg Pietro Hassan Leto aastatel 1222 kuni 1230. Kosmaatid olid Roomas elav perekond seitse liiget, selle perekonna neljast põlvkonnast 12. ja 13. sajandil olid väga andekad arhitektid ja skulptorid ning suutsid kirikute põrandatele imeilusaid, värvilistest, kividest ja klaasist meetrilisi mosaiiki laduda. Püha Johannesele terani. Peakiriku põrand on kosmaati töö. Valget marmorit kaunistavad keerulised värvilised pinkrosteeringud, pikad read üksteisest välja kasvavaid ringe ja põimik, ornament väikestest kolmnurkadest, rombidestija tähtedest moodustunud piklike nelinurkseid, triipe ja geomeetrilisi mustreid. Üks kaunimaid Kozmaadi põrandaid kogu Roomas. IZ kirikut mängivad meiega peitust otsast otsani ajalugu ja kunsti täis peidavad nad teinekord mõned väärikad ja väärtuslikud eosed kusagile, kus need võivad sulle märkamatuks jääda, kui sa ümbritsevast hiilgusest Pinestatuna neid otsida ei oska. Üks Püha Johannese Taani peakiriku kuulsamaid kunstitöid asub pealöövi esimese parempoolse samba taga. See on osa Neljateistkümnenda sajandi freskost. Sellel paavst. Panifadsius kuulutab välja esimese püha aasta ja seda aastal 1300. Maali. Autor on jotodi Londoni kunstnik, kelle kaasaegsed oleksid olnud ühel nõul. Just jotoga peaks algama maalikunsti ajalugu. Sellise fraasiga alustab maika liiva oma kunstiajaloo ülevaadet jotast sisannini. Püha Johannese lateraani peakiriku sissekäigu kõrval seinal on loorberipärja ja paavstide haaraga kaunistatud tahvlil ladinakeelne kiri mis ütleb, et sa astud kogu katoliikliku maailma ilma kirikusse. Selles kirikus on säilinud kuus varase paavsti hauakivi. Alates 10.-st sajandist siia paigutatud 12 paavsti hauakivid hävisid 1308. ja 1361. aasta suurtes tulekahjudes. Kiriku ristimiskabel esimene Roomas seisab hoonest kaugemal. Ehitajaks peetakse keiser Constantinus esimest aastal 315 ja legendi järgi ristiti just seal ka keiser ise. Aga on ka teisigi Nende, mis paigutavad selle märkimisväärse sündmuse mõnda teise paika. Igatahes õli lateraani ristimiskabel päris pikka aega ainus omataoline roomas köögi pea, milline see pühamu algselt välja nägi. Praegu on ta päris vägev massiivne, väheste akendega kaheksanurkne ehitis, mille katusel seisab madal kaheksanurkne torn. Sellisena õhutatud ristimiskabel paavst Sixtus kolmanda valitsemise Real viiendal sajandil ning sai eeskujuks paljudele ristimis kabelitele kogu Itaalias. Seekordne lugu Püha Johannese Taani peakirikus algas, kui keegi mäletab peakirikuga külgneva lateraani paleest, mis seisis siin enne kiriku rajamist ja seisab samal kohal ka praegu. Tuletagem meelde. Kunagi elas siin Rooma esimene lihtrahva hulgast pärit konsol Lutsusekstus. Jaanus. Viimase perekonna palee annetas keiser Constantinus esimene Rooma piiskopile, vahetult palee kõrval ehitati aga peakirikuhoone. Ja just siia tekkis Rooma ristiusukeskus ning lateraani paleest paavstide elukoht. 16. sajandil alustas paavst Sixtus viies sõõri ümberehitusi mitte ainult peakirikus, vaid galaterani palees, millest aegade jooksul õige vähe järele oli jäänud. Seegi vähene tehti maatasa. Paavsti lemmikarhitekt. Lomeenika fantaana rajas peakiriku kõrvale elegantselt lihtsa Hilisrenessanss palee. Kolm korrust nelinurkseid aknaid täpselt üksteise kohal. Valged ranged kaunistused tumeroosakas ronil ümara kaarega peasissekäik lihtsakre do kandvate sammaste vahel. Kuid midagi jäi suurte ümberehituste ajal siiski ka iidsest klaterani paleest alles midagi, mis oli pühamast püham. Sancta sanatoorium. Skaalas Angda püha trepp 28 valgest marmorist trepiastet IZ astmed, mis on maise maailma ees puuraamistikuga kaitstud ja mis viivad jaamast pühasse paika Sancta sanktoorum. Nii kutsuti esimeste paavstide palvetamist kabelit. Keskaegse legendi järgi toonud keiser Constantinus, ema, Püha Helena, need trepiastmed umbes aastal 320 Uus Jeruusalemmast Rooma siis kutsutud treppi, lapilaati Pilaatus astmed, just need trepiastmed viinud Jeruusalemmas Rooma provintsi Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ruumi ja mööda seda treppi astunud Jeesus Kristus Pilatuse kohta. Pühatrepp seisab kõrgete kiviste seinte vahel. Eino ja kuppel lage katavad kaunid heledates toonides freeskod, mille autoritena on loetletud kümneid ja kümneid maalikunstnikke. Avanevat trepikäiku seisavad postamentidel kahekaupa, lumivalged marmorkujud. Aga sellest trepist päris tavalisel moel üles ei minda. Sellest trepist tohib üles minna vaid põlvedel ja palve rändurid ning tõsiselt usklikud inimesed võtavad selle teekonna hardusega ette. Seda on teinud ka mitmed paavstid ja neid, kes need 28 astet põlvedel üles roninud. Tänab katoliku kirik indulgentsidega täielikke patukahetsuskirjadega. Paavst seitsmes olnud 1800 seitsmeteistkümnendal aastal isegi nii helde kandnud põlvili pühast trepist üles roninud usklikele iga Ast meest andeks, lausa üheksa tabatud. Aastal 1512 roninud Martin Lutter põlvedel skaalas ank ta trepist üles. Tema kõrvu säki Goena kõlavat häältmis ütles. Sa pead elama usus sellest hetkest pöördepunkt luteri elus süvenenud pettumine paavsti võimus ja katoliku kirikupärimuses ning veendumus, et ainult piibel peab uskliku elu juhtima. Võiks vaata et Martin Luther oleks sel päeval võinud koju jääda. Ning pikk ja hirmus verevalamine katoliiklaste ja protestantide vahel oleks tulemata jäänud. No vaevalt küll, et asi nii lihtne oleks. Aga mine sa tea, genessaadime. Skaalas ang ta nende pühade trepiastmete kõrval, millest vaid põlvedel üles tohib minna. Seina taga võib üles ka tavaline trepp, kus ta on lubatud lihtsalt ülespoole astuda. Tõenäoliselt tegi just nii Charles Dickens, kes külastas paika aastal 1845 ja kirjutas seejärel. Ma pole oma elus mitte kunagi näinud midagi nii naeruväärselt ja ebameeldivat. Et palverändurid peavad indulgentsi saamiseks põlvili trepist üles ronima, äratab inimestes kindlaid lootused vaid välise kombetäitmise eest antaksegi kõik nende patud kohe andeks. Niimoodi arvas siis tark maailma ja elu näinud mees, inglise kirjanik Charles Dickens. Veenvat. Ette. Teise maailmasõja ajal leidsid paljud juudid ja sõjapõgenikud Püha Johannese laterani peakirikus ja seda ümbritsevates hoonetes varjupaiga saksa, natside ja Itaalia fašistide eest viia Carlo Emanuele kloostri nunnad ja 60 nende hoole all olnud orbu sunniti kloostrist lahkuma. Nemadki leidsid varju laterani nunnakloostris. Katoliku kiriku liturgilise kalendris on iga aasta üheksas november pühendatud Püha Johannese laterani peakirikule maailma katoliiklaste ema kirikule. Kirjas on, et see on rõõmus tänupüha pidupäev, mitte mälestuspäev.