Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 15 kui mõtlen ma, et kõigel kasvaval üks hetk vaid täiuslikus kestvat, näib et tähesfääris ala mõju all sel hiigellaval näitemäng vaid käib. Kui näen, et inimene nagu taim on sõltuv saama taeva tahtmisest. Tas käärib noorusmahl, tas tuikab vaim. Ent varsti kuivab tuumiad, kõdub kest. Siis on sest kaduvusest kurg, mu põu eksinuna, voorust, näestusk, mind. Et laasta vaegja kõdu peavad nõu suhelgest päevast teha sünge öö. Ning ajaga su eest ma astun sõtta. Kõik taastal sul, mis tema võib sult võtta. William Shakespeare'i soneti number 15 luges Markko Märtin.